Original subtitles

2005. aasta 30. juulil mõrvasid rassistid Huytonis Anthony Walkeri.

Ta oli 18-aastane.

Selline oleks võinud olla tema edasine elu.

Tere õhtust. Ma olen Richard Osman.

Kui te ei tea, kes ma olen, siis palju õnne, et teil on töö.

Peaksin selgitama, miks ma siin olen.

Selle auhinna võitja nime pakkus välja Anthony Walker,

kes istub teises lauas.

Ma olin kohal, kui Anthony ja Katherine „Mõttetus ajaloos“ olid

ja me oleme sellest peale suhelnud. Teeme ära?

Mul on rõõm teatada,

et tänavuse Phoenix Turnaroundi auhinna võitis Mick Woodfield.

See oleks...

See oleks pidanud...

olema teine kõne, mida ma elus pean...

Aga ei ole...

See on esimene.

Ja Anthony teab küll...

Ma pole elu sees midagi võitnud.

Mul on auhinna üle hea meel.

Aga ma ei võta seda endale,

vaid annan mehele, kes seda rohkem väärib.

Annan auhinna Anthony Walkerile.

Anthony Walker 25-aastasena

Anthony Walker 24-aastasena.

Värske ajaleht.

Aitüma.

See on mul viimane. - Ei ole. Anna mulle üks ajaleht.

Ma ütlesin, et see on mul viimane.

Ma olen seda trikki varemgi näinud.

Oma asi, kuidas raha teenid. Aga nii ei kõlba... - Las ta olla!

Ei! Sa rikud asjad kõigi jaoks ära ja ma ei lase sul seda teha.

Palun anna mu ajaleht. - Sa ajad lapse närvi.

Ei aja. - See on mul viimane.

Sul ainult üks oligi. Ma tean seda pettust.

Sa kerjad ja ajalehemüügi programm loodigi selleks,

et keegi ei peaks kerjama. Palun ajalehte. - Anna laps.

Kas ma saan oma lehe? Ma ei taha raha, vaid lehte.

Ma ei saa seda ära anda. - Olgu.

Mida sa teed? - Kutsun politsei.

Kui ma lehe ära annan, olen plindris. - Kui ei anna, oled samuti.

Politsei? - Sa ei tunne mind äragi?

Kas peaks? - Ma olen M...

Mick? Mick!

Tule nüüd. - Mick?

Vahi! On teil kõik hästi? - Jah.

Ta on nii ilus.

Tema ka. Kui vana ta nüüd on? - Neli.

Mis ta nimi on? - Luighseach.

Väga ilus. - Iiri nimi.

Väga kena.

Sa oled teda ilmselt näinud? - Jah.

Kuidas tal on?

Kerjab? - Põhimõtteliselt.

Kas ta on alati seal? - Päeval. Õhtuti on ta Canbury tänaval.

Mis juhtus?

Kõik, mis võimalik.

Ta hakkas üha rohkem jooma,

varem pidas joomatuuridel neli-viis päeva vahet.

Lõpuks oli kaineid päevi üha harvem, jäi ainult lõputu tsükkel.

Ja siis ühel õhtul tegi ta mulle midagi...

Aga mitte sel põhjusel ei visanud ma teda välja,

vaid seetõttu, mis ilmega tütar meid sel hetkel vaatas.

Ta tahab tagasi tulla, aga juua tahab ta ka.

Ja juua tahab ta rohkem kui tagasi tulla.

Seda ma aimasin.

Kas ma võin ta siia tuua? - Jah.

Ma armastan sind tohutult.

Tšau. - Tšau.

Helen ütles, et sa oled siin.

Rääkisid temaga? - Jah.

Kas sa lõid teda? - Ma ei taha sellest rääkida.

Jäta rahule. - Kas sa lõid teda?

Kao ära. Kas teil münte on? - Tule kaasa.

Kas teil münte on? - Tal pole midagi vaja.

Kuhu? - Meile. Seal on sulle üks voodi. Saad pesta ja süüa.

Andke raha! - Ta ei ole kodutu. Tal on kodu Gorsfordi tänaval

ja naine, kes teda armastab. - Käi kuradile.

Tal on 4-aastane tütar, aga ta ei kohtu kummagagi,

sest ta pigem joob end iga päev täis ja kui te talle raha annate,

jätate 4-aastase lapse isast ilma.

Ma ei lähe siit kuhugi.

Tahad mulle virutada?

Jah, sest nii vähe puudub, et sa molli saaks.

Tule nüüd, Mick.

Ma hoiatan sind. Viimane võimalus. - Ma ei lähe kuhugi.

Miks sa kogu aeg kakled?

Mul on kõik hästi. Hakkan juba koju minema.

Tule siia, ilus tüdruk.

See on Mickilt. Ta palub vabandust.

Milleks see kiri?

Ma võin öelda. Sul on häbi näost näkku rääkida

ja sa ei suuda silma vaadatagi, kui sul pudelit peos pole

ja ma aiman, et pudelit polnud. Koolis olid kõige kõvem vend,

aga nüüd ei saa midagi tehtud, kui pudelit pole.

Näed, mida see kõrist alla voolav kraam sinuga teeb?

Ärge andke talle raha!

Ärge andke talle midagi, et endal oleks parem tunne.

Mida rohkem annate, seda rohkem ta kerjab.

Kas te oma sõbrale annaks?

Kohtleksite oma semu nagu peni, kes konti nuiab?

Anna mulle uuesti molli, sest ma ei lähe siit sinuta kuhugi.

Sa haised. - Koer haiseb.

Mida ma nendega teen?

Anthony?

Teda pole. Ainult koer on siin.

Mida? Kas sa saaksid...

Mick? Mick?

Anthony!

Voodi on liiga pehme. Sul kõik hästi?

Võta.

Käisin AA-s. - Tõsi ka?

Aga ma ei... suutnud seal rääkida.

Nad ütlesid, et on raske tunnistada,

et oled alkohoolik, aga veel raskem on tunnistada,

et oled... kokutaja.

See on väga hea. - Mu ema retsept. Halle Berry.

Mida? - Nii me seda kutsusime. Halle Berry.

Miks? - Sest see on võrratu.

Nagu tema? - Jah. Ja Kariibi mere kandist pärit.

Ta on ameeriklane, kuigi ta ema sündis Toxtethis.

Mis ta nimi on? - Luighseach.

Iiri nimi? - Jah.

Anthony Walker 23-aastasena.

Piletid!

Mida? - Ma ootan huviga.

Lõikehambad lähevad siit läbi nagu võist.

Teie piletid.

Väga kena. Aitäh.

Mul ei pudene siit kübetki maha. - Lase käia.

Mida?

Mis on?

Veed tulid ära. - Issand!

Ta vist hakkab sündima. - Jumal küll!

Võta midagi ette. - Mida?

Kas rongis on mõni arst või õde?

Kas rongis on mõni arst või õde?

Kas rongis on mõni arst või õde?

ainult bikiinide väel ja teda erutas mõte sellest, et Sam pistab...

Kas rongis on mõni arst või õde?

Ma olen ämmaemand. Saan ma aidata?

Tubli tüdruk! Hinga rahulikult.

Mis su nimi on? - Luighseach.

Ilus nimi. - Suru. Tubli tüdruk!

Peaaegu.

Tubli tüdruk! Kohe tuleb.

Suru! - Sa oled nii tubli.

Väga hea.

Vaata mulle otsa.

Suru üks kord veel, siis on ta väljas. Ausalt.

Mida see nimi tähendab? Luighseach?

Tõrvikukandja. Luighseach toob pimedusse valgust.

Suru nüüd. Tubli oled.

Lase edasi.

Ta tuleb. - Kohe on kõik.

Ta tuleb! Ta tuleb!

Nüüd ta tulebki. Tubli oled.

Tere!

Siin ta meil ongi.

Ta on nii ilus. Tahtis kangesti sinuga tuttavaks saada.

Sündis väike tüdruk.

Ja kui tihti te Briti rongides midagi sellist kuulete?

Ta sündis kaks nädalat enneaegsena!

Halloo? - Tere, ema. Meil sündis laps. Imeilus tüdruk.

Kujutad ette? Me saime lapse.

Tere, vanaema.

Kas tohib? - Jah.

Küll on ilus!

Nii ilus...

Aitäh, aitäh!

Aitäh, aitäh, aitäh!

Aitäh, aitäh!

Aitäh!

Kuidas mu baba elab? Minu imeilus baba?

Minust saab ta ristiema. Kui Mick seda rolli endale ei võta.

Minu baba.

Anthony Walker 22-aastasena.

Ma ei suuda. - Miks?

Ta on liiga uje. - Miks sa alles nüüd mulle ütled?

Vabandust. - Taevas halasta. Laulatus on ju homme.

Ma tulen ise. - Sõnas „isamees“ sisaldub väike vihje.

Sa ei saa Jamiet paluda, sest Danny vihastaks. - Ma tean.

Ja Dannyt ei saa Jamie pärast paluda. - Tean.

Täiesti uskumatu. - Anna andeks.

Kas kirjutan kõne valmis?

Nad on kohal. - Kurat.

Tule siia.

Kuidas elad? Tore sind näha. - Tere.

See on mu proua Helen. - Väga meeldiv.

Tõeline väike madaam. - Küll sa oled ilus.

Veini? - Kui sa ise võtad.

Katherine? - Jah, palun.

Kas ma saaks su ilusad silmad endale?

Kallis? - Ei!

Kui vana ta on? - Sai eelmisel nädalal kaheseks.

Ja siit tuleb. - Proosit.

Palju õnne. - Aitäh.

Issand, kas see ongi? Me nägime teid telekas. - Oled nüüd kuulus.

Väga ilus. - Selle pärast tulimegi.

Homme tulete? - Loomulikult.

Daniel pidi isamees olema, aga hüppas alt ära.

Mäletad, kui jõmmid tol õhtul meiega hüppama tulid?

Meil oli esimene kohtamine.

Ilma sinuta oleks see viimaseks jäänud,

seega palume sind isameheks.

Kas ta peab seal rääkima ka? - Kui ise tahab.

Sa ei saa...

Ei saa olla... isamees...

Kui ei suuda... - Kui ei suuda kõnega esineda.

Sa saad hakkama, aga otsusta ise. Mina peale ei käi.

Me jääme ikka sõpradeks.

Ma olen nõus. - Jah?

Jah. - Jah?

Sa oled elupäästja. - Sinu heaks ikka.

Sa oled mu isamees. - Ma olen su üle nii uhke.

Lucy, õnnitle tädi Katherine'i ja onu Anthonyt.

Su issist saab isamees.

Mis on? - Tutvusime Anthonyga Saint Gabrieli koolis.

Jah? - Ma ei suuda kooli nimegi välja öelda.

Just ütlesid. - Aga inimeste ees ei saa.

Ütle siis lihtsalt, et koolis. - Ma ei saa sellegagi hakkama.

Takso on ees. - Olgu.

Kallid sugulased ja sõbrad.

Oleme täna siin pühakojas tunnistajaks Katherine'i ja Anthony laulatusele.

Kui kellelegi on teada mõjuv põhjus,

miks Anthony ja Katherine ei tohiks abielluda,

siis kõnelege kohe või vaikige igavesti.

Katherine, kas sina annad end Anthony hoolde

ja oled kõik, mida Jumal ja tema sinust vajavad?

Kas sa lubad teda armastada, lohutada, austada ja hoida,

olgu haiguse või tervise päevil, jättes kõrvale kõik teised,

jääda tema kõrvale, kuni teil elupäevi antud? - Jah.

Anthony, kas sina annad end Katherine'i hoolde

ja oled kõik, mida Jumal ja tema sinust vajavad?

Kas sa lubad teda armastada, lohutada, austada ja hoida,

olgu haiguse või tervise päevil, jättes kõrvale kõik teised,

jääda tema kõrvale, kuni teil elupäevi antud? - Jah.

Mina, Anthony Walker,

võtan sinu, Katherine Docherty, oma naiseks.

Ma vannun Jumala ja tunnistajate kuuldes,

et jään sinu armastavaks ja ustavaks abikaasaks,

külluses ja viletsuses, rõõmus ja kurbuses, haige ja tervena.

Mul oled alati olnud ainult sina, Katherine, ja nii see ka jääb.

Mina, Katherine Docherty,

võtan sinu, Anthony Walkeri, oma meheks.

Ma vannun Jumala ja tunnistajate kuuldes,

et jään sinu armastavaks ja ustavaks abikaasaks,

külluses ja viletsuses, rõõmus ja kurbuses, haige ja tervena.

Mul oled alati olnud ainult sina, Anthony, ja nii see ka jääb.

Ja meil on siin kaks pisikest sõrmusekandjat.

Ma annan sulle selle sõrmuse. - Ma annan sulle selle sõrmuse.

Sümboliseerigu see mu armastust. - Sümboliseerigu see mu armastust.

Kõiki meie vandeid. - Kõiki meie vandeid.

Kõike, mida ühes jagame. - Kõike, mida ühes jagame.

Sinu, mu naise ja parima sõbraga, kuni mulle elupäevi antud.

Sinu, mu naise ja parima sõbraga, kuni mulle elupäevi antud.

Sinu kord, Katherine.

Ma annan sulle selle sõrmuse.

Sümboliseerigu see mu armastust.

Kõiki meie vandeid.

Kõike, mida ühes jagame.

Sinu, mu mehe ja parima sõbraga, kuni mulle elupäevi antud.

Katherine ja Anthony on end

pühalike vannete ja sõrmustega üksteise hoolde andnud

ja minul on suur rõõm nende abielu kehtivaks kuulutada.

Anthony, sa võid pruuti suudelda.

Peigmees ja isamees, tulge siia, poisid!

Kui pikk kõne sul on? - Ei tea.

Vabandust, saate ainult peigmehe ja isamehe kaadrisse jätta?

Ma ütlesin neile, et 35 minutit. - Mida?

Küsiti ja ma ütlesin neile, et kõne kestab 35 minutit. - Kuule!

Mitte selle pärast! Asi pole kokutamises.

Naeratame, poisid! Aitäh.

Ausalt. Asi pole selles. - Üks veel. Aitäh.

Mick! - Ja nüüd pruut oma perega.

Isamehe kõne kestust püütakse alati ennustada.

Pati pulmas oli samamoodi. - Ei olnud.

Arvad, et Anthony lubaks kedagi kokutamise pärast pilgata?

Jäta siis ära. Kui see sind nii närvi ajab, ütle, et sa ei saa.

Ja ära joo rohkem. Palun.

Rohkem kokku.

Tulge siia. Laia naeratusega!

Isa pole siin. - Ei ole.

Kas ma kutsun ta siia? - Ei.

Ja üks veel.

Daamid ja härrad, palun võtke istet.

Laudadel on nimesildid. Leidke oma kohad.

Tere. - Ütle Mickile, et ta kuulutaks meid välja.

Helen üritab talle helistada, aga pole kätte saanud.

Mick... Sa pead seda ise tegema.

Mina ei saa. - Miks?

See peab ju mees olema. - Dominique, ära jända.

Olgu. Head aega!

Daamid ja härrad, teie ees on pruut ja peigmees.

Ma ei võta oksendajaid peale.

Passi seal pealegi, mina sind peale ei võta.

Kao minema!

Kui ma sõitma hakkan ja uks on lahti, saad haiget.

On ta sinuga? Ma ei võta teda peale. Ta oksendab

ja ma ei luba teda sisse. Sina ja laps võite tulla.

Tema ei tule. - Andke andeks. Me läheme jala.

Ja viimasena kõige tähtsam – minu ema.

Ma ei tea, kuidas ta sellega hakkama on saanud,

aga me pole kunagi näljas olnud. Tal oli alati toit laual.

Kui oli vaja meid paika panna, mõnda rohkem kui teisi,

eks ole, Dominique?

Siis paika ta meid pani.

Ja kui meil oli vaja julgustust või kallistust,

siis neid jagus ka küllaga.

Ta on imeline. Ja see toost olgu tema auks.

Ema terviseks! - Gee terviseks!

Ma hangin joogipoolist. Tahad ka? - Jah. Õlut.

New Yorki? Miks te ei lähe mõnda soojemasse paika?

New York meeldib mulle. Kunagi kolin sinna.

Mida sa võtad? - Õlu ja džinn toonikuga.

Istu lauda, ma toon sulle. - Pole vaja.

Kas kõik on hästi? - Jah.

Aga sa oleks võinud isa ka mainida. Oleks küll!

Anna andeks. - Sa kohtud temaga iga nädal.

Istu maha. - Ma vaid...

Istu maha. Ma toon joogid. Mida sa soovid?

Õlut. - Ma toon lauda.

Ma saan ise.

Mul on väga kahju, et minu ja su ema vahel nii läks.

Nojah...

Mick.

Mick!

Pole häda midagi.

Vab...

Vab...

Ära muretse.

Anthony Walker 21-aastasena.

Teiseks vastuseks pakud „miks oled, Romeo?“

Näis, kas sul on õigus ja mitu inimest sajast nii arvas.

„Miks oled, Romeo?“

72! Näis, kas te sellega finaali jõudsite.

Anthony ja Katherine,

te võite kõik Shakespeare'i tsitaadid ette kanda.

Ma usun, et vist teame kõiki. - Vähemalt suuremat osa.

Ülevalt alustades peaks olema Hamletist „Olla või mitte olla?“.

Kolmas on „Ka sina, Brutus?“.

Katherine arvab, et neljas on Henry VI tsitaat.

„Kas taeva eest me võime ära joosta?“.

Aga me valime viimase, mis võiks olla Antoniuse tsitaat.

„Katherine, kas sa tuled mulle naiseks?“

Veel kordagi pole „Mõttetus ajaloos“ midagi nii olulist küsitud.

Tundub, et vastus on „jah“.

Anthony Walker 20-aastasena.

Prl Docherty? - Jah.

Ma olen Anthony Walker.

Ashley Norton mängib minu meeskonnas korvpalli.

Te olete Ashley Nortoni õpetaja. - Jah.

Te käskisite tal karistuseks laupäeval kooli tulla.

Jah. - Paraku on meil laupäeval poolfinaal.

Ma tean. - Kas Ashley karistuse saaks nädala jagu edasi lükata?

Ei. - Miks?

Sest ei saa. Vaidlemine on mõttetu,

kuna otsus on tehtud ja see on lõplik.

Halloo? - Ashley ütles, et panete tüdrukute jalkavõistkonda kokku.

Ashley räägib teile päris palju.

Ma olen lähedal. Kas tohin teiega rääkima tulla?

Sellest pole mingit kasu. - Palun?

Ma juba ütlesin. Sellest pole mingit kasu.

Lähme su asju klaarima.

Tere. - Tere.

Anthony. - Katherine. Tere, Ashley.

Tervist.

Kuidas läheb? - Hästi.

Kiiremini, Lydia.

Ashley lepib topeltkaristusega, kui lubate tal laupäeval mängida. - Ei.

Ta on meie põhimängija. - Ma tean. Ta ütles mulle.

Eks ole, Ashley? - Jah.

Ilma temata me kaotame ja siis karistate kogu meeskonda,

mitte ainult Ashleyt. On see õiglane?

Kui edu ühest mehest sõltub, on meeskond kehv.

Meeskond on suurepärane. Nad tulevad kõik kohale,

kui te Ashley karistuse edasi lükkate. Tulen ise ka.

Olgu. Ashley tuleb järgmisel laupäeval, aga üksi.

Teisi pole vaja. - Kas ma tulen kaasa?

Ei. - Aga võin tulla. - Pole vaja.

Kas teile Trinity's meeldib? - Mis see on?

Aga sa ise? - Lähen just praktikale.

Mis valdkonnas? - Õigusteadus.

Päriselt? Ma arvasin, et sa oled noorsootöötaja.

Miks? - Korvpalli pärast.

Seda teen vabatahtlikuna. Lahe töö. Lastele meeldib.

Oled sa Huytonist? - Jah.

Ma teadsin. Olen ka Huytonist ja ma olen sind seal näinud.

Jah? - Sind on raske mitte märgata.

Miks küll? - Oled pullivend?

Ei. - Kas sulle meeldib tantsida? Sa oled ikka ilge tropp.

Lähme ära. - Pole viga.

Me tulime lihtsalt õhtut veetma. - Käid mulle pinda.

Kõik kombes, Ant? - Jah, Mick. Normaalne.

Kuidas sul see... - Dominique?

Jah. - Tal on kõik hästi.

Ütle, et küsisin ta kohta. - Olgu.

La...

Lase käia.

Lase rusikatel käia.

Ma tahan kodanikuõiguste vallas töötada.

Kodanikuõiguste? - Jah. Ameerikas.

Miks Ameerikas? Kas siin ei rikuta kodanikuõigusi sama palju?

Ma ei ütleks. Siin otsitakse meid pisteliselt läbi,

Ameerikas lastakse maha.

Kohal? - Jah.

Mis kell on?

Pool üks.

Mida? - On see päris?

Jah. Ema kinkis 18. sünnipäevaks.

Kutsuks su sisse, aga nad on veel ärkvel. - Selge.

Elad ka ikka veel vanematekodus? - Jah.

Lähme mõnikord veel linna?

Jah.

Helistan sulle? - Jah.

Head ööd. - Head ööd.

Head ööd. - Head ööd.

Anthony Walker 19-aastasena.

Tere tulemast büroosse Jenkins, McGregor ja Poeg.

Ütlen ennetavalt ära, et mina olen „poeg“.

Varem oleme kaheksale noorele töökogemust pakkunud

ja seitse neist on siia tööle jäänudki.

Seega mõistate, miks vestlus nii põhjalik on.

Pärast vestlust peab komisjon aru,

aga meil on plaanis õhtul teile kõigile helistada

ja teatada, kuidas teil läks. Siis ei pea te öö otsa muretsema.

Mina üritan alati kaklustest hoiduda, eriti rassistidega.

Vahel pole see võimalik.

Kui sa ei saa moraalsetel või füüsilistel põhjustel lahkuda,

siis peab rääkima. Säilitad rahu, oled ratsionaalne.

Aga üheksal korral kümnest ei ole see tüüp

ei rahulik ega ratsionaalne. Tema elu keerleb selle ümber,

et tina panna, jalkat vahtida,

piljardit mängida ja vetsus triipu panna.

Ta teab, et jääb rahulikus ja ratsionaalses vestluses alla,

ta ainus võimalus on asi kakluseks pöörata.

Ta krutib end üles, kuni on piisavalt vihane,

et hoop ära panna, aga sellest pole midagi,

sest isa õpetas meid poksima. Mind, venda, õdesid.

Vajadusel võime kõik hea paugu virutada.

Selline on mustanahalise reaalsus minu kodukandis.

Aga nagu ütlesin – pigem kõnnin minema.

Või lahendan jutuga. Kui võimalik...

Kas kellelgi on Anthonyle veel küsimusi?

Tänan, et said tulla, Anthony. - Aitäh.

Mis meil süüa on? - Halle Berry.

Halleluuja! - Kuidas läks?

Hästi. - Ausalt?

Jah.

Lähed välja? - Jah.

Aga laps? - Ma hoian teda.

Kuhu sa lähed? - Baari.

Kellega? - Sõpradega. - Sul pole sõpru.

Niimoodi lähedki linna? - Mis siis?

Sa näed litsakas välja. - Mis see sinu asi on?

On. Mida isa ütleks? - Isa pole siin.

Täpselt. Ta ei peaks midagi ütlema,

sest siis sa ei läheks niimoodi linna.

Kasutad seda ära, et isa pole ja ema on üksi...

Nii ei tohiks teha. Nii ei tohiks teha, mitte kunagi.

Ära arva, et nõudepesust pääsed.

Mis lahti on?

Kas vestlus läks kehvasti? - Keerasin kõik nässu.

Seda polnud üldse vaja, aga hakkasin rassismist rääkima,

ütlesin, et vahel tuleb lüüa... - See on ju tõsi.

See jutt oli neile sama isuäratav kui okse.

Mida nad ütlesid? - Mitte midagi.

Kust sa siis tead? - Näost oli näha.

Jäid sa iseendaks? - Jah.

Lõpuni välja? - Jah.

Siis saad praktikale.

Saad küll.

Vaata mulle otsa, poeg.

Sa saad praktikale. - Olgu.

Kas sa igatsed isa?

Ära nõusid unusta.

Vabandust, et ma tropp olin. - Pole hullu.

Me oleme sellega harjunud.

Nad helistavad.

Halloo?

Jah, ma kuulen.

Aitäh. Aitäh.

Arusaadav. Muidugi.

Aitäh.

Anthony Walker 18-aastasena.

Mida ma sulle laulan?

Sära, väike täheke, vaatan sind ma väheke.

Kõrgel, kõrgel taeva all...

Tere. - Tere, kallis.

Tere, Louise. - Tere, proua Walker.

Ma tean. Ta on väsinud, aga ta ei jää magama.

Kus mu ilus poisike on?

Kus Daniel on? - Üleval.

Minu ilusakene.

Ma saadan Louise'i bussipeatusesse.

Mida? - Ma saadan Louise'i bussipeatusesse.

Naera pealegi. - Ei naera.

Naerad ja siis vaatad kõrvale, et naeru pidada. - Ei!

Valmis? Naerda ei tohi.

Sa pead minu poole vaatama.

Jälle pöörasid pilgu ära.

Keda sa vahid? - Mida?

Keda sa vahid? - Mitte kedagi.

Mikripea! - Mida?

Las olla. - Mida sa ütlesid?

Ei midagi. - Midagi sa seal seletasid. Ütle uuesti.

Ma ütlesin, et las olla. Korras? - Ei ole korras.

Mingi neeger ei tule minuga mölisema.

Ja mida sa kuradi nõgidega teed, lits?

Just, laske jalga. Vaatame, kui kiirelt te joosta jaksate.

Igatahes mitte küllalt kiirelt. Me otsime teid üles.

Õige buss?

Jääge seisma!

Ole normaalne!

Me jõuaks veel järele. - Mida?

Pea kinni.

Sa oled surmalaps!

Jookseme!

Mida sa teed?

Kiiremini!

Teeme ringi peale. Seal on foor.

Pea kinni.

Kisu ta mu otsast ära!

Kao minema!

Jah? - Kas te saate meid aidata?

Seal nad on! Kiiremini!

Mida sa teed?

Sa oled ikka päris hull.

Värava juures ta ongi.

Kõik on hästi.

Kas sa tunned teda?

Halloo?

Proua Walker? - Jah.

Teie poeg sai viga. - Anthony?

Anthony? - Jah.

Jah. Anthony. - Kuidas?

Teda löödi pähe. - Väga hullusti?

Kiirabi jõudis siia. Ta viiakse Whistoni haiglasse.

Kus te olete? - McGoldricki pargis, aga ärge tulge siia.

Sõitke parem kohe Whistoni haiglasse.

Olgu. - Aitäh.

Ma tulin oma poega vaatama. Anthony Walker.

Anthony Walker? - Ta sai McGoldricki pargis viga.

McGoldricki pargis? Siis toodi ta kindlasti siia.

Millal see juhtus? - Hetk tagasi. Mul paluti siia tulla.

Siis on ta ilmselt teel, pr Walker. Kas te olete pr Walker? - Jah.

Palun võtke istet. - Jah...

See on Anthony Walker, 18 aastat vana.

Saab hapnikku...

Halloo? Ta on siin.

Anthony on siin, pr Walker.

Kas ma saan teda näha? - Varsti.

Kuidas tal on? - Teiega tullakse rääkima.

Mulle öeldi, et ta sai viga. Kas ta kukkus või...

Keegi tuleb teiega rääkima.

Pr Walker? - Jah.

Ma olen Susan Pendle. Palun tulge kaasa.

On teil keegi, kes teile toeks tuleks?

Jumal on mulle toeks. - Meil oleks sellest palju abi,

kui me teaks, et keegi on teie kõrval. - Tädi Ven.

Kas saate talle helistada?

Millal ma oma poega näen? - Varsti.

Tal on kõnepostis...

Gee siin. Olen Whistoni haiglas.

Anthony sai viga. Ja üks õde kavatseb mulle öelda,

et temaga on halvasti. Jah? - Jah.

Palun tule siia.

Kas talle tuldi kallale? - Jah.

Millega?

Mingi kirka moodi esemega.

Kui rängalt ta viga sai? - Väga rängalt.

Minu lapsed taastuvad alati kõigest.

Kas te palvetaks koos minuga? - Jah.

Mida me palume? - Ma jutustan temast Jumalale.

Teie palute, et ta mu poega kaitseks.

Anthony Walker. Jumal, sa kuulsid alati, kui ta tuli,

sest ta põrgatas oma korvpalli.

Issand, paku talle kaitset. - Issand, paku talle kaitset.

Anthony Walker üritas alati emale raha anda

ja mina keeldusin iga kord.

Tund aega hiljem avastasin, et ta oli selle mu kotti pistnud.

Issand, paku talle kaitset.

Anthony Walker, terane ja töökas,

sai just lõpueksamid tehtud, tahab juristiks saada.

Ameerikasse kolida, töötada kodanikuõiguste advokaadina.

Issand, paku talle kaitset.

Anthony Walker...

Ta läks kord kooliekskursioonile.

Kõik vanemad tulid lapsi teele saatma

ja järsku talle meenus,

et ta ei andnud mulle hüvastijätuks musi.

Ta trügis läbi lapsi täis bussi, jooksis minu juurde,

kallistas mind, andis musi ja läks bussi tagasi.

Kõik vaatasid pealt ja naeratasid.

Issand, paku talle kaitset.

Anthony Walker, Jumal.

Anthony Walker...

Anthony Walker, Jumal.

Ma olen dr Mullery, pr Walker.

Kas õde Pendle selgitas, kui rasked ta vigastused on? - Jah.

Me tegime, mida suutsime.

Me saadame Anthony neuroloogiahaiglasse.

Nad üritavad teda päästa.

Kas nad on spetsialistid? - Jah.

Head spetsialistid? - Parimad.

Juba vastatigi. - Kuidas, palun?

Meie palvetele.

Anthony Walker, 18, heas füüsilises vormis, terve.

Allergiaid pole. Ta sai umbes kell 11 tõsise peavigastuse.

Kiirabi teostas intubatsiooni ja toimetas ta Whistoni haiglasse.

Paigaldati hingamisaparaat ja anti viis milliliitrit...

Mida me teha saame? - Võtame selle välja,

et pereliikmed näeks teda ilma selle turritava jurakata.

Sa võtad lapse tema emalt.

Sa võtad venna mu tütardelt ja Danielilt.

Ma ei palu enda, vaid Donna, Stephi,

Dominique'i, Angela, Danieli pärast.

Me kõik armastame teda, me vajame teda.

Jumal, palun jäta mu kallis poeg ellu.

Jumal, palun jäta mu kallis poeg ellu.

Palun jäta ta ellu.

Ma anun sind. Palun ära võta mu poega.

Ma vajan teda.

Kas ta pere on siin? - Ema on siin.

On tal keegi kaasas?

Ma räägin temaga.

Kas ma saan teiega rääkida?

Vabandust, et ootama pidite. Ma olen kirurg Mishra.

Rahakott.

Selles on viis naela, õpilase raudtee kuukaart,

üks bussi nädalapilet.

Mobiiltelefon, võtmekimp.

Uur.

Viis naela ja 22 penni müntides.

On ta läinud?

Mis juhtus?

Sa ajad hirmu nahka.

Kas sa ütlesid neile?

Mis on?

Anthonyt ei ole enam.

Anthony. - Katherine.

Tahan kodanikuõiguste advokaadiks saada.

Kodanikuõiguste? - Jah. Ameerikas.

Ta ei saa armastada tüdrukuid, keda ta oleks armastanud.

Minu parim sõber kuni elu lõpuni.

Ta ei abiellu naisega, kellega oleks abiellunud.

Ta ei laula laule, mida ta oleks laulnud.

Ta ei tantsi tantse, mida oleks tantsinud.

Nii ilus!

Ta ei saa lapsi, kes talle sündinud oleks.

Ta ei aita inimesi, keda ta oleks aidanud.

Pane uuesti lõuga, sest ma ei lähe siit ilma sinuta kuhugi.

Annan auhinna Anthony Walkerile.

Anthony, minu poeg.

Tapjad tulid viis päeva hiljem Liverpooli tagasi.

Neile määrati eluaegne vanglakaristus.

Gee Walker asutas Anthony mälestuseks fondi,

mille eesmärk on edendada läbisaamist

läbi hariduse, spordi ja kunsti.

Anthony Walker. 21. veebruar 1987 – 30. juuli 2005.

Vanus 18 aastat