Original subtitles

Vee peal olla on ohtlik.

Üks vale liigutus siin ja oled surnud.

Mulle ei meeldi, mis ma näen. - Kas lähme siit kaldale?

Jah, siin on hea koht. - See pole hea. See jää on kahtlane.

Sind tõmmatakse jää alla, su surnukeha ei leita kunagi.

Oodake siin. - Said kätte? - Jah.

Ettevaatust!

Parker!

Taevas hoidku!

2016. aasta märtsis,

Parker Schnabeli vanaisa John suri.

Ta tuli Alaskale mitte milletagi.

Tal oli 100 taala taskus ja ta ostis laevapileti Hainesi.

Ma igatsen teda. Ta õpetas mulle väga palju.

Ma olen su üle uhke, Parker.

See, mida mina olen läbi elanud, pole võrreldav tema läbielatuga.

See on austusavaldus talle.

Et austada kullakaevurist vanaisa,

püüab Parker läbi teha legendaarse Klondike'i teekonna.

40 aastat enne, kui John Schnabel kullaväljadele tuli,

riskisid 100 000 inimest oma eludega,

kiirustades põhja, viimasel suurel kullajahil.

70 000 neist ei jõudnud kohale.

LEGENDIDE JÄLGEDES

Parker ja ta sõbrad tahavad näha, kas nad on pioneeride väärilised.

Võime siin läbi kukkuda.

NENDE ELU KÕIGE OHTLIKUM TEEKOND

Kuid nad võtavad teekonna ette kõige halvemal aastaajal.

Jää on halb, toidu puudumine on halb, see ei ole hea.

Talvine külm ähvardab teekonna põhja võimatuks muuta.

Ja võitlus nälja ja külmaga.

Me ei lähe kuhugi kalda lähedale!

Paneb nende sõpruse murdumispunktini proovile.

Sa tead mind piisavalt hästi, et teada, et ma ei rahune.

See on üks asi, mida ma teha ei saa.

See saab olema raske ja meil on veel pikk tee minna.

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

Lükake kõvasti, poisid!

20. PÄEV, KELL 9. 600 KM DAWSONISSE

Parker ja sõbrad on vaid kolmandiku oma teekonnast põhja läbinud.

Üritades matkata metsikus looduses, mis on vaenulikke kiskjaid täis,

kus temperatuur võib langeda -60°C kraadini.

See tuul on nii külm! - Jah.

Kuidas su jalgadel on? - Kuradi külmad! - Mul ka.

Oleksin pidanud rohkem sokke jalga panema.

Peame kopraid tulistama ja jalad karusnaha sisse mässima. - Jah!

Mis sa meie võimalustest arvad? - James! Pane kaamera maha ja aeruta!

Peame väga palju kilomeetreid läbima!

Siin läheb kiirelt külmemaks, on aeg aerud vette panna!

20 päeva tagasi asusid nad teele Parkeri kodust Hainesist.

Nad on reisinud üle 350 kilomeetri

ja jõudnud Laberge'i järveni.

Kuid nende eesmärk on endiselt 600 km kaugusel,

Dawson Citys, kus nad plaanivad kulda leida ja kaevandusala registreerida.

Ja temperatuur langeb kiiresti.

Talvine külm võib nad igal ajal peatada.

Peame lihtsalt aerutama. - Jah, aeruta kõvasti!

VEEVOOLU TUGEVUS: 2,8 M/S

Et oleks vähegi võimalik Dawson Citysse jõuda,

peavad nad reisima vähemalt 65 km päevas.

Vool tirib natuke paremale. - Võime sinnapoole minna,

aga see ei anna sulle midagi.

Oled palju jõgedel aerutanud? - Olen jõgedel palju olnud, jah.

Jah? Sõudes ja voolule tuginedes?

Vooluga kaasa minna on pikapeale kiirem.

Jah, ma mõistan, aga see läheb otsejoones sinnapoole.

Kui me sinna suundume, ei jõua me kuhugi kohale.

Saime tegelikult voolust välja, kuigi tahame kogu aeg voolus püsida.

Aga sa just ütlesid, et vool on seal. - Jah, sest me ei ole seal.

Peame üritama seal kogu aeg püsida. - No mida! - Tundub loogiline? - Ei.

Miks sa tunned, et pead kõike, mida ütlen, eitama või naeruvääristama?

Sul on väga huvitav iseloom. - Ole vait, James!

Mul on külm, olen väsinud, näljane ja mul pole seda vaja.

Parker meenutab mulle mind, kui olin 20-aastane, see on hirmutav.

Väga kiire reaktsiooniga ja agressiivne.

Kas mulle ainult tundub või lähebki külmemaks?

See oled ainult sina. - Ei, see pole ainult mina.

Jää.

See ei meeldi mulle. - Vaata kui suur see jäätükk on.

See on esimene kord, kui tõsist jääd Yukonil näeme.

Ja seda on palju. See pole hea.

Temperatuur langeb.

Täna on nad reisinud vaid 20 km ja valgus on juba kadumas.

Peame kuhugi ööseks laagri püsti panema.

Peame leidma koha enne pimedat. - Jah. See on kindel.

Valime hea koha. Lähme kaldale.

Lisaks laagri püstitamisele, peab ka toitu leidma.

Möödunud on 24 tundi viimasest korralikust söögikorrast.

Saadaval olevad toiduallikad on harjus, küülikud, pardid ja metsis.

Mulle ei meeldi selle jää välimus. - Tahan vaid kaldale jõuda.

Meil on hoogu vaja. Proovime siit läbi minna ja vaatame, kuidas läheb.

Jõuame paksema jääni.

Kui tugev see on? - Ma ei tea.

Ma ei tunne end siin mugavalt. - See on mentaalne.

Ei! Ole ettevaatlik. - See on nii ohtlik!

Ole ettevaatlik!

Parker! - Ei, kõik korras. - Kui vette kukud, oled hädas.

See on päris paks.

James, kui vasakule kirkaga lähed, saab paati kaasa tõmmata.

See on jama!

Said? - Jah.

See oli valus!

Tule siia, James!

Vaata neid jääkirveid.

Kaldale on palju jääd kuhjunud.

Kuidas seda nimetatakse, liustikujää? - Liustikujää, jah.

See ei ole hea. - Ei. See on väga ohtlik!

Meil on vaja süüa. - Kas lähme jahile või mis?

Jah. - Olgu, palju edu,

Et sellise temperatuuriga aerutada, vajavad nad 4000 kalorit päevas.

Oleme tõsises jamas.

See jää on halb. Oleme kogu aeg näljased.

Me pole üldse nii kaugel põhjas, kui peaksime olema.

Kas vedas?

Ei. Ma ei leidnud midagi.

See on väga halb uudis. - Jah, vähene toit on halb.

Mulle ei meeldi kõik see jää, mis siin on.

Kui jää on siin nii halb, siis mida me teeme?

Jah, ma tean. See läheb veel hullemaks.

Võime siin läbi kukkuda. - Rahu.

Sa tead mind piisavalt hästi, et teada, et ma ei rahune.

See on üks asi, mida ma teha ei saa. - Hästi. Miks sa ärritud?

Ma olen tegelikult tüdinenud.

Parker võttis mu kaasa, et seda kõike filmida.

Aga ta räägib kogu aeg mingit jama ja ma ei tea, kaua seda kannatan.

KELL 22, TEMPERATUUR: -10°C

Suundume jää poole. Me saime seda täna teada.

Kui teeme sellel vea, oleme päris kiirelt surnud.

Sellest nähakse luupainajaid. Ma ei taha sellega mingit pistmist.

See liustikujää on väga kahtlane.

Kukud läbi ja oled surnud.

Ma ei taha siin surra!

Ma ei tea, väljas läheb külmemaks ja ma olen väsinud ja näljane.

Ma alahindasin seda väljakutset, mis meil siin on, püüda kulda leida.

Kui see ilm muutub külmemaks, seab see kõik ohtu.

Oleme siin ebasoodsates tingimustes.

Teekond võib olla ohus.

Nad kõik mõtlevad, mis inspireeris neid seda teekonda ette võtma.

Miks te siin olete ja seda reisi teete?

Et piire ületada. - Austusavaldus mu vanaisale.

Tegin teadliku jõupingutuse paar aastat tagasi,

et hakata ütlema jah võimalustele.

Muutusin laisaks ega teinud midagi.

Ja sain aru, et nii ei saa minna.

Ütled kõigele jah. - Ilmselt.

Minu vanaema isa tuli Rootsist

ilmselt 1900ndatel

ja kõndis Bennettist Dawsonisse,

töötas kaevuritele ja registreeris kaevandusala.

Sellepärast olen põnevil, et seda reisi teha.

Klondike on minu veres. - Kõlab nii.

Pean leiame koha, kust välja saame. - Tulekul...

Me ei lähe selle kalda lähedale!

Kuidas oleks teise kaldaga? - See on suur hunnik liustikujääd.

Aga teine kallas? - Ei!

Veevool möllab liustikujää all. Me ei lähe kallaste lähedale!

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

Parker, tõuse üles, peame telgi alla võtma. - Tegelen sellega.

Mul on uinakut tarvis. - Parker, tõuse üles!

Parker ei oska õigeaegselt ärgata.

Siin on nii külm!

Parker Schnabel ja ta kolm sõpra austavad ta vanaisa Johni,

püüdes läbida esialgset Klondike teekonda.

Meie telgi alumine osa on päris jäik. - Postid on jäätunud.

Jah, need külmusid öösel ära.

Külmemaks on kindlasti läinud.

Meil on veel pikk tee minna.

Kaevandamise hooaeg lõppes vaid paar nädalat tagasi,

mis tähendab, et nad alustasid teekonda kõige ohtlikumal aastaajal.

Toitu napib ja temperatuur langeb kiiresti.

Eile õhtul tabasid nad liustikujääd

ja Yukoni jõgi on jäätumas.

Hästi. Poisid, ma muudan plaani.

Kardan, et me ei jõua enne jäätumist Dawsonisse.

Hakkame enne tähtaega geoloogilisi uuringuid tegema.

Jeerum küll. Sellest ma tean midagi! Kulda leida.

Teeme ära.

Parker ja ta meeskond hakkavad kulla-riigile lähenema.

Loodame täna siia jõuda? - Jah.

See, kuhu see jõgi tuleb, seda kutsutakse Cape Horniks.

See võib olla esimene hea koht, kus peatuda ja vaadata.

Kui kohale jõuame, on maapind kõik külmunud.

Proovide võtmine saab olema raske.

Peame loomingulisemad olema.

Viimase 20 päeva jooksul on nad 380 km läbinud.

Nad suunduvad nüüd piirkonda, mis on tuntud kui Cape Horn.

Siit punktist edasi suubuvad kulda sisaldavad jõed Yukoni jõkke.

580 KM DAWSONISSE

Parker, aeruta tugevamalt!

Cape Horn, siit me tuleme! Cape Horni kuld!

See ongi see?

Oota, ma arvan, et see on Cape Horn.

Oleme kullariigis! Oleme tagasi! - Jah!

Tahaksin toitva jõe leida, mille saame registreerida.

Aga esimene samm on leida kuskilt kullaaluse täis kulda.

See näeb välja nagu vana jõekanal. Me võiks seda proovida. - Tõesti?

See võib olla hea kalapüügi koht. - Ma kaevandan kulda, ei püüa kala.

Võtame esimese kullaaluse. - Tõesti? - Siit?

Jah. Tõmbame sinna kaldale.

Kas me teeme seda? - Peame kõvasti aerutama.

Kaldasse! - Mis see on? - Kaldasse!

Võta siis aer kätte!

Ma filmin seda, mis juhtuma hakkab, Parker, sa tead, kuidas see toimib.

No mida!

Kasutame seda millekski muuks kui liha hoiustamiseks ja prügikastiks.

Vaatame, kas leiame kullarikast mulda.

See on hea madal koht, kus sa seisad, Rick.

Üks nende missiooni osa on leida registreerimata kaevandusala.

Kas lööme kirka maasse?

See nägi lahe välja!

Ilusa suurusega kivirahnud. See on hea märk.

See on kindlasti vana jõekanal.

Seal on head mulda.

Okei. Hästi.

Mulle meeldib see koht.

Rick, kas jääd minuga kala püüdma? - Ma jään kala püüdma, olen näljane.

Mina ka.

Kas arvad, et Parker on stressis? - Jah.

Parker ei oska inimestega hakkama saada.

James ärritab teda küll natuke.

Esimene vise? - Jah.

Mis see on, harjus? - Harjus. Jah!

Värske kala tänaseks!

Sina oled õhtusöök. See on heas suuruses ka.

Ma pole tavaliselt ettevaatlik, aga praegu peab ettevaatlikum olema.

Ta sai veel ühe. - Too see randa!

Hea töö, Karla!

Kui palju meil neid nüüd on? - Ma ei tea, kuus või seitse.

Täna saame hästi süüa. Need olid suured harjused.

Kas kulda on? - Ei.

Töötan sellega.

Nad püüdsid õhtusöögi. Aga kas ka kullaotsing on edukas?

Vana kurat! - Mida? - See on kullatükike.

Sa teed nalja! - Ei. Kohe seal.

Esimene alusetäis, kohe siin. - Mida?

Kas oled kindel? - Pean seda Rickile näitama.

Mis sa naerad? - Leidsime kulda!

Ole vait! Pole võimalik.

Seda pole palju, aga esimese alusetäiega, kohe pealt.

Kus see väike on? - Seal ta ongi, jah.

Jah, see on tema. - Ei ole võimalik!

Taevas hoidku!

Kuld!

Palun väga! See on suurepärane.

Ma pean sellele mõtlema.

Ma tahan võtta parema proovi. Peaksime uhtmiskasti ehitama.

Võib-olla teeks lausa kiikuva kasti, sellele on vähem vett vaja.

Vanas stiilis uhtmiskastidel on käepide.

Sa oled selles hea.

120 aastat tagasi olid sellised uhtmiskastid tehnoloogiline lahendus,

et eraldada kulda mullast.

See on uhtmiskast astmetega.

Vesi uhab kullarikka mulla üle astmete.

Muda voolab välja, kui see kiigub.

Kuld peaks langema põhjas olevale riidele.

See on uhtmiskasti algus.

Ma pole kunagi uhtmiskasti ehitanud. Kui raske see olla saab?

Lasen seda Rickil teha, mina ei oska sirgelt lõigata.

Sellest saab meie alus. - Sellest saab meie alus?

Jah, lõika pooleks, nii saab see kiikuda. Alustame aeglaselt.

Saime aluse. See võib olla meie uhtmiskasti põhi.

See on meie varuaer. Lõikame selle jalgadeks neljaks osaks

ja siis saame isegi astmed teha. - Jah.

Mõõda üks kord, lõika kolm korda.

Need on meil kruvideks. - Meil pole palju, mida kasutada.

Mis see on? - Kiik. Näeb loll välja, aga ehk töötab.

Kullatükk on kookosõli purgi peal.

See pole selleks hea koht. - Kõik on korras, kui seda ei puutu.

Kus see on? - See on seal. - Halb mõte.

See on liiga ääres, sa ei arva? - Ei, kõik on korras.

See on õige koht.

See on Parker. Miks mitte panna see väiksesse purki?

Ei, pane see toidu peale.

Need on meie uhtmiskasti matid. - Vaene särk.

Teeme kõik ohverdusi.

100 aastat tagasi ehitati uhtmiskaste samamoodi juppidest kokku.

Neil polnud isegi nii kena saagi.

Kui nad suutsid seda teha ja varanduse leida,

suudame meie ühe kokku panna ja vähemalt natuke kulda leida.

Üks kiikuv uhtmiskast.

Kas saame seda ilma nimeta kasutada? - Pane sina sellele nimi.

Mis selle nimi on, Rick? - Kuldne Kast.

Kuldne Kast ta on. - Peame selle küljele kirjutama.

Kuldne Kast. - Mulle meeldib see.

Nüüd on vaid mulda ja vett vaja. - Hullu välimusega kullarikas muld.

Kas proovime seda? - Võime proovida.

Esimene labidatäis.

Las kiigub.

See hoiab end koos.

Kas tunned end vanaaja kaevurina? - Tunnen, et olen iidne.

See meenutab mulle Big Nuggetit, enne kui vanaisa seal lõpetas.

Meil oli osa uhtmismasinast ja ta pidi kõike käsitsi tegema.

Tõesti? - Jah. Seda nad tegid iga päev.

Mida su vanaisa tavatses öelda? Kui ei riski, ei saavuta midagi.

Ma olen päris kindel meie väikses kastikeses.

Kui siin on kulda, leiame selle üles. - Jah.

Mida me loodame? - Tahaksin näha 10 kullatükikest.

10 kullatükikest on registreerimist väärt? - Ma ütleksin nii.

Olgu, ma lähen uhan seda. - Oh jumal.

Ma olen siin.

Loodan, et selles on kulda.

Siia jõudmine oli pikk reis.

See on elu kõige olulisem kullaalus. Ära seda untsu aja!

Ma ei saa öelda, kui närvis ma olen!

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

21. PÄEV, KELL 16.15, 560 KM DAWSONISSE, -10°C.

Parker Schnabel ja ta kolm sõpra teevad kullajahi raja läbi.

Just nagu pioneeridel, on nende eesmärk jõuda Dawsonisse

ja kaevandusala registreerida.

Pärast viit tundi uuringuid,

on nad valmis teada saama, kas leidsid kullarikka pinnase.

Võitlesime pikka võitlust, lihtsalt et siia jõuda.

Nüüd oleks tore näha, kui see toimiks.

Me ei parandanud eriti oma tulemust.

Kolm tükikest.

Üks, kaks, kolm. - Jama.

Tegelikult on siin rohkem, kui ma arvasin.

Neljas on seal. - Jah?

Seal on veel üks. - Jah!

Üks on seal ja üks siin üleval. Ja kaks on seal.

Siin võib 10 tükikest olla. - Tõsiselt? - Jah. Seal on mõni veel.

Seal on ilmselt tosin kullatükikest.

Sa oled üllatunud, Rick? - Näed, mida me just tegime!

Viskasime kühvlitäied mulda läbi oksade ja kampsuni.

Ja aeru! - Ja vana lõigatud aeru!

Seal on alusetäis kulda.

See pole küll suur varandus, aga leidsime selle nagu kaevurid vanasti.

Otsime postid ja kinnitame kaevandusala! - Teeme ära!

Kaevandusala registreerimise nõuded on samad nagu ka 1897. aastal.

Kaevandusalal on vaja nime ja piiri tähistuseks poste,

et teised maavaraotsijad teavad, et see on võetud.

Siin polnud poste, nii et teeme selle ära!

Kui mu vanaisa oleks olnud siin, oleks ta minu-vanune.

Ta oleks seda armastanud.

Ta oleks seda armastanud.

Mis me kaevandusalale nimeks paneme? - Ei tea, ärme üle mõtle.

Mis su vanaisa Johni paadi nimi oli?

"Vabandust". Ei.

"Visadus"?

See oli su vanaisa paadi nimi, jah? - Jah.

See oleks lahe. - Jah, teeme ära.

Tal võttis palju, et siia jõuda. Tal oleks au. Mul on au. - Teeme ära.

See on suurepärane. Sul on see käele tätoveeritud? - Muidugi!

Siin on õigekiri.

Lasen sul seda kirjutada. - Lahe.

Visadus. See on päris lahe.

Vaid mõni kuu pärast John Schnabeli surma kaotas ka Rick oma vanaisa.

Arvad, et ta oleks uhke selle üle, mida saavutanud oled? - Muidugi!

See oli üks kuradima teekond!

Minu vanaisal oli mitmeid häid saavutusi oma elus.

Tema viimase paadi nimi oli "Visadus".

See oli 15-meetrine kalapaat, mille ta 70ndates ehitas.

Tõesti? - Sest ta ei leidnud paati, mis talle meeldiks.

See sai nimeks Visadus, seda tal oli vaja, et sinnani jõuda.

Seda ma tema kohta mäletangi.

Ilus. See on esimene kaevandusala, mille endale nimetanud olen.

Lahe, et saad seda endiselt teha. Samamoodi tehti seda ka 120 a tagasi.

Minu vanaisa oleks seda armastanud.

Jah, kurb, et ta ei ole siin, et näha meid seda tegemas.

Nimetasime endale kaevandusala!

Tükike paradiisi Yukonil. - Peame Dawsonisse minema ja registreerima.

Täna tähistavad nad seitsme harjusega, mille Karla püüdis.

Mis õhtusöögiks on, Rick? - Kala.

Tere tulemast Karla välikokandussaatesse. - Tere kõigile!

See kala näeb nii hea välja!

Vajame seda rasva. Et tulevikuks energiat saada.

Aitäh, et sa ei lase meil nälgida. - Pole tänu väärt.

Leidsime täna kulda ja sellist tuju tõusu meil oligi kõigil vaja.

Olen rõõmus, et kaevandusala Ricki vanaisa paadi järgi nimetasime.

Ta kaotas vanaisa nagu ka mina, see on raske meile mõlemale.

Ma arvan, et see reis ja see päev

ja kõik, mida oleme koos läbi elanud,

tähendab meile mõlemale palju.

Osa tänasest, mis minu jaoks välja paistis,

oli see, et pakkusin kaevandusala nimetuseks Visadust

ja Parkerile see väga meeldis ning nõustus sellega.

Ja ta teab, mida see tähendab mulle, see on põhimõtteliselt minu vanaisa.

See tähendas mulle palju rohkem, kui ma välja näitasin.

Arvan, et kõik tahavad oma pere uhkeks teha ja mina samuti.

Loodan, et seda endaga kaasas kanda, läbi selle teekonna,

teeb ka nemad uhkeks, sest kannan seda uhkusega kaasas.

Igatahes, armastan oma perekonda,

siin eikuskil Yukonil, tean, et arvate, et ma olen hull.

Armastan teid! Head ööd.

Kui kaugele me aerutama peame? - Kaugele.

Meil on mõned kilomeetrid minna. Siin läheb külmaks.

Ei jõua ära oodata, et seda kogu päeva teha.

23. PÄEV

See lumi ajab masendusse. - Ei kujutanud seda nii ette.

24. PÄEV

Et jõuda Dawsonisse ajakavas. - Liigume läbi selle voolu.

On neil vaja keskmiselt 65 km päevas läbida.

25. PÄEV

Kuidas praegu on?

Ma olen veidi mures Dawsonisse jõudmise pärast.

Kaevandusala nimetamine ei tähenda midagi, kui seda ära ei registreeri.

Viimase 4 päeva jooksul on nad 240 km aerutanud,

jõudes peaaegu Mintoni välja.

Kuid neil on endiselt 320 km mööda Yukoni jõge minna.

Ja temperatuur langeb jätkuvalt.

Oh sa poiss.

Mulle ei meeldi see, mis ma näen. See on kole.

See jäätub korralikult. - Edasi liikumine saab olema raske.

Ma üritan, aga mu aer lööb vastu jääd.

Karla, oled millestki sellises varem olnud? See on hullumeelne.

Ei, ma ei reisi sellisel aastaajal jõe peal.

Ma ei usu, et keegi teeb seda. - Mitte keegi.

Nagu üritaks läbi betooni aerutada.

Oleme selles päris kinni.

Selles me kilomeetreid ei läbi, see on kindel.

Saad vaid kaasa triivida, aga nii me Dawsonisse ei jõua.

Ja see muutub ainult hullemaks.

Me ei tohi siin pimedas olla ja 6 tundi päevavalgust on järel.

Siis muutub see väga ohtlikuks.

Peame leidma koha, kus saame välja minna, sest see on halb.

Ei, me ei lähe kalda lähedalegi mitte!

Kuidas oleks teise kaldaga? - See on suur hunnik liustikujääd.

Aga teine kallas? - Ei. Veevool möllab liustikujää all.

Me ei lähe kallaste lähedale! - Peame siit kuidagi välja saama.

Jah, saan aru, aga otsime parema koha.

Kui sa endast väljas oled, hakkad lolle otsuseid tegema.

Ja kui oleme sellel, kui see murdub, siis kukud selle alla peapõrutusega.

Jah. See tähendab tõsist hüpotermiat.

Niiviisi sa sured ja su surnukeha ei leita kunagi.

Olgu, jätkame, kuni koha leiame, sest see on halb.

Nii nagu nad kartsid, siis jõgi jäätub nende ümber.

Suur jäätukk on ees tulemas!

Nad on sunnitud vooluga triivima, kuni leitakse ohutu randumiskoht.

Jeerum!

Kas lähme siit kaldale? - Jah, see on hea koht.

See töötab. Hästi.

Rahulikult, James.

Jah, see on päris kõva, ilmselt saame hakkama.

Arvad nii? - Jah. Kohe siin. Toon ta ringi.

Ma ei tea.

Kohe siin. - Said? - Jah. Kõik on korras.

Mine kaldale! Parker! - Oota. Mine sinna!

Vana kurat! James, mine sinna!

Jäine vesi on piisavalt külm, et põhjustada surmavat hüpotermiat.

Rick, pane lõke põlema. - Jah, ma tegelen sellega.

Neil on vaid 15 min, et Parkerile sooja saada.

Võta riided seljast ära, viska varustus seljast ära!

Ma ei taha riideid ära võtta. - Sa pead. Peame sulle sooja saama.

Märgades riietes kaotab ta soojust viis korda kiiremini kui tavaliselt.

Rick, lõke ja kohe! Kuum vesi!

See kuradi puit on...

Viska kõik varustus maha.

Kas tunned oma käsi? - Ei. Ma ei saa seda maha.

Koordinatsioonihäired ja segadus näitab, et ta kehatemperatuur langeb.

Ma ei tunne oma jalgu. - Jah, peame püksid jalast saama!

Rick! Lõke! Teil on 5 minutit aega! - See puit on prügi.

Võta saapad ära. On teil varusaapaid? - Need on kanuus.

Jah, ma lähen ja toon need.

Nii külm on, et tulemasin ei tööta. Teist tulehakatist on vaja. - Tulen!

Ükskõik kaamerast, too tulealgatust! - Lõke on praegu eluliselt oluline!

Võta sina see ja ma toon kuiva värki juurde.

Ma ei tunne oma jalgu.

Nii külm on!

Mine sinna sisse.

See läheb nüüd põlema.

Anna talle sooja vett. Kas sa tunned end soojemana?

Jalad on endiselt jääpurikad, aga ülejäänud keha soojeneb.

Kas oled kindel? - Jah.

Mul on kahju, et see juhtus, see oli loll.

Päris kuradi napilt läks.

Kui vee alt välja hüppasid, tundus, et sa ei saanud aru, mis juhtus.

Ma ei tea, mis juhtus. - Vaatasin su aeru, nägin seda vees.

See kukkus ilmselt paadist välja. - See oli kindlasti vees.

Nii et meil on ainult kolm aeru?

Ma ei tea, see muutub kahtlaseks. Kas te ei arva nii?

Oleme mööda jõge triivinud jäätükkide kõrval tükk aega.

Täna saime tasuta hoiatuse. See oleks võinud palju hullem olla.

120 aastat tagasi poleks meil olnud muud valikut kui tagasi vette minna.

Paljud vana aja kaevurid surid.

Jah, väga paljud surid.

Mida iganes meil veel tõestada on, selle nimel ei tasu surra, eks?

Kuradile see! Kellel satelliittelefon on?

Parker kutsub abi võttegrupi hädaabi telefoniga.

Jah, peame jõest välja tulema.

Jah, ma tean, see on jama. Olgu, aitäh.

Peame nende kanuudega ka tegelema.

Põhimõtteliselt on täna meie jõe reisi lõpp.

See on raske otsus, see ei tulnud mulle lihtsalt.

Ma olen kindlasti väga eesmärgile suunatud

ja see on väga kurb. Jah, võtame selle lahti.

Kuid me jõuame Dawsonisse, me jõuame sinna kohale.

Aga lihtsalt mitte enam jõel, sest keegi ei tohi vigastada saada.

Ettevaatust! - See oleks võinud palju hullem olla.

Ma olen tänulik, et Parker otsustas ära minna.

See muutub ohtlikuks. See on põhiline.

Nii saad kanuud hoiustada.

Super, võtame need kevadel peale teel tööle, Rick! - Jah, sõber.

Hüvasti, Yukoni jõgi.

Kurb on ka natuke. Me ei jõua kanuudega Dawsonisse.

Aga ma ei lase sellel end morjendada, kuna see, mille tehtud saime,

mis on midagi, mida ma ei arvanud, et ma kunagi teen

ja midagi, mida ma ei arvanud, et ma suudan eales teha.

Neil on ees 3 km pikkune matk väikesele lennurajale,

kuhu Parker lennuki kutsus.

See peab kuskil siin olema.

Ma pole piloot, kuid see näeb välja nagu lennurada.

Ja ilm tundub hea, loodetavasti ta saab siia maanduda.

Sütita raketid.

Lennuk. - Siia!

See on tore.

Seal on meie sõit.

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

26. PÄEV, KELL 15.30, DAWSON CITY, -12°C.

Oleme Dawson Citys. Me oleme elus.

Parker Schnabel ja ta sõbrad saabusid viimaks Dawson Citysse,

Klondike'i südamesse.

100 000 kaevuri seast, kes riskisid legendaarsel kullajahil oma eludega,

jõudis kohale vaid üks kolmest.

Nende jaoks oli Dawson City miljonäride mänguväljak.

Oma hiilgeajal maksis kallim kinnisvara

kaasaegses väärtuses 16 miljonit USA dollarit.

Pudel šampanjat maksis 1600.

Kaevandusala registreerimise kontor on siin tee lõpus, laeva vastas.

Kuid Dawsonisse jõudmine oli alles algus.

Neile õnnelikele vähestele, kes leidsid kullarikka pinnase,

ei tähendanud see midagi enne, kui see Dawson Citys registreeritakse

Viimase hetke mured, semu? - Jah, äkki see on juba võetud.

Aga poste polnud, kuid kunagi ei või teada.

Postid võivad ära mädaneda. - Olgu, palju edu!

Terekest. Kuidas läheb? - Hästi.

Kas võin kaevandusala registreerida?

Arvad, et see on võetud? - Ma ei tea.

Raske on siinkandis registreerimata maad leida. - Jah.

Kus see on? - See on Hootalinqua kohal.

Loodetavasti teame seda 10 minutiga. - Jah, aeg näitab.

Seal me olemegi, see on Cape Hornist all, mis on kohe siin üleval.

Ei tundu, et see registreeritud on. - Ei. - Super!

Head uudised? - Jah. Tundub, et see on avatud!

Allkiri siia ja siia ning kuupäev ja kaevandusala joonis.

Aitäh abi eest! - Pole tänu väärt. Igal ajal.

Super! Aitäh. - Nägemist!

Saime selle!

Saimegi Yukoni kaevandusala. - Ilus!

Võtame hotellitoa. - Korraliku hotelli? - Jah!

Rick, mida sa kõige enam ootad? - Dušši ja voodit.

Parker? - Voodit. - Ja sina, Karla?

Ma pole kindel, ma ilmselt ei naudi voodit.

Mulle meeldib magada põrandal magamiskotis.

See on meie? - Jah.

Halloo? - Ema!

Tere, kullake. - Ma jõudsin Dawsonisse.

Pole võimalik. Kuidas sa sinna said? - Arva.

Helikopteriga.

Peaaegu. - Aga sa said hakkama, ohtu pole ja kõik on terved.

Jah, kõigil läheb hästi. - Armastan sind, kullake.

Armastan sind ka, ema. Nägemist!

Mu ema teab, et olen elus. Ma lähen ja võtan joogi.

Lähme õlut jooma. - Jah! Õlut!

Parker, Rick, Karla ja James panid end pioneerida vastu proovile.

Jäätuv jõgi sundis neil reis lennukiga lõpetada.

Kuid nad saavutasid eesmärgi kaevandusala registreerida.

Meil on kaevandusala! On jäänud veel vaid tähistada!

WESTMINSTER HOTELL ASUTATUD 1898

Tänud reisi eest, poisid. See oli lõbus.

Aitäh, et tulite sellele hullule seiklusele.

Meie terviseks! - Terviseks!

See on olnud tõeline seiklus ja seda ma otsisingi!

Kui lahkusime kaevandushooaja lõpus, oli Yukoni jõgi juba jäätumas.

Meeldigu see meile või mitte, aga siit me lähme.

Teadsime, et ees on üks kuradima sõit ja võidujooks talvega.

Kaua autoni on?

See oli jõhker.

See on lihtsalt hullus. - Ettevaatust!

Kutid, me ei liigu.

Saime väga väikse maitse suhu, mida kaevurid vanasti läbi elasid.

Nad olid tugevad mehed!

Me purjetame!

Kullajahi rada läbib puutumatuimat metsikut loodust kogu maailmas.

See on tõesti ilus maa.

Kogesin elu parimaid aegu mõnede väga heade sõpradega.

See on lihtsalt lahe!

Minu vanaisa oleks kuradi uhke meie saavutatu üle.

Ta oli tõeline Alaska pioneer, üks originaalidest.

See oli väike kogemus, mida kõik meie vanavanemad läbi elasid.

Joome nende terviseks! - Terviseks! Meie pärandi terviseks!

Vana aja kaevurite terviseks!

See oli suurepärane reis.

Palju häid mälestusi. Soovin, et vanaisa oleks meiega olnud.

Ma mõtlesin tema peale igal sammul.