Original subtitles

"Põgenemine"

Tere õeke, kahju, et sind pole kodus.

Olen Wolbugis, Põhja-Carolinas ning salvestan materjali kummitus Lydiast.

Sa oled vist sellest juba lugenud. Raske uskuda, kuid

kogu selles loos on tõesti midagi imelikku.

Liiga palju tapmisi on toimunud selles Jumala poolt hüljatud kohas.

Möödunud ööl püüdsime filmida selles metsas,

kus kummitus oli ilmunud ning tulevasi ohvreid hirmutanud.

Keegi mind ei uskunud ja ka sina ei usu, kuid ma nägin kummitust.

See ilmus ja kadus sama äkitselt.

Kummitus püüdis mind millegi eest hoiatada.

Tahan teada, mille eest, isegi kui keegi mind ei usu.

Tahan kõigest saada videomaterjali.

Kui pöördun saadud materjaliga koju tagasi,

siis tunned mu üle uhkust. Armastan sind, õeke.

Kohtume.

Hea tsikkel, pojake. - Tänan.

Kas tankisid? - Paistab, et su tankur tõrgub,

võtsin paari dollari eest.

Hea küll, hommikul kontrollin.

Pojake, kas sa saatusesse usud? - Ma usun endasse, vanaema.

Noh, siis ei näe mõtet rääkida sinuga su tulevikust.

Kuid peamine on see, et mul on see olemas.

Jah, täpselt. Vaatame õige, kas tuleb rikkus või kuulsus.

Või armastus. - Või kõik korraga.

Või kõik korraga!

Keegi ootab sind. - Kes?

Saad teada. Seal.

Tõesti? Kavatsesin minna teisele poole. - Saatus isejuhib meid sinna,

kuhu tahab.

Jätan meelde. Aitäh.

Wolburg.

Tubli, et läbi astusid.

Järgmisel nädalal näeme.

Püha isa?

Jah. - Kas te ei saaks mind aidata?

Ma otsin seda aadressi.

Oota, aga miks sa siin oled? - Noh, ma...

Jah? - Noh, ma tulin lihtsalt

venna asjadele järele.

Aga see aadress... Ma ei mõista. - Mu vend tapeti siin.

Siin, Wolbugis, on väga kerge surra.

Mu käes on põrnikas.

See on vist väga väike põrnikas.

Mis su nimi on? - Brook. Aga sinu?

Zoka. Tahad teada, kus ma elan? - Noh?

Kinos. - Kinos?

Jah. Tahad mu põrnikat vaadata? - Muidugi.

Jah, tore põrnikas. - Ta ronis mööda rooli..

Aga kust sa tead, et see on tema? - Lihtsalt tean.

Lapsepõlves elas sihuke minu tikutopsis.

Tõesti? Ja elab ikka veel? - Ei. Äkki laseksid ta lahti, mis?

Põrnikad armastavad vabadust nagu inimesed.

Tervitus. Mina olen Gabriel. Aga teie olete vist Brook Hausel?

- Jah.

Nojah, üldiselt küll.

Preili Hauser, arvan, et teil ei ole selle vastu...

Brook. Palun, Brook. - Brook.

Mul on väga kahju teie vennast. See on nii kurb.

Väga liigutav teist. - Tunnen šerifi isiklikult.

Usu, ta teeb kõik, mida suudab. Kuid siin elavad peamiselt hulgused

ja see võib aega võtta.

Kas nemad tegid seda? - Nojah, muidugi nemad.

Noh, vähemalt šerif arvab niimoodi.

Igal juhul, šerif ütles, et annab sulle su venna auto

tagasi ning samuti tema asjad sealt majast, kus ta elas.

Aga mina saadaksin sind heameelega sinna.

Aitäh. - Tohib sind aidata?

Lasin oma põrnika lahti. - Tore.

Zoka, sa ju ei tule meiega? Ära tema pärast muretse.

Ta on pisut endast väljas, kuid ta on ohutu, usu mind.

Oleme kohal?

Jah. Ainult et ma ei näe autot. Eeldan, et see on juba teel,

jääb vaid pisut hiljaks. Kuule, sa võiksid läbi astuda näe

sellest kohvikust seal ja juua midagi jahutavat.

Lähen vaatan, kui proua Enson on midagi šerifist kuulnud,

siis sõidan sinna ja kiirustan neid nii palju kui võimalik.

Nägemist. - Nägemist.

Saatus näitab meile ise teed.

Vabandust, mulle öeldi, et kusagil siin on kohvik, kus

saab jalgu puhata, kuid mulle ei näidatud, kus nimelt.

Las ma mõistatan. Te olete FBI poolt tagaotsitav ja

püüate ennast peita Ameerika kõige hüljatumas linnas.

Vabandust? - Teid vaadates võib teha

sellise järelduse. Esiteks, te pole Wolburgist.

Teiseks, te ei saabunud siia niisama.

Jah, mitte niisama. - Aga kust te olete pärit?

Chicagost. - Aga mina olen pärit Bolderyst,

Denveri lähistelt, teate küll? Kauaks tulite?

Ei. Mu vend elas siin. - Oo, sul vedas, et ei jää siia

elama. Eeldan, et sellise naise jaoks on selline linn...

Kuidas öeldagi... Täis pettumusi.

Mina näiteks pole kohanud siin ühtegi normaalset meest

sellest ajast peale, kui ma elan siin.

Külastasid sugulasi? - Ei. Ei, ei, ei.

Vaadake, asi on selles, et olen geoloog ja teen siin mõningaid

uuringuid valitsuse jaoks.

Ja kuidas sa selleks said? - See on pikk lugu.

Kuid ma armastan geoloogiat. Muide, ma saan selle eest palju raha.

Mõistad, siin on maapõues palju rikkusi,

just sellistes kohtades nagu Wolburg.

Kust sa seda tead? - See on ju minu töö. Mõistad?

Ma tean selle linna kohta mõndagi.

Ahaa, siin te oletegi. Vabandust, ma rääkisin telefoniga.

Šerif ütles, et jõuab siia tunni jooksul.

Ega ma ei kiirusta. Oi, Penny, saa tuttavaks, Gabriel

Meeldiv tutvuda. - Tere.

Vabandage mind, ma lahkun mõneks minutiks.

Kas tead, kes see on? - Ei, ma lihtsalt kohtasin teda.

See on ju Gabriel Selwig, maavaldaja.

Talle kuulub kogu linn. Tahad temast rohkem teada saada?

Ei, milleks? - Hea küll...

Oled sa valmis? - Muidugi.

Oli meeldiv tuttavaks saada. - Minul samuti.

Nägemiseni.

Gabriel, kui kaugel on see koht, kus ilmutab ennast kummitus?

Üldiselt otse linna lähedal. - Linna lähedal.

Aga... - Mida?

Kuule, kas ma saaksin sinna sõita?

Hea küll. Ma võin su sinna sõidutada.

Tänan.

On sinuga kõik korras?

Jah. Minuga on kõik korras.

Arvan, et meil on targem tagasi minna.

Kas sa usud kummitustesse? - Noh, mõni usub, mõni mitte.

Aga sina usud? - Ma ei tea.

Ma pole siin kunagi kummitust näinud. Pole kunagi siin peatunud.

Mulle tundub, et sa hiilid vastusest kõrvale.

Sa oled lihtsalt pingul, mõistad? Ei taha su elu keeruliseks teha.

Arvan, et sa ei peaks öösel sõitma. Oöbi parem minu juures.

Ei, tänan, minuga on kõik korras. - Oled kindel?

Jah. - Ise tead.

Tere Frank. See on Brook Hauser. - Preili Hauser.

Meeldiv tutvuda. - Vabandust, et nii kaua

autot tõime - kontrollisime sõrmejälgi ja muud sellist.

Mõistate, palju tegemist. - Ma mõistan.

Kas saite midagi teada? - Noh, nad võtsid tema asjad,

kuid ei puutunud tema masinat ning ta seadmeid.

Sellepärast pole mul mingeid oletusi.

Ei tunnistajaid, ei motiivi, ei asitõendeid.

Aga kuidas on lood nende hulkuritega? - Noh, kui need on nemad, siis...

Mõistate, ma tahaksin öelda teile midagi rõõmustavat,

kuid seni pole meil midagi.

Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et keegi lipsab karistuse eest minema.

Kas me võime veel midagi teha? - Uskuge, me teeme kõik mis võimalik.

Ma usun. - Vaadake, äkki on

autost midagi kadunud?

Vabandust.

Kas ta on kindel, et kõik on korras? - Tundub küll nii.

Tegelikult see oli tema kaksikvend.

Tõesti? - Mõistad, arvatakse, et

kaksikute vahel eksisteerib mingi side.

Noh, kõik paistab olevat nii, nagu oli.

Hästi, ma tulen tagasi. Kui leian midagi uut, siis helistan teile.

Noh, kavatsed ikka ära sõita? - Ei tea, buss ei tule vist niipea,

ja ka šerif viivitab millegipärast.

Mina sinu asemel ei kiirustaks ära sõitma.

Aga kas ma võiksin kusagil toa üürida?

Toa? Las ma aitan sul öömaja leida.

Kuule värdjas, kas veel kahe ratta jaoks raha ei jätkunud?

Tead, tõelised kutid sõidavad siiski neljal rattal.

Aga veel parem autokastis.

Istud nagu plika naistejalgrattal.

Noh, püüa meid kinni.

Kuule värdjas, me tahame su tagumiku triibuliseks teha.

Kui jõuad esimesena finišisse, saad kaks taala.

Aga sa ju ei suuda seda, kilpkonn.

Lase käia, Joe, anna gaasi.

Zoka?

Zoka?

Mu maja, see on väga vana. - Paistab küll nii.

Kuule, ma tahtsin sinuga rääkida.

Kas ma võin üles tõusta?

Aga miks sa siin elad? - Ei tea.

Mulle meeldib.

Sa elad siin üksinda? - Nojah. Inimesed kardavad mind.

Miks? - Sest ma olen imelik.

Mitte imelik, vaid eriline.

Aga... Inimesed kardavad Lydia kummitust?

Ma tean, kes su vend oli. - Sa rääkisid temaga?

Ta suhtles Lydiaga. - Lydia kummitusega?

Jah. Lydiaga.

Sa pead silmas, Lydia kummitusega.

Aga kas kummitus on elav või mitte? - Noh...

Mis noh? - Ei tea. Võib olla ongi elus.

Kas sa võiksid mulle selle kummituse kohta midagi rääkida?

Arvan, et oled sedajuba näinud, kas pole nii?

See on ju kummitus.

Oled meile võlgu, semu. - Paar taala, said aru?

Gery? Rahune maha.

Harley Davidson. Suurepärane masin. Tõeline meesterahva tsikkel.

Sellega on mõnus sõita kus iganes ja millal iganes.

Kuid ma arvan, et sa ei peaks selles linnas kaua peatuma.

Lihtsalt siin tuleb olla... eriti tähelepanelik.

Kuule, ma näen, et otsustasid jääda. - Noh, veel ei tea.

Ära õigusta ennast, mul ükskõik.

Penny, sa usud hingedesse? - Mida? Hingedesse?

Noh, kummitustesse. - Sa muutud imelikuks.

Ma tunnen lihtsalt huvi.

Kummitused on kui laste hirmutamiseks? Midagi Kasperi moodi?

Või veel midagi? - Räägin tõsiselt. Sa oled ju teadlane,

arvasin, et tead sellest midagi.

Sa tahad teaduslikku vastust? Ei, teadus pole kummituste olemasolu

tõestanud, kuid pole ka mingit kinnitust nende olemasolu eitamiseks.

Kuule, oled sa praegu väga hõivatud? Vajan sinu abi.

Oi kui ilus siin on.

Ja mets on kui kristallist... Ja midagi on seal, nagu ütles poeet.

Ja miks me siia tulime? - Mäletad, ma tundsin su juures

huvi kummituste vastu?

Nojah. - On legend, et siin elutseb

kummitus nimega Lydia.

Lydia. Pole paha nimi.

Lydia! Lydia, kus sa oled?

Pole vaja. - Kui ei taha, siis ei tee.

Aga kust sa seda lugu tead? - Oma vennalt.

Noh, mitte päris tema käest.

Mõistad, ta töötas ühes teleshows Chicagos ja...

Tema ja tema võttegrupp sõitsid kõikjale, et teha film igasugustest

paranähtustest. Ning ta oli siin.

Kas tal õnnestus filmida? - Ei tea

Aga mis juhtus? - Mõistad, nad olid siin palju

päevi ja öid, ning ei kohanud midagi.

Meeskond lõpetas projekti ja tahtis tagasi pöörduda.

Aga Randel jäi. - Jäi üksinda siia?

Jah.

Mõistad, ajakirjanik teeb kõik, et teha üks õige kaader.

Tema meeskond tuli tagasi ning leidis ta laiba kusagilt siit.

Ta leiti otse siit? Brook, aga mida meie siin teeme?

Kummitus või mitte, kuid see pole ohutu paik.

Ma ei arva, et peaksime siia jääma.

Tapmine - see on tõsine asi. Väga tõsine.

Kuid on veel midagi.

Arvan, et seda, kes tappis mu venna, ei saada kunagi kätte.

Saad aru, selles Wolburgis, ma ei mõista seda,

on midagi imelikku.

Tahad, et ma seletaksin seda? Siin pole midagi ebatavalist.

Absoluutselt mitte midagi ebatavalist.

Neiud. - Tere.

Tere. - Kus te olite?

Kaotasid meid ära? - Tegelikult küll.

Kuidas sa ennast tunned? - Tänan, hästi.

On mingeid plaane? - Ei, seni mitte.

Noh, siis teen ettepaneku tulla minu juurde õhtut veetma.

Oi, ma ei saa. - Palu ometi, sinna tulevad

mu lähimad sõbrad ja ma tahan, et sa tuleksid.

Ma ei saa. - Me tuleme.

Vabanda mind.

Tere. - Tere.

Toon midagi juua.

Sul on väga huvitavad sõbrad. - Tõesti, sa arvad nii?

Kas nad kõik on Wolburgist? - Ei.

Tegelikult on siin üks paarike, kuid üldiselt on nad kõik mujalt pärit.

Kuule, tahtsin sinult küsida, aga sina,

selline päris huvitav inimene, sellised sõbrad...

Aga mis siin huvitavat on? Miks sa siin elad?

Tead...

Kas sa suudaksid teha kogu elu ühte ja sama asja, näiteks?

Samad sõbrad, sama töö, rutiin. - Arvan, et ei suudaks.

Näed siis. Sa pead silmas,

et eelistad mitmekülgset elu.

Nojah, midagi huvitavamat. - Tead, ausalt öeldes,

minu jaoks on see kõik üsna huvitav.

Pean silmas, et siin on minu jaoks piisavalt huvitav.

Mõistad? - Aga minule ei ole.

Saad aru, minu südame jaoks jääb midagi puudu.

Kuid sa ei vastanud mu küsimusele. - Ma vastasin.

Tulevik on siin. Otse siin.

Selles linnas siin on palju huvitavat.

Ma ei tea... Mulle küll nii ei tundunud. Kuid ma ei saa siia kauaks jääda.

Pean varsti tagasi pöörduma.

Aga kas sa mu autot ei taha mulle tagasi anda?

Ma parem jääksin, see on üldse esimene elu sähvatus Wolburgis.

Oled sa kindel, et ei mõtle ümber? - Loomulikult.

Ma saadan sind, kuid kõigepealt tahaksin näidata sulle maja,

kui sa selle vastu ei ole.

Hea küll.

Tänan.

See on mu lemmiktuba.

Brook.

Brook.

Brook? Misjuhtus?

Ei, ei midagi.

Lihtsalt mulle tundub, et ma tean, kes ta on.

Ta sarnaneb minuga. - Tõesti?

See on Lydia. - Jah, õige. Aga kuidas sa teadsid?

Ma nägin teda. - Mis?

Ma räägin, et ajalehes nägin. Saad aru, ajalehes.

Olen sulle abi eest tänulik. - Kas oled lõplikult otsustanud

sõita tagasi Chicagosse?

Nojah, üldiselt küll. - Kas sul on seal mingid asjad pooleli?

Noh, võib olla ka asjad. - Midagi tähtsat, jah?

Noh, mitte väga tähtis, kuid ma otsustasin tagasi minna.

Nojah, ma tahaksin, et jääksid mu juurde kui külaline,

kuid räägime sellest hiljem. Eks?

Hea küll.

Tere.

Mul on sulle üks tähtis küsimus. Kuidas Wolburgi tüdrukud

lahutavad meelt? Noh, kuidas nad oma aega sisustavad?

Nojah, tehakse nii mõndagi. - Räägi mulle.

Aga millised meelelahutused sind huvitavad?

Aga sa võid mulle pakkuda? Ara ole tagasihoidlik.

Jah, mida mul juba ei ole, on tagasihoidlikkus.

See on hea, sest kui ma kohtan veel ühte hulkurit

nagu Allen AI, siis ma vist plahvatan.

Näiteks mina ei ole õhtul hõivatud. - Aga minul jällegi on omad plaanid.

Ma tean, et nad on seotud Brookiga, Gabrieliga, kuid praegu

on keerulised ajad. Võib olla eraldad minu jaoks pisut aega?

Vaatame.

Sõida siit minema.

Või samuti sured.

Jumaluke küll! - Hea küll, kõik on korras, korras.

Naine rooli taga. Selge. - Mul on tõesti kahju,

ma isegi ei näinud sind.

On sinuga ikka kõik korras?

On küll kõik korras.

Aga mootorrattaga?

Kui midagi purunes, siis ma võin kinni maksta.

Ei tea, mul on vaja kuidagi linna jõuda.

Võib panna minu autosse. - Hästi.

Oota.

Tule ometi ligemale, ära karda.

Hoia veidi.

Aga nüüd keera see kinni.

Sa oled Brooki sõber? - Jah. Sina samuti?

Tänan, vennas. Ise ma ei saaks hakkama.

Suur. - Aga mulle meeldib su jalgratas.

Tõesti? - Mul oli lapsepõlves selline.

Saad aru, ma kukkusin sellelt maha, kui püüdsin trikki teha.

Vägev. Loodan, et ei saanud põrutada. Ega ei saanud põrutada?

Ei, äärepealt oleks peapõrutuse saanud. - Jah, ajud - see on tõsine asi.

Hea küll, me sinugaju ei jää hätta, eks ju?

Mitte kunagi, mitte kunagi. Aga mida sa surmast arvad?

Noh, eks ükskord kõik sureme. - Lydia suri. Kas igaveseks?

See on muidugi huvitav küsimus.

Tere, poisid. - Aga mina aitan teda.

Just nagu mehaanik motoshowl.

Hei Monty! Aitäh, vennas. - Pole probleemi.

Astuge veel läbi. - Hästi.

Pärast näeme. - Nägemiseni.

Nägemiseni.

Noh, kuidas õllega jääb? - Poleks paha.

Mina kostitan.

Kuule, kas sa sellel hetkel magad või?

Ei, kuigi see paistab magamisena, ma siiski ei maga. Mõistad?

Ei maga, kindlasti. - Sa nägid kummitust, Lydiat.

Nojah. Ta nägi välja nii nagu selle pildi peal, saada aru,

mida sa nägid.

Mina surin nagu tema, see Lydia? - Autoavarii.

Sõitis koju, teel tema auto purunes.

Ja pärast teda nähti mitut inimest.

Niisiis, mingi kummitus kolab linnas ringi ja inimesed näevad teda, eks?

Tohib küsimuse esitada?

Oled sa kunagi teisi kummitusi näinud?

Ei, pole näinud. Kuule, ma pole hull, eks ole?

Ma lihtsalt räägin, et siin on midagi valesti.

Hea küll, ära solvu. Ma lihtsalt püüan sind aidata.

Eks ole? Aidata. - Ka mina püüan aru saada, mõistad?

Kõik, mida ma tean, on see, mida mulle räägitakse.

Aga mina püüan fakte kokku seada. Peaksin šerifiga rääkima.

Brook, milleks sulle šerif? - Noh, ma lihtsalt...

v -Isiklik asi. - Serif on mu sõber ja ma olen kindel,

et kui sa vajad abi, siis on mul hea meel...

Kui ta peaks midagi vajama, siis ta räägib ise šerifiga.

Aga sa sõidad lihtsalt läbi linna. Noh sõida siis.

Nojah, sõidan läbi, ja mis siis? - Mõistad, ka meil on temaga

isiklikud asjad.

Brook, räägime hiljem, eks?

Lähme siit.

Kuule noormees!

Kus sa õppisid niimoodi kaklema? - Näed, halvasti õppisin.

Huul on läks paiste. - Las ma pühin kohe ära.

Arvan, et sa peaksid linnast ära sõitma.

Ma ei saa ära sõita, kuni pole välja selgitanud, mis siin toimub.

Siis ma jään sinuga. - Hästi.

See on väga hea. - Jah.

Oi, oi, oi, väga valus. - Oota.

Kõrvetasid huule vastu pitsat ära?

Loodan, et sa ei ole siin kaua. - Kuule noormees, ma ei jää

kusagil kauaks pidama.

Naljakas. Sa meenutad mulle hambavalu,

mis mul kunagi lapsepõlves oli.

Mul on paar asja, mida ma tahaksin sinuga arutada, Brook.

Tahan, et sa jääksid. Aga sina...

Tsiklimees, maanteeede kuningas, kao minema.

Lähme. Parem sõidame.

Mul on tunne, et see kutt valmistab meile veel palju peavalu.

Aga mul on selline tunne kogu linna suhtes.

Seda ei või olla. Ei või olla,

et Gabriel on seotud kõige halvaga, mis siin linnas on.

Tõesti? Aga kes seda tegi? - Hulgused.

Need hulgused töötavad tema heaks. Ta valitseb kogu linna.

Vaata, ma ei tee midagi halba. Ja ma ei arva, et su vend tegi,

aga keegi tappis ta.

Šerif ütles, et seda tegid hulkurid.

Kust sa seda tead? - Aga kust sina tead?

Ma ei tunneju sindki - Aga mina ei tunne sind.

Siis jää seisma.

Vaata, sa sekkud mu ellu. Tahad, et ma sõidaksin ära.

Ta tahab, et ma jääksin.

Oh mu jumal!

Pane aken kinni!

Pagan võtaks! Me tapsime ta!

Ei suuda seda uskuda. - Pole vaja rataste alla ronida.

Võtsin vist kõik. - Hea küll, sõidame.

Brook. - Zoka?

Tulin, et öelda nägemist. - Kust sa teadsid, et sõidame ära?

Lihtsalt teadsin. Aga veel tean ma hästi Gabrieli.

Kas hoolitsed Brooki eest? Gabriel on väga halb inimene.

Muidugi. - Väga halb.

Aga kui halb? - Oh, ma tean, ta on paljudele

inimestele halba teinud.

Zoka, aga miks sa seda mulle varem ei öelnud?

Ei tahtnud sind ehmatada. Sa oled hele.

Hele? - Seest hele. Nagu päike.

Kas siis ei ole? - Jah, temas on valgust.

Teatud määral on. - Näed? Tema teab.

Gabriel teab samuti. Aga temal pole valgust.

Ta tahad sind jätta.

Igaveseks? - Zoka, sõida meiega.

Ei, ta ei luba mind. - Mis tähendab ei luba?

Vaata.

Anna auto. Väga aeglaselt.

Loodan, et sa ei unustanud rihma kinnitada?

Ma kardan.

Tule siia.

Mul on väga kahju, et tõmbasin su sellesse.

Pole sa mind kunagi kuhugi tõmmanud, ma ise sattusin sellesse.

Peame Zoka kaasa võtma. - Me ei saa.

Kuule, ta võib kinnitada šerifile seda,

mida ta rääkis meile Gabrielist.

Ta ei usu. - Aga sa rääkisid talle.

Nojah. Mõistad, ta on imelik. - Seda küll.

Kuule, me pääseme loomulikult välja ja teatame politseisse.

Kas sa kahtled? - Mõistad, kogu linn jahib

neid, et nad maha nottida.

Zoka võib aidata meil siit välja pääseda.

Me ei tea isegi, kus ta on. - Ma tean, kus ta elab.

Ta aitab meid.

Kurat! Kuule, mine sinna ja peida end ära.

Aga kui keegi tuleb ligidale, püüa teda eemale meelitada.

Said aru?

Brook, lähme.

Zoka?

Kas Gabriel nägi, kuidas sa Zokaga suhtlesid?

Arvan, et jah.

Kuulsin kellegi hääli.

Kuule, Zokat me siit ei leia. - Ma mõistan.

Kas linnast viib üks tee välja? - Mu vend ütles nii.

Mis vabrikud seal on? - Noh, mingid vanad tehased,

mis suleti palju aastaid tagasi.

Proovime siit välja pääseda.

Oota, see on vaimulik.

Me lähme jõe äärde, see on teie jaoks ainuke ohutu väljapääs.

Aga kes see Lydia oli? - Ta oli kirjeldamatult ilus

tütarlaps. Nii sisemiselt kui ka välimuselt.

Kõik armastasid teda, eriti Gabriel. Ja ta eksis, sest ei armastanud teda.

Miks? - Sest mees tahtis teda endale,

tahtis, et naine oleks täielukult tema oma. Mõistate, kõik on vaid tema oma.

Sellepärast ta naise tappiski. - Aga see oli ju õnnetus.

Ringkonnakohtunik ütleb, et õnnetus.

Kuid teie kahtlete selles? - Jah, ma kahtlen kõiges,

mis puudutab Gabrieli.

Mõistate, siin on veel mitu inimest, kes surid sama moodi, nagu

sinu vend ja Lydia -tema süül.

Lähme siis, pean teid siit välja viima.

Jooksuga!

Tulistada oskad? - Milleks?

Noh, kui rninuga peaks midagi juhtuma... - Ära räägi niiviisi.

Meil läheb kõik hästi, said aru? - Kas sa arvad, et

see on mingi meelelahutus? Need inimesed tahavad meid tappa.

Kuid neid võib kuidagi peatada. - Teisiti pole võimalik neid peatada.

Noh, oskad siis lasta? - Oskan. Vend õpetas mind.

Ta ütles, et võib olla ei lähe mul seda kunagi vaja.

Jah, sul oli hea vend. - Sa oleksid talle meeldinud.

Kui me pääseme välja... - Kui. Kui pääseme välja...

Hea küll. Kui me pääseme siit välja, kuhu sa siis sõidad?

Enne tuleb välja pääseda.

Tere tulemast meie onni juurde, nagu öeldakse.

Lõke põleb, kohv on kuum.

Meil ei ole palju asju, kuid me hindame seda, mis on.

Õige, Clansey? - Õige.

Te olete nähtavasti reisist väsinud.

Me pole rändurid.

Ahaa, läksite vales suunas ja nüüd nad jälitavad teid, jah?

Jah. - Mäletan, et ka meie läksime

paar aastat tagasi vales suunas.

Kas olete siin varem olnud? - Oleme igal pool olnud. Eksju, Clansey?

Jah.

Aga te pole need, keda ma mõtlen... Noh, ma pean silmas, et te pole...

Hulkurid.

See, mida sa näed väljast, ei tähenda, et oleme

ka sisemiselt täpselt samad. Muidugi, kõik ei saa sellest aru.

Kuulge, te olete siin nagu kohalikud elanikud, teate kõike.

Nojah, teame küll. Raudtee suleti.

Tehased lõpetasid töö. Aga meie ei sõitnud õigel ajal ära.

Nad leidsid teid üles.

Clansey, võta noored enda peale ja sebi pisut puude vahel.

Homme kohtume. - Suurepärane.

Siia.

Nad on siin!

Minge sinna ja te jõuate linna piirile. Asute teele.

Olen su võlglane, mees. - Edu sulle.

Mis see on? - Kurat, neil on koerad.

Kiiremini. - Aga kuhu me lähme?

Jõe äärde.

Kiiremini, minu järel. - Miks me lähme jõe äärde?

Et koerad ära petta. - Aga kui me ei suuda seda?

See on nii kõrge, ma ei suuda alla hüpata.

Lase käia, hüppa.

Hüppa vette.

Selle hoone juurde.

Nad on seal puude taga!

Nad teevad haake!

Lõikame neil tee läbi! Mike, sinna!

Tule siia.

Nad on vist sees. Lähme vaatame.

Kiri "Lõhkeaine".

Suurepärane.

Leidsid midagi? - Mingit lõhkeainet.

Kuidas nii? - Kohe laseme midagi õhku.

See on meie pilet, et siit välja pääseda.

Tule minu järel.

Proovi avada.

Roni sisse.

Valgusta pisut.

Nüüd on meil võimalus.

Murrame läbi.

Hoia laengut.

Teeme natuke pauku.

Pikali!

Pikali!

Lõpetage tulistamine!

Brook, su sõber on minu juures.

Kui kallis ta sulle on? Ah?

Olete sisse piiratud! Väljapääsu pole!

Brook.

Brook lahkus.

Leidke ta. Leidke nad!

Gabriel allutas linna endale. - Tead, ma ei mõista,

Miks need inimesed jäävad linna? Miks nad ei sõida ära?

Sina tahad välja pääseda, mina tahan. Kuid meil see ei õnnestu.

Sa räägid nii, nagu meil poleks probleemile lahendust.

Alati on lahendus, sul on õigus.

Lähme. - Kuhu me lähme?

See rada viib meid kuhugi.

Oled kindel, et seal pole ohtu? - Ma ei tea.

Aga kui me oleksime teise otsa jõudnud, oleksime

jõudnud ka mootorrattani.

Või Penny autoni. Võtmed on ju seal.

Lähme siit ära.

Proovi masin eemale juhtida. Võta püstol ja latern

ning tulista, kui vaja, küsimusi aga esita pärast.

Kõik läheb hästi. Ära roni siit välja.

Repini maal "Ei oodanud". Sürpriis.

Autovargus on väga raske kuritegu.

Kus Brook on? - Seal, kust sa teda ei leia.

Kui julge.

Ja nii rumal.

Sest sa sured nagu kõik teised, kes reetsid mu.

Nagu tema vend? Ja Lydia? - Nagu kõik.

Brook! Ma tean, et oled siin.

Miks sa ei võiks meie juurde tulla, muidugi, kui sajust ei taha näha,

kuidas su sõber sureb.

Brook! Tema elu on sinu kätes, Brook.

Brook, sul on kolmkümmend sekundit.

Kuula tõde.

Brook!

Brook, sa kaotasid.

Kui su elu sulle midagi ei tähenda, eks ole?

Jah!

Niisiis, kui su elu sulle midagi ei tähenda,

siis mõtle temale.

Kui tulete mõlemad välja, siis saate mõlemad vabaks.

Brook, su õnn on mulle väga tähtis, usu mind.

Tule välja.

Tule tema juurde. - Mis?

Lihtsalt tule välja. Tule tema juurde, ainult aeglaselt.

Mul on mõte.

Zoka.

Noormees, ma vajan jälle su abi.

Gabriel, palun. Sa lubasid selle lõpetada.

Kas sa tõesti arvad, et luban tal minna?

Ei.

Ta ronis kanalisatsiooni, nüüd on ta minu.

Oota, Gabriel, palun. Teen kõik,

mis võimalik. Palun.

Hoidke teda siin.

Ma vajan teda elusalt. Tegelen temaga ise.

Oota, lõhna kuidagi bensiini järele...