Original subtitles

Teine maailmas�da.

Natsid tapavad tsiviilelanikke nn. sardiinimeetodil.

Ohvrid lamavad kihtidena nagu sardiinid karbis.

See on t�hus meetod h�vitada l�hikese ajaga palju inimesi.

Ent see film ei ole natsidest.

K�ed selja taha seotud, t�pne lask kuklasse,

langemine hiiglaslikku massihauda.

Neid inimesi ei tapnud natsid,

vaid �ks liitlasriikidest, N�ukogude Liit.

Nii tapeti N�ukogude Liidus inimesi palju aastaid,

nii enne kui ka p�rast liitlasriikidega �hinemist.

Neile ohvritele ei rajatud m�lestusm�rke.

Nad maeti anon��msetesse �hishaudadesse.

See m�rvarlik re�iim, mis nad hukkas,

ja riigid, mis m�rvarile kaasa aitasid,

ei taha neist isegi k�nelda.

Miljonite s��tute ohvrite m�lestus kustutati ajaloost.

N�UKOGUDE LUGU

Noortele meeldib m��daniku s�mbolitega nalja heita.

Kui natside haakristi peetakse halvaks naljaks,

siis n�ukogude s�mboleid ei peeta.

Kommunism ei olnud ju natsism,

vaid v�rdsuse ja harmoonia idee, kus polnud midagi halba.

Kuid tegelikult oli.

Seal oli midagi, mis eristas seda teistest utoopiatest.

Lenin uskus klassiv�itlusse.

Harmoonia saabub vaid siis, kui osa inimr�hmi... on tapetud.

VLADIMIR BUKOVSKI endine n�ukogude dissident Kui kommunistid kus tahes v�imule tulid,

Venemaal, Poolas, Kuubal, Nicaraguas, Hiinas,

h�vitasid nad umbes

See on eriomane,

et ei tapetud ainult vaenlasi. Nad ei olnud vaenlased.

See oli �hiskonna koetise �mberstruktureerimine,

sotsiaalne masinaehitus.

Tippharitlased, parimad t��lised ja insenerid -

k�ik nad tapeti,

et p��da seej�rel �les ehitada uut �hiskonda.

"Pooge �les v�hemalt sada kulakut, tapke vangid."

"Tehke seda nii, et rahvas sadade verstade kaugusel

n�eks ja v�riseks."Lenin.

1917. aastal haarasid kommunistid v�imu.

N��d avanes Leninil v�imalus marksism ellu rakendada.

Vastuhakkajad lasti maha.

Trotslikele talupoegadele korraldati koletuid veresaunu.

NORMAN DAVIES ajalooprofessor, Cambridge'i �likool Keegi ei tea t�pselt, kui palju inimesi hukkus,

kuid jutt on k�mnest miljonist v�i enamast.

Ent ka k�ige julmem terror

ei suutnud rahva vastupanu murda.

Eriti rahvusvabariikides, kus kommunistlik terror

p�imus rahvusliku r�humisega nagu Ukrainas.

11. septembril 1932 kirjutas Stalin Kaganovit�ile:

"Olukord Ukrainas on v�ga halb."

"Kui me kohe samme ei astu, v�ime Ukraina kaotada."

Stalini siseringi kohtumistel t��tati v�lja tegevuskava.

See oli v�igas plaan.

1932.-33. aasta talvel

konfiskeeriti Ukrainas k�ik toiduvarud.

Rajati v�imsad kordonid, et keegi pakku ei p��seks.

Algul j�id inimesed hinge.

Tera-ja juurviljavarud hoidsid neid elus.

Kuid see ei kuulunud Stalini plaani juurde.

Ta andis NKVD-le k�su kogu vili ja toidukraam konfiskeerida.

Ta teadis, et m�istab ukrainlased sellega surma.

N�ljagenotsiidis elluj��nu Kartulid, peedid, kapsad...

Hapukapsast veeti t�nnide kaupa minema.

Inimesed �tlesid, et midagi on vaja seemneks j�tta,

aga k�ik viidi kaasa.

VOLODIMIR SERGIT�UK Kiievi �likooli professor K�ik s��dav v�eti �ra

ja talupoegadel ei lubatud seda ka mujalt otsida,

osta, vahetada ega t��ga v�lja teenida.

Ning siis algas n�ljah�da.

BORISS SOKOLOV Moskva �likooli professor Nad surid n�lga. Neid ei lastud ka linnadesse.

Erivalvesalgad t�stsid n�lgijad rongidest v�lja

ja osa heitis hinge otse vaksalis v�i r��bastel,

mis viisid Harkivisse v�i Kiievisse.

Ukrainlased surid piinarikkalt aeglast surma.

Agoonias lapsed anusid leiba. Paljud kaotasid hirmutunde,

l�ksid NKVD valvatud p�ldudele, et v�tta �ksainus viljapea.

Nad lasti kohapeal maha.

Kuid enamik ohvreid suri kodus aeglast surma.

NKVD erisalgad k�isid inimeste kodudes,

et surnukehad kaasa viia.

Nad said iga �ra viidud laiba eest 200 grammi leiba.

Nad tulid majja ja p�risid: "Kus te laibad on?"

Seal lamas voodil �ks poolsurnud naine.

Nemad arvasid:"Viime kaasa, nagunii sureb �ra."

"Muidu hakka homme uuesti s�itma."

Naine anus:"Mul on veel hing sees. Ma tahan elada."

N�ljagenotsiidis elluj��nu Maeti maha ka neid, kes olid veel elus.

P�rast oli surnuaias n�ha, et maapind liikus.

Paljud maeti elusalt.

See on minu jaoks p�ha paik,

sest siin puhkavad n�ljah�da ohvrid,

nende seas ka minu l�hedased sugulased, mu vanaema.

K�mme aastat hiljem h�vitavad natsid miljoneid juute.

Nende kuld r��vitakse, sulatatakse �les

ja paigutatakse kangidena �veitsi pankadesse.

Me ei tea, mida kommunistid

neilt inimestelt konfiskeeritud kullaga tegid v�i kas seda oligi.

Kuid me teame, mida tehti r��vitud viljaga.

See veeti miljonite tonnide kaupa l��nde.

Hoolimata n�ljah�dast,

saavutas Ukraina vilja v�ljavedu k�rgeima taseme.

Ka l��ne meedias ilmus teateid

n�ljagenotsiidi ulatusest ja olemusest.

Ukrainlasi h�vitati kogu maailma silme all.

Kuid maailm ei teinud midagi, et neid aidata.

Seitse miljonit inimest n�lgis surnuks.

Ja seda �he aasta jooksul.

Inimkond pole kunagi n�inud t�husamat h�vitusprogrammi,

kui sai teoks Ukrainas 1932.-33. aasta talvel.

N�ukogude riik oli

esimene kommunistlik �hiskond maamunal,

tohutu sotsiaalne eksperiment.

Seitsme miljoni ukrainlase piinarikkal surmal

oli kommunismi arhitektide

v��rastunud n�gemuses avaram t�hendus.

Tuleb teha revolutsioon

ja kehtestada proletariaadi diktatuur.

PIERRE RIGOULOT ajaloolane, sotsiaalajaloo instituut, Pariis Siis avaneb v�imalus uue inimese s�nniks.

Uue inimese s�nd oli marksismi �lim eesm�rk.

Aretada inimt�ust uus evolutsioonivorm,

kes m�tleks, n�eks v�lja ja tegutseks teisiti.

Ent kommunistid ei olnud ses p��dluses ainsad.

Me peame looma uue inimese!

S�ndima peab uus elulaad!

Ka Hitleri natsionaalsotsialism taotles uue inimese loomist.

M�lemad s�steemid sisaldavad auahnet ideoloogilist plaani

luua uus inimene.

FRAN? OlSE THOM uusima ajaloo professor, Sorbonne Kumbki s�steem ei lepi olemasoleva inimesega.

Nad on inimolemusega s�jajalal.

See ongi totalitarismi alge, mida leidub m�lemas.

Natside ideoloogia p�hineb valel bioloogial,

kommunistide oma valel sotsioloogial.

Kuid m�lemad kuulutasid auahnelt,

et l�htuvad rangelt teaduslikest alustest.

Natsismi peateadlane Alfred Rosenberg

tunnistas N�rnbergi tribunali ees,

et Hitler kuritarvitas natsionaalsotsialismi ideed.

Natside meelest polnud see idee ju sugugi halb:

terved, n�gusad, blondid, �nnelikud inimesed...

Tuleviku �hiskond.

Ilma vigaste v�i juutideta.

Peaaegu paradiis.

Teatud p�hjustel kukkus natsionaalsotsialism l�bi.

Ja n�ukogude sotsialism samamoodi.

M�lemast j�id maha tuhanded massihauad,

miljonid m�rvatud inimesed.

Oli see kokkusattumus?

GEORGE WATSON kirjandusloolane, Cambridge'i �likool Paljud arvatavasti ei tea, et ainult sotsialistid propageerisid

19.-20. sajandil avalikult genotsiidi.

See on v�he tuntud fakt ja n�ib �okeeriv.

Ma olen seda teemat mitmes �likoolis k�sitlenud

ja m�rganud vastu- reaktsioonina alati jahmatust.

Miks on tapmine oluline?

See ilmus esimest korda 1849. aasta jaanuaris

Marxi v�ljaandes Neue Rheinische Zeitung.

Engels kirjutab klassiv�itluse marksistlikust k�sitlusest.

Sotsialistliku revolutsiooniga kaasneb klassiv�itlus.

Euroopas leidub primitiivseid �hiskondi,

mis on kaks astet maha j��nud, pole veel kapitalismi j�udnud.

Ta m�tles baske, bretoone, �oti m�gismaalasi ja serblasi.

Ta nimetab neid rahva- r�mpsuks-V�lkerabfall.

Nad tuleb h�vitada,

sest olles ajaloolises v�itluses kaks astet maas,

on neid v�imatu revolutsiooniliseks muuta.

Ta k�neles slaavi rahvaste labasusest ja r�pasusest.

Ta arvab n�iteks, et Poolal pole �igust eksisteerida.

"Klassid ja rahvad, kes on liiga n�rgad,

et uute elutingimustega toime tulla,

peavad teistele teed andma."

"Nad peavad revolutsioonilises holokaustis h�vima."Karl Marx.

Marx seda alustas.

Ta oli t�nap�eva poliitilise genotsiidi esiisa.

Ma ei tea, et m�ni teine uusaja Euroopa m�tleja

oleks enne Marxi ja Engelsit

kunagi rahvaste h�vitamist avalikult propageerinud.

Midagi varasemat ei leidu. See algas nendega.

Marxi ja Engelsi teoseid uuris p�hjalikult Lenin,

mees, kes rajas esimese marksistliku riigi.

Aasta p�rast Lenini surma 1924

avaldas New York Times v�ikese artikli,

mis j�i tol ajal peaaegu m�rkamata.

Jutt oli �sja asutatud parteist Saksamaal.

"Natsionaalsotsialistlik T��lispartei,

mille patroon ja isa on Adolf Hitler,

usub visalt, et Lenin ja Hitler on v�rreldavad."

Kes seda k�neleb? Keegi doktor Goebbels.

"K�neleja kinnituse peale, et Lenin oli suurim mees,

kes j�i maha vaid Hitlerist, ning et erinevus kommunismi

ja Hitleri t�ekspidamiste vahel on v�ga v�ike,

algas �lleklaaside vihinal fraktsioonide s�da."

H�mmastav. Natside tulevane propagandaminister Goebbels

kuulutas avalikult,

et erinevus Lenini kommunismi ja Hitleri usu vahel on t�hine.

Seda oli potentsiaalsetel valijatel raske seedida.

Nii muutsid natsid taktikat.

Nende algsed valimis- plakatid kadusid vargsi.

Nad ei r�hutanud enam avalikult

oma sarnasust kommunistidega.

Ent oma siseringis olid natsid ja Hitler avameelsemad.

Hitler mainis tihti, et ta on Marxi teoseid lugedes palju �ppinud.

Kogu natsionaal- sotsialismi doktriin,

nagu ta �tles, on rajatud marksismile.

Inimesed kipuvad unustama,

et ka Saksamaa natsire�iim oli sotsialistlik.

VLADIMIR BUKOVSKI endine n�ukogude dissident Nende partei ametlik nimetus

oli Natsionaalsotsialistlik T��lispartei.

See oli sotsialismi haru.

NL-is olid internatsionaalsed sotsialistid,

Saksamaal olid natsionaalsotsialistid.

See on tegelikult sama asi, kuigi t�lgendus veidi erinev.

FRAN? OlSE THOM uusima ajaloo professor, Sorbonne Osa vasakpoolseid �hines Hitleriga.

V�hemalt Prantsusmaal asus osa sotsialiste

Hitleri vaateid propageerima.

Ka populaarne Briti n�itekirjanik Bernard Shaw

toetas massimeedias Hitlerit.

Vasakpoolsed ei toetanud Hitlerit mitte seep�rast,

et olid pimestatud.

Nad teadsid, et ta asub tapma. Ta oli seda lubanud.

See oligi p�hjus, miks nad teda toetasid.

K�llap te k�ik teate v�hemalt poolt tosinat inimest,

kellest pole siin maailmas midagi kasu.

Kellega on rohkem muret, kui nad v��rt on.

V�tke nad k�sile ja �elge: "H�rra v�i proua,

olge nii kena ja �igustage oma eksistentsi."

"Kui te seda ei suuda, kogu oma j�udu m�ngu ei pane,

kui te ei tooda nii palju, kui tarbite, v�i enam,

ei saa me rakendada oma �hiskonda teie elushoidmiseks,

sest teie elust ei ole meile ega ka teile endale kasu."

Bernard Shaw uskus valikulisse massitapmisse.

Tal ei olnud aluseks rahvustunnus,

vaid laiskus ja k�lbmatus.

�hiskonna parasiitide tapmine

oli ka marksistliku sotsialismi idee.

Shaw n�udis �hes Londoni ajalehes,

et teadlased leiutaksid humaanse gaasi.

"Mul on keemikutele palve avastada humaanne gaas,

mis tapaks kohe ja valutult."

"Mis oleks kindlasti surmav, kuid humaanne, mitte julm..."

K�mme aastat hiljem on see gaas leiutatud.

See saab nimeks Zyklon-B.

Mees, kes selle kasutamise �le j�relevalvet teostas,

Adolf Eichmann, tunnistas hiljem,

et t�nu Zyklon-B-le surid inimesed Auschwitzis valutult.

Zyklon-B oli humaanne gaas.

Jah, Eichmann kasutas t�pselt samu s�nu.

Siiski tuleb nentida, et Bernard Shaw ja vasakpoolsed �ldiselt

olid p�him�tteliselt natsismi vastu.

Sest Hitler oli marksismi tundmatuseni moonutanud.

Gaasitada inimesi rahvuse j�rgi oli t�iesti lubamatu.

Selekteerida tulnuks klassi j�rgi.

Hitler oli valel teel.

Tappa tulnuks hoopis teisi inimesi.

Ainus ehe marksistlik riik oli N�ukogude Liit.

Seal h�vitati rangelt Marxi �petuse j�rgi -

klassivaenlasi.

Kuid protsess ise sarnanes juutide h�vitamisega.

Algul naeruv��ristati ja m�nitati ohvreid avalikult.

Seej�rel nad tapeti. Miljoneid.

L�hme maksame k�tte!

Siis saame k�tte maksta veelgi enamatele,

kes on veel j�rele j��nud! �rge h�benege ega kartke!

Kui vaenlane ei alistu, tuleb ta h�vitada.

ALEKSANDR GURJANOV �hing Memoriaal, Moskva - 1930. Aastatel t��tati v�lja m�rva-ja hukkamistehnoloogia.

Igas administratiivses �ksuses oli oma tsoon,

kuhu mahalastud maeti.

Mahalaskmised ise pandi toime vanglates,

mille keldrites olid spetsiaalsed hukkamiskambrid.

Betoonseintega ja renniga vere �ravooluks.

Inimene viidi piki koridori punanurka,

kus kontrolliti viimast korda isikuandmeid.

Ta pidi �tlema oma ees-, perekonna-ja isanime.

Edasi viidi ta kambrisse.

Niipea kui ta �le l�ve astus, sai ta p�stolilasu kuklasse.

NICOLAS WERTH ajaloolane, "Kommunismi musta raamatu" kaasautor Jah, inimesi tapeti lasuga p�he.

Me teame, et tavaliselt tapeti neid r�hmakaupa,

sada v�i vahel ka mitusada igal ��l.

Laibad laaditi veoautodele, veeti linnadest v�lja

ning maeti �mbruskonna metsadesse ja parkidesse.

See on Bikivna mets Kiievi l�hedal.

Eakamad inimesed ei unusta kunagi veoautosid,

mis ��sel siia s�itsid. Neist n�rgus teele verd.

Alles 50 aastat hiljem lubati sugulastel siia tulla.

Nemad rajasidki memoriaali, kus monumentideks on puud.

Iga puu k�lge selles metsas on seotud sall,

m�lestamaks s��tuid ohvreid,

kes siin j�hkralt m�rvati ja �hishaudadesse maeti.

Bikivna, Butovo, Leningrad, Vinn�tsja, Harkiv...

Kogu riik on massihaudu t�is.

Terve p�lvkond lapsi kaotas vanemad.

Neist said kodutud, nn. bezprizorn�je.

Miljonid lapsed kerjasid linnade t�navatel leiba.

See oli piinlik vaatepilt,

eriti kui Moskvasse tulid k�lla v�lismaised s�brad.

Kuid Stalin leidis lahenduse.

1930. aastate keskpaigas, kui tekkis kodutute probleem,

andis Stalin k�su �le 12 aasta vanused lapsed maha lasta.

Kogu selle maailma suurima riigi ulatuses

m�rvati inimesi ��l ja p�eval.

Stalin laskis tappa koguni valimatult, kvootide alusel.

N�iteks 100000 Tambovi oblastis.

Iga kinnip��tu ja tapetu t�itis kvooti.

Nimed neid ei huvitanud. Kui kvoot oli t�is,

kandsid kohalikud v�imud Stalinile ja keskkomiteele ette

ning palusid t�iendavat kvooti.

VLADIMIR KARPOV endine GRU polkovnik Hru�t�ov palus oma kvooti t�sta.

Tal oli lubatud tappa 7000-8000 rahvavaenlast,

aga tema palus t�sta limiit 17000 inimeseni.

Kui t�iendav kvoot oli saadud,

k�siti p�rast selle t�itmist j�lle uut kvooti.

Nii see ratas aina veeres: tapmine, tapmine ja tapmine.

MIHHAIL GORBAT�OV NL-i endine president Stalin n�retas verest! Ma olen ta otsuseid n�inud,

mida ta pakkide viisi alla kirjutas.

Koos Molotovi, Voro�ilovi, Kaganovit�i ja �danoviga.

See oli usin viisik. Molotov t�iendas veel alati:

asendada k�mme aastat mahalaskmisega. Pakkide viisi!

NATALJA LEBEDEVA ajaloolane Kokkuv�ttes represseeriti ainu�ksi aastatel 1937-41

�ksteist miljonit inimest.

Kas te suudate ette kujutada,

millise ulatuse v�ttis oma rahva represseerimine?

Ma ei tea, et maailmas v�i eriti Euroopas

oleks kunagi seda laadi tapatalguid korraldatud,

ei arvude ega ka olemuse poolest.

Kuid Euroopas leidus mees,

kes j�lgis teraselt Venemaa olukorda - Hitler.

Miljonite inimeste tapmine nii l�hikese ajaga

oli t�helepanu v��rt.

Seni oli holokaust ainult idee Hitleri peas.

Ettevalmistused uueks maailmakorraks

Meie ees laiub Saksamaa, meie sees marsib Saksamaa

ja meie j�rel tuleb Saksamaa!

Hitleri v��rastunud n�gemus maailmast hakkas kuju v�tma.

Ta annekteeris Austria, okupeeris T�ehhoslovakkia.

K�igile sai selgeks:

et �leilmset katastroofi �ra hoida, tuleb Hitler peatada.

Kuid Stalin keeldus Hitleri- vastase blokiga �hinemast.

VLADIMIR BUKOVSKI endine n�ukogude dissident K�ige m�te oli h�vitada Euroopa senine korraldus.

See oli ka Stalini suur idee.

Las Hitler olla kurja juur, las ta h�vitab vana Euroopa.

Kui pole enam parlamente, ameti�hinguid, armeesid

ega valitsusi, saabub vabastajana Stalin.

Miljonid inimesed koondus- laagrites loodavad p��stmist

ning siis saabub vabastajana Stalin ja Punaarmee.

See oligi ta plaan.

Ent Hitleril polnud ressursse ega turvalist seljatagust,

et alustada ulatuslikku s�da.

Nii s�lmisid Hitler ja Stalin 23. augustil 1939 pakti,

mis kindlustas Saksamaale turvalise idapiiri

ja tohutud strateegiliste ressursside varud,

mis pidi tagatama hilisemate majanduslepetega.

24. augustil 1939 raporteerib v�lisminister Ribbentrop Hitlerile visiidist Moskvasse.

Hitler r��mustab.

N��d on tal k�ik, mis tarvis, et alustada maailmas�da.

1. september 1939. Hitler r�ndab Poolat l��nest.

Poola avaldab natsidele meeleheitlikku vastupanu.

Ent siis, 17. septembril,

r�nnatakse Poolat ootamatult idast - N�ukogude Liidu poolt.

SERGEI SLUT� ajaloolane N�ukogude juhtkonna otsust Poolasse tungida

ei saa hinnata rahvusvahelise �iguse normide j�rgi

kuidagi teisiti kui agressioonina.

Luftwaffe pommitajad r�ndasid Poola linnu

ja n�ukogude raadiosaatja Minskis juhatas neile teed.

Punaarmee n�gi siis teisiti v�lja.

Ta astus Teise maailmas�tta k�lg k�lje k�rval SS-iga.

Kohalikud elanikud ei teinud neil kahel kohati vahet.

Et kindel olla, p��rduti m�lema poole.

NORMAN DAVIES ajalooprofessor, Cambridge'i �likool Saksa armee kohtus Punaarmeega keset Poolat

ning need kaks totalitaarset monstrumit,

N�ukogude Liit ja Saksamaa, jagasid riigi omavahel �ra.

N�ukogude press kirjeldas seda v�itlusena Poola fa�ismi vastu.

Rahuarmastavad Natsi- Saksamaa ja N�ukogude Liit

v�itlesid agressiivse Poola fa�ismiga.

Maailm ei teadnud veel, et kaks diktaatorit

olid kokku leppinud palju enamas kui Poolas.

N�dal enne s�ja algust Kremlis allkirjastatud salaprotokolliga

s�lmisid Stalin ja Hitler sobingu Euroopa jagamiseks.

Ribbentropi pakutud projektis seda esialgu ei olnud.

Imelik k�ll,

kuid t�iendava lepingu initsiaatoriks oli Stalin.

Me salgasime selle maha,

sest selle agressiivsus ei sobinud komparteile.

Me kinnitasime viimse p�evani, et midagi sellist ei olnud.

Selle salaprotokolliga andis Hitler Stalinile rohelise tule

okupeerida hulk Euroopa riike.

Esimesena oli nimekirjas Soome.

ARI VATANEN Euroopa Parlamendi saadik Kui esimesed h�vitajad tulid Helsingit pommitama -

see oli s�gisel, 1939. aasta novembris -,

arvasid soomlased, et need Vene lennukid on eksinud

ja pommitavad Helsingit kogemata.

Taas Vene pommitajad Helsingi kohal.

J�lle rappub see uhke linn h�vingus.

S�da hakkab puperdama,

n�hes hooneid pommide all kokku varisemas.

Moskva tembeldas Soome fa�istlikuks riigiks

ja alustas j�ulist maismaar�nnakut.

Sellest tuli katastroof.

Venelased kaotasid surnute, k�lmunute ja haavatutena

kolmandik miljonit meest.

V�ike Soome pidas maailma suurima armee ees vastu,

kuid sel oli r�nk hind.

Mu isa kaotas s�jas neli venda.

Neli. Seda on �he pere kohta palju.

See oli hind, mis meil maksta tuli,

kuna meie naabriks ei olnud demokraatlik riik.

Soome lipp lehvib endiselt. Keset purustusi ja leina,

ei taha Soome vabadust kaotada. V�itlus j�tkub.

Uus �hur�nnak Helsingile.

Et naiste ja laste elu s��sta, viiakse nad varjule.

Rahvas surub end vastu m��ri, et �hur�nnakus ellu j��da.

See on s�da naiste ja laste vastu.

Venelased t�mbuvad arktilistest k�ladest tagasi.

Kui v�ita ei suuda, saab siiski p�letada ja h�vitada.

J�hkra agressiooni p�rast Soome vastu

heideti N�ukogude Liit Rahvasteliidust v�lja.

Kremli juttu v�itlusest Soome fa�ismiga ei v�etud t�siselt.

Rahvasteliit oli kuulutanud seni agressoriks kolm riiki:

militaristliku Jaapani, fa�istliku Itaalia

ja Natsi-Saksamaa.

N��d �hines nendega N�ukogude Liit.

Euroopas j�i N�ukogude Liidule vaid �ks liitlane - Hitler.

Hitler alustas l��nes v�lks�da.

Natsid okupeerisid Taani, Belgia, Hollandi, Luksemburgi.

Norrasse tungiti N�ukogude Liidu otsesel kaasabil.

Stalin andis natside k�sutusse

merev�ebaasi Murmanski l�hedal,

kust Hitler alustas r�nnakut Norra vastu.

Kui Berliinis otsustati baasi kasutamine l�petada,

saatis admiral Raeder

N�ukogude laevastiku �lemale Kuznetsovile kirja,

kus avaldati osutatud teenete eest s�gavat t�nu.

Stalin kirjutas Saksamaa v�lisministrile Ribbentropile:

"Saksamaa ja N�ukogude Liidu s�prus pitseeriti verega."

K�llap m�tles ta sovettide ja natside ohvrite verd.

Ja s�prus oli see t�esti.

N�ukogude ja natsiohvitseride kohtumisel arutati s�ja kulgu.

See oli 1939. aasta detsembris.

Asi edenes ja v�ljavaated n�isid veelgi paremad.

Oli p�hjust pidutseda.

NL-ist sai natside s�ja- masina peamine varustaja.

Saksa armeele l�kitati tuhandeid tonne naftat,

rauamaaki, ehitusmaterjale, isegi rongide viisi vilja.

N�ukogude kodanikud n�lgisid,

kuid valitsus l�kitas toidumoona Hitlerile.

NL l�ks veelgi kaugemale,

veendes Euroopa kommunistlikke parteisid

vastupanuliikumist saboteerima ja natse toetama.

"R��m n�ha, et Pariisi t��lised vestlevad Saksa s�duritega

t�navatel ja kohvikutes kui s�pradega."

"Tubli, seltsimehed, j�tkake samas vaimus,

isegi kui see kesk- klassidele ei meeldi."

"Inimeste vendlus ei j�� pelgalt lootuseks, vaid saab t�eks!"

Nii kuulutab Prantsuse KP 1940. aasta juulis.

N��d v�idab kompartei,

et avaldas vastupanu ammu enne seda,

kui 1941. aasta juunis N�ukogude Liitu r�nnati.

PIERRE RIGOULOT ajaloolane, sotsiaalajaloo instituut, Pariis Tegelikult v�itlesid nad

rohkem marssal P�taini valitsuse kui sakslaste vastu.

1940. aasta juunis alistas Hitler Prantsusmaa.

Vahepeal oli Stalin okupeerinud Leedu, L�ti ja Eesti.

Ainus Euroopa riik,

mis Hitlerile veel vastu pani, oli Suurbritannia.

Kui Suurbritannia murdub, saavad teljeriigid kontrolli

Euroopa, Aasia, Aafrika ja Australaasia mandrite

ja merede �le ning v�ivad kuhjata kogu poolkera vastu

hiiglaslikud s�jav�e- ressursid maal ja merel.

USA president Roosevelt pidas NL-i teljeriigiks.

K�igile oli selge, et Stalin oli fa�istide leeris.

N�ukogude peaminister Molotov s�itis Berliini,

et arutada s�jaj�rgset maailmakorraldust.

Ta saabus koos nimekirjaga aladest, mis NL-i huvitasid.

Kuni Hitler ja Molotov seda arutasid,

k�isid teised n�ukogude seltsimehed Goebbelsi jutul,

kes k�neles arvatavasti natsismi eelistest.

Sest mitte Goebbels, vaid just Molotov hoiatas l��nt:

�rge v�idelge natsiideoloogia vastu.

Veelgi enam.

P��rdumises �lemn�ukogu poole kuulutas Molotov,

et v�itlus natsiideoloogia vastu on kuritegu.

K�igis suuremates N�ukogude lehtedes tr�kiti see �ra.

Hiljem l�ks see lehek�lg koos valitsuse paljude teiste

natsimeelsete avaldustega raamatukogudest kaduma.

Miks oli v�itlus natsismiga NL-i seisukohalt kuritegu?

Sest nende massim�rvad ja koonduslaagrid

s�ndisid samast ideoloogiast.

"T�� teeb vabaks" natsilaagrites.

"T�� on au" n�ukogude laagrites.

V�ideldes selle taga peituva ideoloogia vastu,

v�ideldi ka N�ukogude re�iimi vastu. Molotov teadis seda.

Tema teostas ju isiklikult

j�relevalvet seitsme miljoni ukrainlase h�vitamise �le.

Himmler teostas j�relevalvet juutide h�vitamise �le.

M�lemad olid �hel meelel,

et �hiseks h�vanguks on tarvis osa inimr�hmi lihtsalt tappa.

Churchill ei teinud saladust, et tema silmis olid natside

ja kommunistide ideoloogiad �sna sarnased:

natsism on kommunistliku despootia �ks vorme.

"Ilge kommunistlik despootia",

nagu Churchill seda 1940. aastal iseloomustas,

j�i liitlasriikide abiga l�puks peale.

Siin t�histatakse suure v�idu 60. aastap�eva.

See on ajalooline paraad.

V�hem ajalooline pole ka sovettide esimene v�iduparaad

Teises maailmas�jas - koos natsidega.

Saksamaa ja N�ukogude v�gede komand�rid

tervitasid �heskoos m��da marssivaid kolonne.

Sovetid pole kunagi toonitanud oma marssimist natsilipu all.

Ametlikult esitles Moskva end �lla fa�ismivastase v�itlejana.

Paljud j�id uskuma.

Hitleri eest p��su otsides pages ohtrasti juute NL-i.

Ja siis tegi Stalin midagi kujuteldamatut.

Nad p��ti kinni ja anti s�pruse m�rgina Gestapole �le.

N�ukogude ja SS-i koost��

Vaadake seda l�iku veel kord.

N�ukogude ohvitser annab SS- kolleegile natsitervitusega au.

Natside SS ja Stalini julgeolekupolitsei NKVD

tegid tihedat koost��d.

Arhiividokumendid paljastavad selle koost�� tohutu ulatuse.

Nimekirjade kaupa saksa kommuniste ja juute,

kelle sovetid natsidele v�lja andsid.

Detsember 1937. Aprill 1938.

Mai 1938. November 1938...

Enamik neist inimestest hukkus natside koonduslaagrites.

Kuid SS-i ja NKVD partnerlus

ei piirdunud �histe vaenlaste v�ljaandmisega.

NKVD �petas Gestapot v�lja.

N�ukogude terrorimasinav�rk oli t��tanud juba 20 aastat,

enne kui natsid alustasid.

VIKTOR SUVOROV endine n�ukogude salaagent N�ukogude Liidus k�isid Gestapo ja SS-i delegatsioonid,

et �ppida koondus- laagreid rajama.

Nad k�lastasid laagreid, vaatasid, kuidas tarastada jne.

NL-i ohvitserid k�isid omakorda natside okupeeritud Krak�wis,

et kohtuda oma SS-kolleegidega.

Nende kohtumiste tulipunktis oli "juudik�simus".

NL-i ametnikud koordineerisid juutide k��ditamist

vahetult SS-Brigadef�hrer'i Otto W�chteriga,

holokausti �he peamise organisaatoriga.

Tema saatis juudid Krak�wi getosse

ja korraldas hiljem nende hukkamise gaasikambrites.

N�ukogude koost��d SS-iga Venemaa enam ei salga.

K�ll aga seda, et koost�� aluseks oli kirjalik leping.

See on saksa keeles.

Siin on Beria allkiri.

T�iesti salajane. Siin on t�lge saksa keelest.

Reichsf�hrer-SS, Julgeoleku Peavalitsuse �lem.

Berliin, 3. november 1938.

"Selle volikirjaga saab minu aset�itja

SS-Standartenf�hrer Heinrich M�ller �lesande

allkirjastada Moskvas NL-i julgeolekuorganite juhatusega

koost��leping NKVD ja Saksa Julgeoleku Peavalitsuse vahel,

millega me seome suuri lootusi

(Beria k�ega kaks korda alla kriipsutatud)

meie riikide rahu ja julgeoleku tugevdamisel."

SS-Gruppenf�hrer Heydrich.

"Lisage p�hidokumendi juurde." Lavrenti Beria isiklik allkiri.

Selle dokumendi smugeldas �ks t��taja v�lja

Moskva presidendiarhiivist ja seda n�idati televisioonis.

Hiljem l�ksid need kaadrid telearhiivist kaduma.

Erinevalt ametlikust Kremlist kinnitavad endised ametnikud,

kel oli ligip��s keskkomitee ehk n��d presidendiarhiivile,

et selline leping oli olemas.

Vladimir Karpov on endine s�jav�eluure polkovnik,

kahekordne NL-i kangelane

ja kuulus riigi k�rgeimasse juhtkonda, keskkomiteesse.

Me vestlesime Karpoviga tema Moskva korteris,

Kutuzovi prospekt 26,

endise KGB �lema Andropovi ja peasekret�r Bre�nevi majas.

KGB (tollal NKVD) ja Gestapo vahel s�lmiti

salajane koost��leping.

Mind on s��distatud vales: sellist asja ei saanud olla,

me oleme internatsionalistid, me ei saanud seda s�lmida.

NATALJA LEBEDEVA ajaloolane Siin ongi suur vastuolu: Stalini re�iim oli kuritegelik,

aga v�lispoliitikas justkui ei olnud.

Kui re�iim on kuritegelik, siis k�igis valdkondades,

sealhulgas ka v�lispoliitikas.

Seda tuleb l�puks ometi tunnistada.

Kuid Moskva ei tunnista

N�ukogude re�iimi kuritegelikku olemust.

K�ik seda t�endavad dokumendid

kuulutatakse v�ltsinguteks,

nagu kuulutati ka sala- protokoll Euroopa jagamisest.

Huvitaval kombel jagab Kremli salgamist �ks l��ne ajaloolane,

David Irving, kes on veelgi tuntum holokausti eitajana.

Miks ta keeldub lepingu ehtsust tunnistamast?

Me v�ime ainult oletada. Tsitaat dokumendist:

"NKVD organid v�tavad endale kohustuse

esitada valitsusele programm

juudi p�ritolu isikute k�rvaldamiseks v�imuorganitest

ning juutide ja nende abielust s�ndinud isikute

t��tamise keelustamiseks kultuuri ja hariduse alal."

Alla kirjutanud NSVL-i Siseasjade Rahvakomissariaadi

Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse �lem Beria

ja Saksamaa Julgeoleku Peavalitsuse �lema esindaja,

SS-Standartenf�hrer M�ller. Siin on tema allkiri ja pitser.

K�lab �okeerivalt, kuid veelgi jahmatavam on see,

et t�nap�eva Venemaal leiavad need Stalini sammud

k�ige k�rgemal tasemel �igustamist.

Venemaa endine kaitse- minister Igor Rodionov:

See oli t�eline s�da.

S�da juudi fa�ismi vastu riigi sees.

Rodionov on �ks paljudest Venemaal, kes usuvad,

et Hitleri abistamine v�itluses juutide vastu 1930. aastatel

oli �llas v�itlus fa�ismi vastu.

Juudi fa�ismi vastu, nagu seda n��d Venemaal nimetatakse.

1939 laskis Stalin kauaaegse v�lisministri Litvinovi lahti.

BORISS SOKOLOV professor Asi oli selles, et Litvinov ei sobinud oma juudi p�ritolu t�ttu

Saksamaaga mis tahes pakte alla kirjutama.

Litvinov k�rvaldati.

N�ukogude v�lisministeeriumi piirasid sisse NKVD tankid.

NORMAN DAVIES ajalooprofessor, Cambridge'i �likool Stalin andis k�su: "Kasige see s�nagoog puhtaks!"

Polnud just kenasti �eldud. Seda v�inuks Hitlerilt oodata.

Kuid Stalinil olid sama- sugused eelarvamused.

Paguluses tipp- kommunist Lev Trotski

hoiatas maailma Stalini antisemitismi

ning Stalini ja Hitleri kokkum�ngu eest.

Stalini politsei GPU on langenud Gestapo tasemele.

Tema otsekohesus hakkas Kremlile ohtlikuks muutuma.

Trotski teadis, et iga ta k�ne v�ib viimaseks j��da,

et Stalin on tal kannul.

Kuid ta ei osanud isegi halvimas unen�os ette n�ha,

et surm tuleb nii piinarikas.

Stalin saatis Mehhikosse salaagendi,

kes hiilis Trotski majja ja l�i talle kirkaga p�he.

Trotski v�itles kaks p�eva elu eest ja suri piinades.

Stalini ajal ei hakatud Kremli kriitikutega vaidlema.

Nad tapeti �ra.

N�ukogude Liit, nagu ka Natsi-Saksamaa,

�ksnes ei sooritanud roimi,

vaid oli juba olemuselt kuritegelik.

Et saada Stalini poliitb�roo liikmeks,

tuli v�tta usalduse v�itmiseks kaasvastutus m�rvade eest.

Nagu kurjategijate j�ugus.

Stalin kirjutas harva hukkamisk�skudele �ksi alla.

Surmanimekirjadele pidid alla kirjutama

ka teised poliitb�roo liikmed.

Ka neil, kes hiljem Stalini hukka m�istsid,

lasub vastutus massim�rvade eest.

Neid seltsimehi sidusid �hised kuriteod.

Taganemisteed polnud. Tuli j�tkata uute roimadega.

M�rts 1940.

Kat�ni k�la l�hedale metsa kaevati kaheksa suurt auku.

Veoautod t�id kohale inimesed.

Poola armee reservv�elased, arstid, insenerid, �petajad,

kamandati autodelt maha.

Keegi ei pidanud n�gema, mis edasi juhtus.

Kuid autode m�ra keset laant n�is metsavahile veider.

Ta pandi 25 aastaks vangi.

Suhtlemisv�imaluseta, valenime all.

V�inuks ka �ra tappa, aga millegip�rast ei tapetud.

VLADIMIR BUKOVSKI endine n�ukogude dissident Ma ei tea, miks. Hoiti lihtsalt vangis.

See on teada-tuntud fakt. - Mida ta n�gi?

NKVD-d neid maha laskmas. Suurt auku.

NKVD laske kuklasse, k�igile j�rjest.

Inimesi selja taha seotud k�tega augu ��rel p�lvitamas.

Lasti maha ja l�kati auku.

VK(b)P keskkomitee poliitb�roo v�ttis vastu otsuse,

et k�ik s�javangid kolmest erilaagrist tuleb lasta maha.

Kat�ni veresaun oli esimene seda m��tu massim�rv

Teises maailmas�jas. Natsid teevad sama hiljem.

Kat�ni massim�rv vallandas t��stusliku tapmise,

mis muudab II maailmas�ja

k�ige verisemaks tapa- talguks inimkonna ajaloos.

P�rast Kat�ni muutusid veresaunad regulaarseks:

Riia, Tartu, Lviv, Minsk...

Sugulased ei tundnud paljusid laipu enam �ra.

V�igas piinamine oli neid tundmatuseni moonutanud.

Vahepeal oli NL-ist saanud II maailmas�ja liitlasriik.

N�ukogude ohvitserid, kes kiskusid v�lja s�rmek��si,

l�ikasid �ra keeli ja t�ksisid oma ohvrite kolpasid naeltega,

maksti kinni l��ne abiga.

Briti s�jakuritegude seadus

tagab neile Suurbritannias puutumatuse,

sest definitsiooni j�rgi panid s�jaroimi toime vaid sakslased.

Te k�site, mis on meie siht. Ma vastan �he s�naga: v�it.

V�it iga hinna eest.

Kogu l��nemaailm on elanud 60 aastat teadmisega,

et k�ik roimad olid natside k�tet��.

Seda on v�ga raske muuta.

Kas Euroopa �ldse harjub

oma m��daniku kriminaalse tahuga?

Rake �elda. Massim�rv on massim�rv.

Erinevatel pooltel ei tohiks vahet teha.

Kuid ometi tehakse.

NL-i ohvitserid, kes tapsid �le 20000 relvastamata inimese,

said aum�rgid rinda.

Major Soprunenko, kes Kat�nis maha lasi,

VIKTOR SUVOROV endine n�ukogude salaagent sai tolle aja madalaima medali, Aum�rgi.

T��ordeni - see ju t��.

Aga Serov, kellest sai hiljem KGB �lem,

sai Poola ohvitseride maha- laskmise eest Lenini ordeni,

k�rgeima riikliku autasu.

Teises maailmas�jas hukkus �le 27 miljoni n�ukogude kodaniku.

Kommunistlik Partei on p��dnud

seda arvu alati kahandada.

Miks? Sest ainult murdosa neist tapsid sakslased.

Pidagem meeles, et Punaarmee kannul

k�is NKVD armee oma tankide ja automaatidega.

Nad sihtisid ettepoole, et keegi ei saaks taganeda.

Vene S�jaajaloo Seltsi esimees Viktor Baturin

r��gib �okeeriva loo, kuidas p�rast suuri lahinguid

k�isid eri�ksused tandri l�bi

ja korjasid langenud s�duritelt tundem�rgid,

et neid hiljem ei tuvastataks.

�kski teine riik pole oma langenuid niiviisi kohelnud.

N�ukogude v�imu j�lestus- v��rse k�itumise t�ttu

asus �le miljoni N�ukogude kodaniku natside poolele.

Ma t�otan alluda ustavalt ja tingimatult

k�igi vabastusarmeede �lemjuhatajale Adolf Hitlerile.

Nad p��rati omaenda rahva vastu.

Natside kaasajooksikud v�tsid keeldujad karmilt k�sile.

Kui meie seas leidub provokaatoreid,

�iendame nendega ise halastamatult arved.

Suur Isamaas�da l�henes l�pule.

Stalin oli kuulsuse tipul.

Ta teadis, et keegi ei m�ista Hitleri v�itjat kunagi hukka.

Nii pani ta s�ja l�pul toime veelgi hirmsamad kurit��d.

Stalin k��ditas t�ielikult tosina rahvast. Eranditult.

Noored ja vanad, naised ja mehed,

nende seas isegi kompartei liikmed.

K�ik nad k��ditati Kesk-Aasiasse, Kasahstani.

T�et�eenid, ingu�id, kalm�kid, karat�aid, krimmitatarlased...

Tosin rahvust p�hiti tervenisti minema.

NL-i k��ditamised olid hoopis ulatuslikumad,

kuid sarnanesid SS-i deporteerimistega.

Selle kirjeldused on ��vastavad!

60-70 inimest kinnises loomavagunis, ilma kempsuta,

ainult auk vagunip�randas. Vagun oli nii tuubil t�is,

et pidi p�sti seisma, polnud ruumi istuda.

Kui rong peatus, kanti v�lja sadu laipu.

EMMA KORPA GULAG-i endine vang Siis vedasime kelgud surnuaeda.

Kui mu poega veeti, polnud valvureid kaasas.

Lapsi ei peetud vangideks ja maeti tavalisele kalmistule.

�lej��nud maeti sohu.

Kui mu teine laps suri,

vedasin ka tema kelguga surnuaiale.

Siis sain viimast korda oma poja hauda k�lastada.

1945. aasta mais said liitlased Hitlerist v�itu.

L��nes n�idati neidsamu v�ikaid filmikaadreid.

Natside koonduslaager p�rast vabastamist.

Kuid ainult v�hesed m�istsid, mida nad tegelikult n�gid.

See paik tehti puhtaks uute vangide tarvis.

Sovetid ei lammutanud natside koonduslaagreid,

vaid j�tkasid nende kasutamist p�rast s�da.

Stalini s�lmitud leping l��nega

m�jutas kogu Euroopat j�rgmised 50 aastat.

CHRISTOPHER BEAZLEY ajaloolane, Euroopa Parlamendi saadik Kuigi kahe diktaatori roimad olid �hte masti,

oli Teise maailmas�ja poliitiline tulemus neile t�iesti erinev.

See oli erinev ka L��ne- ja Ida-Euroopa rahvastele.

INESE VAIDERE Euroopa Parlamendi saadik N�ukogude Liit t�i okupeeritud Balti riikidesse

arvukalt etnilisi venelasi.

Sellega rikuti ilmselgelt Genfi konventsiooni,

mis keelab tsiviilelanike asustamise okupeeritud riiki.

N�iteks 1945. aastal ajasid N�ukogude ohvitserid

mu vanavanemate pere relva- �hvardusel korteritest v�lja.

Hiljem asusid samad ohvitserid oma peredega neisse elama.

Kreml suunas strateegiliselt Baltikumi etnilist puhastust,

et vene asunikud omandaksid suuremates linnades �lekaalu.

Eestlased, l�tlased ja leedulased

laaditi loomavagunitesse ja k��ditati Siberisse.

V�ikesed Baltikumi rahvad viidi v�ljasuremise ��rele.

K��ditamisest, hukkamisest ja piinamisest

sai s�ja j�rel miljonitele inimestele igap�evane reaalsus.

Koonduslaagreid oli t�is nii Euroopa kui ka Siber.

Paljudes tehti inimestega v�ikaid meditsiinilisi katseid.

Magadani Butug�t�agi laagris

kasutas KGB tuhandeid vange katsej�nestena,

tehes katseid inimajuga.

Paljud neist vangidest olid katsete ajal veel elus.

K�ik see toimus p�rast natsismi v�itmist

ja selle ohvritele memoriaalide rajamist.

N�ukogude surma- laagrite ohvrid

maeti nummerdatud haudadesse.

Siin m�lestusm�rki ei ole.

On vaid kuhi m�rvatute kingi, nende seas ka laste omi.

Karistamatusetundest kantuna terroriseeris KGB rahvast,

andes vaba voli oma k�ige elajalikemale instinktidele.

RITA PAPINA N�ukogude terrori ohver Me l�ksime v�lja. Seal oli suur vereloik.

Me kogusime selle klaaspurki, sest see oli meie isa veri.

Sellest on raske r��kida.

Justkui oleksid arm lahti kistud ja jookseksid j�lle verd.

Need pildid on joonistanud �ks KGB vangivalvur,

kes teenis 33 aastat NL-i siseasjade s�steemis.

Ta on kujutanud oma igap�evast rutiini.

Kes olid need mehed, kes seda laadi julmusi korda saatsid?

�ks neist oli kurikuulus J? nis Dzintars.

KGB �lekuuluaja okupeeritud L�tis,

kes oli eriti kuulus oma j�hkrusega naiste vastu.

Ohvrite s�nad maalivad tema �lekuulamistest v�ika pildi.

Mitu KGB ohvitseri peksid ja piinasid naisi

20 tundi j�rjest. K�ik ei pidanud sellele vastu.

Ernest Valtmani naist Veronikat

piinasid Dzintars ja ta purjus kolleegid neli p�eva.

L�puks l�ks naine vabasurma, poos end kongis �les.

Kui N�ukogude Liit lagunes, p�genes Dzintars Venemaale.

Kreml keeldub teda v�lja andmast,

nimetades teda auv��rseks veteraniks.

Nende KGB veteranide k�tega

terroriseeris ja piinas N�ukogude Liit s��tuid inimesi.

Nemad valvasid surmalaagreid, kus h�vitati miljoneid

ja tehti tuhandetega v�ikaid meditsiinilisi katseid.

Paljud neist surmalaagrite veteranidest on veel elus.

Erinevalt oma SS-kolleegidest, on nad tehtu �le uhked.

Ja uhked N�ukogude Liidu �le, mis v�imaldas neil seda teha.

K�igepealt tuleb tunnistada - ja ma olen seda juba �elnud -,

et N�ukogude Liidu lagunemine

oli sajandi suurim geopoliitiline katastroof.

Keegi ei taha tunnistada,

et tema esivanemad olid lihtlabased kurjategijad.

Selles k�simus ongi.

ANDR� BRIE Euroopa Parlamendi saadik Venemaa kui N�ukogude Liidu j�rglane

on kohustatud korraldama

oma kuritegude ja s�steemi olemuse t�elise uurimise.

Nad ei ole selleks seni valmis ega ka suutelised.

Gorbat�ovi ja Jeltsini ajal

ei tehtud N�ukogude Liidu roimadele v�hemalt reklaami.

President Putini ajal on suhtumine sootuks teine.

Selle taga on idee, et Venemaa k�ib N�ukogude Liidu j�lgedes

ja iga r�nnak NL-i vastu on ka r�nnak Venemaa vastu.

Venemaa identiteedi

on kujundanud kuulumine suurde impeeriumisse.

VOJCIECH ROSZKOWSKI Euroopa Parlamendi saadik Kui impeerium kadus, ei saanud nad enam endiseks j��da.

See alav��rsustunne ja rahvuslik alandus,

mida Saksamaa tundis p�rast Esimest maailmas�da

ja meie NL-i lagunemise j�rel,

on v�ga viljakas pinnas neonatsidele.

Just see andiski t�uke Saksa fa�ismile.

Alates Putini v�imule- tulekust 1990. aastate l�pul

ja II T�et�eenia s�ja algusest

tehakse �lalt massiivset ksenofoobset propagandat.

Rahvas on hakanud vihkama v�lismaalasi,

v��raid keeli, v��raid uske ja v��raid riike.

Taas endine Venemaa kaitseminister Rodionov.

Tegelikult t��tab kogu meedia Venemaa

ja vene rahva vastu, sest see on juudi maffia k�tes.

J�rgmine k�neleja on h�rra Rogozin.

H�rra Rogozin juhtis Venemaa delegatsiooni

Euroopa N�ukogu Parlamentaarsel Assambleel.

Ta avaldas korduvalt muret

fa�ismi taass�nni p�rast Euroopas.

Kodus oli ta agenda veidi erinev.

See on tema partei valimisklipp.

Korja �les. Korista enda j�relt.

Kas sa vene keelt m�istad?

Teeme Moskva r�mpsust puhtaks!

Saadik Kurjanovit�, s�na teile.

Mina olen riigiduuma saadik LDP fraktsioonist

Viktor Kurjanovit�, julgeolekukomitee liige.

Ma tahan tervitada k�iki Venemaa natsionaalpatrioote.

Au Venemaale!

Natsitervitus Venemaa parlamendis.

Kui te arvate, et kaugemale enam minna ei saa, siis eksite.

Meid arreteerisid Venemaa natsionaalsotsialistid.

Au Venemaale!

See �okeeriv video on �ks sadadest

Venemaa natsionaal- sotsialistide veebilehel.

Kui see j�udis maailma ajalehtede esik�lgedele,

panid Vene v�imud natsisaidi l�puks kinni,

kuulutades selle Ameerika provokatsiooniks.

Kogu lugu p��rati farsiks, kaheldes video ehtsuses.

Kahjuks on videos n�idatud m�rvad v�gagi ehtsad.

Neid on igal aastal sadu, kogu Venemaal.

Ka ohvrite l�hedaste lein on s�nulseletamatult ehtne.

Inimtrag��dia muutmine farsiks on saanud Venemaal normiks.

Ukraina n�lja v�i holokausti naeruv��ristamine on norm,

sest tapmist saab �igustada, kui see puhastab �hiskonda.

Tapjatest saavad sangarid!

Massim�rvaritest autasustatud veteranid.

Noortele �petatakse,

et kurit��d inimsuse vastu on heroilised sangariteod.

Pole siis �llatav, et need roimad leiavad j�ljendamist.

Au Venemaale!

Kat�ni.

Lviv.

Vinnica.

Tartu.

Euroopal on n��d v�imalus need kuriteod hukka m�ista

ja n�uda s��dlaste v�ljaandmist.

Kuid Euroopa k�hkleb. Miks?

On teada, et Euroopa s�ltub Venemaa gaasist ja bensiinist.

See on peamine p�hjus,

miks Euroopa ei saa Venemaad paljudel aladel vastustada.

GIRTS VALDIS KRISTOVSKIS Euroopa Parlamendi saadik Kahjuks j�tkab Euroopa

N�ukogude Liidu kuritegude ja massim�rvade eiramist.

Euroopa on miljonitele ohvritele selja p��ranud.

MICHAEL GAHLER Euroopa Parlamendi saadik K�igil ohvritel on v�rdne �igus n�uda,

et kuritegude toimepanijad saaksid teenitud karistuse.

Maailm nii ei talita.

N�iteks Kat�ni puhul

on h�sti teada paljude ohvitseride nimed ja aadressid,

kes need roimad sooritasid,

lastes k�lmavereliselt inimesi maha.

Kui seda �ldse kunagi uurima hakatakse,

peaksid need m�rvarid Suurbritanniasse tulema.

Siin oleks neil turvaline, sest seda ei peeta s�jaroimaks.

Ka teisi NL-i roimi ei peeta kuritegudeks.

Nende ohvrid varisevad vaguralt manalasse,

lohutust ja �iglust leidmata.

Euroopa Liidus on see teiste ohvrite privileeg.

Vaadates seda halli monumenti Euroopa s�dames,

ei saa m��da m�ttest, et see kehastab paljude eurooplaste

s�gavat usku sellesse, mida need kaks meest kuulutasid:

kui tapetakse alamrahvaid, ei ole see kuritegu,

sest see avab arenenumatele v�imaluse paremale elule.

Kuni see idee edasi elab,

kuni nende kahe mehe lummus Euroopat painab,

on v�ga raske selle paljusid rahvaid t�eliselt �hendada.

N�ukogude Liit tappis enam kui 20 miljonit meest, naist ja last

See film on p�hendatud neile

T�lkinud T�nu Tammets