Original subtitles

Kuulihaavad peas ja rinnas.

Vanus? - Ta oli 16-aastane.

Kas sa polnud tulistamise ajal siin? - Miks te minult küsite?

Miks mitte kelleltki teiselt? - Selge, et oled endast väljas.

Muidugi, mu sõber sai surma! Tehke oma tööd paremini.

PEENIKE SININE JOON

Ma ei mõista. Lugesin siin raamatut. See ei tee ju palju kära.

Veider, sest meile anti teada, et siit korterist tuleb lärmi.

Ei, see küll tõsi pole.

Need võisid olla mu naabrid. Neil läheb vahel asi käest ära.

Selge. Aitäh sellegipoolest.

Aitäh tulemast. - Aitäh, et meid sisse lasite.

Tean, et teil on palju tööd. - Ega see nii hull ka ole.

Mina olen muud kuulnud. - Jajah. Olge tubli. Nägemist.

Ainult üks küsimus. Kes teile helistas?

Ma tegelikult ei tea. - Selge. Te vist ei tohi öelda ka.

Jah. - Saan aru.

Pole midagi, te ei peagi mulle ütlema.

Vahet pole, sest ma juba tean, kes see oli.

See oli ju see ülemise korruse eit? Ta on üks kuradi hull.

Te peaks temaga rääkima, sest mul on sellest täiesti kõrini.

Rahu. - Vabandust.

Mis nüüd toimub? - Me teemegi nii.

Mida põrgut? - Mu kolleeg teeb viimase ringi.

Te hakkasite juba lahkuma. Miks te uuesti ringi vaatate?

Siin on midagi juhtunud, Magnus. Raamaturiiul on ümber.

Mis raamaturiiuliga juhtus?

Võtsin raamatu välja ja see kukkus ümber.

Lukus. - Miks see uks lukus on?

Tehke lahti! Politsei! - Kas seal on keegi sees?

Tere. - Tere.

Kas teie helistasite? - Jah.

Sinu vanaema? Kõik kombes, Sara? - Tean, et teil on palju tegemist,

aga vahel lähevad siin asjad väga hulluks.

Christian ei taha halba, aga kui ta kardab, läheb ta vihaseks,

ja mu puus valutab pärast operatsiooni hirmsasti.

Su vanaema ütleb, et sa kardad.

Mõtlesin, et peaksin oma kõnet põhjendama.

Ma olen nii väsinud. Nii kuradi väsinud.

Vahel saad sa haiglas magada.

Kas teeme seda? - Kuula nüüd Sarat.

Kas sa tuled meiega? - Kas tuled?

Ma tahan ise tõusta. - Muidugi.

Kõik on korras. Väga hea.

Tere. Peaarst Omid. - Sara.

Tõime siia sundravi patsiendi.

Ta oli väga ärevil, nii et pidime ta käed raudu panema.

Kas tal on ikka käerauad peal? - Ei ole.

Siis on hästi. - Hea, et te olemas olete.

Me teeme, mida suudame.

Tere.

Siin 6-0. Kas keegi saab minna Sätergatanile poodi tüli lahendama?

Nad võivad relvi kasutada.

See ei ole teie pood! - Politsei!

Viska gaas maha! - Mida sa teed?

Sa oled politseinik! Kas päriselt ka? Keri põrgu, sa vana tõbras!

Pilguta silmi.

Jurek, sa ju mõistad, et peame pipragaasist teatama?

Kas nüüd on parem?

Jurek?

Oled kombes? - Jah.

Kuidas uurimine edeneb? - Minu teada mitte kuidagi.

Keegi pole midagi näinud.

Turvakaamerad olid vigased, nii et midagi ei jäänud peale.

Ma tean, ma tean.

Leah kuuleb. - Tere, Leah. Darius Gorbani Lõuna-Rootsi lehest.

Teeme täna Malmö tulistamisest lugu ja tahame sinuga ka rääkida.

Minuga? - Jah.

Ma ei taha seda teha.

Kas sa vähemalt kaaluks seda? - Aitäh.

Kui vana sa olid? - Kaksteist.

Nalja teed? - Päriselt.

Vanaisa õpetas mind autot juhtima, kui olin 12.

Ta tahtis haiglas vanaema külastada, aga ei saanud ise sõita, nii et...

Norrland. Muidugi, samakas ja 12-aastased roolis.

See on puhas eelarvamus. - Ise sa ütlesid seda.

Sa ütlesid, et „kõik“ 12-aastased. - Olgu, mitte kõik.

85 protsenti? Teised sõidavad mootorsaanidega,

salakütivad põhjapõtru ja ajavad kodus samakat.

Tüüpiline, et skånelased ütlevad „Norrland“,

nagu Gävle ja Haparanda oleks üks ja sama.

Ei olegi või? - Oled sa seal käinud?

6. klassis ekskursioonil. - Kus te käisite?

Käisime Sandvikenis. - Sandvikenis?

Mina ei saanud valida, kuhu me läheme.

Võta mind kunagi kaasa ja näita, mis Norrlandis nii head on.

Ju ma siis pean jah.

Tead...

Kurat. Ma ei leia õigeid sõnu.

Kõik on korras, ma leidsin auto. Oota.

Mis toimub? - Ma ei saa kuidagi taksot,

aga pean lennujaama saama. On see võimalik?

Mu õde abiellub homme. - Vabandust, mine välja.

Teised on seda teinud. - Mine välja.

Aga te lihtsalt seisate siin. - Mine autost välja.

Ma võin maksta. - Mine kohe välja!

See on teie süü, kui ta mind maha lööb.

Mida ma tahtsingi öelda... - Jah?

Asi on nii.

Ma mõtlesin... Või ma tahtsin teada...

Siin 6-0. Rannas ähvardab üks mees end põlema panna.

Mitu helistajat. Vastake väljakutsele.

Siin 65-12-20, me oleme teel.

Ei, ärge tulge! - Christian!

Ärge tulge lähemale! - Pange telefon ära.

Kas sa tunned mind ära?

Kas võin lähemale tulla?

Ma ütlesin, et ärge filmige!

Kas nad filmivad praegu, Sara?

Ära tee neist välja. - Las filmivad mu põlemist.

Ma tahan, et kõik näeks. - Christian, kuula mind.

Mõtle Verale. Mõtle, kui kurb ta oleks.

Ta oleks õnnelik. - Pole tõsi.

Ma rääkisin temaga. Ta hoolib sinust väga.

See pole tõsi.

Ta vihkab mind. - Sara...

Ta tahab mind välja visata. Ta tahab mind hooldekodusse panna.

Ta armastab sind. - Sara, mine eemale.

Ta tahab sind vaid aidata ja abi on olemas, Christian.

Palun, Christian. Abi on olemas.

Ma tahan surra! Miks sa seda tegid? - Mine eemale!

Christian.

Christian, tule tagasi.

Sara...

Hei, Christian. - Sa viskasid selle ära.

Viskasin jah. Christian, vaata siia.

Ma ei jaksa enam.

Christian.

Ma ei jaksa enam. Ma tahan surra.

Ta oli sundravile määratud. - Minu töö on seda kontrollida.

Kohus pole seda määranud. - Ta tahtis end just tappa. Jälle.

See tundub veider, aga ma tean teda ja ta püüab sellega tähelepanu saada.

Ärevus läheb peagi üle.

Ma ei ütle, et see on hea või tervislik.

Aga asi läheb hullemaks, kui ta pannakse sundravile.

Nii et talle on parem, kui ta enesetapu teeb?

Ei, ma loodan väga, et ta otsustab ise haiglasse jääda,

aga sundida ma teda ei saa.

Ütlesin talle, et abi on olemas. - Ongi, kui ta seda tahab.

Muidugi ta ei taha, ta on haige.

Te tegite väga head tööd. Suur tänu.

Kas sa ei tahaks natukeseks siia jääda?

Maga veidi ja siis võid minna.

Jah...

Kuuled sa?

Sa oled Umeåst, eks? - Kas ütled häälduse põhjal?

Mu esimene õpetaja oli Umeåst.

Ta oli võrratu.

Ta oli nii lahke.

Ta armastas kõiki lapsi, isegi mind.

Kui tore.

Kas sa oled nüüd nõus ravile tulema?

See rõõmustab mind.

Pagan küll.

Ainult kuus ületundi.

Kuule...

Sa oled vahel lihtsalt imeline. - Aitäh.

Ei, ma töötan öösiti, aga kõik on hästi.

Ema... Jah, ma magan hästi.

Ei, mu hääl on normaalne.

Jah, ema, ma tean. Ma hoolitsen enda eest.

Kohvi saab Gunnari käest.

Tere tulemast kirikusse. Kas juustu või singiga?

Tere, Ville. - Tere.

Kuidas läheb? - Pole viga.

Aga häälepaelad on haiged, nii et ma ei saa rääkida.

Ei saa või? Sellest on küll kahju.

Ole lahke. Kas singi või juustuga? - Juustuga.

Ole lahke. Kohvi saab Gunnari käest.

Tere tulemast.

Kas saaksin ühe võileiva veel? - Ma vaatan.

Tere, Sara. - Tere.

Ma arvasin, et sa ei tule täna. - Jajah.

Issand lõi põhjusega puhkepäeva. - Mul on kõik hästi.

Olgu, aga... - Ma ei vaja nii palju und.

Olgu, aga täna...

Ma puhkan rohkem kui need inimesed, nii et millest me räägime?

Ma vaid hoolin sinust.

Kui paljud siin linnas abi vajavad? See ei lõpe mitte kunagi.

Kõik on korras.

Jumal ei taha, et me kogu aeg tugevad oleks.

Tule siia, las ma kallistan sind.

Kõik on hästi.

Mul hakkavad päevad, asi on vist selles.

Ära tunne niimoodi. Kõik on korras.

Tee lahti.

Mis mängu sa mängid? Vanaisa?

Täna on siin Leah Gross Malmö politseist,

kes töötab riskipiirkondades.

Leah, kas sa ütleks alustuseks, milline on nende piirkondade olukord?

See on vastuvõetamatu.

See on väga karmilt öeldud.

Mis siis täpselt vastuvõetamatu on?

Neis piirkondades elavad inimesed ei tunne end turvaliselt

ja kardavad oma tuleviku pärast.

Neil on õigus tunda end sama turvaliselt nagu teised.

Ja praegu see pole nii? - Praegu nad end turvaliselt ei tunne.

Politseiülem Dragana Pavić rääkis "Kasvuhoone" projekti avamisel,

et see trend on muutumas. Mida sina arvad?

Ma arvan, et kohalikud pole temaga nõus.

Fakt on see, et me lihtsalt ei tee piisavalt.

Kõik, kes arvavad vastupidi, pole neis piirkondades piisavalt käinud.

Nii et teie politseiülem ei tea, millest ta räägib?

Võib-olla mitte.

Politsei pole tavaliselt meedias enda suhtes kriitiline.

Kas sel on sulle kui politseinikule mingid tagajärjed?

Mis mõttes?

Tavaliselt ei tehta sellist kriitikat avalikuks.

Enesekriitika on tähtis.

Suur aitäh, Leah Gross.

Leah, ma tahan sinuga rääkida.

Sa oled Twitteris väga populaarne. - Mul pole Twitterit.

Aga minul on. Kas teleris oli tore rääkida?

Tore? Ei. - Kas tead, mida mina öelda tahaks?

Mina tahaks öelda, et pole vahet, mida me teeme.

Nende piirkondade olukord ei parane kunagi.

Kuni inimesed elavad eraldatuses, on see mõttetu.

Aga kas sa tead, miks ma seda ei ütle?

Sest sa võid töö kaotada. - Ilmselt küll.

Aga ennekõike seepärast, et see ei aitaks kedagi.

Ja kuna see pole minu töö.

Kas arvad, et su esinemine toob mulle ressursse juurde?

Ei. - Ei, ei too.

Kui nüüd ka „enesekriitiline“ olla.

Kas oled lõpetanud? - Mõistad ju, et sel on tagajärjed?

Mis siis kohtuotsus oli? Mida Draak-Anna ütles?

Lähed kooli uimastivastast tööd tegema?

Laoruumi rattaid parandama?

Sa kutsud teda Draak-Annaks, sest ta on naisülemus.

Jah, see on väga tüüpiline.

Keri põrgu. - Ütle, kui leiad sinise maastikuratta.

See võib Siri oma olla. - Olgu.

Siin 6-0. Saime teate, et Skruvgatanil on üks mees raudteerööbastel.

Kas sa näed midagi? - Ei.

Seal.

Halloo!

Tere, Christian. - Jätke mind rahule.

Tule nüüd siia. - Kuidas ta väljas saab olla?

Hei? - Christian!

Sara on ka siin. Tule nüüd sealt ära.

Christian! Jää seisma!

Jää seisma!

Christian, seisa! Seiska rongid. - Ei, Sara! Kurat küll!

65-12-20, vajame kohe rongi seiskamist.

Vajame rongi seiskamist Skruvgatanilt lõuna suunas.

Selge. - Sara!

Christian!

Christian!

Tere. - Ta on elus.

Aitäh.

Nad võtsid ta lõpuks ööseks sisse, aga rohkem mulle ei öeldud.

Kui ta läbib pikema ravi, võib tal paremaks minna.

Lõpetage!

Ma pole 20 aastat tervet ööd magada saanud,

nii et olge niigi lugupidav, et ärge rääkige mingist ravist.

Ma tundsin kergendust, kui te tulite.

Ma tunnen nii iga kord.

Et saaksin natuke puhata. Et tema saaks puhata.

Et ma saaks oma elu tagasi.

Ma palusin tal välja kolida,

nii et see on minu süü, et ta end praegu nii tunneb.

Te ei tohi nii öelda, Vera.

Ma tohin nii öelda, sest see on minu süü. - Ei.

See on minu süü.

Aga ma ei saa end sellepärast süüdi tunda.

Ma olen end nii kaua süüdi tundnud.

Mul pole enam midagi alles.

Lähen toon lapi ja pühin selle ära.

Mu õde tegi veidi aja eest üledoosi. Jälle.

See oli varsti pärast seda, kui ta sind hammustas.

Jessas.

Ära mind selle pärast haletse. Ja kindlasti ära haletse teda.

See on küll imelik, aga sellega harjub ära.

Ainult... „Mari lebab seal ja on suremas.“

Kas sul pole mingit sellist traumat?

Või oled sa nii hea ja õnnelik ja ilus, nagu sa...

Mul on hirmsasti pissile vaja.

Ma käin ära. - Kas sul on vaja...?

Pea valvet. - Olgu.

Sa ikka tead, et avaliku urineerimise eest saab trahvi?

65-12-20, tulge kuuldele. - Jah.

Üks mees ähvardab tellingutelt alla hüpata. - Lähme.

Ta küsib politseinikku nimega Sara. Arvame, et see oled sina.

Minge kohe sinna. Side lõpp.

Jah, aga te peate kiirustama. Abiväed on teel.

Ta tuli psühhiaatriahaiglast.

Kas päästjad on teel? - Jah.

Christian! Kas sa kuuled mind?

Ma olen siin. Ma tulen sulle appi. Luba, et sa oled paigal.

Kui kaua neil läheb? - Nad tulevad nii ruttu kui võimalik.

Uskumatu! - Jah, aga...

Kas nad on kaugel? - Jah, olen siin. Kiirustage.

Tule alla.

Ole nii hea ja tule alla. Päästjad on varsti siin.

Sa ajad teda närvi. Jäta see läbirääkija hooleks. Magnus!

Christian?

Christian?

Tere, sõber. - Kas all on palju rahvast?

Tundub, et on. Kas neid on palju?

Võta nüüd rahulikult. - Kus Sara on? Sara!

Ma olen siin. Ole paigal. - Ma tulen. Oota.

Äkki teda ei tulegi. - Tuleb küll.

Ta ei tulegi! Kuradi Norrlandi mõrd! - Ei, ei, ei.

Ole hästi rahulik. Katsu hingata, Christian.

Keegi ei suuda minuga olla! - See pole nii.

Roni üle tellingu ja läheme koos Sara juurde.

Kus Sara on? Ma tahan teda. Ta peaks minu juures olema!

Võta mul käest ja läheme koos alla.

Keegi ei taha minuga olla. - Ma tean. Anna käsi.

Keegi pole nii tugev. - Ma tean. Anna nüüd käsi.

Mine eemale! Ära lähemale tule!

Christian.

Anna mulle nüüd käsi. - Ma ei saa.

Christian, ma saan aru, mida sa tunned. Ma mõistan.

Ei!

Sara! Ma viin sind koju. Eile oli jälle üks vägistamine.

Lõpeta. - Mitte et sa kaitset vajaks, aga tahaksin sind koju viia.

Miks sa sinna üles läksid?

Mida? Sina teed kogu aeg selliseid asju.

See pole sama. Miks sa üles läksid?

Arutame seda homme koos Jessega. - Ei, ma tahan praegu rääkida.

Ütled mulle, et ma ei tohi sekkuda, aga mida sa ise teed?

Arvad, et see on minu süü? - Ma ei ütle seda.

Ütled küll. - Ei, sa...

Sul võib õigus olla. Võib-olla poleks ta hüpanud,

kui sina oleks temaga rääkinud. Oleksime ta haiglasse viinud

ja ta oleks jälle lahkunud, aga ma vähemalt proovisin.

Jah, ma märkasin.

Tead, mida me teeme?

Ütleme homme Jessele, et me ei taha enam koos töötada. - Nõus.

Oleme siis kokku leppinud. - Tore.

Ma tahtsin talle seda anda. - Aitäh.

Kuulsin, et teie kaks püüdsite teda alla aidata. - Jah.

Ta kael on viiendast lülist murtud.

Ja selg on kolmest kohast murtud. Ta on rinnust allapoole halvatud.

Aga äkki tahate korraks tema juurde istuda?

Usun, et ta saab paljust aru. Võite temaga rääkida.

Tere. - Tere.

Ma mõtlesin, et...

Tere. - See on Magnus.

Tema on Tobias. - Jah.

Tere. Kas kohvi soovid?

13 tundi rongiga, et oma armastust näidata,

ja mida ma selle eest saan?

Nüüd ma tean. Seda naist ei tohi üllatada, sest see teeb haiget.

Valus on.

Võta siis valuvaigistit.

Võib-olla tõesti. Kas need on vannitoas? Olgu siis.

Mida ma koos võin võtta? Paratsetamool ja mis see teine on?

Mingi ibro...? Kas neid võib koos võtta?

Tere tulemast infotunnile seoses projektiga "Oskar",

mis on koostööprojekt päästeameti, sotsiaalteenuste, töötukassa,

väikeettevõtjate ning muidugi politsei vahel,

keda juhib meie poolt Özkan Gross.

Kas küsimusi on?

Ja muidugi dialoog avalikkuse ja arvamusliidritega.

Twitteris, Facebookis ja Instragramis.

Tuleb vastata poliitikutele ja ajakirjanikele ning trolle blokeerida.

Ta teab seda. Tead ju? - Muidugi.

Me usume sinusse, Leah. See on nüüd meie tähtsaim ülesanne.

Sa oled selleks tööks õige inimene.

Ja siis on veel Björn.

Jajah... - Tere, Björn.

Tere. - Tere.

Björn oli vahepeal töölt eemal, aga nüüd liigume edasi.

Arvasime, et sul on abi vaja. - Selge.

Hästi. Siis on kõik selge. - Jah.

Ütle, et sa tunned arvuteid. See siin on täiesti kutu.

See on võrratu, eks? - Muidugi.

Oma ruum. Vabadus ilma kohustusteta. - Jah.

Svante, sa vana võllaroog! Mida sa tahad?

Ei, ma pole enam seal.

Mind saadeti getosse.

Oli vaid aja küsimus, millal nad mind kätte saavad.

Sa nägid seda? Pagan! On sellel poisil alles parem jalg!

Tänavu on kulda loota.

Mida sa tahad?

Miks sa alati nii kriitiline oled? Miks sa mind kunagi ei kiida?

Olen selle projekti üle rõõmus. Ma usun sellesse.

Sa usud projekti "Oskar"?

Tead, kui palju projekte meil siin on olnud? Sadu! Tuhandeid!

12-aastased peaks oma munade või tilliga mängima,

mitte tänavatel kuuli saama! - Lõpeta see loopimine!

Lõpeta ära!

Leah, anna andeks.

Sellest tuleb hea projekt.

Tead, miks? Sest sina osaled selles.

Kui sina selles osaled, siis läheb kõik hästi. Eks?

Leah? Tule siia.

Niimoodi.

Elu ongi üks pikk jada pettumusi.

Jah, aga nii see ju on.

Veel. - Veel?

Ma panen arvuti kinni. - Jah.

Või äkki tahad seda vaadata? Rootsi 2006. aasta politseifilm.

Ei, aitäh.

Unustasin öelda, et see Magnus on tore tegelane.

Kas töötate tihti koos? - Jah, päris tihti.

Kas sa tuled? - Jah.

Hei. - Hei.

Me peame kondoomi kasutama.

Ma võin olla nakatunud.

Kas sul on kondoomi? - Ei.

Ma ei teadnud, et sa tuled.

Kuule... - Jah?

Kas mu ema käskis sul tulla?

Ta on mures. Selles pole midagi imelikku.

Aga ma tulin siia, sest ma armastan sind.

Üle kõige maailmas.

Tule nüüd.

Ta proovis end palatis üles puua. Ta proovis seda korduvalt.

Arst ütles, et neil oli mingi kokkulepe.

Kui ta end osakonnas vigastab, siis ei saa ta haiglasse jääda.

Neil oli selline tingimus. Sestap pidi Christian lahkuma.

Kui tahad end kodus üles puua, lähed haiglasse,

aga kui haiglas, lastakse sind koju.

Jah, tundub nii. Ma ei tea, Sara.

Ma pole arst ja sina ka mitte. Keegi meist pole. - Ei, aga...

Mõistan, et oled ärritunud, ja vahel võibki siin hulluks minna,

aga me peame keskenduma oma tööle,

ning see pole haigete inimeste tervendamine.

Kui väga me seda ka tahaks, pole see meie töö.

Kas tahate veel millestki rääkida?

Kas teile meeldib koos töötada?

Kas te usaldate teineteist?

Jah.

Usaldate?

Jah. - Jah.

Ja ma olen alati olemas.

Vahel tundub, et meil on kõik korras,

aga kolme kuu pärast hakkame põhjuseta lohutamatult nutma.

Siis tuletegi minu jutule. See on tähtis.

Muidugi.

Kui te mulle ei räägi, ei tea ma, mida te tunnete,

ja kui ma ei tea, ei saa ma aidata.

Jah. - Kas me...? Jah.

Nõus? Tore.

"Sa seisad hoone tipus ja ütled, et ei taha enam elada."

"Sa karjud mulle ja mu kolleegile, et me lahkuks."

"Sest sa tahad vaid surra."

Aga ma tean, et see pole tõsi. Sa ei taha surra.

Sa tahad end paremini tunda, et kogeda elu nagu kõik teised.

Aga sa arvasid, et sulle pole abi, ja see on meie süü.

Nii et sa hüppasid ikkagi.

Rootsis sureb aasta läbi iga kuue tunni tagant üks inimene.

Depressiooni, lootusetuse, sõltuvuse ja vaimuhaiguste tõttu.

Üks viiendik neist on alla 30-aastased.

Noored ja lapsed, kes ei saa tulevikku,

kes ei saa perekonda ega oma lapsi,

kes ei saa kunagi selleks, kelleks nad unistavad saada.

Inimesed, kes kaotavad ülejäänud elu,

sest nad ei taha selles hetkes elada.

Sest me ei suuda neid aidata.

Suudan tööle minna vaid seetõttu, et loodan teistele päevadele.

Päevadele, kui jõuame õigel ajal kohale.

Kui üks hetk võib päästa terve igaviku.

Terve elu.

Mitu korda su postitust on jagatud? - Pole aimugi.

Muidugi.

Ütle juba välja.

Olen ka veidi uudishimulik. Ma vaatan.

15 668 jagamist.

Mitte et see mulle korda läheks. - Muidugi.

See sinu Tobbe... - Jah?

Ta tundub tore kutt.

Seda ta ongi.

Kas ta kolib siia? - Ei.

Ta ei suuda kodust üle kolme päeva eemal olla.

Ta läks tagasi.

Vaata siis...