Original subtitles

See on halastamatu loodus.

Üks viga ja oled surnud.

Rick, juhi vasakule.

Rick, juhi vasakule.

Valmistage end ette! - Me lähme vastu kive!

KAHEKSA KUUD VAREM

2016. a märtsis suri Parker Schnabeli vanaisa John.

Ta tuli Alaskale mitte millegagi.

Ta oli 100 taala taskus ja ta ostis laevapileti Hainesi.

Ma igatsen teda. Ta õpetas mulle väga palju.

Ma olen su üle uhke, Parker.

See, mida mina olen läbi elanud, pole võrreldav tema läbielatuga.

See on austusavaldus talle.

Et teda austada, võtsid Parker ja ta kolm sõpra ette Klondike'i teekonna.

40 aastat enne, kui John Schnabel kullaväljadele tuli,

riskisid 100 000 inimest oma eludega viimasel suurel kullajahil,

kiirustades põhja, lootes leida kaevandusala ja rikkaks saada.

70 000 neist ei jõudnud kohale.

LEGENDIDE JÄLGEDES

Parker ja ta sõbrad tahavad näha, kas nad on pioneeridele väärilised.

Ettevaatust! Oota! Vaata ette! - Parker.

Pärast pikka hooaega kulda kaevandades,

võtavad nad ette teekonna halvimal võimalikul ajal.

Kas see on jää? - Talvine külm ähvardab tee põhja võimatuks muuta.

Ning vaev, et leida toitu ja külmas ellu jääda.

Jahinduse ja marjakorjamise programm põrub kiirelt.

Paneb nende sõpruse murdumispunktini proovile.

Lihtsalt rahune maha. Ära ärritu! - Ole vait, James!

See saab olema raske ja meil on veel pikk tee minna.

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

9. PÄEV: 885 KM DAWSONISSE, TEMPERATUUR: 1°C

Parker ja tema sõbrad on vaid 80 km 970-kilomeetrisest matkast läbinud.

Paned puhtad sokid jalga? - Ei. Mitte kogu selle reisi vältel.

Sa tülgastad mind.

Nad on üsna tusased.

Näed tusane välja. - Tunnen end tusaselt.

See on imeline. - Hommikusöök lõkkel, mis?

Jah, minu lemmik.

Hea töö eile, poisid! Eilne õhtu oli pingutus.

Carcross ei ole liiga kaugel, peaksime sinna paari tunniga jõudma.

16 km, see pole paha. Teeme ära.

Lõpetame selle õudusunenäo ära ja paneme paadi vette.

Külm on. Siin on jahe ja läheb veelgi külmemaks.

Poisid, lähme. Hakkame minema!

Nende ees on üle 880 km Yukoni metsikut loodust.

See on üks kõige ekstreemsematest kohtadest maakeral,

kus temperatuur võib langeda -60°C kraadini.

See on koduks tuhandetele vaenulikele kiskjatele,

sealhulgas 5000 hundile ja 20 000 karule,

kes kõik toituvad talvise külma jaoks.

Otsin suurima karu ja löön talle rusikaga näkku.

Siis ta ütleb teistele, et pole mõtet jamada. Nii loodus toimib, eks?

Klondike'i rada läbib mäestikke ja tervet rida järvi.

Seejärel suundub võimsale Yukoni jõele Dawsonisse ja kullaväljadele.

Parker, Karla, James ja Rick on juba mäed ületanud.

See on lihtsalt hullus.

See oli raskeim matk, mida kunagi teinud olen. Teeme ära!

Aga kui nad järvedeni jõudsid. - See läheb lolluste nimekirja.

Said nad halva ilma kaela. - Keera ümber. Me ei liigu kuhugi.

Kuidas ma ennast sellesse segasin?

Nad suutsid leida raudtee vaguni.

Vaata, mis me leidsime.

Meil on uus plaan.

Nad lükkavad nüüd katamaraani viimased 15 km Carcrossi,

kus nad saavad vette üle minna.

Kuid see on alles algus.

Nad peavad reisima 250 km sel nädalal, et Laberge'i järvele jõuda

ja talvine külm võib nad igal hetkel peatada.

Mine!

See paneb vere käima!

Näen ees valgust!

Tere hommikust! Mida te siin teete?

Laenasime haagist. - Laenasite haagist? - Jah.

Rick nimetas selle katamaraaniks. - Jah, Rick tegi suurepärast tööd.

Aitäh, et meile midagi ei teinud, kuna haagise võtsime.

Oleksin pidanud tegema, aga...

Aitäh. Nägemist!

Tore, et nad rahulikud on. - Jah! Mujal oleksid meie käed raudus.

Liigume? - Jah. Hüppa peale.

Katamaraan kaalub rohkem kui 450 kg.

Kuid algupäraste Klondike'i pioneeride vaimus,

otsustas Parker mitte kasutada ühtegi mootorit sellel teekonnal.

Carcross, sa seksikas koht!

Oleme ligi 45 km reisinud,

nii et pikk pärastlõuna ja hommik.

Vesi!

Carcross on raudtee lõpp.

Kuna tugevat vastutuult pole, saab meeskond vette üle minna.

Tore, et matkamise osa läbi on. Vähemalt ma loodan, et on.

Poleks eales arvanud, et seda ütlen, aga tahan juba kanuusse istuda!

Mu vanavanaisa kõndis üle nende mägede 1900ndatel,

kui ta oli teel Klondike'is kaevandusala registreerima.

Nii et registreerime ka oma kaevandusala!

Kas see on telk? - Jah.

Märkan, et meil hakkab toit otsa saama,

nii et arvan, et peame kala püüdma.

Võit, kala õhtusöök!

Jah, Rick. Ilus kala!

Tere, sõber. Sina oled õhtusöök.

Talvine külm on tulemas ja jää on hakanud juba tekkima.

On aeg paadid vette panna ja liikuma hakata.

Parker seadis ambitsioonika eesmärgi, läbida 65 km päevas.

See tähendab, et nad peavad Tagishi järve ületama

ja jõudma randadele, mis on poolel teel Marshi järveni, enne pimedat.

Oled valmis? Olete sees? - Kõik valmis? Mine!

Läheb lahti. - Jah.

Oleme vees. Dawson City, siit me tuleme!

Lähme!

Kas vanaisal oli kanuutamise lugusid? - Ei.

Rohkem mootori mees? - Jah. Nii jõuad kuhugi.

Ta ütleks: "Miks kurat sa midagi sellist peaksid tahtma teha?"

Mis mootoril viga on, Parker? Vaatab meid nüüd ülevalt, naerab.

"Idioodid!"

Kujutle vaid seda väikelaevastikku, kui rahvamass siit läbi tuli.

Kullajahi tipphetkel purjetas üle nende järvede üle 7000 paadi,

võisteldes üksteisega, et Klondike'i parimad maad leida.

Purjetamine võis kahekordistada kiirust ning just nagu pioneerid,

on ka Parkeri meeskonnal vaja head taganttuult.

See on nii aeglane, niimoodi reisimine.

Purjetamise aeg? Proovime seda? - Jah, võtame purje välja.

Poisid, paneme purje üles!

Mulle meeldib see. - Me purjetame!

Meil kuluks rohkem tuult ära.

Me peame edasi aerutama, äkki leiame rohkem tuult.

Aerutame edasi! - Tule nüüd, tuul!

Me aerutame kiiremini, kui tuul puhub.

Ilma korraliku tuuleta, mis neid liigutaks,

ei taba nad oma eesmärki, läbida 65 km päevas.

Ilma tuuleta on päris mõttetu purjetada. Võtan selle maha.

Valmis! Parker, järgmine kord, kui sul idee on, ära räägi mulle sellest.

Oleme graafikust maas.

Kas aerutame Dawson Citysse? - James. Pane kaamera ära ja aeruta!

See on Marshi järv! - Jah!

Viis tundi hiljem jõudsid nad viimaks Marshi järvele.

Kuid siinne kallas on soine ja paksu võsaga kaetud.

Nad on 15 kilomeetri kaugusel ohutust laagrikohast.

Peame läbima nii palju maad kui võimalik, pingutame pimedani välja.

Kelle ikka vaja näha on, kuhu ta läheb?

Ma ei taha pimedas veel vees olla.

Ma arvan, et on aeg laagriplatsi otsima hakata.

Iga viga külmades tingimustes võib osutuda saatuslikuks.

Me peame randa jõudma ja korraliku laagrikoha leidma.

Ei, öösel on päris ohtlik reisida.

Tundmatusse.

Kas see on jää? Vana kurat!

Tulekul...

Puud. Jäta mind rahule.

Rick, vaata ette! - Rick, vasakule.

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

Vana kurat!

Arvan, et peaksime kaldale minema.

Parker Schnabel ja ta tiim üritavad Klondike'i kullaväljadele jõuda,

enne kui talv kohale jõuab.

Aga nad tabasid juba jääd.

See on kindlasti jää.

Nüüd peame siin öö veetma.

Peame siin puid lõhkuma.

Aga see pole soine, eks? - Ei. See on kuiv.

Ma pole leidnud maad, mis oleks tasane, isegi kui puid lõikame.

See on huvitav koht, mille välja valisime.

Arvan, et see tähendabki metsas elamist.

Olen vaimselt teekonnaks valmis, sest veetsin just 2 kuud looduses.

Aga need poisid. Inimesed murduvad siin tihti.

Tänaseks õhtusöögiks on Ricki kala ja meie viimane pasta, poisid.

Sain lõkke põlema. - Ettevaatust!

Parker, sa peaaegu lõid mind sellega. - Vabandust.

Tahan meile õhtusööki valmistada. - Ei arvanud, et see nii kukub.

Võime metsatulekahju tekitada, siin on palju surnud puid ümberringi.

Peame selle ära kustutama.

Pimedas aerutamine osutus raskeks, et kõik asjad kokku saada.

Üritan poistele süüa teha ja mitte Yukonit maha põletada.

Uuesti? - Jah.

Kas toit on valmis? - Jah. Võtke kausid, tulge siia.

Kuidas su kala on? - Kala on vinge. Hea, et me ise toitu püüdsime.

Kas sa kuulsid seda?

See oli kaugel.

See oli meie viimane amps head toitu. - See on kõik? - Jah.

See on viimane hea söök. - Sellega on lõpp.

Siiani on nad tuginenud pastale, et energiat saada,

aga nüüdsest peavad nad jahil ja kalal käima, et toitu saada.

On meil putru hommikusöögiks?

Ei, meil on puukoort.

Üks kala nelja peale on liiga vähe. Tegin just viimase pasta ära.

Peame jahil käimist ja kalastamist tõsiselt võtma.

Peame kala püüdma, parte tulistama. Peame keskenduma toitumisele,

sest söön ilmselt James Levelle'i ära, kui piisavalt näljaseks muutun.

10. PÄEV, KELL 6 HOMMIKUL. TEMPERATUUR: -5°C

Miks sa kaamera mulle nii vara hommikul näkku paned? - Üles!

Üles!

Mine kaameraga ära!

Üles! - Sa ei pea seda enam ütlema!

Püksid jalga. Üks jalg korraga. Just nii!

Samamoodi nagu kõik teised.

Kõik saab korda.

Läbisime palju kahtlaseid kohti ja hea, et keegi viga ei saanud.

Olen rõõmus, et räägime endiselt üksteisega ja kõik läheb hästi.

Siiani pole meid midagi peatanud. Koputan vastu puud.

Jah, ma ei tea, kas leiame ühe asja, mis meid peatab.

Praegu on lihtsalt palju väikseid halbu asju juhtunud.

Matk võttis lisa päeva, me istusime Bennettis.

Peaksime olema praegu Yukoni jõel, aga jõudsime alles järvedele.

Kuidas me selle aja tasa teeme?

Nüüd tahan vaid kala püüda. - Tee seda!

Ma naudin seda, aga see on mul alati mõtetes.

Oled 10 päeva reisinud ja läbinud 130 km.

Sa oled nõme. - Sest sa ei taha kaotada? Tean, mis see tähendab.

Tuli siia, sa paharet...

Ma ei ole hea kalamees. Ma pole kannatlik. Kui te pole märganud.

10. PÄEV, 820 KM DAWSONISSE. TEMPERATUUR: -4°C

Eeldasin, et näen jääd, ma ei kavatse valetada.

Ja see läheb hullemaks, kui reisime põhja edasi.

Oleme tõeliselt tihedas ajakavas. Natuke hirmutav.

See on dilemma.

Nad jooksevad ajaga võidu, et jõuda Dawson Citysse, enne kui vesi jäätub.

Aga kui nad ei veeda aega küttimisele ja kalastamisele, saab energia otsa.

Mis täna plaanis on, kas otsime süüa või mis?

Ma olen väga näljane! - Rick! Ole vait!

Läheb lahti! - Jah.

Kui palju edasi? - Jää vait.

Nad peavad Yukoni jõe suudmesse enne pimedat jõudma.

Aga praegu suudavad nad vaid toidu peale mõelda.

Mis isu teil on?

On teil mingeid isusid? - Kala.

Kas võin proovida mõne püüda? - Ma olen valmis kala püüdma.

Ma olen nii näljane, et võin selle aeru ära süüa.

Ma võin seda proovida.

Vabandust! - Vaata mu juukseid.

Mulle meeldib kalapüük. Aga kui olen näljane, on lihtsam poodi minna.

Kobras. - Kas kopraid võiks tulistada?

Huvitav, kuidas kobras maitseb?

Rickil on kopra palavik. - Anna mulle kobras! Olen näljane.

Otsi kala. Siin tundub hea oja olevat. - Ma tean. Otsin, aga ei näe.

Kui praegu kala kätte saaksin, sööksin selle kohe ära.

Mis juhtus?

Ma vihkan kalapüüki! - Kalad naeravad meie üle.

Mul on toitu vaja! - Tahan jahile minna.

Vaata seda uhket kividega randa.

Peame selle välja mõtlema. Triivimine ja kalastamine ei toimi.

Meeskond peab leidma toitu ja kiirelt.

Parkeril on jahiluba, millega ta võib tulistada jäneseid, parte

ja metsiseid praegusel aastaajal.

Metsised on üsna lollid linnud

ja nende lootus on, et sa ei näe neid, nii et nad istuvad paigal.

Enamasti istuvad nad maapinnal, aga kui neid hirmutada, siis puudel.

Probleem metsistega on see, et kõnnid neist mööda, sest nad istuvad seal.

Jänese jäljed. - Oleme juba kindlasti mõnest mööda kõndinud.

Arvad? - Ilmselt küll.

Neid on raske näha. - Leidsin ühe! Oota.

Siin, puu otsas, kas näed? Seisa siia, kus ma olen,

kohe seal.

Ma ei suuda uskuda, et märkasid teda enne mind.

Ilus lind. - Jah. Ilus.

Metsise aeg, teeme ära!

Jah. Sellest saab hea söögi.

Jah! Number viis! - See on söögikord!

Tal on midagi. - Metsis!

Metsis? Paistab, et Parker sai metsiseid kätte.

Nad ei ole suured, aga nad on toit. - Jah.

See on lahe! Kuidas sulle metsis meeldib, Rick? - Söön kõik ära!

See on liha. - Näeb välja nagu liha.

Hästi märgatud, James! - Suurepärane, poisid!

Õhtusöök! Maitsev!

Flambé.

Need rinnad on suuremad, kui ma arvasin.

Sellega on nii palju nalju, mida teha praegu.

Jeerum! Ma olen nii põnevil, et saab hea toidukorra.

Mina ka. - Jah, see näeb hea välja!

Need võivad olla päris valmis.

See näib päris hea välja.

See on suurepärane.

Viiest metsisest saab söönuks kogu meeskond üheks päevaks.

Kuid praeguseks hoiab see nälja kontrolli all.

Pole midagi paremat, kui süüa toitu, mille sa just ennist ise tapsid.

Probleem on see, kui veedame 3 tundi päevas jahtimisele või kalastamisele,

ei jõua me enne jäätumist Dawsonisse.

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

12. PÄEV, 740 KM DAWSONISSE. TEMPERATUUR: -4°C

Yukon või läbikukkumine!

Et austada oma pioneerist vanaisa,

võttis Parker Schnabel ja ta sõbrad Klondike'i teekonna ette.

Kuid talvine külm ähvardab nende teekonda peatada.

Nad jõudsid üle Marshi järve.

Nüüd on veel 30 km Whitehorse'i minna,

kus nad öö veedavad.

Poisid, lähme järgmisest takistusest üle.

Peame lüüsisüsteemi välja mõtlema.

Lewes'i tamm märgib Yukoni jõe algust.

Et teekonda jätkata, peab läbi lüüsi saama.

See on lüüsivärav. - Ma ei tea, mis see on. See täidab vee sinna.

See avab väiksed väravad ja vesi voolab läbi.

See tuleb üles!

Jõevesi kaugemal lüüsist on 3 m madalam kui järv.

Nüüd peavad lüüsi veega täitma.

Avama ülemised väravad. Sisenema lüüsi.

Seejärel laskma vee välja, et jätkata mööda jõge.

Pärast 10 minutit on lüüs täis.

See ei näi liikuvat.

Rick, meil on muskleid vaja.

Võta sina välimine pool, sul on rohkem jõudu.

See isegi ei püüa liikuda. - Ei.

Peame olema kannatlikud.

Jah, sa tead mind, hr Kannatlikkus. - Jah, sinu lemmik. Minu ka.

Kui ma koju jõuan, kavatsen ära süüa pitsa,

hunnik frititud kana, mõned kanatiivad.

Ilmselt mitte kala mõnda aega, olen palju kala söönud.

Üks, kaks, kolm.

Jeerum!

Tundub, et see on katki.

Parker peab leidma lahenduse.

Mis sa mõtled siis? - Asi on surve avaldamises, eks?

Pistame selle toru lõppu ja saame tugevamalt suruda.

Minu mure on see, et kui veetase on erinev,

siis ei ava sa neid väravaid. - Oled üritanud seda nii teha?

Mul oli värav, mis ei avanenud ainult veetaseme tõttu.

Mida sa tegid? - Pidime probleemi leidma, kas lüüsivärav oli kinni.

Kas oleme leidnud, mis on probleem ja sellele lahenduse?

Ei ole veel. - Just. Proovime midagi muud.

Kui see ei tööta, siis seisame niisama niikuinii.

Üks asi, mida ma pole, on linnapoiss.

Mulle meeldib väljas olla, mustaks saada, mulle ei meeldi ruumides olla.

See on tegelikult põhjus, miks ma paadis elan.

Parker plaanib oksa kasutada, et toru pikendada ja jõudu suurendada.

Parker! - Ilus!

Hästi. - Jah!

Meeskond on läbinud 225 km Yukoni jõe algusesse.

Kuid neil on veel 740 km minna, enne kui nad jõuavad Dawson Citysse.

Ja iga päev hiilib talvine külm lõuna poole edasi.

Oleme nüüd tõelisel jõel. Hoovus aitab meil aerutada.

Oleme siin, et kilomeetreid läbida. Hakkame pihta.

Peaksime tänaseks kala püüdma.

Meil pole selleks aega!

Tahate ööseks lõpetada? Kell on 4.20.

Parker, mida sa teha tahad? - Arvan, et peaksime edasi minema.

Me kaotame valgust, peame veel jahile minema ja laagri püstitama.

Ma ei taha kaldale minna. - Me lähme kaldale. Pimedaks läheb.

Pärast rasket päeva aerutamist on meeskond meeleheitel toidu järele.

Mu kõht koriseb. Kasuta oma jahi-oskusi, Parker!

Läheneme kiirelt!

Ma ei suuda isegi seista.

Jeerum küll.

Vaatame, kas leiame veel ühe metsise.

Metsise jäljed on igal pool. Ja jänese jäljed on igal pool.

Nad on siin kuskil. Väiksed teevad head tööd peitmisega.

Ma olen väga näljane.

Me töötame selle kallal. Okei?

Rääkimine, et oled näljane, ei aita meid.

Jahinduse ja marjakorjamise programm põrub kiirelt.

See võib sama hästi pulk olla. - Võid vinguda või lähme jahile.

Siin pole midagi tappa! Ainult puud!

Hästi. Pole vaja ärrituda.

Semu, rahune maha. Ära ärritu!

Jäta mind rahule. - Mõned raevuhood. Rahu!

Ole vait, Levelle.

On november ja see ei ole aeg, et loodusest elatuda.

See reis on suur kalorite põletaja.

Meil on vaja energiat, et reisi meelerahus jätkata.

Üks. Kurat! Lõin jalga.

Kas sa tegid saapasse augu?

Sa teed nalja? - Ei, lõin jalga. - Kas jalg sai viga?

Vaatame. Sul vedas! - Jah, mul vedas.

Hoida seda nii, et sinna infektsioon ei teki, on raske.

See meenutab mulle lugu, mida vanaisa rääkis

ja põhjus, miks tal ainult neli varvast ühel jalal oli.

Kui ta minuvanune oli, lõi ta kirvega puud ja oks kukkus alla,

kukkus ta jalale ja lõikas suure varba kõrvalt varba ära.

Ta pidi kõndima 8 km metsast välja.

Ta ütles, et mäletas vaid vere lirtsumist saapas.

Ma kujutan ette. Jeerum!

13. PÄEV, 725 KM DAWSONISSE. TEMPERATUUR: -6°C

Nüüd on ees jõe raskem osa.

See on ühendatud nagu katamaraan. Ma ei tea, kas see on hea idee.

Aga siiamaani on see toiminud, nii et proovime.

Miles kanjon, siit me tuleme.

Miles kanjon oli kõige ohtlikum osa Klondike'i teekonnal pioneeridele.

Üle 150 paadi läks kärestikel katki

ja palju isehakanud kaevurid uppusid.

See on tõesti kitsas.

Läheb lahti. - Aerutage, poisid!

See on karm. - Parker, ettevaatust!

Rick, vasakule! - Ma üritan.

Rick, vasakule!

Rick, juhi vasakule.

Valmistage end ette! - Me suundume kivide poole.

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

Rick, juhi vasakule.

Parker Schnabel ja ta tiim aerutavad läbi Miles kanjoni. - Rick, vasakule!

Aga kogemusteta kanuutajad ei suuda voolust võita.

Valmistage end ette! - Me suundume kivide poole.

See pole veel läbi.

Nad peavad kanjoni seintest eemale hoidma.

Veel üks kokkupõrge võib nad uputada.

Hästi tehtud. - Kuradi kurat!

Me oleme peaaegu väljas.

Nad elasid Miles kanjoni üle.

Kuid neil on endiselt 700 km minna,

enne kui nad jõuavad Dawson Citysse ja kullaväljadele.

Tsivilisatsioon, esimene, mida üle pika aja näinud oleme.

Tsivilisatsioon!

Whitehorse'is on jõgi blokeeritud kaasaegse hüdroelektrijaama tammiga.

Peame kõik ümber selle tammi vedama? - Jah.

Nad peavad oma kanuusid ja kogu varustust vedama

peaaegu kilomeetri ümber tammi järgmise jõe osani.

Hakkame siis asju tassima, mis? - Lõbus.

Sinna läheb vana puri.

Aga kui nad alustavad... - Rick!

Sekkub nende toetusmeeskond.

Peame su haiglasse viima ja laskma jala üle vaadata.

Sa teed nalja! - Ei.

Jeerum küll.

Kui sellist vigastust ei ravita, võib tekkida sepsis

või organid ütlevad üles.

Me püüame jõuda Dawsonisse. Meil on kulda leida.

Mina paneksin kleeplindi ümber ja läheksin, aga mind sunnitakse.

Reis linna ei olnud plaani osa.

Aga Rick on haiglas ja teised otsustavad seda ära kasutada.

Ajaloolise täpsusega, me oleksime läinud telgist baari,

söönud soolatud sealiha ja palju viskit joonud.

Nii et ajaloolise täpsuse huvides peame õlut jooma. Ja pitsat sööma.

1897. a tekkis õitsevaid linnakesi küllaväljade teeradade kõrvale

ja matkajad kulutasid väikseid varandusi toidule,

viskile ja naistele.

Donald Trumpi vanaisa alustas oma perekonna rikkuse siin.

Kui Rick jõuab haiglast tagasi, on aeg pidutseda nagu pioneerid.

Pere, kes sööb koos, püsib koos.

Lähme soolatud sealiha ja ube sööme!

Võta üks pepperoni pitsa ja pane see teise peale.

Ei, tõsiselt, me sööme selle ära.

Kus õlu on?

Whitehorse'i jõudmise ja meie tervise terviseks!

Ja viski terviseks, mida oleksime 120 a tagasi joonud.

Ja soolatud sealiha!

Suundume tagasi laagrisse? - Me pole siin, et siia jääda.

Lülita see välja. Nägemist!

Mis mõttes? - Miks see ikka filmib?

Sest ma ei ole seda välja lülitanud.

James, see on sinu otsus. - See pole üldse minu otsus. - Ei.

Nii et me peaaegu täitsime ajaloolise täpsuse.

Lähme! - Mis kell me hommikul kohtume?

Kaheksa. Kell kaheksa.

See on mõnus.

14. PÄEV, KELL 8.30

Ma olin siin kell 7.30. Tegin poistele kohvi, hommikusöögi.

Jõuan siia pimedas oma taskulambiga ja poisse pole.

Meil on vaja kanuusid liigutada. - See on väga õige.

Ma ei usu, et see saab olema suur aerutamise päev.

Aga peame Laberge'i järveni jõudma.

Richard! - Olen üleval!

Seal ta ongi.

Meil on pikk tee veel ees.

Peame end julgustama ja kiirelt liigutama ja selle selja taha panema.

Minu nimi on Rick Ness ja mulle meeldib pidutseda.

Ma ei kahetse midagi.

James on liiga tundlik kogu selle asja vaimus.

Ta võib olla pahane, et veetsime eilse öö hotellis, aga mina pole.

Mis juhtus? - Jõime end purju.

Kas keegi kakles või midagi? - Ei.

Võtsin jalale antibiootikumid ja pohmelli. - Korralik.

Meil on kalapüügivahendid, antibiootikumid, pohmell, mul on ka.

Võtsin suure rasvase topelt juustuburgeri.

Kas paadid lahutada on ohutu?

Võib-olla on natuke ohtlikum, aga asi on kiiruses, eks?

Peame iga päev kilomeetreid läbima.

Planeerimata Whitehorse'i peatuse tõttu kaotati väärtuslikku aega.

Neil on endiselt 700 km aerutada

ja temperatuur langeb kiiresti.

Me liigume hästi. See on lahe! - Teeme ära, Richard. - Jah!

Meil on natuke vahemaad läbida. Siin läheb külmaks.

Siiani on nad läbinud üle 250 kilomeetri.

Nad on lähenemas kohale, kus Takhini jõgi kohtub Yukoniga.

Ja 15 km sellest edasi on Laberge'i järv.

See peaks olema viimane takistus meeskonna ja kullariigi vahel.

Kas see on jää?

Mõni on päris tugev. - Jah.

Suured jäätükid.

Tõmbame siia kaldale. - Kuradi kurat!

Natuke jääd. - Ainult natukene.

See pole hea märk. - Ei. See pole hea.

Jää voolab Takhini jõest Yukonile.

Kui see jõgi teeb seda. - Nii kaugel siin.

Siis milline on Peli jõgi, White jõgi ja Stewarti jõgi

ja kõik need jõed siia saadavad? - Need on hullemad.

See oleks palju halvem, sest enamik neist tuleb liustikest.

Dawsonisse jõudmine ei pruugi juhtuda.

Arvasin, et kohtame jääd, aga mitte nii vara. See on halb.

Võib-olla saan nüüd koju minna. - Kurat!

Matkame üle mäe, aerutame üle nende lollide järvede,

jõuame viimaks jõele paadiga ja siis tuleb see jama ette.

Ma ei tea, mida sellega ette võtta,

peale selle, et proovime.

Lähme siit minema! Peame liikuma!

Olete valmis? - Valmis!

Siit läheb mitte midagi! - Oh sa poiss.

Laberge'i järv, siit me tuleme.

Otse ees on Laberge'i järv jäätumas.

Selle mõõtmed on 50 km otsast-otsani

ja see on kurikuulus vägivaldsete tuulte ja ohtlike lainete poolest.

Kui Parker ja ta meeskond ümber lähevad,

võib hüpotermia nad tappa enne, kui nad kaldale jõuavad.

Siin on päris karm. - Jah, need lained lükkavad sind.

Ookeani tunne on. - See on suur järv, eks? - Suur ja see on karm.

Kui siin on selline tuul ja lained, peame end kokku ühendama.

Et oleks väiksemgi võimalus Laberge'i järv ohutult ületada,

peab uuesti katamaraani ehitama, millele anti nimeks Kuldne Edna.

Jah, hakkame materjali koguma.

Panen Kuldse Edna uuesti kokku. See on ohutum ookeani ületamiseks.

Esimest korda on tugev tuul õigest suunast.

Ning võimalus proovida kaotatud aeg tasa teha.

Purjetamise aeg! Paneme metslase üles!

Me liigume kindlasti. - Me purjetame!

16. PÄEV, 666 KM DAWSONISSE. TEMPERATUUR: -7 °C.

Parker ja ta sõbrad on viimaks järved võitnud.

Paistab, et liigume päris kiirelt. - Jah.

Nad on teel vägevale Yukoni jõele,

Dawson Citys suunas ja kullaväljadele.

Veel üks kilomeeter Dawsonile lähemal!

Järgmises osas... - Proovime esimest korda kulda leida.

Mida? - See on kullatükike.

Sa tead mind, et ma ei rahune. See on üks asi, mida ma ei tee.

Parker. - Mida? - Ole ettevaatlik!

Mine kaldale!