Original subtitles

See teekond on ülim seiklus ja austusavaldus mu vanaisale.

Paljud on proovinud ja ebaõnnestunud. Loodame, et me ei sure.

Ma põlen!

Ära mine sinnapoole! - See on nii ohtlik!

James, vaata ette!

2016. aasta märtsis,

Parker Schnabeli vanaisa John suri.

Ta tuli Alaskale mitte millegagi. Tal oli 100 taala taskus

ja ta ostis laevapileti Hainesi.

Ma igatsen teda.

Meil oli väga lõbus. Minu elu parimad ajad.

Ma olen su üle uhke, Parker.

See, mida mina olen läbi elanud, pole võrreldav tema läbielatuga.

Et austada kullakaevurist vanaisa,

püüab Parker läbi teha legendaarse Klondike'i teekonna.

40 aastat enne, kui John Schnabel kullaväljadele tuli,

riskis 100 000 inimest oma eluga viimasel suurel kullajahil,

kiirustades põhja, lootes leida kaevandusala ja rikkaks saada.

70 000 neist ei jõudnud kohale.

LEGENDIDE JÄLGEDES

Nüüd kõnnib Parker ja tema kolm sõpra nende jälgedes.

Kuid nad võtavad teekonna ette kõige halvemal aastaajal.

Rada pole olnud viimased 800 m ega järgmised 800 m.

Parker kaevandas kulda sügiseni välja,

mistõttu on talvine külm ilm kiirelt tulemas.

Jätad meid siia rannale istuma? - Kuidas ma teadma pidin?

Kõige ohtlikum reis nende elus. Nad pead läbima 970 km matka.

Enne kui talv raja sulgeb.

See tundub lõbus olevat, mis? - Kutid, me ei liigu.

Me ei saa siia kinni jääda. Meil ei ole teist plaani.

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND - Yukon või läbikukkumine!

Rick, kuidas sa end tunned? Näed purjus välja.

Olen palju õlut joonud, et end selleks ette valmistada. - Eks ole!

Vähem kui 24 tunni pärast, Parker ja ta töödejuhataja Rick Ness,

alustavad algupärase kullajahi teekonnaga.

Nendega ühineb kaks Parkeri sõpra, filmitegija James Levelle

ja metsiku looduse giid Karla Ann.

Kas olete seda kaua planeerinud? - Ei. Loodan, et teie olete.

Need alfa-isased, juttu on palju.

Arvan, et see saab neile olema päris karm äratus.

Rada algab vaid mõne kilomeetri kauguselt Parkeri kodust Hainesist.

Kõige ohtlikuma osaga, 50 km matk üle mäestiku

ja üle jäätunud oru nimega Kuldsed Trepid.

Sealt edasi on veel 900 km Dawson Citysse,

üle järvede ja jõgede, mis võivad igal hetkel jäätuda.

Nende eesmärk on kulda otsida,

leida kaevandusala, see registreerida samamoodi nagu pioneerid vanasti.

Üks hullemaid asju, mida teinud olen, on järgmised 4 nädalat.

Ma pole kunagi matkamas käinud, pole telkimas käinud.

Olen telgi muusikafestivalil üles pannud ja end purju joonud

ja telki magama jäänud. Seda olen teinud.

Aga ma ei usu, et selline olema saab.

Pole tükk aega näinud. Kõlab nagu lähed hullule seiklusele. - Jah.

Talv algab nüüd. - Jah, ma tean.

Ma ei tea, kuidas sa mööda jäätunud jõge Klondike'i paadiga sõita saad.

Kuidas see toimib?

Ma ei tea. Pöörad kanuu ringi ja libised jää alla.

Siis on sinuga igaveseks hüvasti.

Sellel reisil ei ole mingit suremist!

Olgu, Parker. Õnn kaasa!

Palju sinu oma kaalub? - Ei tea. Pakin ümber, et rasked asjad on all.

Ainus, kellel on aimu, mida teekonnal oodata,

on metsiku looduse giid Karla.

Peame hakkama saama paljude ohtudega.

Hüpotermia, karu rünnakud, külmumine, uppumine.

Mul pole probleemi reeglite kehtestamisega ja rääkimisega.

Mis sa meie meeskonnast arvad? - Nad on kõik nõrgad!

Ta isegi ei kukkunud, kurat võtaks. - Jah!

See on Ricki oma. Pakime kõik lahti ja ümber

ja Rick istub seal ning joob õlut.

Parker ja ta meeskond on enamiku teest üksinda,

nii et nad peavad end ise filmima.

Ma ei tea, kuidas kaamerat kasutada. Sind süüakse esimesena ära, James.

Vaata seda, selline näeb meie esimene söögikord välja.

Keegi ei kanna meie kotte sellel reisil.

See peab olema võimalikult autentne. See tähendab reegleid.

Abi pole, mootoreid ega kaasaegset tehnoloogiat pole.

See peab meile olema sama raske kui vanasti.

Just nagu pioneerid 1897. a,

seab see reis Parkeri ja ta sõbrad maailma raskeima looduse vastu.

Brutaalne ilm, kaljud

ja kiskjad ohustavad nende ellujäämist.

Nad pakivad toitu kaasa esimeseks reisi osaks,

aga kui see otsa saab, peavad nad jahil käima.

Just nagu karud siin piirkonnas, otsivad viimast einet enne talveund.

Olen hakanud kahtlema aastaajas, mil selle teekonna ette võtame.

See hakkab muutuma päris reaalseks.

Tean, et kui vanaisa oleks praegu siin, oleks ta siin koos meiega,

kõnniks rada koos meiega, teeks raja meile ette!

Kui teekond raskeks läheb, teeme seda kindlasti tema nimel.

1. PÄEV, KELL 6. 970 KM DAWSONISSE

Lund sajab. Nägemist, julm maailm.

See on ilus ilm. See on parem kui vihm!

Tahan pigem seda kui vihma!

Viimane abi, mida meeskond saab. - Kuidas läheb?

On paadisõit Hainesist teekonna algusesse.

Teeme ära! - Jah!

Hüvasti, Haines! - Meeldigu see meile või mitte, aga siit me lähme.

Mis sa arvad, Richard?

See hakkab alles praegu kohale jõudma, et me teeme seda päriselt.

Me oleme idioodid.

Me lähme Dyeasse, mis on kohe siin.

Dyea oli esimese etapi post 1897. a kullajahi ajal,

kus lõuna pioneerid kohtusid karmi külmunud põhja reaalsusega.

Seattle'i ja San Francisco paadid viskasid tuhandeid avastajaid randa.

Mõnda aega oli see Alaska üks suuremaid linnu.

Täna pole siin midagi järel.

Teeme ära!

Lähme, poisid! Vesi hakkab tõusma.

Ma olen põnevil.

Mu jalad on juba väsinud. Kaua autoni on?

Parker ja ta sõbrad peavad jõudma Klondike'i enne talve tulekut.

Järgmise seitsme päeva jooksul ronivad nad mäestikelt üles

ja ületavad esimesed järved.

Kuid esimene etapp on 20 km matk Dyeast

kohta nimega Sheep Camp.

See on järsk ronimine läbi paksu metsa, kus on kullajahi jäänuseid.

Vaata seda vana saagi! - Mu vanaisa kasutas seda isaga.

Ilma naljata, jah? See pidi olema hull töö, et seda terve päev tõmmata.

Ta ütles, et sõi õhtust, nägu oli toitu täis, ta jäi süües magama.

Nii et meil on lihtsalt läinud. - Jah! Ilma naljata!

KELL 13:00 LÄBITUD VAHEMAA: 6,5 KM

Olen läbimärg. Arvan, et kõik teised on ka.

Näed välja nagu uppunud rott.

Kuidas sul läheb, Richard? - Õnnetult.

Ei saa lasta ilmal end muserdada. Ei saa.

Tundsin mäest üles kõndides end väga tugevalt

ja nüüd oled täiesti läbi. Jalad lihtsalt ei taha koostööd teha.

Liiguta oma tagumikku, Rick! - Jah.

Oleksin pidanud kuu aega tagasi helistama, et hakka trenni tegema.

Rickil on raske ja see peaks raja lihtne osa olema.

Loodetavasti ta kogub jõudu, et Kuldsest Trepist üles minna.

Siin on värsked karu väljaheited.

See on kindlasti karu oma? - Paistab, et ta sõi kinoad.

Loodetavasti me ei näe teda. Rick, kuidas sa end tunned?

Mu parem jalg tahab töötamise lõpetada ja sõlme minna.

See pole hea.

Miks ma sellega nõustusin?

Oota, Parker. - Mis viga on?

Laseme Rickil natuke puhata. - Mul pole enam jalgu järel.

Meeskond on vaid mõned kilomeetrid kõndinud.

Ja homme on neil mägi ees, mida ronida.

See on tõeline mure. Kui siia on nii raske kotiga saada,

need trepid, räägime 45-kraadisest tõusust, jah?

45 kraadi, jah. Ma ei kujuta seda selle kotiga ette.

Ma ei tea, kas ma suudan seda teha.

Tulekul... Sellest saab ilmselt minu elu kõige õnnetum kuu.

Kui ma sellega hakkama saan.

Oh sa poiss.

See on lihtsalt hullus.

James, vaata ette!

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

Parker Schnabel ja ta kolm sõpra austavad Parkeri vanaisa Johni,

püüdes läbida esialgse kullajahi teekonna.

Sa ei pea niimoodi kiirustama. - Ei?

Ei! Aeglaselt ja rahulikult. Mõtle homsele!

Nad alles alustasid ja Rick Ness on juba vastu seina jooksnud.

Joo natuke vett. - See on lihtne osa.

Olen peast jalatallani läbimärg. See ei ole külmemas ilmas hea.

Eriti siis, kui sa ei saa kuivaks.

Tahad edasi minna? - Jah. - Okei, lähme.

Nad on läbinud vaid 6 km 20-st Sheep Campi,

viimane peatus enne kõige ohtlikumat osa.

45-kraadisest tõusust ronimine mööda legendaarseid Kuldseid Treppe.

Ma ei mäleta, et oleksin lähiajaloos olnud rohkem hirmul.

Ma ei tea, kuidas homse üle elan. See on 6-8 km matkamine,

enne kui Kuldsete Treppideni jõuame ja siis on otse üles taevasse.

Suundume hätta, homme on suur päev, mööda Kuldseid Treppe üles.

Kui tõuseme, muutub külmemaks ja need märjad riided jäätuvad.

Siis saavad inimesed hüpotermia.

Olen läbimärg. - Peame riided kuivaks saama.

Ma higistan seljakoti maha.

Kas kõik on korras, Karla? Mida sa teed?

Jah, ma leidsin natuke kuuse puukoort lõkke jaoks.

Kogun puukord lõkke jaoks. Lõkke algatajaks.

See on päris oluline, et meie järgmises kohas see lõke,

et see jääb kogu ööks põlema.

Otsime puukoort? - Just.

Ilus!

Hoiame pöialt, et saame täna varustust kuivatada.

Mägigiidil Karla Annil on Yukon veres.

Olen pärit väga aktiivsest perest, teeme alati õues igasugu tegevusi

ja mu vanavanaisa tuli siia esialgsete pioneeridega.

See on mulle päris oluline, et tema jälgedes kõndida.

Pärast 20 valusat kilomeetrit, on Sheep Camp vaateväljal.

Tundub, et seal on endiselt laagriplats, mis?

Ma pole kunagi olnud nii õnnelik telki nähes!

Meie ainus lootus on, et ühes neist on endiselt üks ahi.

Pole võimalik. - Meil on ahi!

Poleks arvanud, et olen nii õnnelik sellist väikest onni nähes.

Lõkke algataja.

Arvad, et peame selle sulgema? - Jah.

See peaks päris hästi kuivama, Rick. - Jah, sõber.

Oleme 300 m kõrgusel.

Ja ronime 1 kilomeetri kõrgusele.

Need on Kuldsed Trepid.

Kuldsed Trepid on teekonna kõrgeim osa.

Kullajahi tipphetkel oli see värav rikkusesse.

Ränk mäeaheliku ületamine on teekonna kõige ohtlikum osa.

Kui miski pioneerist võitu sai, juhtus see Kuldsetel Treppidel.

Ma muretsen Ricki pärast.

Ta ei tundu seda kuigi hästi võtvat.

Mõeldes sellele, olla märg ja külma käes nii kaua.

See jõuab kohale, et see võtab kuu aega

ja sellest saab ilmselt minu elu kõige õnnetum kuu.

Kui ma sellega hakkama saan.

2. PÄEV, KELL 5:47

Täna on tähtis päev, aga keegi meist pole vormis peale Karla.

Kui keegi vigastada saab, on täna see kõige suurem risk.

Mu jalad on nagu kivid. Olen hirmunud ja ma ei taha seda teha.

Teeme ära!

Kõik on hästi, Karla? - Hästi.

Vaadake seda seal üleval, poisid!

Loodetavasti saame üle oru päevavalguses.

Chilkooti org läbib Alaska mäestikku.

Sheep Campist on see 3 kilomeetrit mööda suuri kivirahne

enne lõplikku tõusu, ränk 45-kraadine ronimine

Kuldsete Treppide tippu.

Peab energiat varuma.

Võimsus. C-vitamiin. Vana hea energiaallikas.

Metsikud mustikad.

Kui Rick oleks 5 päeva tagasi öelnud, et sööb puu otsast mustikaid

poleks ma seda uskunud.

Kuid need pole halvad ja need annavad mulle energiat.

Kui keegi paneks selle käärima, võiksin purju jääda.

Ma pole kunagi mustikaid lumes korjanud.

Ma pole kunagi mustikaid korjanud.

Vaikus enne tormi. - Jah.

Peab Kuldsete Treppide jaoks energiat varuma.

Liigume edasi! - Tõepoolest.

Peame tõesti edasi minema.

Lahtised kivid.

Ettevaatust siin!

See on ohtlik. Lumega kaetud kivirahnud.

Kas see on rada seal?

Kas oleme eksinud?

Mis sa arvad? - See ongi see? Siit läbi? - Kurat seda teab.

Kullajahi ajal oli siin pidev inimeste liikumine.

Nüüd pole siin midagi.

Kaotasime raja? - Jah.

Siin pole kindlasti rada. - Rada pole 800 m tagapool ega ka eespool.

Hakkame vasakule liikuma, Parker. Näed seda trammiteed?

Järgne trammiteele. - Mis trammitee?

Õhktrammitee ehitati kullajahi ajal,

et pioneeride varustust üle oru vedada.

Kui Parker leiab selle jäänused, juhatab see nad Kuldsete Treppideni.

Hoia vasakule poole. - Jah, saan hakkama.

Kui seal olime, ütlesid, et see on keskel, mitte vasakul.

See oli keskel, tundus, et seal oli mingi sälk.

See ei ole rada. Libe. Auke ei näe. Väga järsk.

See on kahtlane.

Siin võib jala murda.

Otsi seda trammi kaablit.

Miski siin ei näe välja nagu rada. Ma libisen igale poole.

Arvan, et see võib seal olla.

Trammi kaabel. Hästi!

Pärast nelja tundi mägedes,

jõuab Parker ja ta meeskond viimaks kivirahnude välja lõppu.

Siiamaani tundub päris järsk.

Kuid see viib nad ainult Kuldsete Treppide jalamile.

Kurat! - Kuldsed Trepid.

Ma ei näe ühtegi treppi. - Ma ei näe kulda.

Mul oleks praegu kuldset eskalaatorit vaja.

Teeme ära.

See on rohkem kui kahtlane.

See on lihtsalt hullus.

Ma ei teadnud, et üritad iga sammuga jalgu murda.

Suur auk... - Libisen.

James, vaata ette!

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

KULDSED TREPID 850 M MEREPINNAST, - 6°C.

Kas sinuga on kõik korras? - Parker Schnabel ja ta sõbrad

on kaks päeva matkanud 970 km teekonnast.

Ja filmitegija James Levelle kukkus teekonna kõige ohtlikumas osas,

Kuldsetel Treppidel.

Tore, et sa jalgu seal ei murdnud. - Seljakott võttis kukkumise endale.

Üks vanaisa Johni klassikaline ütlus:

"Ära loobu mitte kunagi". See ongi Parker.

Mina olen ka, see raudne tahtejõud. Ära loobu mitte kunagi.

Me lähme mäest üles.

Sellistes tingimustes võib hüpotermia 2 tunniga tulla.

Nähke vaeva, poisid! - Kui lumetorm hullemaks läheb,

võivad nad mäkke lõksu jääda. - Oh sa poiss.

Lähme!

Olen praegu läbi.

Ära mine sinnapoole! - See on brutaalne!

See on nii ohtlik!

Ma ei näe!

Käi kuradile, loodus!

Seal see ongi! - Jah.

Tipp! - See on lahe!

Metsamaja on seal.

Ma tunnen, et ma pole üldse Maal praegu.

Selle lõpus mõtlesin, millal see lõppeb, kas see üldse lõppeb?

See oli kõige raskem matk, mida ma kunagi teinud olen.

Jalutasin majja ja mõtlesin...

Ma olen praegu nii õnnelik. - Keegi ei arvanud, et hakkama saad.

Ei.

Olles truu oma vormile, vedasin viski plasku siiani välja.

Ainult sina vead seda nii kaugele. - See oli lisakaalu väärt, tähistame!

Hea päev, poisid! - See oli tõesti hea päev.

Arvan, et see reis on minust parima välja toonud.

See on tõesti mu silmad avanud.

Kõlab imalalt, kuid... Teistmoodi eluviis.

Olen Ricki üle uhke. Tean, et vanaisa oleks meie kõigi üle uhke!

Me jõudsime siia, nüüd on vaid 950 km minna.

3. PÄEV, KELL 7:30

Nägemist, metsamaja! Hakkame pihta!

Peaksime kõik ulguma nagu hundid.

Pärast kahte ränka päeva jõudis Parker ja ta meeskond Kanadasse.

Nad suunduvad nüüd järvede poole,

kus on nende paadid ja varustus järgmiseks teekonna etapiks.

See on hunt. Värske.

See on suur jälg. - Neid on kaks. Päris suur hunt.

Siin on ta teine jalajälg. See on väga värske ka, Karla?

Võib meie hommikusest ulgumisest olla. - Nad olid siin.

Vihm, liiv ja muudkui edasi.

Karla mõtleb...

Oleme lähedal. Ma näen Bennetti järve.

Oleme kohal. Kullakesed, me oleme kodus!

Olen nii õnnelik, et kohale jõudsime.

Jeerum.

Bennetti järv on 44 km pikk.

Ja see on alles esimene järv terve järvede seeriast,

mis neile vastu tulevad, enne kui nad Yukoni jõele jõuavad.

1897. aastal jäi 20 000 pioneeri siia karmide ilmaoludega kinni.

Mõnda aega oli see linn. Siia ehitati isegi raudtee.

Aga rongi võtmine tähendaks Parkeri reeglite rikkumist, mootoreid pole.

Seal poleks praegu liiga halb olla. Loodame, et see jääb nii.

Lähme Ednaga rääkima. - Jah, otsime Edna üles.

Kes on Edna? - Edna on sõbra sõber, kellel siin metsamaja on.

Meie kanuud ja külma ilma telgid on seal.

Olen päris kindel, et see siin on Edna metsamaja.

Siin on meie asjad. Halloo? Tere!

Tere! Sa oled ilmselt Edna, meeldi tutvuda, olen Parker.

Meie asjad jõudsid kohale, ma näen. Rohkem, kui ma arvasin.

Hullud lollid! Mida te teete sellisel aastaajal?

Tegin just leiba. Tahate tükikest? - Jah, palun. - Mida?

Tahaksin tükikest. - Mida? - Leiba. - Mis see on?

Küll sa näed. - Mis see on?

Valmistad kogu grupile piinlikust! - Ma ei tea, mis see on. Olen britt.

Edna!

Oled näinud kedagi, kes ei tea leiba? - Ma tean, ma olen šokeeritud!

Suur tänu!

See on esimene tükk leiba, mida oleme 4-5 päeva jooksul saanud.

Aitäh, ma olen Inglismaalt, Enda. - Okei.

See on selle põhjus. - Võime talle andestada.

Aitäh kõige eest! Aitäh, Edna!

TUULEKIIRUS: 15 M/S TUULE SUUND: PÕHI

Me ei tea, kas saame nendes tingimustes kanuutada,

nii et lähme ning proovime ja vaatame, mida teha annab.

Siin on üht-teist, külma ilma riided

ning mitte palju asju, aga piisavalt, et me ära ei sureks.

Hea, kui ellujäämise komplekt lähedal on, mis on terve kiht riideid

Jah, seal on ellujäämise komplekt, millega praegu tegelen.

Meil kõigil on kileriided kaasas.

Võtan enda oma ka, aga see ei ole kasulik, kui kogu aeg koti põhjas on.

Aga seal ta ilmselt elab. See on igaühe enda otsustada.

Ma ei saa olla vaakum-kilekotis 12 tundi päevas.

Nad ei teinud seda 120 a tagasi ja ma ei tee seda ka nüüd.

On sul ellujäämise varustust kaasa võtta, Rick? - Jah.

Pean järvedel end soojas hoidma, nii et võtsin viskit kaasa.

Kanuud on ilmselt siin.

Lahe.

See on osa telgist. - See on tohutu suur, kas pole?

See on ainult osa sellest? - Jah, ja ülejäänud on seal.

Jah, see telgi asi on tähtis.

Soojad joped. - See on hea. Meil on mõni varuks.

Tore on ainult vajalikud asjad võtta, ei midagi uhket.

Me püüame kala, tulistame metsiseid. Peame seda tegema.

Peame põhja suunduma ja võitleme põhja tuulega järgmised 240 km.

Vähemalt! Kui mitte 800 km.

Saime matkaga hakkama, see oli sellest suur osa,

aga rääkides kilomeetritest, siis see algab nüüd.

See tundub lõbus olevat, mis?

Sellised tingimused meile antud on, peame lihtsalt vette minema.

Okei, teeme ära.

Oota kaks sekundit.

Oled valmis? - Jah. Oled sees?

Kas oled valmis? - Jah, teeme ära.

Jah, ma saan märjaks.

Kas me liigume kuhugi? - Ei.

Seda on väga raske tuulega kontrollida.

See on nii ohtlik! Me ei liigu kuhugi. Keerame ümber.

Lähme tagasi.

Ta ei öelnud, pööra ümber? - Arvasin ka nii.

Mida kuradit?

Kas sa näed poisse seal? - Mida? - Okei, hüppa välja.

Karla ja Parker jõudsid tagasi kaldale.

Kuid Rick ja James ei saa isegi nõusse, kes juhib.

Olgu, lähme! Keera see ümber. - Lähme sinna, James. - Lase käia.

Ära mine külg ees! - Ei, ma keeran meid ümber, sa sõua.

Sa ei taha külg ees minna! Mine nii nagu mina! Lähme otse sinna.

Ma sõuan sinuga samal ajal. - Samal pool nagu mina.

Olgu, me liigume sinna? Nad jõudsid sinna?

Miks me ei lähe sinna, kuhu nemad? - Seal me lõpetame.

Parker, oota! Viimaks võidavad Rick ja James lahingu

55 km/h tuulte vastu.

Ma ei tunne oma käsi. - Su käed on külmad?

Ma ei tunne neid. Kõik on korras. Ära muretse. - Tahad neid?

Mis Richardiga juhtus? - Ta käed olid külmad, andsin kindaid, ta läks ära.

Arvan, et ta on masenduses. - Toome ta ära.

Rick!

Jätad meid randa, kuni suitsu teed? - Kõndisin siia, et teid otsida.

Oleme kõik siin. - Kus?

Seal, kus su paat on. - Kuidas ma teadma pidin?

Oled kombes? - Jah.

Kuni Parker tuli ja suu lahti tegi. Ütlesin talle, et mingu minema.

Rick on selliste asjadega hädas. Saime vaevu 150 m sõuda.

On selge, et see ei saa olema kaugeltki lihtne osa teekonnast.

See saab olema kuradi raske ja meil on veel pikk tee minna.

4. PÄEV, TUULE KIIRUS 14 M/S

5. PÄEV, TUULE KIIRUS 15 M/S

6. PÄEV, TUULE KIIRUS 13 M/S

7. PÄEV TUULE KIIRUS 12 M/S

See on endiselt päris karm. Arvestades, kui kiirelt me liigume,

ei jõua me kuhugi.

See siin on telliskivisein.

Me loodame tuulesuuna muutusele. Me loodame, et tuul muutub.

Kui tuul ei muutu, ei jõua me kuhugi. Eks ole? - Tõsi lugu.

Meie parim võimalus on kanuud kokku siduda.

See on siis stabiilsem, ilmselt üks inimene saab juhtida.

Kui te soovite proovida...

Minu arvates läheb kiiremini, kui eraldi liigume.

Arvad, et suudad keskel üksinda juhtida?

Me saame teada. - Need on koos vastupidavamad.

Oleme üksteisele lähedal, teame, kui keegi kaduma läheb.

Teame, kui keegi halba kohta läheb. - Okei.

Saame katamaraani. - Katamaraan!

On see vahe hea?

Jah, see on hea.

Ja sul on ruumi, et sõuda. Otsime pulki, kas meil saag on?

See töötab.

Seal on veel üks, Rick.

Kasutame koormarihmasid, need ei lähe kuhugi!

Tundub, et meil on korralik esimene ja tagumine osa.

Minu vanaisa ehitas paadi, mis uppus vist kolm korda ära.

Selle nimi oli Vabandust. - Miks? Vabandust, mu paat uppus?

Jah. Vabandust, mu paat uppus kolmandat korda.

Näeb hea välja. - Raam peab olema tugev, et masti ja purje kanda.

Kas sa olid skaut? - Ei.

Kui tuul muutub, võib see present kiirust järvedel kahekordistada.

Viska mulle köis. Aitäh.

Rick, kas kõik on korras? - Jah. Kõik on väga hästi.

Ta võiks kogu Chilkooti raja nii läbida. - Võiksin.

Arvan, et oled kergem kui mu kott. - Alla ta tulebki.

Super!

Mis meie paadi nimi on? - Kuldne Edna!

Kuldne Edna!

Ma tunnen end hästi. See näeb geniaalne välja.

Käes on tõehetk. - Kas lükkame selle vette?

Mine edasi!

Meil on veidi kilomeetreid põhja minna.

Kui saame kaks head päeva, oleme järvedelt maas ja Yukoni jõel.

Ulata mulle raske varustus. Rasked tünnid esmalt.

Me ei saa talve siin veeta, ma ei veeda talve siin!

Mind ootab austraallasest tüdruksõber!

Yukon või läbikukkumine! - See läheb lolluste nimekirja.

See on raske asi, mis? - See on kindlasti tugev.

Praeguseks.

Suur laine.

Kivid on ees, poisid! - Okei, edasi vasakule.

Kurat!

Vasakule, järsk vasakpööre! Edasi paremale.

Järsk parempööre! - Suur laine.

Oh sa poiss. - Me ei jõua kuhugi.

Kutid, me ei liigu.

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

KULLAJAHT: PARKERI TEEKOND

8. PÄEV, TUULE KIIRUS 13 M/S

Parker Schnabel ja ta sõbrad üritavad Klondike'i jõuda.

Kuid tugev tuul jättis nad Bennetti järvele viieks päevaks lõksu.

See on ainult väike tiik Bennetti järve kõrval

ja jää hiilib aeglaselt keskele.

Ma kujutan ette, et mõne päeva pärast on see täiesti jäätunud.

Mulle ei meeldi, kui ma midagi ei kontrolli.

Ja praegu oleme abitud.

Rick! Mis sa mõtled? - Ma ei tea.

Küsimus on selles, kui kaua saame siia jääda?

Oleme kuu aega, kaks kuud, isegi kolm kuud hiljaks jäänud,

ilm hammustab nüüd vastu. Mis hetkel võtame plaan B käsile?

Meil pole teist plaani. - See on probleem. - Mis on plaan B?

Bennetti järvest on kaks teed välja. Paadi ja rongiga.

Nad ehitasid rongitee põhjusega, eks? Et inimesed ei ootaks siin 6 kuud.

Kas proovime teisi võimalusi reisi lõpetamiseks otsida?

Mida nimetatakse petmiseks.

Või ei? - See oleneb.

Asi on selles. Me kas mõtleme, et see on petmine,

sellisel juhul kestab ülejäänud seiklus veel kolm nädalat

siin telgis oodates, et tuul Bennetti järvel vaibuks.

Meil on Parkerit vaja selleks vestluseks.

Ma ei näe põhjust, miks seda ilma temata teeme.

Parker, kas saame rääkida?

Mis tunne sul kõige osas on? Olen meeleheitel, et Dawsonisse jõuda

ja lõpetada see, mille ette võtsime.

Aga Yukon on jäätumas. On meil teine võimalus seda teha?

Tean, et me ei pidanud midagi mehhaniseeritut kasutama.

Aga mis siis, kui peame siin nädala ootama?

Kas võiksime mõelda,

et paneme kanuud rongile

ja hüppame natuke edasi rongiga,

et anda meile paremad võimalused Dawsonisse jõudmiseks?

Ei.

Me oleme samas paadis nagu nemad 120 aastat tagasi.

Ma ei astu rongile.

See oli lihtsalt mõte.

Ei James! Me ei võta rongi!

Mu vanaisa poleks seda teinud! Pioneerid poleks seda teinud!

Peame välja mõtlema viisi, kuidas siit järvest ümber saada.

Rick, peame midagi välja mõtlema.

Ilmselgelt peame. Me ei saa siia jääda.

Meil on liiga palju asju, et matkama minna.

Jah, sest võiksime mööda rööpaid kõndida. Aga see on...

Midagi, mida me lohistada saame, on ainus võimalus.

Kas see on väike vagun? Rööbastel?

Mida?

Sa teed nalja! Need ei ole pearööpad.

Kas saaksime selle pearööbastele? Peame selle ära lahendama.

Vaata seda! See asi liigub nagu või.

Jooksime rööbastelt maha.

Arvan, et oleme selle peal.

Rick sõidab!

Vaata, mis me leidsime.

Kas te mõtlete tõsiselt? - Vaata, kuidas see liigub.

See liigub nii hästi.

Me liigume.

Jah, me liigume!

Kas sellel pidur on? - Ei.

Paremale natuke.

Meil on uus plaan. Ma armastan seda.

See näeb väga lahe välja!

Teeme seda. Hoiame hoogu sees.

Viimaks on nad jälle liikvel ja endiselt enda auruga.

Austades Parkeri vanaisa Johni, kõndides algupärasel Klondike'i rajal

Kuid neil on endiselt üle 900 kilomeetri minna.

Ja iga päev nüüd võib Yukoni jõgi kinni jäätuda.

Järgmises osas... - Dawson City, siit me tuleme!

Me suundume kivide poole. Valmistage end ette! Me sureme!

See on kullatükike. Vaata ette, James! - Sain ühe.

Veevool möllab liustikujää all.

Me ei jõua enne jäätumist Dawsonisse.