All language subtitles for the.pursuit.of.love.s01e03.1080p.bluray.x264-carved.est

af Afrikaans
ak Akan
sq Albanian
am Amharic
ar Arabic
hy Armenian
az Azerbaijani
eu Basque
be Belarusian
bem Bemba
bn Bengali
bh Bihari
bs Bosnian
br Breton
bg Bulgarian
km Cambodian
ca Catalan
ceb Cebuano
chr Cherokee
ny Chichewa
zh-CN Chinese (Simplified)
zh-TW Chinese (Traditional)
co Corsican
hr Croatian
cs Czech
da Danish
nl Dutch
en English
eo Esperanto
et Estonian
ee Ewe
fo Faroese
tl Filipino
fi Finnish
fr French
fy Frisian
gaa Ga
gl Galician
ka Georgian
de German
el Greek
gn Guarani
gu Gujarati
ht Haitian Creole
ha Hausa
haw Hawaiian
iw Hebrew Download
hi Hindi
hmn Hmong
hu Hungarian
is Icelandic
ig Igbo
id Indonesian
ia Interlingua
ga Irish
it Italian
ja Japanese
jw Javanese
kn Kannada
kk Kazakh
rw Kinyarwanda
rn Kirundi
kg Kongo
ko Korean
kri Krio (Sierra Leone)
ku Kurdish
ckb Kurdish (Soranî)
ky Kyrgyz
lo Laothian
la Latin
lv Latvian
ln Lingala
lt Lithuanian
loz Lozi
lg Luganda
ach Luo
lb Luxembourgish
mk Macedonian
mg Malagasy
ms Malay
ml Malayalam
mt Maltese
mi Maori
mr Marathi
mfe Mauritian Creole
mo Moldavian
mn Mongolian
my Myanmar (Burmese)
sr-ME Montenegrin
ne Nepali
pcm Nigerian Pidgin
nso Northern Sotho
no Norwegian
nn Norwegian (Nynorsk)
oc Occitan
or Oriya
om Oromo
ps Pashto
fa Persian
pl Polish
pt-BR Portuguese (Brazil)
pt Portuguese (Portugal) Download
pa Punjabi
qu Quechua
ro Romanian
rm Romansh
nyn Runyakitara
ru Russian
sm Samoan
gd Scots Gaelic
sr Serbian
sh Serbo-Croatian
st Sesotho
tn Setswana
crs Seychellois Creole
sn Shona
sd Sindhi
si Sinhalese
sk Slovak
sl Slovenian
so Somali
es Spanish
es-419 Spanish (Latin American)
su Sundanese
sw Swahili
sv Swedish
tg Tajik
ta Tamil
tt Tatar
te Telugu
th Thai
ti Tigrinya
to Tonga
lua Tshiluba
tum Tumbuka
tr Turkish
tk Turkmen
tw Twi
ug Uighur
uk Ukrainian
ur Urdu
uz Uzbek
vi Vietnamese
cy Welsh
wo Wolof
xh Xhosa
yi Yiddish
yo Yoruba
zu Zulu

Original subtitles

Linda!

Madame! - Monsieur! - Kui tahate jaama minna,

las ma vähemalt sõidutan teid sinna. Nii saate kiiremini kui jalgsi.

Linda!

Linda!

Väga kahju. - Millest? - Et peate enne lõunat minema.

Mu lemmikrestoran on järgmisel tänaval.

Võib ju ka lõunale minna, kui see teele jääb.

Las jääb! See oli jõle barett.

Tasa! Ära karju! Sa teed mulle häbi.

ARMASTUST OTSIMAS

Tule siia. Miks sa nutad?

Enne, kui me igaveseks lahku läheme, tahan juttu kuulda. - Mis juttu?

Kes jättis teid kohvrikese otsa nutma?

Ma jätsin oma teise abikaasa maha.

Igaveseks, sest ta armus teise.

Kui kummaline põhjus teise abikaasa mahajätmiseks.

Mis veel halvem - see naine oli heategevustöötaja.

Miks see halvem on? - Sest ta on nii hea inimene.

Arvestades teie kogemusi meestega, olete kahtlemata märganud,

et neil on kombeks teistesse armuda. - Ka naised armuvad teistesse.

Mitu abikaasat teil on olnud? - Ainult kaks. - Kuidas?

Inglismaal peetakse mind kaunitariks!

Ma tunnistan, et teis on midagi.

Lindat haaras kõikevaldav tunne, millesarnast ta polnud iial kogenud.

Ma pole näinud ühtki nii võluvat neiut vihmaveetoru pidi alla ronimas.

Ta küsis endalt, kuidas ta küll võib nii üürikese tutvuse järel

nii kangesti ihata selle mehega voodisse minna.

Siin oleks võimatu väga õnnetu olla.

Tulge mu korterit vaatama. - Oi, monsieur!

Ma olen suuri vigu teinud, aga see pole põhjus

täiesti põhja käia! Palun viige mind jaama.

Kahjuks olete viimasest Londoni rongist maha jäänud.

Siis viige mind hotelli tagasi. Sõidan homme esimese rongiga.

Hotelli? - Oui. - Très bien. - Merci. - Nagu soovite.

Ta nägi, et mees on kindel, millega asi lõpeb,

ja tema oli samuti. Täiesti kindel.

Kas soovite tantsida? - Ei! Ma tahan lobiseda ja lobiseda.

Lobiseda? - Oui!

Ma jumaldan lobisemist. See on mu lemmiktegevusi.

Rääkige mulle mõni jutt.

Lugesin kord juttu kahest inglannast,

kes nägid pargipingil Marie-Antonette’i vaimu.

Ei! - Nii nad väidavad.

Vanade Inglise neitsite tondijutt pole üldse huvitav. - Tänan väga.

Rääkige siis teie mulle. - Très bien, ja see on tõestisündinud lugu.

Mu vanaema oli väga ilus ja tal oli kogu elu palju armukesi.

Enne surma käis ta mu emaga Veneetsias.

Gondliga mööda üht kanalit sõites

nägid nad hunnitut roosast marmorist palazzo ’t.

Vana teener juhatas nad salongi, mille kolm akent avanesid kanalile.

Mu vanaema oli kummaliselt liigutatud.

Lõpuks ütles ta, et kui kirjutuslaua kolmandas sahtlis

on filigraankarp kuldvõtmega,

siis kuulub see maja temale. Ja oligi.

Üks vanaema armukesi oli selle talle kinkinud,

aga ta oli selle sootuks unustanud.

Kui kütkestavat elu teie, välismaalased, elate!

Teie soeng on nii halvasti tehtud.

Teile ei meeldi mu riided. - Ei.

Ega soeng. - Ei. - Lisaks leiate, et ma ei oska jutte rääkida.

Oui, madame.

Siis on ju väga hea, et ma sõidan homme Londonisse.

Olin unustanud. Küll on kahju.

Ta kinnitas endale ikka ja jälle, et sõidab homme Londonisse.

Tegelikult polnud tal mõtteski tagasi minna ja ta teadis seda.

Mõtlesin juba, et abiellusin ikkagi perutajaga.

Ei, Alfie, see on hädaolukord. Linda ei tulnud koju.

Ma pole teda nii kaua näinud. Olin tema vastu viimati õel.

Tema polnud tegelikult süüdi, mina ise olin süüdi.

Temaga on midagi halba juhtunud ja ma ei näe teda enam iial.

Ta kukub ju alati käppadele. - Ei. Me oleme parimad sõbratarid.

Ta oleks mulle juba helistanud.

Vaene Linda, ta on nii süütuke.

Kas te alati naerate armatsemise ajal?

Kas mitte enamik naisi ei naera? - Ei sugugi, pigem nad nutavad.

Kui erakordne! Kas nad siis ei naudi?

Kui jutt juba teie eraelule läks, kas tohiksin teie nime küsida?

Kas te polegi seda veel avastanud? Kui erakordne!

Minu nimi on Fabrice de Sauveterre. Ma olen väga rikas hertsog,

mis on neil päevil kõige parem asi.

Kas olete abielus? - Ei. - Miks? - Mu mõrsja suri.

Kui kurb. Milline ta oli? - Väga lahke.

Kas minust lahkem? - Palju lahkem.

Väga korralik. - Minust korralikum? - Teie, madame, pole üldse korralik.

Ta oli väga vooruslik naine. - Kas te ei läinudki temaga voodisse?

Mitte kordagi. See poleks mulle pähegi tulnud.

Armas taevas. Meie Inglismaal läheme alati voodisse.

Inglaste lihalikkus on ju teada. Te olete purjus ja talitsematu sugu.

Meil räägitakse, et välismaalased on sellised.

Prantslannad on maailma kõige vooruslikumad naised.

Ei tea midagi. - Aga on.

Mu ema, üks tädi, üks õde ja täditütar on vooruslikud,

nii et vooruslikkus pole meie peres tundmatu.

Ja kuidas on teie vanaema ja tema armukestega?

Tunnistan, et ta oli suur patustaja.

Aga ka väga suursugune daam.

Kahjuks ei saa olla ühekorraga vooruslik ja patune.

Sinul on alati ainult üks või teine!

Tõesti? Kus? Millal, mis kell?

Ei, ei. Alfred jääb lapse juurde. Ei, tal pole midagi selle vastu.

Armas jumal, David, kas temaga on ikka kõik korras?

Très chic.

Merveilleuse!

Me võtame kõik.

Te ei saa seda teha! Mida mu ema ütleb?

Oodake, see on ideaalne. Isegi supelkostüüm,

mida te ei saa kanda, sest rannarõivad on paremad,

aga me võtame selle. - Eelistan niikuinii alasti päevitada.

Linda pidas aru, kas temast on saamas ülalpeetav naine,

ja otsustas, et kui seda arvatakse, arvatagu siis asja eest.

Teda valdas rahulik ja rõõmus ettemääratusetunne.

Kogu maailm ootas sõja algust,

aga see kummaline tunne ei häirinud Lindat mitte üks põrm.

Ta kolis Fabrice’i antud korterisse ja sisustas nädalaid poodlemise,

päevitamise ja Fabrice’i küllatuleku ootamisega.

Mida too tegi igal õhtul kell seitse.

Sa näed kena välja.

Heldeke!

Merlin! Davey! Fanny!

Kulla Linda, jumal tänatud, et oled elus. - Muidugi elus!

Veel elusamat inimest pole ma iial näinud.

Tere, kullake.

Kas sa varjad ennast? - Ah prillid. Ma pean neid välismaal kandma.

Mul on nii lahked silmad,

et kerjused ja muud säärased hakkavad ligi tikkuma ja mind häirima.

Sa nagu polekski meid nähes eriti rõõmus.

Kust te teada saite? Kas ema ja isa teavad?

Ei, nende meelest oled sa endiselt Christianiga. - Väga hea.

Sa ajasid meile hirmu nahka. Saada järgmine kord postkaart.

Imepäraselt vanamoeline. Pakid, sisseostud, lilled.

On alles huvitav elu. - Davey, ära narri!

Korter on täielik naljanumber. - Kindlasti on tal klaasvann.

Jah.

Mind ei üllataks, kui seal ujuksid väikesed kuldkalad. - Sa piilusid!

Prantslased majutavad oma armukesi alati stereotüüpsesse korterisse.

On ka üht-teist, mis tõstab taset. Gauguin, paar Cézanne’i.

Veidi maitsetu, aga su protežeerija on vist väga rikas? - On jah.

Kas võiksin siis tassi teed paluda?

Valgusta meid. Kes on see fantaasiavaene prantslane?

Tema nimi on hertsog de Sauveterre.

Fabrice de Sauveterre? - Jah. Kas te tunnete teda?

Vahel ununeb, milline provintsitar sa oma elukogenud ilme varjus oled.

Muidugi tunneme. Teame temast kõike. Kõik peale sinu teavad.

Fabrice de Sauveterre on vaieldamatult Euroopa nurjatumaid mehi.

Kas mäletad, Veneetsias tegutses ta gondlis.

Daame langes nagu loogu!

Või et Fabrice de Sauveterre!

Ärge unustage, et joote tema teed. - Mu pankreas veel maksab selle eest,

aga egas iga päev Pariisi satuta.

Fabrice’i pihta on tulistatud rohkem kui ühegi teise poissmehe pihta.

Ole vait!

Läki, Mer. Daamil on aeg negližee selga panna.

Head aega, Linda. Me läheme vaimuinimestest sõprade juurde.

Tervita Fabrice’i.

Näeme hiljem, kulla Fanny.

Kullake!

Taevake! Unustasin sulle helistada, et minuga on kõik hästi.

Anna andeks.

Ma pole ööde kaupa maganud. See pole praegu tähtis.

Viime su elusa ja tervena koju. Palun ära karda. - Ei, Fanny.

Tule istu, las ma seletan.

Ma ei taha päästmist.

Olen sunnitud tegema järelduse,

et kõik inglise mehed on kehvad armastajad.

Mitte sugugi, Alfred on suurepärane. - Jah, muidugi.

Olen kaks korda elus eksikombel teist tunnet armastuseks pidanud.

Nagu näeksid tänaval kedagi, keda pead oma sõbraks,

naeratad, lehvitad, jooksed järele,

aga see polegi sõber, isegi mitte eriti tema moodi.

Natukese aja pärast ilmub see päris sõber ja...

Sa tahtsid ju maailma päästa? Lased end kergesti kõrvale kallutada.

Ma arvasin, et sa ütlesid meestest alatiseks lahti.

Jah, aga ma pole iial tundnud midagi niisugust. - Oled küll.

Linda, sa oleksid võinud helistada.

Sind oli taevalik näha, aga Fabrice jõuab iga hetk siia.

Kas võiksime homme lõuna ajal kõigest lobiseda?

Muidugi.

Anna mulle andeks.

Ma armastan sind, Fanny.

Merlin oli äsja siin koos Fanny ja onu Daveyga.

Nad ütlesid, et tunnevad teid. - Merlin...

Ärge laske mul iial nende juurde tagasi minna.

Te ju armastate neid, mu kallis. Fannyt, Jassyt, Matti.

Te olete isa väike lemmik. - Isa pärast me ära jooksimegi.

Ta põlgab välismaad nii väga.

Matt ja Jassy kippusid sinna kangesti.

Seal oli imeline, see on täis inimesi, kes ei näe välja ega mõtle nagu meie.

Täis teid!

Ärge laske mul lahkuda teist ega Pariisist nii kaua, kui elan!

Sõda on tulemas, varsti peate siit lahkuma.

Kas ma ei võiks jääda? - Mõneks ajaks võite,

aga kui palun teil minna, peate minema,

isegi kui te põhjust ei mõista.

Hästi. - Bien. - Bien. - Bon.

Kuhu te siis lähete? Koju Inglise lordi juurde,

kes ei salli välismaad? - Ei!

Chelseasse oma majakesse ja ootan seal teid.

See võib võtta kuid või aastaid.

Ma ootan. Ma ootan.

Davey ja Merlin olid liiga kaua üleval.

Hakkan tundma seedehäirete julmi kihvatusi.

Mind vaevab tavaline pohmakas ja Daveyt samuti.

Täna pole tema silmad üldse lahked.

Tulin äsja Biarritzist.

Kas sa Fabrice’i oled üldse näinud?

Õelad daamid Ritzis.

Näen teda üsna tihti madame de Sauveterre’i pool.

Millal ilus Jacqueline tagasi tuleb? - Ta on ikka veel Inglismaal.

Igatseb kangesti mehe järele, aga nad räägivad iga päev telefoniga.

Kes oleks osanud arvata, et Fabrice on nii truu! - Eks ju?

Kullake, taevas tänatud, et ma tulin. Ütle nüüd, kus ta elab.

Kuskil koos emaga. Ma ei tea.

Vabandage. Me otsime hertsog de Sauveterre’i ema korterit.

Kas saate aidata? See on väga tähtis. - Absolutement.

Lähme parem sisse ja otsime Davey ja Merlini üles. - Ei!

Kui unustaks, et seda kuulsime? - Ära räägi rumalusi!

Sa pead tema juurest ära tulema! - Ma pole iial õnnelikum olnud!

Pealegi sureme kõik varsti nagunii.

Vaesel Merlinil on vale. - Mis on vale?

Tablett, mida võtta, kui sakslased tulevad.

Tal on sellised, mida antakse koertele.

Sa peaksid minu arsti juurde minema. Valge võetakse enne ja siis must.

Linda täitis oma nooruse tõotuse. Tema tasu vanemaks saamise eest

on nõiduslik, lummav nukrus, millest ta ise pole teadlikki,

aga mis kõnetab südameid ja täiendab tema ilu.

Ta elab kõrgklassi prostituudi elu ja sülitab tagajärgedele.

Ta on selle mehe armuke. Ta on nii madalale langenud.

Praegu peab ta end õnnelikuks, aga lõpetab haletsusväärselt.

Maailmas peab elama reeglite järgi,

sest ühiskond teeb hapuks nende elu, kes ei allu reeglitele.

Fanny, sa oled koledasti vanas kinni.

Kõigil pole sellist pereõndsust nagu sina ja...

Alfred. - Alfred. - Olete saavutanud.

Mõned meist peavad kaitsma aukartusetut boheemlust.

Ta on tubli.

Laps igatses su järele hirmsasti.

Aga sind? Sa käid tööl. Vahel ei näe ta sind päevade viisi.

Kas sa ei muretse, et ta igatseb sinu järele, kui sa tööle lähed?

Ma töötan, et perekonda ülal pidada. - Ah ülal pidada. Minna iga päev ära,

lugeda raamatuid, kirjutada neist ja rääkida neist tarkade inimestega.

Ma ei saa sinust aru, Fanny. - Ma mõtlen majapidamisorjust,

mida su vaimuhiiglased peoõhtutel ei märkagi,

väikelaste tüütut korduvat juttu, võimetust end ise lõbustada.

Äkilisi ehmatavaid haigusi.

Sinu sagedast tujukust, pidevat virinat pudingi kallal...

Kust see kõik tuli? - Oled sa õnnelik? - Mis mõttes?

Kas õnnelik olla pole siis kõige tähtsam?

Armastada, anda endast parim ja olla imeliselt õnnelik?

Kui ma sinuga abiellusin, näis, et sa tahtsid just sellist elu.

Selline elu oli ainus väljavaade.

Õnnelikus või õnnetus abielus. See on naise ainus valik.

Võib ju ka perutaja olla. Nemad näevad vähemalt maailma.

Kas sa hakkad aru kaotama, Fanny? - Jah! Jah, Alfred, jah!

Ei! Ega ometi Prantsuse buldog? Tere!

Plon-Plon. - Plon-Plon? - Oui, Plon-Plon.

Pour moi kübar ja Prantsuse buldog.

See, mida ma kartsin, juhtuski. Me peame väga kiiresti lahkuma.

Linda ei saanud päris hästi aru, et lahkub õnnelikust elust igaveseks.

Keegi meist ei saanud sellest päris hästi aru.

Vähemalt ei pea sa kannatama mu kaeblemist pudingi pärast.

Ehk on Prantsusmaal paremad pudingid.

Linda oli läinud tagasi Cheney Walki nagu lubatud,

ootama Fabrice’i märguannet.

Ta ootas ühe lõputu kuu teise järel,

aga märguannet ei tulnud.

Mul oli Lindaga väga vähe kontakti. Olin tihti tahtnud talle helistada,

aga polnud teadnud, mida öelda.

Kullake, ma piinlen hirmsasti, oodates temalt mingitki märki.

Lõpuks kutsus ta mind külla. Ta oli ahastuses Fabrice’i pärast,

kes polnud pärast Pariisist lahkumist talle helistanud ega kirjutanud.

Kulla Fanny... - Allô-allô?

Ma olen teid nii kaua oodanud! - Kui tore. Kas võin kohe tulla?

Takso ootab väljas. Olen kahe minuti pärast kohal.

Oui.

Tulite kindral de Gaulle’iga liituma?

Ma muidugi kohtun temaga, aga mul on eraviisiline missioon.

Tulin ütlema, et ma armastan sind.

Pariisis ei öelnud te seda mulle kordagi.

Olen seda elus nii tihti öelnud.

Sulle ma seda ei öelnud,

sest sain esimesest hetkest aru,

et see on ehtne, kõik teised olid võltsid.

See oli nagu äratundmine.

Ma ei oska seda seletada.

Usklikud vist tunnevad vahel nii.

Kallis Linda, kõik läheb hästi. Ma mõtlesin rongis kõik läbi.

Mehed on kasutud. Nad ei mõista meid ega tahagi mõista.

Õnneks saavad nad kuuli või pommiga pihta.

Siis tuled sa minu juurde elama. Me lobiseme, käime vannis

ja kõik on jälle parimas korras.

Mulle näib, et sõda on meiesugustele naistele võrratu võimalus.

Bonjour, madame.

Lõpuks ometi võrratu Fanny, kellest olen nii palju kuulnud.

Fabrice.

Tere. - Rääkige mulle oma elust kõik.

Alustage auklike kapist. - Auliste. - Auliste kapist.

Palun.

Ta on imetore! - Eks ole? - Imetore.

Ta armastab lobiseda. Ta kuulab tõepoolest

ega aja tüütut juttu rahategemisest või poliitikast.

Raamatutes saavad sinusugused alati surma. Ma olin nii mures.

Aga sa pole madame Bovary ega Anna Karenina. - Ei.

Elu pole raamat.

Sa oled kõige elusam inimene, keda ma olen iial kohanud.

Tead, keegi peaks minust raamatu kirjutama,

pealegi röögatult õnneliku lõpuga.

See on hea mõte.

Seda poleks vaja olnud.

Ma armastan Pariisi.

Sõjapilv, mis näis alguses nii väike, aina kasvas,

kuni sellest sai paks hall tekk, mis lämmatas silmapiiri.

Kui naljakat nägu sa teed, kui lipsu seod.

Kas me elame veel kunagi koos? - Loomulikult.

Palju aastaid, kuni ma olen 90. Mul on väga truu iseloom.

Jacqueline’ile sa küll truu ei olnud.

Sa tead temast?

Ta oli armas. Olin talle otsata truu ja see kestis viis aastat.

Nii on minuga alati.

Aga et sind armastan ma kümme korda rohkem kui teisi,

olen sulle truu, kuni olen 90 täis,

ja siis, jumalukene, on sellest saanud harjumus.

Millal ma sind jälle näen? - Neljandal olen tagasi.

Ma kuulsin vist autot.

Oota. Ma pean minema.

Madame.

Au revoir.

Halvad uudised läksid veel halvemaks. Pilv oli nüüd ääretu terasest õudus,

mis veeres üle Prantsusmaa Inglismaa poole.

Me läksime Alconleigh’sse pakku, aga ilma Lindata,

kes polnud seal juba kaks aastat käinud ja keda seal kangesti igatseti.

Mida rohkem, seda uhkem! Küll on tore.

Kas olete invasiooniks valmis? Valmis fritse nottima.

Londonit tabas tihe pommisadu. Sadie palus, et tooksin sinna Linda,

kes pani meid kõiki muretsema, sest ei lahkunud Cheney Walkist

isegi mitte värsket õhku hingama, sest Fabrice oleks võinud helistada.

Heldeke, tere, Moira. Sa oled suureks saanud.

Ta oksendab vannitoas. - Armas aeg.

Mis kutsika nimi on? - Vist Plon-Plon.

Kas see on prantsuse keeles? Isa ütleb, et prantslased on jubedad.

Küllap vist.

Moira sõidab täna Ameerikasse.

Ta tuli hüvasti jätma. Olen ikkagi tema ema.

Isa ütleb, et ta peaks võitlema sakslaste poolel, mitte nende vastu.

Nii palju kui mina näen, ei võitle ta kellegi poolel ega vastu.

Jäta kutsikas korraks rahule ja kuula mind hoolega.

Ma ei kiida heaks, et sa põgened Inglismaalt, kui see on ohus.

Minu meelest on see kohutavalt vale. - Ma pean tegema, nagu kästud.

Meelsamini jääksid siia?

Vaevalt. Siin on õhurünnakud.

Küll ma olen tige! Mida sinu lapsed õhurünnakutest arvavad?

Nad lausa igatsevad neid. - Milline kergendus.

Ma kartsin juba, et terve põlvkond mõtleb nii.

Muidugi pole see ainult Moira süü. Pixie ja Tony tunnevad surmahirmu.

Nad kasutavad teda ära, et ise põgeneda.

Ameerikasse tohib põgeneda vaid see, kellel on laps.

Fabrice ostis selle mulle. Tahtsin selle Moirale kinkida,

aga ei taha nii ilusat asja selle väikese argpüksi peale raisata.

Kingin talle hoopis selle jõleda vile, mille sain Tonyga abielludes.

Miks sa Moiraga alati nii tige oled?

See laps ei tule üldse tema moodi. Küll näed.

Sa ei tohi ju teist last saada. - Mida arstid ka teavad!

Muidugi tohin. Ma lihtsalt igatsen tema järele.

Oh issand!

Nii tobe. Sadie ja Matthew ootavad sind koju. Tule Alconleigh’sse.

Sa oled haige.

Ka mina saan veel ühe ja Louisa samuti.

Kui tore. Nad saavad koos aulised olla.

Siit leiab Fabrice mu üles. - Sa saad surma ja ta ei leia sind.

Või tahadki armastuse pärast surra? Äkki pead seda romantiliseks?

Londonis on seitse miljonit inimest. Kas nad kõik tapetakse igal ööl?

Ole hea, too mulle vett.

Palun tee uks lahti! - Ei tee, kui tahad mind siit ära viia.

Miks ma küll sinu pärast muretsen? Sa oled lõpmata isekas!

Ma tean, et olen Moira vastu halb olnud.

Ma mõistsin alati, et lahkun Tonyst varem või hiljem.

Ma ei tahtnud Moirasse kiinduda, ei tahtnud, et tema minusse kiinduks.

Temast oleks võinud saada ankur.

Ma ei julgenud end Kroesigite külge ankurdada.

Mõnikord ma ei usu, et me sündisime naiseks.

Meil oleks nagu tiivad kärbitud

ja siis imestatud, miks me ei lenda.

Niisiis läksin üksi Alconleigh’sse tagasi,

et külmas maakohas kuude möödumist oodata.

Selle tegi märksa raskemaks mu ema üllatustulek.

Meie põgenemine Rivierast oli uskumatute seikluste rodu.

Jumal tänatud Juani, mu huligaanist hispaanlase eest.

Temata poleks ma sellest õudsest Hispaania vangilaagrist pääsenud.

Ta on tusane, aga hurmav, kas sina ei leia?

Ta istub ju sinu kõrval. - Ära sellepärast muretse,

ta ei oska sõnagi inglise keelt. - See on küll hea,

sest ma ei talu oma majas hispaanosid.

Sina võid jääda, kauaks tahad, aga Juani ette tõmban ma piiri.

Teda ei saa ju välja nälgima saata. Ole inimlik! - Mitte hispaanode vastu.

Oled kindel, et ta ei saa meist aru? Ta on õnnetu näoga. - Täitsa kindel.

Mina ei oska hispaania keelt. Sõnadega me suhelda ei saa.

Miks sa siis temaga koos oled? - Sest me oleme kihlatud!

Arvasin, et sa oled majoriga abielus. - Ausalt öeldes ma ei mäleta.

Mis viga, kullake? - Mulle ei meeldi, kui abielus inimesed kihluvad.

Mõistlik on järgmine valmis vaadata, enne kui eelmise minema ajad.

See on rohkem Linda põhimõte.

Mis tal viga on? - Toit on mürgitatud, Sadie.

Väga ebaviisakas, arvestades, et te alles saabusite.

Keegi pidi seda ütlema. On küll sõda, aga ma oksendasin öösel mitu tundi.

Üleeile oli Emilyl kõht hirmsasti lahti.

Fannyl on suur vistrik ninal. Bolteril on õigus, meid mürgitatakse.

Perutaja, vaata toiduga ette.

Lähen järgmisel nädalal Londonisse parukat pesema

ja toon kaasa suure kamaka.

Ära haletse mind, Fanny.

Mul oli viis kuud pilvitut õnne.

Küllap saab see ka pika elu jooksul väga vähestele osaks.

Vabalt. Me suudame sakslasi tõrjuda kaks-kolm tundi,

enne kui meid kõiki tapetakse. Nii väikse salga kohta pole paha.

Sa oled nagu mölder. Miks nii tolmune?

Jäid pommitamise kätte? - Jah, ja see tegi mulle palju head.

Davey läks ärikabinetti koos Juani ja hispaania keele sõnastikuga

ning kogu meie elu muutus igaveseks.

Tuli välja, et Juan oli enne kodusõda ühe kardinali kokk.

Ta käis kadaga metsas, hapendab ja teeb sisse.

Sahver on juba nagu Aladdini koobas.

Mina Perutaja asemel abielluksin temaga kindlasti!

Perutajat tundes ei kahtle ma, et seda ta teeb. - Räägi aga räägi.

Vähemalt annab Linda Pariisis oma panuse sõja vastu.

Sina lohutad ainult nutvaid lapsi, Fanny.

Kas said need ilusad kasukad Pariisis oma panuse eest, Linda?

Mida kõike võib tark inimene sealt poolmuidu saada.

Mis sorti sõjatöö see oligi, Linda? - Ta trööstis Prantsuse armeed.

Mõnikord öö läbi. - See on kurnav. - Jätke järele!

Vaeseke! On näha, kui väga ta Christiani järele igatseb.

Kus see Christian nüüd ongi? Kairos?

See näib tõesti ebaõiglane. Linda lõbutses Pariisis

ja tuli tagasi uhkete kasukatega. Mida meie saame selle eest,

et oleme kogu elu vanade koledate meeste kõrval kopitanud?

Pügatud lambanahast mantlijupatsi.

Ära räägi meestest nii õelalt. Mina tunnen end oma ees süüdi.

Kes tema last hoidma hakkab? Selge see, et sina ja mina,

aga tema unustab lapse kohe, kui see on ilmale tulnud.

Kullake! Kulla Fanny!

Mida sa teed? - Peidan end.

Vanakuri sikutas mind keelest,

nii et rääkisin Sadiele Lindast ja Sauveterre’ist.

Aga mõtlesin, et kui oleme koos, on Linda ehk rõõmus

ja jookseb jälle ära. Meist võiks suured sõbrad saada.

Ta on veidi isekas.

Mul on vahel tunne, et mind loodi teise planeedi jaoks

ja viidi siis minema. Mina ja Linda oleme muidugi ahned,

aga on vastik mingi mehega eluks ajaks seotud olla

ainult sellepärast, et kohtasid teda, kui olid 19.

Aga kui sul on temaga laps, kas sa ei peaks tema eest vastutama?

Ei saa ühekorraga perutada ja last kasvatada.

Sel juhul peaksid jääma. - Kallis Fanny.

Palun ära iial ahneks mine.

Ära arva, et pead kogu aeg hea olema.

Vahel tapab headus sama valusasti nagu halb olemine.

Heldeke, nad leidsid mu üles! Te leidsite mu üles!

See polnudki hea peidukoht.

See kiri tuli Fabrice’ilt.

Olen uurinud ja puurinud, aga ei saa ainsastki sõnast aru.

Kas pole piin?

Tühja kah!

Ühel päeval heliseb telefon ja see on tema. - Kindlasti.

Miks su ema mulle silma pilgutab ja ütleb selliseid asju nagu:

„Vaadakem tõele näkku, me oleme langenud naised.“

Anna andeks, aga ma ei talu teda.

Kas ta pole kõigist kõige õnnelikum? Perutaja olla polegi nii paha.

Ta on jube ja naeruvä... Ja mina ei ole perutaja!

Muidugi mitte. Olen sind alati süütuks pidanud.

Tõesti?

Aitäh.

Mina olen sind alati väga julgeks pidanud.

Jah! Sest mina põgenesin, aga sina mitte,

ja paigalejäämine on kõige vapram tegu maailmas.

Ma olen sinuta kadunud. Tõesti olen.

Mitte see maja pole mu kodu. Sina oled alati olnud mu kodu.

Ma pean oksendama minema. Anna andeks.

Ma armastan siin istuda ja lobiseda. Luba, et oled siin, kui tagasi tulen.

Alfred!

Mida sa siin teed? - Sain päeva puhkust

ja tulin oma naist vaatama. Mulle öeldi, et leian ta kapist.

Jah, siin ma olen.

Kohe tulen välja. - Ei, las ma tulen sinu juurde.

Mis see on? - Päevik. Pidasin seda noorpõlves.

Sa sõid kogu aeg Lindat silmadega. Kas sooviksid Linda olla?

Minul on igatahes väga hea meel, et sa pole Linda. - Sellest ei aita.

Mul on vaja, et mind peetaks osavõtlikuks ja meeldivaks.

Ma olen isekas inimene isekate mõtete ja ihadega.

Kas sa tahaksid armulugu? Ma olen tõesti liialt tööga kinni.

Tunnen, et oma väärtuse tõestamiseks pean töötama väga usinalt.

Ei, ma ei taha armulugu. Tahan olla sulle hea naine,

tahan olla hea ema ja hea sõber.

Lihtsalt see on raske, kui olla pinges, armukade,

hirmu täis ja kiuslik, ja seda kõike korraga.

Ma olen küll häbelik, aga minu sees elab lõvi.

Kas saad minust aru? - Püüan kõigest väest.

Issake, ma ei tea.

Olen nii rõõmus, et sa oled elus.

Alfred! Ei tohi, enne kui...

Tuli erakordselt ilus kevad. Ootasime kärsitult laste sündimist.

Päevad ja tunnid venisid jälle nagu siis, kui olime alles tütarlapsed

ja ootasime et elu algaks.

Mis kell on? - Arva.

Pool üks. - Rohkem. Kolmveerand üks.

Kui isa oleks meid kooli lubanud, kas me oleksime targad nagu Fanny?

Kas oleksime siis nii kangesti ihanud tema võimu alt põgeneda?

Ei. Nüüd aga ei kõlba me millekski.

Kui ma poleks põgenenud, poleks ma Fabrice’i kohanud

ega leidnud oma õnnelikku lõppu.

Fanny, sina peaksid kirjutama selle õnneliku lõpuga armastusloo.

See müüb mis mühin, ma saan püstirikkaks

ja Alfred peab tundma alandust, et mina maksan restoranis tema eest.

Kui minuga midagi juhtub, kas sa hoolitsed Plon-Ploni eest?

Ta on mulle nii palju tröösti pakkunud.

Ta rääkis seda loiult, nagu teades, et elab igavesti.

Louisa kuues laps sündis mais ja me olime kogu südamest kadedad,

et temal oli see möödas.

Annan teada, kuidas me vastame sakslaste peatsele sissetungile.

Minu vältimatu surma korral tuleb ära teha üks väga tähtis töö.

Davey, sina lase õhku Juani sahvrikapp Aladdin.

Paluksin Juani ennast,

aga ehkki ta hakkas mulle meeldima, jääb välismaalane välismaalaseks.

Palud sa mul tõesti Aladdini õhkida? Matthew, sa oled vist hull!

Me ei tee sakslastele seda rõõmu, et toidame neid Aladdinist!

Minu arvates, ja ma räägin ka puuduvate õdede-vendade eest,

algab õnn päevast, kui lahkume sellelt jäiselt pimedalt maalt,

tõstame jala välismaa pinnale ja imetleme välismaalasi.

Aga seekord on isal õigus.

Me ei tohi millegi ees tagasi kohkuda, et vaid sakslasi lüüa!

Isa, õpeta mulle, kuidas Aladdin õhku lasta! - Tubli tüdruk, Linda.

Kui oled Aladdini õhku lasknud, võta kaevikulabidas alla.

Ma näitan, kuidas.

Sinu eest hoolitsetakse hästi, Linda. Rasedate eest hoolitsetakse alati.

Minu sisikonda nad mõistma ei õpi. Ma tunnen sakslasi.

Jäta kordki see jutt oma sisikonnast. Muide, minu oma on praegu imelik.

Minu oma ka.

Juan mürgitas meid ära! Ma teadsin seda ette!

Ta pöördus meie vastu! Ärge puutuge toitu.

Ärge vaadake! Mu püksid!

Naljakas, mul oli just selline tunne iga kord, kui laps sündis.

28. mail tulid ilmale meie lapsed, mõlemad poisid.

Arstid, kes ütlesid, et Linda ei tohi enam lapsi saada, polnudki idioodid.

Poeg tappis Linda.

Minu meelest suri ta õnnelikuna ega kannatanudki kuigi palju.

Aga meie teiste jaoks Alconleigh’s, tema ema ja isa, vendade ja õdede,

Davey ja lord Merlini jaoks kustus valgus.

Rõõm, mida ei saa iial asendada.

Samal ajal, kui Linda suri, võttis gestaapo Fabrice’i kinni

ja laskis maha.

Ta oli vastupanuliikumise kangelane, kelle nimi sai Prantsusmaal legendiks.

Ma lapsendasin väikese Fabrice’i tema juriidilise isa Christiani loaga.

Tal on Linda silmad. Ta on kõige ilusam ja võluvam laps.

Armastan teda sama palju ja võib-olla rohkemgi kui oma lapsi.

Kas nõid huvitaks teid? Ta on mul kotis, Londonist toodud.

Hookus-pookus-suri-muri.

Nad pole üldse hirmul. Miks nad mulle meele järele on?

Ilus laps.

Vaene Linda. Vaene väikseke. Küll on kurb.

Fanny, kas sa ei arva, et nii ongi parem?

Linda-ja minusuguste naiste elu pole vananedes enam nii lõbus.

Loodame, et nende poiste tütretütred on tulevikus midagi enamat

kui perutaja või kleepekas või Linda või Fanny,

ja otsustavad ise, kes nad on, ükskõik kellega nad ka abielluvad.

Ma usun tõesti, et Linda oleks Fabrice’iga õnnelik olnud.

Fabrice oli tema elu armastus.

Seda me arvame alati. Iga viimane kui kord.

Väga tubli!

Nancy Mitfordi romaani „Armastust otsimas“ ainetel.

Can't find what you're looking for?
Get subtitles in any language from opensubtitles.com, and translate them here.