All language subtitles for Zhili-byli.2017.WEB-DL.1080p.est 52

af Afrikaans
ak Akan
sq Albanian
am Amharic
ar Arabic
hy Armenian
az Azerbaijani
eu Basque
be Belarusian
bem Bemba
bn Bengali
bh Bihari
bs Bosnian
br Breton
bg Bulgarian
km Cambodian
ca Catalan
ceb Cebuano
chr Cherokee
ny Chichewa
zh-CN Chinese (Simplified)
zh-TW Chinese (Traditional)
co Corsican
hr Croatian
cs Czech
da Danish
nl Dutch
en English
eo Esperanto
et Estonian
ee Ewe
fo Faroese
tl Filipino
fi Finnish
fr French
fy Frisian
gaa Ga
gl Galician
ka Georgian
de German
el Greek
gn Guarani
gu Gujarati
ht Haitian Creole
ha Hausa
haw Hawaiian
iw Hebrew
hi Hindi
hmn Hmong
hu Hungarian
is Icelandic
ig Igbo
id Indonesian
ia Interlingua
ga Irish
it Italian
ja Japanese
jw Javanese
kn Kannada
kk Kazakh
rw Kinyarwanda
rn Kirundi
kg Kongo
ko Korean
kri Krio (Sierra Leone)
ku Kurdish
ckb Kurdish (Soranî)
ky Kyrgyz
lo Laothian
la Latin
lv Latvian
ln Lingala
lt Lithuanian
loz Lozi
lg Luganda
ach Luo
lb Luxembourgish
mk Macedonian
mg Malagasy
ms Malay
ml Malayalam
mt Maltese
mi Maori
mr Marathi
mfe Mauritian Creole
mo Moldavian
mn Mongolian
my Myanmar (Burmese)
sr-ME Montenegrin
ne Nepali
pcm Nigerian Pidgin
nso Northern Sotho
no Norwegian
nn Norwegian (Nynorsk)
oc Occitan
or Oriya
om Oromo
ps Pashto
fa Persian
pl Polish
pt-BR Portuguese (Brazil)
pt Portuguese (Portugal) Download
pa Punjabi
qu Quechua
ro Romanian
rm Romansh
nyn Runyakitara
ru Russian
sm Samoan
gd Scots Gaelic
sr Serbian
sh Serbo-Croatian
st Sesotho
tn Setswana
crs Seychellois Creole
sn Shona
sd Sindhi
si Sinhalese
sk Slovak
sl Slovenian
so Somali
es Spanish
es-419 Spanish (Latin American) Download
su Sundanese
sw Swahili
sv Swedish
tg Tajik
ta Tamil
tt Tatar
te Telugu
th Thai
ti Tigrinya
to Tonga
lua Tshiluba
tum Tumbuka
tr Turkish
tk Turkmen
tw Twi
ug Uighur
uk Ukrainian
ur Urdu
uz Uzbek
vi Vietnamese
cy Welsh
wo Wolof
xh Xhosa
yi Yiddish
yo Yoruba
zu Zulu

Original subtitles

Halloo, tülitan teid Tšudinovost. Meil siin pinge jupsib, elektrit pole.

Postid on olemas, trafo on vana, 73. aastast.

Räägin, et trafo on vana, 73. aastast!

Mis mõttes palju meid on? Oleme siin neljakesi.

Kuhu sa nüüd kadusid? Halloo, meil siin külmikud sulavad!

ELASID KORD

Griša! Magad või?

Aita mind välja, olen hädas. - Mida nii?

Mis mul siis ikka olla saab? Marinka muidugi.

Jälle? - Jälle jah! - Tulen kohe.

Musja, jää siia, hoia kanadel silm peal.

Kas sa käbedamini oskad kõndida? Ei?

Tanja! Too veel naelu. - Kohe. - Oo, naabrid! Halloo!

Ära vaata teda, kähvab jälle mõne nõmeduse.

Lugesin ajakirjast, et poissmehed elavad abielumeestest seitse aastat vähem.

Vaat milline avastus! Oot, mida see siis tähendab?

Kui te otsustate sel või järgmisel aastal lusika nurka visata,

on mul veel seitse aastat tagavaraks. Tanja, seitse aastat!

Hoia parem tugevamini kinni, pikaealine.

Vaat kui sajad sealt alla, Tanja peab sind siis potitama.

Mida sa kraaksud, et sul keel ära kuivaks!

Hakka lõpetama, lõunaaeg juba käes.

Huvitav, kuidas ta seda teeb? - Mõistatus.

Äkki on ta mägikits?

Siis tuleks ju ise alla. - Loogiline.

Mis sa mind nüüd vahid? Kardad?

Korras. Lase nöör lahti.

Tule siia. Issand küll, Marinka! Sa sarviline tõbras!

Minu kannatus on otsas.

Tütar ja väimees viivad mind sügisel enda juurde ja sina lähed lihaks.

Kolm aastat juba viivad, ikka oled siin. - Seekord on asi kindel.

Suvila sai valmis, minust odavamat valvurit nad ei leia.

Sina oled siis odavam või? Ljohha, ära aja naerma.

Kui sa seal kohe ei sure, siis jõuad nad verest nii tühjaks imeda, et hoia alt!

Miks ma peaks kohe ära surema? Ära sa siin kraaksu midagi!

Ära mängi lolli. Tead ju, kuidas organism keskkonna muutusele reageerib.

Näiteid pole vaja kaugelt otsida.

Paljukest Maria Svozinova pärast linna viimist elas?

Ja kas Kuptšihhineid mäletad?

Panid kohe kõrvad pea alla. Kusjuures mõlemad.

Ära võrdle piima kanakakaga.

Kuptšihhinitel oli juba 90 turjal. Nende norm oli juba kuhjaga täis.

Aga Vanja-taat? - Lõpeta agiteerimine!

Kui ütlesin, et sõidan ära, siis nii ongi. - Lase aga käia.

Tere, erakud.

Näen, et ikka koperdate ringi, polegi välja surnud.

Pipart sulle keelele. - Ma ju vaid heas mõttes.

Hellitan n-ö illusioone. - Milliseid?

Et võtate aru pähe ja tõmbate siit minema, tsivilisatsioonile lähemale.

Luban isiklikult igaühe teist siit ära kolida, tasuta.

Milleks sul seda vaja? - Meil siingi hea.

Teil on hea, aga mul on ainult kahjud kaelas.

Kui palju mul teie peale bensiini kulub! Olen ma metseen või?

Aga kus see tsivilisatsioon asub?

Igal pool. Kasvõi meie juures linnas. - Aa, selge.

Ohoo, mis see maksab? - Viissada.

Tanja, viissada. - Pane tagasi. Ma ütlesin, pane tagasi!

Olgu, võta raha.

Mis seitse aastat? Sanja, sul läheb aasta kahe ette, mitte vähem.

Oled kade? - Mina? Kelle peale?

Tema peale oledki, ta on pereinimene. Ja ka naine on tal olemas.

Aga teist ei saagi aru, mis või kes olete.

Sanja, lähme! - Tšau!

Kolja, reedeni siis. - Nägemiseni, tädi Tanja. - Lähme nüüd!

Kuulsid?

Naised on üks kurja juur ja mehed saavad nende tõttu vaid piinu tunda.

Kõik sõjad algasid just eitede pärast. Pole vaja kaugelt otsidagi.

Karvast Vaskat mäletad? Ta püüdis ju kaks korda end eide pärast maha lasta.

Kena jalgade ja udaraga näolapi pärast endalt elu võtta!

Sul on vedanud, Griša, oled üksik känd ja sellena ka sured.

Aga mind piinati pea 40 aastat päevast päeva.

Ei soovi vaenlasele ka mitte!

Me alistame kosmost. Järgmine peatus...

Oh sa! - Kuhu nüüd? - Trafo juurde. Lülitan sisse.

Istu paigal. Küll lülitatakse ilma sinutagi.

Ei lülitata, seal on lukk ja võti on minu käes.

Lase siis käia, aga kähku. - Jah, ma teen kiiresti.

Kuhu sa siis püksata lähed?

Griša, oota, ära lülita. Ära lülita! Oota.

Kalganirohu peal laagerdunud. Kaks korda läbi aetud.

Ei, ma ei võta.

30 aastat tagasi poleks küsimagi hakanud,

kui vaja, äianuks ka rusikaga. Sa ju tunned mind.

Aga siis oli selline juhus, et mina ja Seene-Ženka

sõitsime kolhoosi ZIL-iga Valgeorus järsakust alla.

Pikk kukkumine oli. Vähemalt toona tundus nii.

Aga ma ei mõelnud mitte sellest, et kohe saan surma,

vaid et kuidas Tanja ilma minuta hakkama saab.

Ta ei saa ju naelagi seina löödud.

Toona pidasime veel lehma, talveks tarvis heina teha.

Lapsed ka alles väikesed. Naljakas mõeldagi. Võta.

Jõudsin isegi sellele mõelda,

kes külameestest võiks minu asemele tulla.

Arvatavasti siis mõistsingi, et kuigi ta on eit,

on tal minu elus siiski üpris oluline koht täita.

Olen ju tema jaoks...

Panen talle kohe televiisori mängima!

See on ju... - Sanja, mis ma tahtsingi öelda...

Anna oma traktori generaator mulle, niikuinii see sul vaid roostetab.

Võta, ega mul kahju ole. Tanjuhha!

Sanja. Sanja!

Mis toimub? Mina muudkui ootan, aga teil on siin ilutulestik.

Näen, et on juba küpse. - Ei, ta sai elektrilöögi.

Ja paistab, et täitsa... - Jäta jutt.

Sanja!

Ongi kutu.

Mis me nüüd teeme? - Ei tea.

Peame ta mulla alla matma. - Milleks?

Rahvalik ravimeetod: et kogu vool temast maasse läheks.

Mehed, mis te teete?

Lolliks läksite või?

Ma ju ütlesin, ei tee elekter sellisele orikale miskit.

Kas see linalakk tüdruk Tanja kõrval on ta tütar või?

Kes seda teab. Pole nii palju aastaid siin käinud. Aga vist on tütar jah.

Huvitav, kas võtavad Tanja enda juurde?

Õige neil teda vaja.

Lõikavad peietel jupi vorsti, lasevad törtsu nuttu ja sõidavad laiali.

Tibu-tibu, noh, jookske jaole!

Mine juba!

Võttis kätte ja rikkus tünni ära.

Kas tõesti saame elektri? - Saame.

Katkestusteta? - Kuidas muidu?

Ja kui palju seda on? - Jätkub kahele külmikule.

Ainult kahele külmikule? - Jah, mulle ning Tatjanale.

Pea kinni! Aga mina? - Sa sõidad ju sügisel ära.

Hakkadki oma väimehe suvilas külmikut valvama.

Täpselt nii. Unustasin. - Pane tangid ära.

Ära põe, ma masinlikult... - Masinlikult!

Pooled mu tööriistad on masinlikult sinu käes.

Tere. - Tere, Tanja.

Homme täitub 40 päeva. Tulge Sanjat mälestama.

Mitte kuidagi ei suuda harjuda.

Ikka tundub, et kohe... astub uksest sisse.

Suppi keedan vanast harjumusest ikka suures potis.

Kas kumbki teist jagab midagi televiisoritest?

Eile käis mingi klõps, esmalt sahises ja siis jäi vait, häält pole,

ainult liikuvad kujutised.

Griša võib ju vaadata.

Minul läks ka telekas katki,

ta tuli, koputas, kruttis midagi ja saigi pildi ette, lust vaadata.

Olgu, Tatjana, ma pean nüüd minema,

mu sarviline elajas on aiamaa sihikule võtnud.

Kapsas on hästi kasvanud, kahju, kui nahka pistab.

Ma siis lähen, Tanja.

Aitäh, et tulid, Aleksei. - Jäta nüüd, millest jutt!

Kuule, aga võta midagi Sanja asjadest mälestuseks.

Võtaksin Sanja spinningu. - Tore on. Kohe toon.

Ja tal oli veel selline must nahast kott.

Griša, vaata, äkki saad siit mõne sobiva jupi.

Paranda rahus.

Aitäh, Griša. - Pole tänu väärt.

Ehk võtad ka midagi Sankast mälestuseks? Nii on tavaks.

Mis kaadervärk see on? - Generaator.

Griša, küsin veel, äkki tuled põrsast veristama?

Oota pisut majapidamise hävitamisega.

Aga mis siin oodata? Ega mu meheraas enam välja ilmu.

Ja milleks mulle kui üksikule inimesele seapõrsas?

Ta nõuab ju kaks ämbrit lobi päevas! Griša, kui sa keeldud, palun Ljohhat.

Ljohhat pole suutnud kolme aastaga oma kitsegi ära veristada.

Paneb verd nähes kohe pildi tasku.

Tuled siis või ei? - Tulen.

Millal? - Aga millal vaja?

Rukkimaarjapäeval oleks hea. Kavatsen sealihakonserve teha.

Olgu siis pealegi rukkimaarjapäeval.

Ära mõtlegi sinna minna!

Mis sa sinna aeda tikud, tõpranägu? Lojus selline!

Griška, püüa ta kinni!

Tule siia...

Kuhu nüüd? Oota!

Raibe! Paigal!

Võta kirves. Tule siia.

Raiu!

Nii küll ei sobi. - Raiu, ütlesin.

Pole vaja, Ljohha. - Mis sa jõllitad nagu vankriais?

Kui ütlesin "raiu", siis raiu!

Stopp!

Oota.

Kas sul südametunnistus on? Ma küsin, kas sul südametunnistus on?

Vaata teda! Näed ju, et tema jaoks on käkitegu sul pea maha võtta.

Vaata kirvest! Näita talle kirvest.

Nägid? Vaat nii.

Kui sa veel kordki... Said aru?

Ma küsin sinult, kas said aru, sa saadanahing?

Sai aru, ta sai kõigest aru.

Sa lojus!

Veel üks kord ja teen konserviks!

Edaspidi ei pea väravat kinni panema, enam ta aiamaale ei lähe.

Ta andis ausõna. - Asjata naerad, muide.

Ka loomadel on mälu. Ja alalhoiuinstinkt.

Mis sa hirnud? Ja miks tulid?

Seda et, ma... - Selge. Eks lähme siis.

Kuule, Griša, ma siin mõtlesin, et äkki lükkaks oma aiamaad kokku?

Kollektiivne majapidamine nii-öelda. Kolhoos. Aga meie isiklik.

Mis komme see sul on kõik hoobilt tagasi lükata?

Kuula mu argumentatsioon ikka lõpuni ära.

Lõidki mul mõttelõnga sassi.

Ah jaa, näiteks kartul: sina kaevad üles ja mina korjan korvi.

Ljohha... - Olgu, mina kaevan ja sina korjad.

Kuula, kuhu ma jõuda tahan: saab poole rohkem ära tehtud

ja selleks tuleb end poole vähem liigutada.

Tulemusena selg ei valuta, tervis on tugevam ja elu ka hoopis lõbusam.

Ongi valmis.

Mida kostad? Mine, küll ma ära pühin.

Mille puhul see nii äkki? - Aga miks mitte?

Sain aru, asi on tõsine. Astu edasi.

Kohe otsin midagi lauale.

Kõlbab küll. Miks sa siis vait jäid? Räägi.

Ma tulin tegelikult nõu küsima. - Küsi aga julgesti, Griša.

Mõtlesin, et äkki peaksin Tatjanaga kokku kolima? Kahekesi ikka kergem.

Millise Tatjanaga?

Meil külas ju vist ainult üks Tatjana ongi. Temaga.

Hakkaks kokku elama, kahekesi ju kergem.

Tahad naist võtta või?

Mis sa patrad. Ise ju pakkusid, et kahekesi...

Mina rääkisin meist kahest! Meist sinuga.

Kas sa, juudas, vahetasid mu eide vastu või?

Ei vahetanud ma kedagi. - Oled sina alles tegelane, Griša.

Ja on ta nõus või? Ma küsin, kas see mära on nõus?

Käis teil aga kähku see asi!

Sanja pole veel mädanemagi hakanud... - Pole meil midagi käinud.

Tulin esmalt sinult nõu küsima, temale pole ma sõnagi poetanud.

Esmalt tulin sinu juurde. Ma nagu ei saa aru.

Sa kavatsed ju sügisel väimehe suvilat valvama minna,

aga nüüd räägid kollektiviseerimisest. Kuidas seda mõista?

Mõista, nagu tahad. Äkki mõtlesin ärasõidu suhtes ümber?

Äkki hakkas mul sinust, lollpeast, kahju?

Oled kogu elu üksiku hundina elanud, aga nagu eit vabanes,

kukkusid kohe teda noolima. Julgeks läinud, nagu näen.

Loll oled, Ljohha. - Ehk olengi loll,

aga niipaljukest sulle, mitte Tatjanat! Selge?

Lähen talle ise kosja.

Ei taha koos minuga aiamaad harida, eks rüga siis üksi.

Ma löön hoopis temaga majapidamised kokku: minu kits, tema põrsas.

Hakkame niimoodi elama, et sa kõnged kadedusest. Hakkad üksi...

Sinusugust pudruveskit pole talle küll eladeski vaja.

Naiste osas on meil suuremad kogemused kui mõnel teisel siin.

Krõbistasin neid noorena kui pähkleid. Ja olen ka praegu täies elujõus.

Keel on sul täies elujõus!

Jumal karistaski sind, ega ta rumal ole. Roomata tuleb.

Naera aga naera, eks me vaata, kes viimasena hirnub.

Keri siit minema!

Griša! Käi eest.

Tere, Tatjana. - Mis puhul sa nii pidulik oled?

On see siis pidulik? Leidsin kamorkast.

Aga miks sa medalid rinda panid?

Need olid juba küljes, polnud tahtmist ära võtta.

Sõrmed ei kuula enam sõna. Ei, sõrmed kuulavad sõna küll,

aga ei tahtnud ära võtta. Olgu, ühesõnaga...

Vihmane ilm täna. Õhurõhk...

Kas tulid niisama või asja pärast? - Niisama, juhtusin mööda minema.

Mõtlesingi siis, et astun sisse ja uurin, kuidas sul läheb.

Äkki on abi vaja? Aitaksin rõõmuga.

Jumalale tänu, esialgu saan hakkama. Tead, kuidas Sanka armastas öelda?

"Mis mees ma oleks, kui naise keedetud supita ära ei elaks?"

Ta pidas silmas, et saab ka minuta suurepäraselt hakkama.

Aga mina mõtlen, et mis naine ma oleks,

kui töinaksin ja iniseksin kui mõni lüpsmata lehm. - Seda küll.

Arvatavasti ta vaatab sealt ülevalt mu peale ja naerab:

"Noh, kuidas sa üksi, ilma meheta hakkama saad?" Säh, võta.

Ja mina vastaksin talle nii: "Elan hästi, olen iseenda perenaine.

Magan, ärkan ja söön, millal tuju tuleb.

Keegi närvidele ei käi." Anna siia.

Ei pea kuulama, et see või teine asi valesti tehtud.

Vaatan telekast just neid filme, mis meeldivad.

Ei mingit sõimu, soigumist ega etteheiteid.

Ja mis peamine, öösel keegi ei norska ega sega mu und. Õndsus!

Eest ära!

Issand! Milline häbi!

On alles ilm! - Aina kallab.

Kuulen, et sul televiisor töötab. - Griša käis ju parandamas.

Ütlen otse, et ta pole suurem asi telekaparandaja. - Jäta nüüd.

Minu oma läks jälle rikki. - Ära aja. - Hääl ja pilt kadusid korraga.

Oota veidi, küll läheb ka sinu oma varsti rikki.

Sest Griša käed kasvavad valest kohast.

Kas ta sul naabrimehe poolest külas ka käib? - Astus läbi küll.

Tubli, ju siis muretseb naabrinaise pärast.

Kas käis niisama või asja pärast? - Ma ei saanudki õieti aru.

Oli end lille löönud.

Kutsusin majja, aga ta pobises miskit nagu ikka ja läks ära.

Nii-nii... Tatjana, ma tulin ju asja pärast.

Mul on täna pidupäev. - Tohoh, milline?

Mu ämm Aleksandra Fjodorovna oleks täna saanud 90-aastaseks.

Nii palju aastaid möödas, aga sul ikka meeles!

Kas siis sellist naisterahvast saab unustada?

Teen ettepaneku seda olulist sündmust tähistada.

Sinagi ju tundsid teda päris hästi. - Kas kohe praegu või?

Rahune, Tanja, me ju vaid pitsikese. Linnunokatäie. Mälestame.

Kui siis linnunokatäis.

Ljoša, kuni ma midagi lauale otsin, jookse Griša järele.

Las istub ka meiega, mälestame koos.

Tere päevast. - Mis sa seal akende all sahistad? Astu sisse.

Tahtsin lihtsalt näha, kas oled kodus.

Mis ma ilmaaegu tulen, kui kedagi kodus pole?

Olin just Alekseid sulle järele saatmas, aga sina juba siin.

Tulin vaid korraks küsima.

Lähen homme linna, äkki on sulle poest tarvis miskit tuua?

Astu edasi ja istu. - Või apteegist.

Ljoša, mis sa end peidad? Too puhvetkapist pitsid lagedale.

Noh, võtame siis...

Aga kus pudel on? - Milline? - Noh, see...

Ah soo, kohe.

Sanka aetud, kalganirohu peal seisnud, raviomadustega.

Mis püha see täna siis on? - Kas sa ei teagi või?

Ljoša ämm oleks täna ju 90-aastaseks saanud. Juubel!

90 aastat? Tohoh.

Nii palju aastaid möödas, aga tema mäletab!

Mul läheb selles saginas isegi ema sünnipäeva meelest.

Aga tema mäletab. Milline väimees! Milline inimene!

Noh, mälestame ja...

Lolliks läksite või? Andke mulle see väike.

Rahu tema põrmule.

Vilistasin juba lapsepõlves, siis ka kooliajal ja sõjaväes.

Ning ka töö ajal vilistasin kõigile. - Vilemees!

Ka oma kadunud Ljudkaga tutvusin just tänu sellele.

Isal amputeeriti jalg

ja arstipunktist käisid tüdrukud teda ülepäeviti süstimas.

Aga Ljuda oli just sinna tööle asunud.

Ja siis ütles isa talle: "Sa, tüdruk, oled päris kenake, persekas."

Nii ütleski: persekas!

Trikk, Tanja! Riugas! - Tasa-tasa.

See on tal... - Jää vait, istu. Mis asja sa lõugad.

See on tal petuvärk. - Ole vait, ütlesin.

Griša, tee veel kord. Näita! - Ta ei julge.

Lase käia. Ja meie vaatame.

Ongi kõik. - Tasa! - Ei sõida see ku...

Griša.

Kallim koju saatis mind, tara peale istus siis.

Minu kõnnakut ta seal kaua aega kiitis nii.

Noh, kas iga roju oma koju? - Jah, tibuke.

Ljoška, oota nüüd. - Paigal! - Raisk.

Panen tuuliku üles, vean juhtmed ja me küla lööb tuledes särama.

Unistaja!

Griša, kui linna lähed, käi venna juurest läbi

ja küsi tädi Marusjalt kõhutüki valmistamise retsepti.

Käin venna juures ja toon retsepti. - Noh, ma siis läksin. - Jaa...

Oi ma ei või. Pakaa! Pakaa!

Korista oma käsi ära.

Suli!

Vilemees!

Vennas, miks sa ei helistanud? Galka on tööl, võinuks vabaks küsida.

Ma lihtsalt... - Astu aga edasi.

Mõtlesin... - Mis see sul on?

Tahan külla tuuliku püsti panna. Et elekter oleks kogu aeg olemas.

Selge. Neid susse ära võta, minia pistab kiunuma.

Ütleb, et tõid jalaseene. Võta need. Oled näljane?

Ei. - Tore. Külmikusse on häbi vaadata, ainult petersell ja kabatšokid!

Elame siin nagu sõjaväes: igaühel oma lusikas.

Boikott nakkustele ja täielikult TE. - Mis asi? - Tervislik eluviis.

Lähme. Tahtsin sealiha osta. Ütles, et ei tohi, rasv!

Hapukoor, munad, õlu - kõik on rasv! Niimoodi elamegi. Rasvavabalt.

Marusja memm, vaata, kes meile... Oi, magab.

Umbkurt. Panen teleka kinni, ärkab üles. Tahad näha? - Pole vaja.

Paradoks! - Pole vaja. Lähme rõdule, teeme suitsu. Las magab.

Kas ema pirukaid mäletad? Kartuli, muna, riisi ja sibulaga.

Ja mäletad metsas käimist? Seened, pohlad, jõhvikad.

Kas praegu on seeni? - Ikka. Tule külla ja korja või ämbrite kaupa.

Griša, ma niisama nostalgitsen. Milleks mul su seeni vaja on?

Turult saab igat sorti seeni osta. Šampinjone, servikuid...

Tule siis niisama, sünnikoht ikkagi, pole ammu käinud. - Jah, ammu.

Aga mis ma seal näinud pole? Kolm maja, kuur ja saun. Sünnikoht!

Ära solvu, Griša, aga sa tead mu seisukohta.

Elad seal pärapõrgus nagu asustamata saarel.

Aga elu veereb sinust mööda. - Vitja, milline elu?

Kuule, anna mulle üks normaalne sigaret.

Ütle, oled sa kunagi Jaapani toitu proovinud? - Ei.

Aga meil tellitakse seda otse koju. Jaapani toitu otse koju, Griša!

Seda peab pulkadega sööma, aga mina söön sõrmedega, on lihtsam.

Tead, kui kasulik see on?

Seal on palju joodi, kasulik kilpnäärmele. - Ma...

Aga mida ma sinu seentest saan? - Ma tahtsin tädi Marusjaga rääkida.

Mine ja räägi.

Tädi Marusja.

Tädi Marusja!

Griška, pane telekas mängima.

Tundsid ikka ära, jumalale tänu. - Tulid üksi või isaga?

Isa on juba 20 aastat kalmuaias. Oled unustanud või?

Koju jõudes tervita tädi Marusja poolt nii ema kui ka isa.

Üle, et igatsen ja kavatsen järgmisel aastal külla sõita.

Sel aastal vist enam ei õnnestu, sest jalad valutavad,

luud-kondid teevad vaeva, aga järgmisel aastal tulen kindlasti.

Ütlen tingimata edasi.

Aga teile saatis Tatjana Loparjova tervisi. - Tanka Loparjova?

Ta palus teilt kõhutüki valmistamise retsepti. - Mida?

Kõhutüki valmistamise retsepti. - Kas minu maja on külas veel alles?

Alles. - Siis tulen järgmisel aastal ilmtingimata.

Vitja, ma hakkan minema.

Olge terved.

Ma mäletan retsepti. Võta paber ja pane kirja.

Griša, Galja töö juures otsitakse uut valvurit. See on hea ots.

Koli siia, nad lubasid ühikatoa anda. Ära ainult keeldu. Mõtle.

Aitäh, Vitja. Aitäh.

Ljoška. Ljoška!

Ljoška!

Ljoška!

Tere, Aleksei. - Tere, Tanja.

Näen, et sul on tegemist, ma tulen teinekord. - Jäta nüüd.

Putitan siin ühte-teist. Mis juhtus?

Hakkasin mööbeldama, aga ei jõua üksinda puhvetkappi liigutada. Aitad?

Pole probleemi, lähme lükkame paika.

On alles tõpranägu! Pani mu kaks lemmiksärki ja padjapüüri nahka.

Vaat sedasi.

Niimoodi... - Võta käed ära!

Pea kinni! Oota, ma võtan nõud välja.

Kas sai vastu seina? - Tihedalt.

Noh, Tanja, kõik vist?

Kui juba tulid, ehk aitad siis ka riidekapi teise kohta nihutada?

Riidekapi? Millise? - Selle seal.

Noh, riidekapp, kullake, sõidame nüüd.

Tõmba. Tõmba. - Lõpeta hirnumine, Tanja!

Ma ei või!

Uks on lahti, Griša, astu sisse.

Tere, Tatjana. - Tere, Griša. Kuidas tädi Marusja siis ka elab?

Pole viga. - Retsepti tõid? - Jah. Sa ju palusid. Nagu lubasin...

Unustasin. - Unustasid?

Algul oli meeles, aga siis unustasin.

Kahju.

Ütlesin, et kahju.

Ma siis lähen. - Griša, ülehomme on rukkimaarjapäev, põrsas ootab. Tuled?

No kui juba ootab...

Ega sa teda söötnud? - Mida? Ei, enne tapmist ju ei toideta.

Enne tapmist!

Griša, oota, ma lähen majja.

Kohe ma söödan sind, kullake.

Griša, mis juhtus? - Musja on millegipärast rahutu.

Miks nii südantlõhestavalt? - Ei tea.

Ljoška, mis juhtus?

Tule siitpoolt.

Oi, issaristike! - On alles lojus!

Musja, mine koju kanu valvama!

Mis sa silmi plõksutad? Hoia seina poole!

Sarviline saatan! - Ma lähen.

Ei ole vaja, ma ise. - Ljoša, ettevaatust!

Rajakas! Sind koheldakse inimlikult, poputatakse...

Lähme koju. Kõik. Tegin kaljasuppi, su lemmikut.

Lähme. Ole nüüd tubli. Lähme!

Lojus! Ole vait! Ole nüüd vakka!

Ljoša, äkki toon köie?

Too! - Ma teen kiiresti.

Haara bušlatt ka kaasa.

Griša, näh... Ljoša, võta bušlatt.

Vaat nii. - Olemas. Tule siia.

Tule, mu kullake. Tule, paneme su riidesse.

Tatjana, kas su köis peab ikka vastu? - See kannab kasvõi elevanti.

Tõmba siis!

Lase käia. Läks! Edasi!

Kohe, Marina, kohe saad välja. - Tasa!

Neli, viis... - Kannata, kallike, kohe tõmbame su välja.

Ljohha, oled kombes? - Marinka, oled sa kombes?

Mida te teete, loomatapjad? Te oleks ta ju peaaegu...

Kannab kasvõi elevanti! Keda ma kuulasin? Eite!

Ja, Griša, kus sinu silmad olid? Jõllitad vaid teda!

Oleme sinuga titest peale koos, olime parimad sõbrad.

Ja näed, nüüd on madu meie vahel!

Kahele mehele jääb maailm eide pärast kitsaks. Naeruväärne!

Milleks sul teda vaja on? Milleks? Mis kasu temast on? Ah?

Sinu abielunaisepõli on möödas, mees on mullas, ela ja tunne rõõmu,

et ei pea enam jalanartse ja sitaseid trussikuid pesema.

Mis õnne sa elus veel vajad?

Oleme nii kaua naabrid olnud,

aga ma ei teadnudki, et sa selline jobu oled.

Tee hakkab otsa saama. Anna üks pakk.

Ega see pole jõehobu pildiga? - Ei. - Sobib.

Kas viinerid on värsked? Anna kuus tükki. Olgu peale, viska.

Tere, onu Griša. - Kaalu mulle arbuus ära.

Kas plaanid kaugele minna? - Sinuga linna saab?

Kavatsed sinna nädalaks minna või? - Eks näis, võib-olla alatiseks.

Aga mis majapidamisest saab? - Kuidagi ikka. Musja, autosse.

Aga kus tädi Tanja siis on? Kas ootan ta ära?

Ajasid mu rehnuti sassi. Anna veel signaali.

Tatjana!

Tatjana. Andesta, tassisin sulle siin pori sisse.

Tatjana! - Tanja!

Tatjana!

Griša.

Tõsta. - Tasakesi.

Kolja, ära ainult kihuta. Sõida ettevaatlikult.

Onu Griša, kõik on kombes.

Kaks ribi ja põrutus, ülejäänu on kombes. Jääb elama.

Aitäh sulle, Kolja. Aitäh.

Kuhu sa ise nüüd lähed?

Ma...

Aga kas mu jänku seda sööb? - Ei, seda ma ei söö.

Aga miks mitte? Oled ju vanaisasse. - Tee väike paus ja lõika leiba.

Oled ohjad täitsa käest lasknud. Minuga ta nii ei kamandaks.

Teate, ma pole üldse vastu. Las arvab, et on pealik.

Oled sina aga kavalpea. - Räägi sa mul!

Mine ja kutsu siia. - Kelle ma kutsun?

Oma sõbra. Onu Griša, kelle veel? Tuleb ju hüvasti jätta.

Vaata, millised. Vaata ometi. - Jah, jänkuke.

Miks me istume? - Jäta, Katja, näed, ta jändab seal tuulikuga.

Tal pole meie jaoks aega. - Läksite tülli või?

Ei läinud me midagi. - Mine siis ja kutsu ta siia.

Tulen kohe tagasi.

Ema, me lähme tolle kääru taha. - Poisid, kohemaid kaldale!

Püüame kala ja tuleme kohe tagasi. - Marss kaldale, kalamehed!

Mille eest mind küll karistatakse?

Vadik, miks sa vait oled? - Jäta nad rahule.

Kas tohib?

Anna mulle, lollile, andeks.

Ma ajasin toona südametäiega igasugust jama suust välja.

Saad ju aru, et olin stressis.

Kui Marinka poleks sellesse kuradi auku kukkunud...

Kas tulid nüüd lõpuks tuhka pähe raputama?

Kobisid ekstra kohale, et hing saaks rahu?

Sa oled järsu ütlemisega, Griša. - Olgu, olgu. Kõik.

Olen sulle andestanud, võid kerida kõigi nelja tuule poole!

Ei sõida ma kuhugi.

Kuhu mul minna?

Katja ütles: "Isa, mis sa siin tegema hakkad? Siin on ju igav.

Linnas on sul alati kõht täis ja puhas riie seljas."

Jah. Tagumik pühitakse ka puhtaks.

Ma ei tohi siit lahkuda. Kellega ma seal purelema hakkan?

Ja mida ma Marinkaga teen? Löön maha või? Ei raatsi.

Ära sa ütle, küll alles keerutab! - Keerutab jah.

Noh, las teeme rahu?

Ljohha, rahu tuleb meil nüüd kolme peale teha.

Kolja tuleb miskipärast graafikuväliselt.

Tere, Robinsonid, teie Reede on tagasi.

Vaat nüüd on täiskomplekt!

Peaks vastu minema. - Saab ka ilma hakkama.

Ah jaa, muidugi peab vastu minema.

Mis tal seal üldse viga oli? Ajupõrutus?

Huvitav, mis siin põrutada võib saada? - Sinul mitte miski.

Tere, mehed.

Küll mul on hea meel. - Mille üle?

Ei teagi, lihtsalt on.

Taat! Vaata, Marinka ujub!

Kes ta parvele viis? - Ise läks, me ei puutu asjasse.

Seis, karjafarm! - Kuidas ta seda ometi teeb?

Seis, karjafarm! Minu kannatus on otsas.

Griša, mis sa vahid? Too püss ja padrunid! Lasen su maha.

Pea kinni, sa sarviline saatan! Ära mõtlegi mul ära uppuda.

Ljohha! - Oota nüüd!

Ja kus teie silmad olid? Ta on kõik mu närvid ära söönud!

Ljohha, ma lähen allavoolu.

Taat on sul veel täitsa tegija!

Liiguta nüüd koibi! Seal see lojus ongi! Karjafarm!

Oota nüüd, Ljohha!

Pühendatud meie vanematele

Can't find what you're looking for?
Get subtitles in any language from opensubtitles.com, and translate them here.