All language subtitles for Grant.S01E03.WEB.h264-TRUMP[eztv.io]

Algav dokumentaalfilm
v�ib sisaldada h�irivaid kaadreid,

arhiivimaterjale ja s�jastseene.

Lastel soovitav
vaadata koos vanematega.

Kindral Grant.
- J�tke p�ss endale, kindral.

Jahi Leed, kuni teed talle
l�pu peale. K�ik s�ltub sinust.

H�rrased. - Grant v�is l��nes v�ita,
aga oleme Virginias.

�letame Rapidani.
- Ta armee on kaks korda suurem.

Siis peame seisu v�rdsustama.
P��ame nad Wildernessis kinni.

Luurajate s�nul Grant lahkub.
Taganeb l�puks.

Ta pole seda t��pi mees.

L�unasse?
- Richmondi.

Richmondi?
- Richmondi.

L�heme l�unasse.

V�hesed teavad,
kes Ulysses S. Grant tegelikult oli.

Praeguseks
on ta suuresti unustatud.

Teda on kutsutud paljude nimedega.

Oma aja parim kindral.

Geniaalne s�jav�elane.

Lihunik.

Korrumpeerunud president.

L�rmav joodik, kel lihtsalt vedas.

Tal ei vedanud.

Ulysses S. Grant
oli p�rit harilikust vaesest perest.

Ta kohtas elus palju raskusi.

Aga ta oli sihikindel nagu buldog.

Eikellestki sai
Uniooni armee kindral.

Ta v�itles veristes lahingutes.

Tema tahet ei murdnud miski.

Ta p��stis Uniooni.
- Ravis riigi terveks.

Ta unistas riigist,
mis on k�igi jaoks �iglane.

Ta on Ameerika kodus�ja
�ks suurimaid kangelasi.

Ehtne Ameerika lugu,
mis pole tulvil vaid patriotismi,

vaid r��gib ka v��rtustest, sellest,
kes me oleme ja tahame olla.

KINDRAL GRANT
S01E03

Rivvi. Me ei anna alla.

Armeed olid valmis liikuma,
et eesm�rki saavutada.

Lee pidi j�udma Konf�deratsiooni
pealinna Richmondisse.

K�ik t��tasid selle eesm�rgi nimel.

Kui Grant 1964. aastal teele asub,

siis algab tohutu pingutus
s�ja l�petamise nimel.

Grant keskendub sihikindlalt

Robert E. Leele
ja P�hja-Virginia armeele,

sest Grant m�istis,
et Lee armee purustamine t�hendaks

Konf�deratsiooni purustamist.

S�jak�igu alguses
mainis Grant korrespondendile,

kes oli teele Washingtoni:

"Kui p��sed �le rinde
ja n�ed president Lincolni,

siis �tle talle, et juhtugu
mis tahes, tagasiteed pole."

P�rast Wildernessi suundub Grant
l�unasse ja j�tkub pidev lahing.

Ta n�eb v�imalusi ja muudkui r�ndab.

Sajab vihma, ilm on kohutav,
aga nad j�tkavad mitu n�dalat.

Wildernessi lahingud Spotsylvanias
ja North Annas

olid verised ja meile kohtuvad,
aga vaenlasele veelgi hullemad.

S�ja metsikuimad lahingud

toimuvad viie ja poole n�dalase
edenemise jooksul.

Pidev varjumine, pidev v�itlus.

L�puks hukkub 55 000 Uniooni
ja 35 000 Konf�deratsiooni s�durit.

N��d on Granti mehed kurnatud.

Ajaks kui Grant j�uab olulisse
Cold Harbori s�lmpunkti

m�istavad s�durid selgelt,
mis neid ootab.

Veel kaotusi ja veel verej�gesid.

S�durina m�tled, et seis on halb.

Nii tekivadki s�dantl�hestavad lood
s�duritest,

kes kinnitavad vormile paberi:
"T�na tapeti mind Cold Harboris."

Grant arvab ikka, et Lee armee
on peaaegu purustatud.

"Pean vaid veidi rohkem suruma
ja nad murduvad."

Marssige edasi. Hoidke positsiooni.
P�sige madalal.

Edasi, poisid.

L�hme, l�hme, l�hme. Edasi.

Eluga. L�hme. Edasi, edasi.

N�itame Ohio v��rtust. Edasi.

Cold Harbor oli katastroof.

Robert E. Lee armee andis risttuld.

Neil oli tohutu eelis
ja vaid viie tunniga

hukkusid tuhanded Granti s�durid.
�he hommikuse r�nnaku jooksul.

�ks Uniooni s�dur
v�rdles Cold Harbori lahingut

vulkaanipurskega.
See polnud s�da, vaid m�rv.

Grant oli v�ga agressiivne kindral.

N�eme seda tema mitme s�ja jooksul
tehtud vea ja ka Cold Harbori juures.

�eldakse, et Cold Harbor oli Uniooni
makstud hind Granti juhtimise eest.

Olen alati kahetsenud
Cold Harbori viimast r�nnakut.

Me ei saavutanud mingit eelist
suure kaotuse korvamiseks.

1864. aastaks on rahvas v�sinud.

Pole selget v�itjat
ja konflikt ei paista l�ppevat.

�le 600 000 inimese on surnud
ja rahval on k�rini.

P�hja rahvas ootas h�id uudiseid.

Algselt hoidis P�hja moraali

Granti uus otsustavus
p�rast Wildernssi

ja n�uti kiiret v�itu.

Kuid Cold Harborisse j�udmisse ajaks

kannatus katkes,
sest verej�ed j�tkusid.

K�ik, kindral.
Minuti p�rast veel �ks.

Kindral Grant, lugejad tahavad teada,
kuidas te nii palju mehi kaotasite.

Leel oli kaitse eelis.
Ta oli kaevunud.

Pidin tema asukohta r�ndama
ja panin ta maksma.

Cold Harboris suri, sai vigastada
v�i kadus 12 000 Uniooni s�durit.

On teil k�simus? - Oli see
seda v��rt? Mida te saavutasite?

Kindral Grant, palun vaadake siia.

Kindral, te ei vastanud
mu k�simusele. - P�sige paigal.

Cold Harbor. 12 000.
Mida me saavutasime?

Kaotasime palju teieealisi poisse.

Nad v�itlesid riigi eest.
Mida te Uniooni heaks teinud olete?

Kindral Grant, palun.

Mind kutsuti lihunikuks.
- Palun p�sige paigal.

Vahel suutsin vaevu
lahinguk�sku anda.

Ta polnud lihunik.
Kampaania k�igus hukkusid paljud,

aga see oli s�ja v�itmiseks vajalik.

Robert E. Lee kaotas
sama aja jooksul 50% armeest.

Kas teda m�letatakse lihunikuna?

Suure v�e peamine juht olla

on ainulaadne kogemus.

Ei saa kellelegi pihtida.
Nagu �eldakse on tipus �ksildane.

Kaotused on r�ngad ja Grant

kannatab n� lihuniku palka.

L�heb vaja tugevat meelekindlust
ja otsustavust,

et j�tkata ja mitte muserdada.

Granti saavutus p�rast Cold Harborit

on ta suurim s�jasaavutus.

Grant otsustab P�hja-Virginia
armeest m��duda

ja �letada veelgi suurem takistus
ehk Jamesi j�gi.

Ta p��ab hoida initsiatiivi, hoogu
ja energiat, et sundida Lee

enda tegevusele vastama.
See on ta suur tegevus.

On ��rmiselt ohtlik man��ver

viia nii suur armee �le suure j�e,

kui seisad silmitsi vastasega,
kes on riukalik

nagu hall rebane Robert E. Lee.

Ta leiab mooduse ��sel salaja

115 000 mehelise armeega
haihtumiseks.

Robert E. Lee ei m�rka seda.

Ta j��b Granti armee
liikumisest ilma.

Kallile naisele Juliale.

Alates p�hap�evast teeme
ohtlikumat man��vrit,

mida suur armee
on eales ette v�tnud.

Taganeme vaenlase eest
ja liigume ta tagalasse.

�letame Jamesi j�e
improviseeritud silla abil.

Grant hakkab ehitama midagi,
mida k�ik pidasid v�imatuks.

Ta ehitab pontoonsilla
�le 600 m laiuse Jamesi j�e.

Sild koosneb pontoonpaatidest
ehk suurtest hea ujuvusega paatidest,

mis on kokku seotud ja plankudega
�hendatud. Sild kannab

lisaks s�duritele ka suurt�kke,
varustust ja muud.

See on suurim pontoonsild,
mis kogu s�ja jooksul ehitati.

Sild ehitati seitsme tunniga.
M�elge sellele.

Ta viib 100 000 meest �le Jamesi j�e.
Lisaks veel vankrid ja suurt�kid.

M�elge insenerisaavutusele.
See on h�mmastav.

Grant �letab Jamesi j�e
ja ta v�ed on heal positsioonil,

et r�nnata t�htsat Petersburgi
raudtees�lme Virginias.

Petersburg on logistika
ja transpordikeskus.

See oli �henduses k�igi l�unast
tulevate varustuspunktidega.

Kui Lee peab armeed toetama
ja Richmondi k�es hoidma,

vajab ta Petersburgi.
Grant m�istis seda.

Petersburgi ohustades
ohustas ta tegelikult Richmondi.

N��d r��gime piiramisest.

Kolonel Pleasants, mis plaan teil on?

Pennsylvania poisid on s�ekaevurid.
Nad v�ivad rinde alla kaevuda.

Kui pikalt?
- Umbes 140 m ulatuses.

Nad kaevavad nende alla �ahti.

T�idame kambri p�ssirohuga
ja laseme nad �hku.

Kas see v�iks kaitse l�hkuda?
- Me ei tea, kas see t��tab.

Mu poisid saavad hakkama.
- Peame m�tlema...

Kui kaitse on l�hestatud,
siis r�ndame.

Peame p�rast plahvatust kiired
olema. Suurt�kid olgu valmis.

Kui suur auk tekiks?
- Keegi ei tea,

aga kulub tohutult p�ssirohtu.

Grantile oli tunnelite
kasutamine tuttav.

Ta oli Vicksbergis vaenlase alla
kaevandanud.

Ta proovis seda mitmel korral
v�hese eduga.

L�unaosariiklased kuulsid
kaevandamist ja kartsid tunnelit.

Nad kaevandasid vastu,
et Uniooni v�gesid �llatada.

Tunnelit ei leitud �igel ajal.

Kuulsime desert��ride k�est,
et usuti

metsikuid kuulujutte toimuva kohta.

R��giti, et kaevandasime
kogu Petersburgi all

ja nad istusid
tukkuva vulkaani otsas.

Keegi ei teadnud,
mis hetkel see plahvatab.

Petersburg, Virginia
30. juuli, 1864. a

Kaevandusk�ik sai valmis
ja oli valmis plahvatuseks.

Tahtsin v�imalusel
Petersburgi vallutada.

Konf�deratsiooni kaevikute alune
k�ik t�ideti 3,6 tonni l�hkeainega,

et Konf�deratsiooni kaevikusse
auk l��a.

S��ten��r p�leb.

K�igu ette kuhjatakse liivakotte, et
plahvatus Uniooni v�gesid ei tabaks.

K�hku. Eluga, eluga.
- Kiiremini. Kiiremini.

L�ks.

Ja siis maa v�rises.

Hetkega tapeti ja kisti l�hki
300 L�una-Carolina s�durit.

Konf�deratsiooni kaitsesse
tekib tohutu auk.

Uniooni armee
valmistub frontaalr�nnakuks.

Hoolimata hoolikalt plaanitud
r�nnakust

panevad Granti komand�rid
r�nnakud juhtima Jamesi Ledile,

kes oli halvim valik, sest oli joodik
ja argp�ks.

H�da on selles, et kraatri ��rt m��da
liikumise asemel

satub James Ledile
kogu divisjoniga otse kraatrisse

ja nad on lihtne sihtm�rk.

Eeldasin, et v�ed
ei j�� kraatrisse pidama,

vaid r�hivad �lesm�ge,
mis oleks toonud v�idu.

Siis saadetakse sisse USA
mustanahaliste r�gement.

Miski ei vihastanud
Konf�deratsiooni s�durit rohkem

kui sinises vormis musketiga
mustanahaline s�dur.

Mehi hakatakse laialt tapma.

Paljud alistunud mustanahalised
lasti maha.

Isegi valged Uniooni ohvitserid

m�istsid, et mustade juhtimine
on surmaotsus,

ja suunasid p�stolid oma s�durite
vastu, et ennast p��sta.

Kraatris toimus rassiline massim�rv.

P�hja-Carolina s�dur meenutas
r��mu, millega ta musti pussitas.

Petersburgi l�bikukkumine

Need olid t�ielikud tapatalgud.

Meid k�ki tapeti.

Polnud kuhugi minna.
Saime vaid surma.

Katse oli tohutu l�bikukkumine.

See oli k�ige kurvem hetk,
mida s�jas n�gin.

Grant on Petersburgi s�ndmustes
s��di, sest delegeeri nii palju,

et see h�iris plaani �nnestumist.

Ta teeb kraatri katse,

sest ta teab, kui oluline
on valmisaastal v�ita.

Lincoln presidendiks

1864 on valmisaasta.

Abraham Lincoln kandideerib
vabariiklaste alt taas presidendiks.

Demokraatide kandidaat
on George McClellan, kes lubab rahu.

1864. aastal tahavad demokraadid
s�ja v�imalikult k�hku l�petada.

Nad lepivad Konf�deratsiooni
lahkumisega.

McClellan kuulutas, et v�ib rahu
nimel orjuse kaotamisest loobuda.

Grant pidas seda
sisuliselt reetmiseks.

Unustatakse, et p�hjaosariikides
polnud Unioonile �htset toetust.

1863. aastal olid New Yorgis
tohutud v�rbamisrahutused.

Olid suured rahutused, sest n�is,
et Unioon ei v�ida.

N��d oli Lee ainus lootus,
et Lincoln kaotab,

McClellan v�idab ja s�lmib rahu.

Igal tingimusel rahu s�lmimiseks

n�uaks L�una juba vabastatud
orjade taas orjastamist.

Nad n�uaksid lepet, mis teeks
p�hjaosariiklastest orjak�tid.

1864 on t�htis aasta.

S�da ei k�i enam
vaid Uniooni s�ilitamise nimel.

N��d on sellest saanud priiuses�da
ja valmistel on k�ik kaalul.

Kindral Grant.

Austan sind v�ga,
aga katastroof kraatris...

Iga p�ev kuulen pressilt, et olen
liiga pelglik, v�i liiga suur t�rann,

liiga n�rk v�i liiga pikk.

Mu tagasivalimine
ja armetu s�ja l�pp

s�ltub sinust.

Kindral Sherman on Atlanta all
ja mina olen Petersburgi l�vel.

Mina olen presidendi koha
kaotamise l�vel.

Hr president, ma pole kunagi
Richmondist kaugemal kui praegu.

V�itlen l�puni.

Hoia kinni nagu buldog, n�ri
ja k�gista v�imalikult palju.

Grant teeb Lincolniga

s�japidamise osas koost��d.
N�eme seda Granti kampaaniates.

Ta on ilmselt esimene
Lincolni kindral,

kel oli k�ikeh�lmav strateegia
kogu s�jaks.

S�da on v�ga muutuv
isegi 1864. aastal.

Unioon vajab otsustavaid v�ite.

�ks Granti L�una kahandamise
strateegia p�hitiibadest

on muidugi Atlanta vallutamine.

Kui ei kukutata Georgiat,

mis oli Konf�deratsiooni
p�hiline s�durite allikas,

ega kukutata Atlantat,
mis on L�una t��stuskeskus,

siis on Konf�deratsioonil v�imalik
veel pikka aega edasi s�dida.

Missioon ei tohi l�bi kukkuda.
See tuleb anda inimesele,

keda usaldada
ja kes on selle tegemiseks

piisavalt sitke ning tark.

Ta peab ka tegema seda,
mida vaja ega hakka ise leiutama.

Sherman on selleks �ige mees.

Saada see kohe kindral Grantile.

"Oleme l�hedal ja pidevalt lahingus,

kuid me pole veel
linna kaitset murdnud."

William T. Sherman juhtis diviisi
Mississippist Loode-Goergiasse

eesm�rgiga r�nnata Georgia t��stuse
s�dant Atlantas.

Masinatehased, veskid ja vabrikud

toetasid Konf�deratsiooni armeed
l��nes.

Just Grant juhib kaugelt
seda r�nnakut.

Grant ja Sherman
suhtlevad pidevalt telegraafi teel,

hoolimata �le tuhandest kilomeetrist
nende vahel.

"Kui suudad pitsitamist j�tkata,
h�vitad enamiku armeest."

"Ma ei soovitaks kunagi taganeda."

Sherman l�heneb Atlantale

ja Grant surub teda takka:
"Peame seda tegema.

Peame Atlanta
enne valimis vallutama.

Olen kaotanud palju r�gemente."
Saada edasi.

"Pean ehk Atlanta enne vallutamist
�mber piirama, aga vallutan linna."

City Point, Virginia
3. september, 1864. a

Kuulsime, et Sherman
viis me mehed Atlantasse.

Uudised ta edust l�id riigi kihama.

Sherman piirab Atlantat
ja vallutab selle.

Sisuliselt on tegu
totaalse s�ja n�htusega.

Tuli h�vitada konf�deraatide tahe,

et nad m�istaks: "Saite l��a."

Atlanta langemine
t�stab P�hja moraali.

Rahvas n�eb, et Uniooni v�t

pole k�ll v�ltimatu,
aga on v�hemalt k�eulatuses.

Sel on tohutu m�ju
1864. a valimistele.

Lincoln v�itis valimised.

Lahinguv�ljal
v�itis Lincolnile valimised

Shermani Atlanta vallutamine.

See oli osa Granti suurest plaanist
s�ja l�petamiseks.

Grantil oli imeline strateegia.

Ta liigutab korraga mitut armeed,

et Konf�deratsioonile
maksimaalselt survet avaldada,

hoides samal ajal Robert E. Lee
paljukiidetud

P�hja-Virginia armeed Petersburgis.

Kui Grant Petersburgi j��b, ta n�eb,
et Leed piirates ei saa too liikuma.

Robert E. Lee, kes ei saa
man��verdada, on v�hem ohtlik.

Kui surun Lee nurka, s��me
�lej��nud Konf�deratsiooni �ra.

Ise oleme siin ja vaatame seda pealt.

Grant otsustab viia Phil Sheridani
Shenadoah orgu

�hvardama
Robert E. Lee armee varustusteed

ja Konf�deratsiooni toidukorvi,

mis oli kolm aastat P�hja-Virginia
armeed varustanud.

Kindral Sheridanile. Kahjusta
v�imalikult palju raudteed ja saaki.

Shenadoah org peab olema
lage t�hermaa.

Liigu kiiresti
ja h�vita k�ik oma teel.

P�rast Philip Sheridani h�vitust��d
Shenandoah orus

marsib William Tecumseg Sherman
l�bi Georgia.

Grant lausub kuulsad s�nad:
"Konf�deratsioon on t�hi kest.

Ma tean seda
ja Sherman t�estab seda kohe."

Kindral Shermanile. Kui arvad,
et v�ib minna rannikule,

siis mine ja h�vita teel k�ik
raudteed, mida pead valikuks.

Sherman saadab Georgiast
Lee armeele s�numi.

"Te kaitsete Richmondi
ja Petersburgi,

aga me veristame Konf�deratsiooni."

Samal ajal on Robert E. Lee armee
alatoitumuses.

Ta mehed elavad tingimustes,
kus levivad haigused.

Ta meeste bioloogiline allak�ik

on Robert E. Leele selgem
kui kunagi varem.

Nad on ��rmiselt kurnatud
ja peavad Petersburgi kaitsma.

Petersburg on logistiline
ja transpordikeskus,

mis seob viit eri raudteed,

mis toidavad Konf�deratsiooni
pealinna Richmondit.

Robert E. Lee kaotaks Petersburgiga
ka Richmondi.

1865. a aprilliks on Grant h�ivanud
k�ik Petersburgi olulised raudteed

peale �he,
mis on l�unapoolne raudtee.

L�unapoolset raudteed
juhib oluline ristmik.

See on Five Forks.

City Point Virginia
31. m�rts, 1865. a

N�is olevat hea seis
vaenlase l��miseks

ning Petersburgi ja Richmondi
vallutamiseks. Tuli vaid pingutada.

Niisiis laseb Grant Phil Sheridani
Robert E. Leega vastastikku,

et viimane raudtee
ja varudeni ei j�uaks.

V�itlus on j�hker.

�hel hetkel heidab ratsutav Sheridan

end Konf�deratsiooni s�durite otsa
ja k�sib neil alistuda.

Konf�deraadid kaotavad lahingu
ja l�unapoolse raudtee.

N��d l�ikas Grant l�puks l�bi
Petersburgi suunduvad varustusliinid

ja Robert E. Lee peab m�istma:
"Peame Richmondi h�lgama."

Richmond oli t�iesti korratu.

Linn p�les. S��taja oli ilmselt
taganevast armeest.

Linna evakueerimisel hakkas
Konf�deratsioon kohe lagunema.

Konf�deraadid kogunevad l��nde
ja p��avad h�das

Joe Johnstoni
Tennessee armeega kohtuda.

Kui nad saaks kokku,
siis s�da pikeneks.

Nii saab sest tagaajamine.

Meie ratsanikud j�litasid
Lee v�gesid nii tihedalt,

et koorma kergendamiseks visati
�ra laskemoona, riideid, pea k�ike.

Lee suutis vaevu taganeda,
kui Grant teda j�litama asus.

Iga teine Uniooni kindral oleks
orkestri saatel Petersburgi

ja Richmondi marssinud
ning t�histanud.

Oleks peetud �nnitlusk�nesid
ja saadetud teateid Washingtoni,

et Richmondi vallutamine oli v�ga
tore. Grant polnud selline.

Uniooni armee laager
5. aprill, 1865. a

Meie oma. Kindral Sheridani
s�numitooja, kes p��ses l�bi rinde.

S�dur.

Hea t��, s�dur.

Sheridan tahab, et l�heksin
Jetersville'i, et Leele l�pp teha.

L�heme kohe. V�tan eelv�ed.

Olete komand�r, peate...
- L�heme kohe.

Grant k�sutab rohkem mehi
kui keegi teine sel hetkel maailmas.

Siis saab ta Phil Sheridanilt teate:

"Arvan, et saame kohe
Konf�deratsiooni armee h�vitada."

K�igi armeede �lemana
on vahel lihtsalt vaja kohal olla.

Ta ei hoolinud v�simusest ega
vahemaast. Grant pidi sinna j�udma.

L�ksin v�heste meestega
otse l�bi metsa.

�� oli pime ja liikusime aeglaselt.

Vahel oli raske l�bi p��seda.

Lee on l�ksus, kindral.

Peame kaitsma Richmondi
mitte Leed j�litama.

Me ei saa tal minna lasta.
V�in ta kogu armee tabada.

Richmondi vallutamine ei v�ida s�da,
Lee armee h�vitamine aga k�ll.

J�litage teda.
- Jah, s��r.

Lee jaoks oli elu ja surma k�simus
j�uda l�unasse varude juurde.

Tahtsime Leest ette j�uda
ja ta tee �ra l�igata.

Sailor's Creek, Virginia
6. aprill, 1865. a

Armeed kohtusid l�puks
Sailor's Creekis.

Vaenlane kannatas suuri kahjusid.

Lee armee lagunes kiiresti.

Viimane lahing Granti armee
ja Robert E. Lee vahel

oli Sailor's Creekis
6. aprillil 1865.

Lee armee polnud viis p�eva s��nud.

Kaks kolmandikku v�gedest on
h�vinud tagala r�nnakute t�ttu.

Tal pole valikut.

Rober E. Lee n�eb, kuidas mehed
kaoses lahingust p�genevad.

Lee p��rdub
ja �tleb �hele ohvitserile:

"Jumal k�ll.
Kas armee on haihtunud?"

7000 tema meest langes vangi.

Teadsin, et mehed, kes olid vapralt
ja kaua

oma p�him�tete eest v�idelnud,
olid kaotanud lootuse.

Grant teab, et Leel pole valikut
ja panustab sellele,

et Lee on r��tellik ja l�petab s�ja.

Kindral R. E. Leele.

Eelmise n�dala tulemus peab teid
veenma, et vastupanu on lootusetu.

Pean oma kohuseks v�tta endalt

vastutus edasise
verevalamise osas.

Palun teil alistuda
Konf�deratsiooni armee selle osaga,

mida teatakse
P�hja-Virginia armeena.

Lee m�istab, et m�ng on l�bi
ja saadab Grantile s�numi:

"Kui saame te varem mainitud asju
arutada, siis kohtuksin meeleldi."

Kui Lee r��gib Grantile
kapituleerumisest, �tleb ta nii:

"Pigem sureksin tuhat surma,
kui teeksin, mida kavatsen."

Kuid ta palub relvarahu
alistumistingimuste arutamiseks.

S�numitooja t�i Grantile Lee kirja:

"Kohtume McLeani majas
Appomattoxis."

Nii l�kski ta Appomattoxisse
Leega kohtuma.

K�ik l�ppeb Wilmer McLeani
talumajas.

Robert E. Lee seisab parimas vormis.

Lee pelgab seda tegu.

Hobuselt maha.

Kindral Lee.

Kindral Grant.

Ehk m�letate,
et kohtusime kord Mehhiko s�jas.

Teil on kindlasti �igus.
Mulle ei meenu.

Olin neljandas r�gemendis.

See oli ammu.

Palun.

Nad istuvad selles toas
ja see on h�mmastav stseen.

Talumajas on esindatud
kogu s�ja olemuse muutus.

Robert E. Lee on laitmatult riietatud
s�rbi ja m��gaga.

Ta on Virginia kasti�hiskonna
h�rrasmees, kindrali poeg.

Ainukomand�rina juhtis ta s�jav�ge
nagu 16. sajandi prints.

Ta oli vanade s�dade esindaja.

Samal ajal on Ulysses S. Grant
esimene uue s�japidamise esindaja.

Grant liikus �le maa.
Ta saapad on mudased.

Ta on parkali poeg. Ta p�ritolu
on vaene ja tagasihoidlik.

Ta on praegu meritokraatia tipus.
Teda �mbritsevad v�imekad mehed.

Ta juhatuses on p�lisameeriklane.

Seneca h�imust brigaadikindral Ely
Parker koostab alistumistingimused.

Kindral Grant...

Peaksime tingimused �le kirjutama.

Kindral Parker.

V�hemalt on siin toas
�ks t�eline ameeriklane.

Siin on k�ik ameeriklased.

Tingimused on lahked.
Need m�juvad mu meestele h�sti.

V�ga hea.

Palun vastutasuks, et paluksite
�lej��nud armeedel relvad langetada.

Nad kuulavad teid ja s�da v�ib
edasiste kannatusteta l�ppeda.

See ei olene minust,
vaid mu presidendist.

N��d on vaid �ks president.

Tundsin k�ike muud kui v�idur��mu
vaenlase langemise �le.

Ta oli v�idelnud kaua vapralt ja
kannatanud palju eesm�rgi nimel,

mis v�is olla inimkonna
halvim p�hjus v�itlemiseks.

Grant ja Lincoln tahtsid �le k�ige
v�ltida partisandis�da.

Seet�ttu Grant Appormattoxis
Leele need tingimused esitaski.

Alistumistingimused olid �sna leebed.
Ohvitserid s�ilitasid p�stolid.

Ratsanikele j�id nende hobused,

et nad saaks koju naasta ja vilja
k�lvata. Idee oli v�ita rahu.

Grant p��dis t�esti Lincolni palvet
austada ja Leel kergelt minna lasta.

Lase mehed koju. Langetage relvad
ja minge koju.

Grant l�ks tegelikult Lincolni
soovidest ehk veidi kaugemale.

Ta vabastas L�una armee,
Lee armee.

See t�hendas,
et ka Lee ise p��ses vahistamisest.

M�rkimisv��rselt ei lubanud Grant
s�duritel parastada v�i t�histada.

Ta pidas seda kaotanud
Konf�deratsiooni

s�durite haavale soola raputamiseks.

See, et Granti enda elus
oli nii palju eba�nnestumisi,

muutis ta m�istvaks
ja taktitundeliseks,

kui ta Appomattoxis l��asaanud
Konf�deratsiooni s�duritega tegeles.

On n�ha, et ihatakse olla
j�lle vennad.

Mehed jagasid �hiseid m�lestusi
ja kogemusi.

Nad olid olnud sama rahvas
ja olid seda taas.

Kui Lee armee alistumise uudis j�uab
Washingtoni on Lincoln �lir��mus.

�nnitlev rahvamass tuleb talle
orkestriga serenaadi laulma.

Lincoln tuleb v�lja
ja peab spontaanse k�ne.

N��d, kallid kaaskodanikud.
H��dke kolm tugevat hurraad

kindral Grantile ja tema alluvatele.

Grant seisab
suurte ameeriklaste esireas.

Ta oli Uniooni p��stja.

Grant on USA aegade parim
s�jastrateeg.

Just tema strateegia rakendamine
v�itis s�ja.

Imelised uudised kindral Grantilt
Lee armee alistub

Appomattoxi uudised
levivad kohe �le riigi.

Juubeldati, v�hemalt P�hjas,
ja tunti suurt kergendust.

P�hjaosariikides
k�ib suur t�histamine.

Lastakse ilutulestikku,
rahvas t�histab t�navatel.

Washingtonis, New Yorgis
ja mujal t�mmatakse �les vanikud.

P�hja vaimulikud valmistavad jutlusi
rahva uuestis�nnist.

S�da l�bi.
Jumal t�natud.

Washington, Columbia ringkond
14. aprill, 1865. a

Mul on hea meel,
et me t�na teatrisse ei l�inud.

Lastel on hea meel sind l�puks n�ha.

Sellest on kaua m��das.

kas tunned seda meest?

Sellised pilgud ei meeldi mulle.

Kutsar.

14. aprilli �htul kutsusid Lincolnid
grantid

koos endaga Forti teatrisse.

Grantid plaanisid
selle asemel lapsi k�lastada.

Kui Grantid olid teel rongile,
kappas nende juurde ratsanik,

kes p��dis pead sisse pista,
et t�lla sisse n�ha.

Julia Dent Grant uskus hiljem,
et see mees oli John Wilkes Booth.

Fordi Teater
kell 22.13

Kindral Grant.

Mis on?

Need on teile, s��r.

Vabandage, h�rrad.

Milles asi, Ulysses?

Pean Washingtoni naasma.

President Lincolni tulistati.

Ta ei j�� ellu.

John Wilkes Booth
kogus v�ikese grupi vanden�ulasi,

sest ta kavatses lisaks Lincolnile
tappa ka asepresident Johnsoni,

riigisekret�r Sewardi
ja kindral Ulysses S. Granti.

Ta kavatses v�imalusel
kogu USA valitsuse h�vitada.

Fordi Teater
Washington, Columbia ringkond

President Lincoln m�rvatud

Ma ei teadnud, mida see t�hendas.

Lahinguv�ljal mahasurutud m�ssu
alge t�usis rentslist.

N��d v�itlesime atentaadiga.

Grant j�uab Washingtoni
j�rgmisel p�eval kell k�mme.

Andrew Johnsonit vannutakse
juba presidendiks.

Ulysses Grant naasis hoopis
teistsugusesse maailma.

R��m, mida n�gin Washingtoni
t�navatel ja avalikes kohtades

oli muutunud leinaks.

Linn oli tegelikult leinas.

Lee alistub 9. aprillil Grantile
ja vaid n�dal hiljem

suurel reedel Lincoln m�rvatakse.

Linn, mis oli olnud tulvil lootust,
r��mu ja rahus�numeid,

on hetkega leinas.

Kirikud, mis olid lihav�teteks
kaunistatud

liiliate ja muude rahus�mbolitega
on n��d leinar��s.

Vaid m�ned p�evad p�rast seda,
kui Grant oli v�idukas kindral,

on tema �lesanne korraldada
tema presidendi

ja hea s�bra matus.

Lincolni tunda t�hendas teda
armastada ja austada

tema s�dame ja pea t�ttu.

Ta surm oli suurim �nnetus riigile

ja eriti L�una inimestele.

P�rast s�da on L�una laastatud.

Kogu nende rikkus on h�vitatud.

Lincoln tapetakse.
Kes n��d neile stabiilsuse tagab?

Kes on see mees,
kes juhib rahvast stabiilselt?

P�rast s�ja l�ppu
on Ulysses S. Grant ikka �lemkindral.

See on ��rmiselt oluline,

sest kellelegi teisel
pole Grantist paremat �levaadet

p�rast kodus�da L�unas toimuvat.

Niisiis on 1865. aastal
Granti kohustus

ja vastutus armee �lemkindralina

juhtida valitsuse
seni suurimat tsiviilprojekti

ehk n� rekonstrueerimist.

Rekonstrueerimine oli sisuliselt
s�jav�eline okupatsioon.

See korraldati Ameerika l�unaosa
viies s�jav�epiirkonnas.

Rekonstrueerimine oli kolmeosaline.
L�una taristu ehitati uuesti �les.

�sja vabastatud inimestele
�petati vaba elu v�imalusi.

Paljud neist olid kirjaoskamatud,
vara ja v�ljavaadeteta,

aga neil oli tahe.

Samuti restruktureeriti kohtus�steem,
et vastvabastatud inimesi kaitsta

ja toetada k�igi v�rdsuse ideed.

Kuid keegi vist ei m�istnud
rekonstrueerimise

t�elist m�ju Ameerikale

ega katsumuste
ja h�dade suurust ning hulka

p�rast Ameerika kodus�ja l�ppu.

Uniooni armee edu
ei t�henda status quo taastumist.

Unioon taastatakse
ilma orjapidamiseta.

Uniooni v�idu karjuvaim seik

endise konf�deraatide jaoks
on orjade vabastamine.

Nad ajavad sellele
algusest peale vastu.

Aetakse vastu seadustega
nagu Must Koodeks.

Luuakse rida tegusid,
mis peegeldavad orjapidamist.

1860ndate jooksul
lahvatab suurlinnades

kokkup�rkeid endiste L�una s�durite
ja vabade afroameeriklaste vahel.

Konflikt toimus 1866. aastal
New Orleansis.

Afroameeriklased
ja k�put�is valgeid vabariiklasi

p��avad kirjutada osariigile
uut p�hiseadust,

mis tunnustaks afroameeriklaste
h��le- ja kodaniku�igusi.

Kohalik ajaleht aga teeb skandaali.

Endised konf�deraadid p��avad neid
takistada. T�eline p�ssirohut�nn.

Seisame t�na siin vabade meestena,
aga see on alles algus.

Peame oma �iguste eest seisma.
Peame v�itlema.

Mehhaanikainstituut, New Orleans
30. juuli, 1866. a

L�hme.
Tagant kaudu v�lja.

Sain kindral Sheridanilt telegrammi.

New Orleansi v�givallatsemist tuleb
karistada. Ma ei saa lubada...

Kindral, vabad mehed v�isid seda
provotseerida. Oli m�ss.

See on j�le.

Sheridan on seal
ja tema s�nul oli see massim�rv.

Peatage nad.
- Tulistage.

Minu kohus on rahvast kaitsta.

�elge seda president Johnsonile.

Pigem sooviksin Lincolniga r��kida.

V�ime rakendada s�jaseisukorra,
aga ma ei taha uut s�da.

Me ei saa uuesti s�dida.

New Orleansi tapatalgud

1866. aastal saab Grant
l�unaosariikidest teateid

ja on selge,
et toimub sadu kui mitte tuhandeid

n� v�givallatsemisi, mille k�igus
tapetakse j�ledal moel mustanahalisi.

Grant koostab president
Johnsonile statistikat

nelja miljoni endise orja vastase
v�givalla kohta

ja Johnson keeldub seda uskumast.

Andrew Johnson n�itab end
Konf�deratsiooni s�brana,

kes ei rakenda rekonstrueerimisel
f�deraalvalitsuse v�imu.

Grant on �ha n�rdinum ja vihasem,
sest Johnson p��ab takistada

igasugust s�jav�e sekkumist L�unas.

Kuid alahindame
Granti poliitilist v�imekust.

Grant on poliitikuna huvitav mees.

Ta ei soovi kunagi
presidendiks kandideerida,

kuid n�ustub sellega,
et ta kandidatuur esitatakse.

Kodus�ja ja Granti kangelaslikkuse
t�ttu Appomattoxis

on Grant kangelane nii P�hjas

kui ka L�unas, sest ta kohtles l��a
saanud Konf�deratsiooni �iglaselt.

Grantil oli teatav staatus ja ta
h�ljus Ameerika poliitika kohal.

Sarnaselt Washingtonile,
kes oli riigi isa,

oli Grant riigi p��stja
ja see oli paljudel meeles.

Muidugi oli sel ajal kandidaatidel
sobimatu

avalikult presidendi valimisteks
kampaaniat teha, mis sobis Grantile.

Kampaania asemel ta justkui
paisatakse presidendi rolli.

Grant v�idab 1868. a
valimised tohutu �lekaaluga,

kuid tema valitsusaja kohustus

on kinnistada afroameeriklaste
poliitilised �igused.

Tal oli tohutu vastutus,
mis oli ��rmiselt keeruline,

sest v�ga paljud nii L�unas
kui ka P�hjas

olid selle vastu.

Tema sai selle keerulise �lesande
mitte korra vaid kaks korda.

Ta v�itis s�ja
ja pidi v�itma ka rahu.

Siia, hr president.

Ametisse vannutamine
4. m�rts, 1869. a

Riik v�ljus just suurest �lest�usust

ja peab tegelema mitme k�simusega

j�rgmise nelja aasta jooksul.

Eelnevad valitsused
pole nendega tegelema pidanud.

K�simusi lahendades
tuleb s�ilitada rahu,

olla eelarvamuste, viha
v�i isikliku uhkuseta.

Palun kogu riigis kannatlikku
tolerantsi �ksteise vastu

ja iga kodaniku sihikindlalt
pingutust anda oma panus

r��msa liidu kinnistamiseks.

Tunnen ameti vastutust,
aga v�tan selle hirmuta vastu.

Olen t�is tahet ja sihikindlust
olla ametis v�imalikult hea.

Kui Ulysses Grant
vannutatakse presidendiks,

on tal klaarida kohutav jama.

K�sil on rekonstrueerimine,
mille algus �pardus

Andrew Johnsoni ajal.
Ta peab sellest �le saama.

Sellest saab tema valitsusaja
suur eesm�rk.

Rekonstrueerimine oli
Konf�deratsiooni osariikide

uuesti Ameerika Liitu �hendamine,
mis k�lab lihtsalt.

Kuid tuleb leida viis L�una majanduse

l�imimiseks �lej��nud riigi
majandusega.

Siis tuleb m�elda,
mida teha vabastatud orjadega.

Kolmeteistk�mnes p�hiseaduse
muudatus vaid l�petas orjapidamise.

Kui Grant saab USA presidendiks
on ta t�iesti p�hendunud

rekonstrueerimise eesm�rkidele.

Ta on p�hendunud Ameerika
�iglaseks muutmisele,

mustadele ja valgetele v�rdseks
muutmisele.

Ta on sellele oma lihtsal
ja elegantsel viisil p�hendunud.

On oluline meenutada, et Grant
on esimene Ameerika president,

kes valitses p�rast 14. parandust,
mis garanteeris v�rdsed �igused,

ja p�rast 15. parandust, mis andis
mustadele meestele h��le�iguse.

P�rast 15. paranduse vastuv�tmist

hakkasid afroameerika mehed
enneolematult palju h��letama.

Ameeriklased on l�puks need, kellena
end esitlevad, ja k�ik on v�rdsed.

See peegeldab t�ielikult Granti,

tema arvamust riigist
ja selle p��dlustest.

N��d on meil 3,5 miljonit inimest
Mississippist L�una-Carolinani,

kes h��letavad enda
ja oma kandidaatide poolt.

L�unaosariikides valiti esimest korda
afroameeriklased Washingtoni

senaatoriteks ja kongresmenideks,
aga ka osariigi juhtkondadele.

Toimus h�mmastav
rassieksperiment.

Nende tehtud muutused
olid erakordsed.

Seatakse sisse
tasuta riigiharidus igale lapsele.

Rajatakse s�steemid valimise
ja maa ostmise lihtsustamiseks.

See on Ameerika ajaloos
v�imaluse aeg.

See polnud poliitprojekt,
vaid ka sotsiaalne projekt.

Ehitatakse koole, pankasid.

Afroameerika kogukonnas �pitakse
lugema rohkem kui kunagi varem.

Mustanahaliste poliitiline areng
oli suurem kui P�hjas.

Asi polnud selles,
et musti oli rohkem.

Toimuv oli lihtsalt
nii revolutsiooniline.

Tegevuskava on �dini progressiivne

ja liigub k�igile
�igluse saavutamise suunas.

Ja siis k�ik laguneb.

Ku Klux Klanist
saab k�hku omakaitse�ksus,

kus relvastatud Konf�deratsiooni
veteranid kasutavad v�givalda.

Tuhandeid mustanahalisi
tapeti h��letamise eest.

Mustade valimisaktiivsus
langeb nulli.

Paljudes endistes Konf�deratsiooni
maakondades hoiab just

Ku Klux Klan v�imuhoobasid.

Nad jagavad omakohtu�iglust.

Valge Maja
1871. a, m�rts

Hr president.

M�tlete nagu poliitik mitte kindral.

Asjade tegemiseks
on rohkem kui �ks viis.

Kuid Ku Kluxi liikmeid
ei muuda s�nadega.

Teate seda k�ige paremini.
- Jah.

Tean ka kannatusi,
milleni j�u kasutamine viib.

Praegu kannatab kogu minu rahvas.

Kas peaksime ootama,
olema kannatlikud?

Ei, see poleks aus.

N�ete peagi minus kindralit.

Frederick Douglass m�istab, et Grant
on rahva seas tohutult populaarne.

Ta tahab aidata Grantil saada

j�rgmiseks suureks Ameerika juhiks

nagu George Washington.

J��b k�simus, mida ta tegelikult
Klani osas teha saab.

Tegemist on siiski
osariigi sisek�simusega.

Kongress varustav Granti
Ku Klux Klani seadusega.

Grant uskus v�ga KKK seadusesse

ja k�is kogu kantseleiga sellele
Kapitooliumis lobi tegemas.

See oli v�imas ja m�jukas tegu.

See v�imaldas kuulutada v�lja
s�jakorra ja saata s�durid sekkuma.

Valge Maja
1871. a, m�rts

Olen seal k�inud ja seda ise n�inud.

Klanniliikmed on kogu linnas.

Nad on talunikud, �erifid,
poliitikud.

Teenisite ju s�jas?
- Jah, Missouris.

N�gite seal m�ssajate partisane.
Kuidas nendega tegelesite?

Pidime leidma vaenlase,
kuidas iganes v�imalik.

Kasutasime koputajaid ja nuhke.
- T�pselt.

Pidime koguma infot
ja selgitama v�lja juhid.

Seda teete ka n��d
Ku Klux Klani vastu.

Kui teate, kes on sihtm�rgid,
siis r�ndate.

Mind ei huvita, kas nad on arstid,
talunikud v�i advokaadid.

Vahistate nad ja m�istate kohut.

Jah, s��r.

Juurite nad v�lja, Merill,
saagu, mis saab.

V�ite mulle loota.

Nii saadetakse 1871. aastal

seitsmenda ratsav�e mitu kompaniid
L�una-Carolinasse

major Lewis Merill juhtimisel

vahistatakse ja tuuakse kohtu ette
palju klanniliikmeid.

Tuli palju nuhkida,
et selgitada v�lja poliitjuhid.

Klannijuhtide v�ljaselgitamine
oli keeruline,

kuid l�puks saadab Granti
Ku Kluxi Klani v�itmisel edu.

Sisuliselt on 1872. aastaks

Ku Klux Klani tegevus maha surutud

ja see on Granti valitsuse
t�htis saavutus.

Klanniga v�itlemine
ja v�itmine on suur asi.

See, et Grant v�itis klanni,

j��b tihti piisava t�helepanuta.

1871. aasta KKK seadus

muutis valimise L�una
afroameeriklastele turvaliseks,

aga sellele oldi vastu,
sest paljud uskusid,

et Grant l�ks KKK seadusega
�le piiri.

Paljud valged p�hjaosariiklased
ja Uniooni s�durid

ei n�ustunud L�una okupeerimisega.

"Kui nii juhtub L�unas,
siis v�ib see juhtuda ka P�hjas."

Riik on teadlik ka s�jav�elise
okupeerimise kulutustest

ja rekonstrueerimise kulutustest.

Neil on rekonstrueerimisest
lihtsalt k�rini.

Grant teab h�sti, et rahva arvamus

on mingi h�da korral f�deraalv�gede
sisse saatmise

ja s�jakorra kuulutamise vastu.

Teisis�nu v�ib ta kogu
rekonstrueerimise nurjata,

kui ta s�jakorda liialt kehtestab.

Arvasin, et saan juhtida
USA valitsust

nagu armee �lemjuhatust.

See oli minu eksimus,
mis viis teiste eksimusteni.

Valge Maja

Mis see on?
- Palved, hr president.

Ettepanekud kohtumisteks.
�rimehed tahavad teiega kohtuda.

J�rjekordne v�givallajuhtum.

Sherman tahab v�gesid l��nde,
et indiaanlasi hallata.

Indiaanipealik Punane Pilv
tahab teiega Washingtonis kohtuda.

Grant tegeleb presidendina
hulga eri muredega

seoses transkontinentaalse raudtee
ja p�lisameeriklastega.

Ta n�itab p�lisameeriklaste suhtes
�les leebust ja head tahet,

mis ei kanna paraku vilja.

Liigume ajastusse, kus esile kerkivad
t��stus ja kapitalism.

Majandus kasvas s�ja ajal
eriti P�hjas tohutult.

Granti presidendiks olemise ajal
tekkivad suurte �ride alged.

Samal ajal laieneb
f�deraalvalitsus tohutult.

Tekib varasemast rohkem v�imalusi
korruptsiooniks.

Grant ise polnud korrumpeerunud.

Iroonilisel kombel meenutatakse
ta valitsust korrumpeerununa.

Grant arvab, et k�igil
on hea s�da nagu temal.

Grant usaldab inimesi pimesi ja osa
usaldusaluseid olid korrumpeerunud.

See tugev lojaalsus paistis silma
sekret�r Orville Babcockiga.

Babcock oli seotud
nn Whiskey Ringiga.

Valitsusametnikud t��tasid
viskitarnijate ja -m��jatega,

et aastas umbes 1,5 miljonit dollarit
k�rvale kantida.

See oli tohutu skandaal,
aga Grant oli nii ustav,

et astus Babcocki kaitseks v�lja.

Granti juures oli teatav s��tus.
Ta polnud ise valelik,

seega oli tal raske
seda teiste juures m�rgata.

K�iki, kes Granti teadsid,
h�mmastas see kergeusklikkus.

Korruptsioon on �ha suurem
probleem ja paistis �ha ilmsem.

Toimub kultuurinihe.

Valijad v�ljendavad n�rdimust
h��ltega 1874. aasta valimistel

ja esimest korda p�rast kodus�da
on Esindajatekojas

demokraatide enamus.

Kui demokraadid on
Esindajatekojas enamuses,

on Grantil raske rekonstrueerimise
meetmeid rakendada.

Arvamus, et ta valitsus
on korrumpeerunud

tekitab inimestes kahtlusi
ja ta kaotab toetuse.

Eriti rekonstrueerimise osas.

Kuid Grant oli ikka populaarne
ja eriti Uniooni veteranide hulgas.

Veteranide kokkutulek Uticas
New Yorgis 1875. a septembris

Meeldiv kohtuda, hr president.
V�itlesin Chattanoogas.

Ma ei unusta sind, s�dur.
- T�nan, s��r. Ait�h.

Vabandage, h�rrad.
- Kindral.

1875. a septembris esitab Mississippi
kuberner Adelbert Ames apellatsiooni

ja v�idab, et novembri valimiste eel
on oodata palju v�givalda.

Ta palub Grantilt
f�deraalv�gede saatmist.

L�una asjadesse sekkumise suhtes
on palju pahameelt.

P�hjaosariiklaste arvates aitab juba.

Arvatakse, et f�deraalvalitsus
on l�bini m�da

ja valged p�hjaosariiklased
ei �tle enam:

"Afroameeriklaste abiks
tuleb rohkem teha."

Grant peab seega kaaluma,
mida L�unas sekkumine t�hendaks

p�hjaosariikide vabariiklaste
h��ltele.

Kas ohverdad vabariiklaste partei,

mis ainsana afroameeriklaste
h��le�igust toetab ja kaitseb,

v�i lepid L�unas lokkava
terrorismiga.

�hel pool oli kohustus ja teisel
pool kohusetunne partei ees.

Kahtlesin kahe vahel.

Kui tegin vea, siis peaga
mitte s�dames.

�tle Mississippi kubernerile,
et ma ei saada v�gesid.

Ma poleks tohtinud alistuda.

Pole vaja prohvetit n�gemaks,
et s�ja tulemus

l�heb suures osas kaotsi.

P�rast Granti valitsusaega
on rekonstrueerimine l�ppenud.

Grant ei loobunud sellest,
seda tegid ameeriklased.

Ta ei suutnud neid enam
k�ige muu t�ttu koondada.

Rekonstrueerimise h�lgamisega
h�ljati ka selle ideaalid

ehk k�igile v�rduse tagamine.

Kui see h�ljati,

said valge �lemv�imu j��nused
esile t�usta.

Lubati kontrollimatut
mustanahaliste allutamist.

L�heb veel sada aastat

status quo vastu v�itlemist...

enne kui saame Kongressi

rekonstrueerimisaegseid parandusi
j�ustama.

Granti valitsemine
oli paljuski kangelaslik.

K�ik, mida ta saavutas, ei tulenenud

kuulsuse, raha v�i v�imu jahtimisest.

Ta saavutas k�ike patriootlikku
kohust t�ites.

Ta oli enim austatud
ja ainuke �ige juht tol ajal.

Vaadake ta saavutusi.
Ta asutas Justiitsministeeriumi,

v�itles Ku Kluxi Klaniga,
v�ttis vastu 15. paranduse.

Tema pilgu alla areneb rahvas edasi
ja ta on v�imul kaks valitsusaega.

L�ppeks polnud ta mingil moel
poliitiline olevus.

Isiklikult olin ametist v�sinud.

Ma ei tahtnud kunagi millestki
rohkem v�lja kui presidendiametist.

Grant tundis end eriti teisel
valitsusajal justkui vangis.

Ta pani selle isegi kirja:
"P�genen vangist."

Ta ootas lahkumist ja tahtis reisida.

Ta armastas reisida ja liikvel olla.

Ta reisis Juliaga kaks aastat
�le maailma.

Ta k�is Indias, Hiinas, Jaapanis.

Igas k�lastatud riigis tervitas teda
tohutu rahvamass.

Tihti valgus t�navatele 100 000,
200 000 v�i 250 000 inimest.

Selgelt oli peale Abraham Lincolnit

Ulysses S. Grant
maailmas tuntud nimi.

Kui Grant p�rast kaheaastast
maailmareisi USA'sse naaseb,

vajab ta sissetulekut.

Presidentidel polnud siis pensionit.

Ta poeg Ulysses juunior
oli seotud Wall Streetiga.

Grant ja ta poeg
hakkasid �ripartneriteks

Ferdinand Wardile, kes oli
Wall Streeti turul t�usev t�ht.

Asutajaliikmed saavad kuus
3000 dollarit.

Raha muudkui kasvab.

New York
6. mai, 1884. a

Isa, peame r��kima.

Mis on?

Ward on kadunud.

Ta v�ttis raha.

K�ik on kadunud. K�ik.

Ilmnes, et Ferdinand Ward
oli oma aja Bernie Madoff.

Kogu v�rk oli suur p�ramiidiskeem.

Grant avastas �hel hommikul,
et ta on v��rt 80 dollarit

ja Julia 130 dollarit.

Ta oli laostunud.
Ta lapsed olid laostunud.

Mis viga, Ulysses? N�ed haige v�lja.

Pean sinuga r��kima.

Muidugi. Mis on?

T�na hommikul olin j�ukas mees.

N��d olen k�ik kaotanud.

Mis toob kuulsa Mark Twaini
minu kabinetti?

Kindral.

Mu visiidi p�hjus.

Kuulsin, et n�ustusite kirjutama
memuaare ajakirjale "The Century".

Nad tegid mulle pakkumise.
- Mis tasu nad lubasid?

K�mme protsenti.

Kindral, teid koheldakse
kui tundmatu arme soldatit.

Teen teile parema pakkumise.
- J�ite hiljaks, Clemens.

Lubasin ajakirja toimetajale.
Ma ei saa s�na murda.

Laske mul oma memuaarid avaldada.

Luban, et j�tate pere heasse seisu
ja rahvas rikastub te loo v�rra.

1884. aastal on kodus�ja kindral
ja kahekordne USA president

Ulysses S. Grant silmitsi vaesusega.

Sam Clemens, keda teatakse Mark
Twainina, tuli talle abi pakkuma,

lubades avaldada ta memuaarid,
et j��dvustada tema s�jan�gemus

ning tema vaatenurk
Ameerika ajaloo v�tmehetkedele.

L�puks n�ustus Grant Twaini
pakkumisega, et raha teenida

ja pere vaesusest p��sta.

Kuid suvel enne kirjutama asumist
hammustab ta virsikut

ja tunneb mingit torget

kurgus. Ta ei saa aru, milles asi.

Ta l�heb arstile ja avastatakse, et
tal on v�hk, mida ei saa opereerida.

Ta m�istab, et see on surmav.

Mis on mu saatus?
Kas pean j�lle �rkvel p�sima?

Pean �ppima hinge t�mbama.

Suudan vaevu
veel �ht ��d kannatada.

Grant kirjutas memuaarid
kohutavates tingimustes.

Ta �tles, et iga vee joomine

oli kui sulatina neelamine.

Memuaaride kirjutamine oli agoonias
Granti kangelaslik pingutus.

Ta p�sis elus puhta tahtej�u toel.

See on ta elu viimane lahing.
V�idujooks surmava v�higa,

et memuaarid l�petada
ja pere pankrotist p��sta.

Ta ei lasknud sel
nagu �ldse millelgi end l��a.

L�puks oli ta edukas
ja sai raamatu valmis.

Need k�ited on p�hendatud
Ameerika s�durile ja meremehele.

U. S. Grant, 1885.

Ta sureb kolm p�eva p�rast viimase
lehek�lje kirjutamist.

Twain m�istab otsekohe,
et Granti kirjutatu

on Ameerika kirjanduse
monumentaalteos.

Mu peres on ameeriklased ja
seda juba sajandeid k�igis harudes.

Ta memuaarid on tohutult olulised
ja m�jusad.

Need teenivad Juliale
�le poole miljoni dollari,

mis oleks t�nap�eval palju rohkem.

Raamat on v�ga edukas
ja seda loetakse k�ikjal.

Tihti unustatakse,
et Grant oli surma hetkel

sisuliselt maailma kuulsaim
ameeriklane.

Tema surmale reageeriti
h�mmastavalt.

Riiklik matus New Yorgis

algas �leriigilise kellade l��misega
nii P�hjas kui ka L�unas.

Teda leinas kogu rahvas.

Granti haud New Yorgis

1900. aastal �tles T. Roosevelt,
et Grant, Lincoln ja Washington

on Ameerika ajaloo
kolm suurt kangelast.

Isegi sajandivahetusel on ta osa
kangelaslikust taevav�lvist.

J�rgnevatel k�mnenditel
haihtub see k�hku.

Juhtus nii, et s�ja kulgu

k�sitlesid paljud l�unaosariikide
meelsed ajaloolased,

kes on ��rmiselt kallutatud
n� kaotatud lahingu ideest.

Kaotatud lahingu lugu on sisuliselt
L�una p��d �elda:

"Kuidas ohverdati nii palju
nii halva eesm�rgi nimel?"

Seega muudeti lugu. "V�itlesime
osariikide iseseisvuse eest."

See sai valdavaks k�sitluseks

ja Granti roll mattub selle alla.

Tema p�randit r�nnati
kolmel eri juhul.

Paljud teavad Granti kui lihunikku.

Granti teatakse kui joodikut.
Teda teatakse korrumpeerununa.

K�ik muu eemaldatakse
ja j��b kodus�ja v�itnud mees,

kes oli alkohoolik ja halb president.

Kaotatud lahingus on Grant pahalane

Ja Lee kangelane.

Kui teda austanud p�lvkond suri,

ta unustati.

Konf�deraadid kaotasid kodus�ja,
aga v�itsid m��diloomes.

Grant j�i m��di valele poolele.

1885. a juuli

Kolm n�dalat enne Granti surma

Kas loen sulle �he?

See on Konf�deratsiooni s�durilt.

Ulyssses?

"Lugupeetud kindral Grant.
Loodan, et lubate

poisip�lves Appomattoxis
relva langetanud mehel

v�ljendada s�damlikku
kaastunnet teile ja te kannatustele.

Olen j�lginud te tegevust hetkest,
kui j�tsite mulle hobuse ja m��ga

ning saatsite mind koju p�ldu harima.

N�gin uhkusega,
et rahvas teid austas.

N��d teie kannatuste ajal

kurvastasin, et nii vapper
ja v�imas hing

peab teie kombel kannatama.

Selle loo juures on midagi kaunist
ja ameerikalikku.

Ta tuleb vaesusest.

Ta tuleb viletusest. Tal on palju
raskusi ja eba�nnestumisi.

Ta t�usis k�rgeimale v�imule
ja sai ajastu suurimaks kindraliks.

K�ige kiuste ja uskumatutest
takistustest hoolimata

sai temast v�idukas kodus�ja kindral.

Ta juhatas v�idukat armeed, mis viis
4 miljonit orja vabastamiseni.

Grant on ebakangelaslik sangar

meie suurimas rahvuseeposes

ehk kodus�jas ja rekonstrueerimises.

Ta p�hendus
Ameerika v�rdseks muutmisele.

Grant oli esimene
kodaniku�iguste president.

Tema t�us oli sama ebat�en�oline
kui igal teisel Ameerika suurkujul.

Alistamatu tahe, visa meelekindlus.

Moraalne n�gemus.
- Ta oli v�itleja.

T�eliselt ameerikalik lugu
patriotismist

ja v��rtustest. Sellest,
kes me oleme ja tahame olla.

Uskusin alati, et kuhugi minnes
v�i midagi tehes

ei tohi tagasi p��rduda
v�i peatuda

kuni kavatsetud asi oli saavutatud.

by DayAfterDark ehk roserain