Original subtitles

See on ebareaalne kaalutusetunne...

Une ja unenäo vahel. Ma pole veel ärganud, näen alles und.

Mul pole kohustusi, vastutust

ja ma ei pea täitma kellegi soove.

Ma magan. Maailma parim tunne.

Päike paistab, taevas on sinine,

meri mu all on meeldivalt jahe ja ma olen selles üksi.

Juba minuti pärast unenägu katkeb,

mind äratab reaalsus ja võib tunduda, et minu maailmas

on kõik on ideaalne.

Ja säh sulle!

Tere hommikust, kallis. - Tere hommikust.

Nüüd vist taipate, mida pidasin silmas, kui rääkisin

oma ideaalsest maailmast.

On hetki, kui usun seda ise ka.

Need on mingid hetked väljaspool aega ja ruumi,

mis ei erinegi unisest kaaluta olekust. Pole vaja kuhugi joosta

ega kellelegi aru anda.

Olen vaid mina ja on hetk, milles lahustun.

Mõnus, röstleivad on valmis.

Meil on mahla. - Aitäh, kallis.

Ja nüüd sajandi küsimus:

kas enne piim või enne helbed?

Loomulikult piim enne.

Ma ei teagi, minu isa teeb...

Aitab.

Head isu. - Head isu.

Tahan duši alla minna.

Tõesti? - Jah.

Kohe näitan sulle dušši.

Mida sa teed? - Tule siia.

Tule siia.

Hüppame.

Aitäh, kapten. - Tantsi, kuni oled noor.

Nagu ütlete, kapten. Aga tõesti - aitäh.

Pole tänu väärt. Arnise jaoks pole millestki kahju.

Olete kuulnud: ütle, kes on su sõbrad, ma ütlen, kes oled sina?

Tema on Rea. Ta on oivaline.

Aga ta pole mu sõber.

Minu sõber on Hernes.

Ma ei armasta üldistusi,

aga Hernes on mu parim sõber.

Tean teda 1. klassist alates.

Ta on mu elu kõige stabiilsem suurus.

Pole mind kunagi alt vedanud, alati aitab ja on kogu aeg mu kõrval.

Tere hommikust. - Tere hommikust, tibupoeg.

Istu ja söö. Söö. - Ema,

olen juba nädal aega vegan. - Jälle?

Sa teadsid? - Ma pole ju tema emme.

See jääb sinu südametunnistusele. - Kui mina olin noor,

istusin regulaarselt sibulasupi dieedil.

Veganlus ei ole dieet. See on veendumus.

Ja ma lugesin ühest uurimustööst, et veganlus

parendab mehelikku potentsi.

Ehk peaks ka sulle sellise kokteili tegema? - Ei.

Mul pole sellega mingeid probleeme.

Ja sa tead seda suurepäraselt. Tead jah.

Oota, kas see ongi kõik? - Jah.

Ja kuhu sa end asutad? - Lähen jooksma.

See on midagi uut.

Ära ainult esimesel korral üle pinguta. - Jäta nüüd, isa.

Aeglaselt ja ettevaatlikult, eks? - Olgu, isa.

Hernes on vanemate lemmik,

nende lootus ja tulevik... Ühesõnaga - kõik.

Rumal on see, et Hernele endale näib,

et ta pole keegi.

Ja nüüd hüüdke minu järel...

Aga Laura on mu elu üks nurgakive.

Lauraga tutvusin keskkoolis, kui läksin humanitaarklassi.

Laura on äärmiselt pessimistlik,

aga ta oskab anda eluks parimaid nõuandeid.

Kristaps on tema noorem vend.

Ei taha. - Võta nüüd.

Ta on sünnist saadik valmistanud kõigile suuri probleeme.

Ka käteosavust ei treeni ta

mitte kõige parimate kavatsustega.

Järgmine kord lähed kolooniasse, Kristaps.

Saad sellest aru?

Cēsise alaealiste parandusasutusse.

Laura ema on kindel, et Kristapsi päästavad vaid kõrgemad jõud.

Muidugi vaid Laura abiga.

Ta andis elu meie pattude eest.

Halleluuja. - Halleluuja.

Aga meil on veel ka kolmas sõber. Paula.

Ta üüris pool aastat koos minu ja Lauraga korterit.

Me otsisime kolmandat ja - ole lahke.

Paula on morsekoodis saadetis, mis on aheldatud

ja Daugava lainetesse uputatud.

Paula! -Oma minevikust ja perekonnast

ta põhimõtteliselt ei räägi.

Paula!

Paula!

Kui suuremale osale inimestele mõjub üksindus frustreerivalt,

siis Paulat see motiveerib.

Tere kõigile! Homme täpselt kell 18.00

kohtume minu Instagramis otse, et arutleda selle suve

trendide teemal. Varuge maasikaid,

sest saab olema väga kuum ja mis peaasi -

seksikas arutelu. Tšau.

Vähemalt mõnikord motiveerib.

Paulast kuuleme kindlasti veel,

olen selles igati veendunud.

Kerige kukele, soigujad. Kärvake maha!

Paula ei kao kuhugi.

See on minu ülikool.

Vau. Väga kena.

Mina siia küll sisse ei saaks,

mitte kunagi. Näib, nagu Hippokrates vaataks mind kusagilt.

Kindel see. Nii...

Seal on mu loengusaal, seal aga raamatukogu.

Seal on kohviautomaat. Soovid kohvi?

Kurat!Tegelikult pean minema.

Saada mulle siis hiljem sõnum. - Teen seda.

Sa oled võrratu.

Üheks ööks saab mu... Üheks ööks saab mu kodust sinu kodu.

Kõik on korrapärane, aga tean, et sa ei teadnud seda.

Armastan vaheldust ja mul ei õnnestu üksi olla.

Laura? Tõotan, et kui unustad veel kord võtmed maha,

võid Davidit oodata, kes sind haletseb, minul on siiber...

Võtmed on vist kusagil käekotis.

Arvata võib. - Tervist.

Tõsiselt või? - Mul pole teda kuhugi panna.

Sa pole ta lapsehoidja. Ta pole su lapsehoidja.

Keegi pole kellegi lapsehoidja.

Jeesus!

Tal on õigus.

Kristaps. Ei taha olla koletis, kes sulle seda räägib,

aga keegi pole siin su üle eriti rõõmus.

Milleks sulle sellised sõbrad?

Tõsiselt räägid või? - Olgu, räägin veidi Laurast.

Aita mind, Issand... - Kui Laura oli 3-aastane,

hakkas ta isa jooma.

See tuli tal nii hästi välja, et ta otsustas,

et midagi paremat teha ta ei oskagi.

Ta jättis Laura ema koos kahe lapsega maha.

Kristaps päris isalt sõltuvuse ja Laura

usaldamatuse kõigi meeste vastu.

Hea, et Laura meestega tegemist ei tee.

Laura ema seda muidugi ei tea ja tore ongi.

Emale piisab ühestki raskest lapsest.

Aga heidame pilgu eeskujulikele lastele.

Vana, see võtab kümme minutit.

Kuni olen kaine ja suudan juhtida, sõidan oma autoga ise.

Vana. Vana...

Aitäh.

Noh, kas oli mõtet sulle mesilast laena?

Mesilast? - Räägi juba: oli või mitte?

Oli, igal juhul oli.

Uskumatu. Sa oled selline kretiin. Mida nad sinus leiavad?

Sa pead ka kõike teadma.

Ära muretse, kui hiljem joome,

räägid ise kõik ära.

Kallis. - Ei,

meil pole alkoholi valimisega mingeid probleeme,

oleme sellel alal profid.

Minu isa joob seda.

Aga minu oma toda. - Ja ema joob seda.

Ostate meile paar pudelit?

Ehk saate ka ise veidi maitsta. - Kas teil raha üldse on?

Mõnel on vanus ja mõnel on raha.

Nojah...

Otsustasin ka varajaste linnupoegade klubiga liituda.

Mida? - Otsustasin ärgata kell viis,

see stimuleerib produktiivsust, paljud toimivad nii.

Ütleme nii: tõusen vara, teen kõik toimetused ära

ja ülejäänud päev on vaba.

Vaba, jah?

Kõlab nagu teema teiselt planeedilt.

Olgu.

Hei, peorahvas! - Tere.

Ei, tõsiselt või? - Mida?

Miks te vahite iga kord?

See on mu vend, ma ei saa ju teda tänavale jätta.

Jätad. - Olete lausa külalislahkuse etalonid.

Aitab lobast. Kristaps, aita lahti pakkida.

Kontrolltöö jälle kaks?

Jah. Ma ei saa teda kogu aeg ema kaela sokutada.

Kus Paula on? - Duši all.

Hernes. - Mida?

Sul ila tilgub. - Keri õige...

Tere.

Kas meil on täna mingi tähtpäev või? - Ei,

keegi unustas meie ukse taha kastitäie pudeleid.

Klassika. Hea, et ma meiki maha ei võtnud, muidu peaks uuesti värvima.

Sa näeks ka meigita hea välja.

Jajah.

Hernes, kas sa ei taha minu juurde kursustele tulla?

"Kuidas tüdrukuid ligi meelitada". Sa vajad oskusi ja mina raha.

Kristaps, aitab tuupimisest,

vala mulle juua. - Hernes. Hernes.

Muide, daamidest rääkides... Halloo! Daamidest rääkides: kus sa eile olid?

Laura, ma olin paradiisis.

Ja loodan ka täna sinna sattuda.

Tere. - Kartsin juba, et sa ei vasta.

Andesta, siin on selline lärm, et ma ei kuulnud. - Ei.

Jälle pidutsete? - Veidi.

Miks sa minuga rääkides oma tuppa läksid? Saanuksin ka peost osa.

Mida veel? Tahtsin sinuga kahekesi olla.- Tõesti?

Kui keegi poole veel mõistnud, siis Linda on minu tüdruk.

Jah, olukord muutub ühe keerulisemaks.

Ta sõitis Erasmuse programmi raames vahetusüliõpilaseks

ja mina korraldasin siin vastu-Erasmuse.

Saate aru küll, mida mõtlen.

Sul toimub seal ka midagi? - Ei, miks?

Tavaline pühapäev.- Ma ju näen, et midagi toimub.

No oota. - Linda, ära hakka. Mul on juba aeg ja sinul ka...

Ära ainult korralda armukadedusstseene.

Ma ei korraldagi. Ei korralda, mäletan meie kokkulepet, ongi kõik.

Minu käed on puhtad, sinu kohta ma ei tea.

Puhtad.

No kui sa ütled nii...

Peale selle on mul probleeme usaldusega.

Helistame homme? - Olgu.

Olgu.

Hei.Kas kõik on korras?

Jah. Kõik on korras.

Olgu siis. Ma armastan sind.

Ja mina sind.

See algas, kui olin üheksa-aastane.

Ärevusel on erinevad väljundid.

Näiteks hirmu, higistamise või kiirenenud hingamise kujul.

Võib esineda peapööritust, lihaspinget

ja võimetust keskenduda.

See juhtub äkki, eelhoiatuseta,

nagu organismi reaktsioon millelegi ootamatule.

Aga ärevus võib olla ka pidev, nagu katkematu taustamüra

ja minu puhul ongi just nii.

Paanikahood vegetatiivse düstoonia taustal -

nii nimetavad seda arstid.

Oleks huvitav kuulda, mida nad arvavad

minu hoogude pisikesest boonusest, mille olen maha vaikinud.

Piisab, kui ise end põrunuks pean.

Ja mida teie siin seisate?

Mida me üldse tähistame?

Seda, et pole midagi tähistada.

Hei!

Täna ei tohiks pummeldamisega nii liiale minna, nagu eelmisel korral.

Peaasi, et Paula ei pummeldaks täna nii nagu eelmisel korral.

Tahan siit vehkat teha.

Kui villand mul sellest on.

See ongi põhjus, miks ideaalne maailm pole ideaalne.

Ma kuulen inimeste mõtteid.