Original subtitles

KAS ARMASTATE BRAHMSI?

Olge lahke. Tänan. - Tänan, madame.

Tere õhtust. - Tere õhtust.

Kas Gaby on juba tulnud? - Jah, tulge üles.

Gaby, ma jään hiljaks. Kas härra on helistanud? - Non, madame.

Ma ei saanud takso! Ja jäin siis ummikusse.

Kas mu kleit on valmis? - Oui, madame.

Ole hea ja pane vannivesi jooksma. Aga mitte liiga kuum!

Ai, mu lukk! See jukerdab alati, kui ma... Pole hullu.

Gaby, kuhu sa panid mu... Pole hullu, juba leidsin.

Ma tahaksin selga panna naaritsanahkse jaki.

Kas sa kinnitasid vöö kleidi külge? - Oui, madame.

Ütle parem Jah, proua". Sa õpid ju inglise keelt.

Oui... Jah, proua.

Mine võta vastu ja ütle, et ma astusin just uksest välja.

Halloo? Jah. Oui, monsieur.

Oota, ma kohe võtan. - Üks hetk. -Jälgi vannivett, Gaby.

Roger, kullake. Anna andeks, aga ma jään hiljaks.

Sa ju tead, et Pariisi liiklus on sellisel kellaajal lausa...

Mida?

Sa ei saa? Juba jälle, Roger?

Saan aru, et äriasjad, aga...

Täna on ju nii eriline õhtu. Meie viies aastapäev.

Mis aastapäev? Meie kohtumise aastapäev.

Ei-ei, ma saan aru. Jah, homme sobib kenasti.

Head ööd, kallis. Head ööd.

Mehe jaoks on sõna „äri" väga kasulik. -Jah, väga.

Mina teie asemel esitaksin talle ultimaatumi. - Millise ultimaatumi?

Et te kas abiellute või muidu... - Ei, Gaby.

Ma olen rääkinud, et me ei taha abielluda. - Tema ei taha.

Me mõlemad oleme abielus olnud. Me õppisime sellest üht ja sama:

inimesed peavad olema koos oma vabal tahtel, mitte kohustuse pärast.

Vabadus on väga oluline. - Talle, mitte teile.

Jäta, Gaby. - Ta käib teiste naistega väljas.

Seda küll. - Teie ei käi teiste meestega väljas.

Sest ma ei taha. - Kah vabadus!

Sa muretsed minu pärast liiga palju.

Minu ema ütleb, et noorena ei ole see oluline,

aga vanemaks saades tahad abielluda.

Kas ma olen siis nii vana? - Ei. Aga te olete liiga palju üksi.

Vabandan eilse pärast. On olnud kohutav nädal. - Tean, Roger.

Üritan tehingut Taaniga läbi suruda, Hollandi oma põrus.

Streigi pärast pole Ameerikast kaup saabunud.

See kõik ei ole eriti helge. - Muidugi.

Kas peaksime alla andma? Kolima maale ja elama vaikselt majakeses jõe ääres?

Sa ei oskaks seal endaga midagi peale hakata.

Sa ei saaks elada ilma oma veoautode ja traktorite ja linnameluta.

Ja pikkade Pariisi õhtuteta.

Sa oled viimasel ajal väga kiiresti sõitma hakanud. - Tean.

Mida see tähendab? Soovi nooreks jääda?

Sina ei jää kunagi vanaks. - Ma jumaldan sind.

Sa mõistad kõike, mida ma ütlen. Ja vastad kõigile mu küsimustele.

Ma olen lihtsalt eriline. - Oled küll.

Ma ei tea, kui palju kordi ma olen seda teinud:

kummardunud raadiot sisse lülitama, kui sa mind õhtusöögilt koju viid.

Paula. Kas ma käitun sinuga liiga egoistlikult?

Ei, Roger.

Tõsi, ma tunnen end vahel üksildasena ja mitte nii noorena.

Ja ma igatsen su järele. Aga ma tean, et sulle on su äri nii oluline.

Kas sa tead, kui oluline sina mulle oled? - Küllap vist.

Peaaegu unustasin: käisin täna Jacques Bunnelliga lõunal.

Üks ta sõber otsib kujundajat. Rikas ameeriklanna, uus korter.

Siin on nimi ja aadress, ta ootab sind homme hommikul.

Aitäh sulle. - Selle eest makstakse ilmselt päris hästi.

Raha kuluks ära küll.

Head ööd.

Lasen sul rahus magada.

Tere õhtust. - Tere õhtust.

Kas me võiksime... - Mis juhtus? Me otsisime sind.

Tere hommikust, Suzanne. - Tervist, monsieur Philip.

Tere hommikust. - Tere hommikust.

Mina olen Philip Van der Besh.

Kas tulite mu ema juurde? - Jah. - Palun võtke istet.

Loodan, et pole liiga vara. - Ei, ema on kindlasti ärkvel.

Te tulite korterit kujundama? - Jah. - Seda oleks vaja küll.

Kus te istute, kui siin on rohkem kui kolm inimest?

Ma ei tea, olen päevad läbi tööl ja koju jõudes lähen kohe voodisse.

Te vist töötate väga palju? - Jah, ma olen advokaat.

Enne keskööd naljalt voodisse ei saa ja ärkan koos koiduga.

Kell saab kohe 11. - Nojah...

See on veidi ebatavaline. Ma võin ju teile ka rääkida.

Minu kõige tähtsam klient läks täna hommikul Guillaufsse.

Giljotiini? Taevake, kasta on surnud?

Ma ei tööta palju, isegi mitte piisavalt.

Kas sooviksite üht sigaretti? - Jah, aitäh. - Kuhu ma...

Aitäh.

Kas väljas sajab ikka? - Ei, ikka ei saja.

Ma ei oska rohkem midagi öelda. Ma ei tunne teid.

Muidu ütleksin teile, et mul on hea meel teid jälle näha. - Miks?

Ei tea, lihtsalt ütleksin. - Kas monsíeur Philip on läinud?

Ruttu, ema tuleb! Millal te sündisite? Päev ja kuu?

Philip? - Jah, ema.

Siin sa oledki. Võiksid üks kordki enne ühtteist kodust välja minna.

Olingi just minemas. - Ma ei mõista, miks monsieur Fleury sind talub.

Lihtne: sa oled ta rikkaim klient. Nägemiseni.

Loodan, et me kohtume veel. Edu teile.

Andke andeks. Olete minu juurde? - Härra Bunnell palus,

et ma täna läbi astuksin. Jacques Bunnell.

Ta ütles, et te rääkisite... - Korterist. Te olete kujundaja?

Ta kiitis teid taevani.

Aga enne, kui alustame, tahaksin ühe asja selgeks teha.

Ma ei kannata, kui inimesed üritavad ära kasutada...

Suzanne!

Neile peab kõike kümme korda ütlema. Ärge saage valesti aru.

Ma tahan, et korter oleks ilus, aga selleks on mitu viisi.

Mul oli üks noor mees... - Madame? - Jah?

Te kutsusite, madame? - Jajah, Suzanne.

Ma olen ju sulle öelnud, et ära jäta aknaid lahti.

Oui, madame. - Palun jäta see meelde.

Oui, madame. - Ta unustab nagunii.

Teenijad olevat siin odavamad, aga see närvipinge...

Millest ma rääkisingi? - Et teil oli üks noor mees.

Noor mees? Ah jaa, muidugi, kujundaja.

Ta ei pidanud kaua vastu. Olen mina elus röövleid näinud...

Võtke ometi istet, kullake. Aga nii häbematult varastada...

Millal te sündinud olete? - Kuidas palun?

Ma ei mõelnud aastat, seda ma ei söandaks küsida.

Aga mis kuus? - Juunis.

Aga täpsemalt? - 13. juuni. - Kaksikud, kui põnev!

Ega tejuhtumisi kellaaega mäleta? - Ei, kahjuks mitte.

Kahju küll. Nõndaks, kas kasutame allkorrusel Louis XV stiili?

See läheb veidi kallimaks. Ja kui tahate mööbli alles jätta...

Seda kohe kindlasti. Tulge, ma näitan teile maja.

Asjad on pikalt laos seisnud, las hakkavad end lõpuks ära tasuma.

Mu poeg õpib rahvusvahelist seadust ja me reisime palju.

Nüüd peame mõneks ajaks Pariisi jääma. Kas te kohtusite Philipiga?

Te peate kohtuma, ta on üsna võluv. - Jah, me kohtusime.

Ja ka üsna nutikas, ehkki mul ei ole õrna aimugi, mida ta mõtleb.

See on söögisaal.

Kahju, et tema käega nii juhtus. - Mis käega?

Ta hoiab kätt niimoodi. - Tõesti? Ma polegi märganud.

Eks ma pean siis vaatama. Mis puudutab söögisaali...

Takso! - Kas ma tohin teid ära viia?

Kas te olite kogu aja siin? - Ei, juhtusin lihtsalt mööda sõitma.

Ma sõidan Hausmanni bulvarile. - Sobib.

Kas tõesti? - Muidugi. - Tänan.

Sellesse pugemine on paras kunst.

Kõik korras? - Jah, lihtsalt sukk jäi kinni.

Kas ma sõidan liiga kiiresti? - Ei, olen sellega harjunud.

Üks mu sõber sõidab väga kiiresti. Ta ütleb, et see hoiab teda noorena.

Kas ta tahab nooreks jääda? - Jah. - Mina küll ei taha.

Olete sündinud õige tähemärgi all, et korterit kujundada? - Ma loodan.

Kas teie usute tähemärke? - Ei. Aga teie ema laseb neil end juhtida.

Nii on mugav: kui lased tähtede! oma elu korraldada,

ei pea sa ise oma tegemiste eest vastutama.

Kas ta jättis teile ebaselge mulje? - Mingis mõttes küll.

Tegelikult ta ei ole seda, üksnes teeskleb.

Teesklemine on teil vist veres. Kuidas teie käsi on? - Pole viga.

Nõudke emalt jooksvalt tasu. Ta on rikas ja ihne ja vihkab arveid.

Te ei tohiks oma emast nii rääkida. - Ma ei ole enam laps.

Just sellepärast. Kui vana te olete? - 25.

Ja teie?

(M).

Mis teile nalja teeb? - See imetlev vile.

See oli imetlevam, kui te arvate.

Tänan.

Kas te tuleksite mõni päev minuga lõunale? - Ei.

Nii lihtsalt kohe ei? - Nii lihtsalt.

Vabandage, ma ei tahtnud olla järsk.

Aga minu töögraafikuga on raske lõunat planeerida

ja nüüd veel teie ema korter... - Saan aru.

Palun siit paremale. - Hästi.

Suur tänu teile. - Pole tänu väärt.

Nägemiseni.

Tere hommikust. - Hommikust, monsieur Philip.

Hommikust, monsieur Philip. - Tere hommikust, Hélėne.

Tere hommikust, Alice. - Hommik.

Ta on sulle kolm korda helistanud. - Miks? - Kust mina tean?

Ilmselt Guillaut' aruande pärast. - Ma andsin selle eile ära.

Küllap siis selle pärast.

Mis juhtus? Kas said haiget? - Ei, pole hullu.

Ei-ei, lase lahti! Sina ja su näitemängud, ausõna!

Alice, ma kohtasin hommikul kedagi.

Muidugi. Maailma kaunimat neiut? - Ei, naist.

Soe, võluv, rõõmus. Ja ometi nii kurb.

Tema silmades oli sügav nukrus. - Miks?

Ma ei tea. - Aga tema abikaasa?

Mis abikaasa? - Kas ta ei ole siis abielus?

Kust mina seda teadma pean? - Äkki peaksid välja uurima?

Mida see muudaks? - Palun vabandust.

Kui ta ongi abielus, siis õnnetult. Ta ei ole õnnelik.

Sest ta saaks õnnelik olla ainult sinuga. - Just!

Monsieur Van der Besh. - Tere hommikust.

See teeb kuus tosinat. Tänan. Vabandust.

Sa ikka tead, mis kell on? - Jah.

Sa armas aeg! Palun vabandust. Mul läks hommikul kodus kauem.

Mu ema ei tunne end hästi.

Ma rääkisin su emaga telefonis täpselt viis minutit tagasi.

Minu meelest oli ta täiesti terve. - Nojah... Tal on juba palju parem.

Aitäh teile küsimast. - Lugesin su Guillaut' aruannet.

Mul ei ole vaja sulle öelda, et ma pean sinu perekonnast väga lugu.

Küllap sa tead, et ma võtsin sind heal meelel enda juurde tööle.

Kuid paistab, et sul ei ole mingeid ambitsioone ega vähimatki tööisu.

Miks? See aruanne ei kõlba kuhugi.

Ei mingeid osundusi ega õigusakte, mis meie juhtumit toetaks.

Mis sul seda tehes arus oli? - Ma ei tea.

Kas see ei lähe sulle korda? - Läheb. - Milles siis asi?

Ma lihtsalt ei tea, mida teen. - Sa ju õpid prantsuse seadust?

Ei, tähendab... Mida ma teen?

Mida ma olen teinud, et tõestada, et olen elus?

Kas sa üritad nalja heita? - Ei.

Ma tahan teada. Kuidas see käib?

Näiteks jõudis mulle just kohale, et ma ei ole kunagi olnud armunud.

Mina olen. Tee see aruanne ümber.

Mis ta nimi on?

Ma ei tea.

Sa näed täna vapustav välja.

Ütled seda alati, kui seda kleiti kannan.

Pean laskma teise samasuguse teha. - Ei, asi pole kleidis.

Kuidas läheb? - Hästi, tänan küsimast.

Kuidas sa selle koha leidsid? - Ma ei tea.

Ilmselt käisin siin äripartneritega. - Tere. - Tere õhtust.

Sa paistad siin kõiki tundvat. - Ei, see on lihtsalt üks selliseid õhtuid.

Kõik paistavad nii noored olevat. - Noored? Vaevalt küll.

Näiteks tema?

Ei, aga ta üritab. - Noormees!

Ma pean täna kahjuks varem koju minema. Ma sain tööd.

See Jacques Bunnelli antud kaart... - Sa käisid seal?

Täna hommikul. Tema nimi on Van der Besh.

Üks neid rikkaid naisi, kes on elanud kõikjal maailmas, kuid tekitavad tunde...

Tere. - Tere. Kui naljakas. See on tema poeg.

Härra Van der Besh, härra Desmarest. - Ma teadsin, et leian teid.

Te otsisite mind? - Jah. - Kui kena.

Ma otsisin teid igalt poolt ja teie olite kogu aeg siin.

Mitte kogu aeg. Me õhtustasime Berkeleys.

Hakkasin juba mõtlema, kas te olite päriselt olemas või üksnes unenägu.

Kelner! Kaks viskit, palun.

See koht on ülerahvastatud.

Kas te olete abielus? Ma loodan, et ei. - Palun väga!

Andke andeks, härra. Ma vist poleks tohtinud seda öelda.

Kas sooviksite kohvi? - Ei, ma ei salli kohvi.

Ma võtaksin ühe selle... Ei, kaks.

Ega see muudaks enam midagi. Ma tulen kohe tagasi.

On see vast mees. Päris mees, tugev ja enesekindel...

Asjad ei ole nii lihtsad.

Kas te armastate teda? - See ei ole teie asi.

Andke andeks.

Imelik, olen täna päev läbi ainult vabandanud.

Kolm viskit, palun, Claude. - Oui, monsieur Desmarest.

Tere. - Tere.

Väike maailm, kas pole? - Ja täis meeldivaid üllatusi.

Ma ei mäleta küll, kus me... - Kallis.

Kas mu välgumihkel on sinu käes? - Kallis, sa ju mäletad...

Monsieur Chérel, monsieur... - Desmarest. Roger Desmarest.

Olge lahke, monsieur Desmarest. - Aitäh, Claude.

Oli tore jälle näha. - Nägemiseni.

Ja siis torkas mulle pähe, et ma ei tea isegi teie nime.

Olge lahke.

Andke andeks, kui ma midagi valesti ütlesin.

Me kõik oleme mingil ajal liiga palju joonud.

Kas sooviksid tantsida, kallis? - Suurima rõõmuga. Vabandage.

Kas tohib? Tänan.

Ärge muretsege, me ei jää kauaks.

Philip, me läheme Régine'i, kas tuled ka? - Tule, Philip!

Kummaline poiss. - Kas just seda. Lihtsalt väga noorja veidi purjus.

„Ma otsisin teid kõikjalt. Hakkasin juba mõtlema,

kas te olite päriselt olemas või üksnes unenägu."

Komplimendid, Paula. - Ta on ju kõigest poisike.

Ja kohutavalt ebakindel. - Ebakindel?

Noormees otsib sind kõikjalt, võtab su käest kinni ja küsib,

kas sa oled abielus? Ta ei ole sugugi ebakindel.

Sellest on kaua aega möödas, kui keegi mind mööda Pariisi otsis.

Ja see meeldib sulle? - Loomulikult.

Ta läks ära.

Tore, nüüd saan ma rahus lõpuni juua. Vabandust.

Ma pean tõesti koju minema. Kui ma kaua üleval olen,

näen homme õudne välja. - Jäta, mul just hakkas lõbus.

Ta lööb ju akna puruks.

Kallis, palun tõsta ta välja. - Läksime!

Kõik on korras, ausalt. Minuga on kõik korras.

Otsi ta võti üles. - Mul on võti. - Kus?

Ma ei ütle. - Jätke!

Noorhärra Van der Besh, kas teile tundub, et ma olen teie autojuht?

Kes see mees on? - Olge lahke.

Minu võti. - Kas te saate ikka hakkama?

Loomulikult!

Head ööd.

Üks hetk.

Head ööd.

Head ööd. - Head ööd. - Aitab küll. Head ööd.

Roger! - Pagan küll!

Kahju, kui sa end hästi ei tundnud. - Ei, see oli päris lõbus.

Head ööd, kallis. - Kas ma tohin tulla ja ühe napsi teha?

Oota.

Ei, seda te ei saa. Polsterdan seda Margo Glenville'ile.

Margo Glenville võib põrgu käia, ma pean selle endale saama.

Sellega on siis korras.

Ma armastan teid! Pean lippama.

Kus mu asjad on? - Siin. Aga see ei sobi teie seintega.

Värvime nad siis austrivalgeks.

Kas tulen homme? - Jah, on paar lampi,

millele võiksite pilgu peale heita. - Tulen umbes kuue ajal.

Nägemiseni, mu arm.

Tere.

Ma tulin vabandama. - Seda pole vaja.

Tänage oma abikaasat minu nimel, et ta...

Kuidas teie pea on? - Elan vist üle. Ehkki ma ei tea, kas tahan.

Te näete veidi kehv välja. Peaksite püüdma magada.

Asi on selles, et mul on kõht tühi. - Minge siis sööma.

Sellepärast ma tulingi. Te ütlesite, et teil on palju tegemist,

aga ehk tulete siiski lõunale? Tahaksin eilset õhtut heaks teha.

Seda pole vaja. - Aga ma tahan.

Mis tähtede! teie jaoks täna varuks on? Kas ema rääkis? - Jah.

Ma pean kindlalt jätkama seda, mida ma teen,

ükskõik kui lootusetu see ka tundub. - Te näitlete jälle.

Palun?

Täna on nii ilus päev. - Võime sõita maale lõunat sööma, olen autoga.

Või Bois'sse. Kui teil igav hakkab, saate takso kutsuda.

Teil on kõik läbi mõeldud.

Jälle katki! Ilmselt kõik teie tüdruksõbrad kannavad pükse.

Mul ei ole neid. - Tüdruksõpru? Miks?

Ma ei tea.

Püüdke mõelda. Millal inimesed hakkasid teist eemalduma?

Olen tundnud paljusid tüdrukuid, aga mu suhted ei jää kestma.

Küllap see on minu süü, aga nad kõik on nii noored.

Mis selles halba on? - Ma ei tea. Ilmselt on viga minus.

Näiteks mu viimane tüdruk oli ilus ja täpselt selline,

nagu vanemad inimesed noori ette kujutavad.

Ja kuidas vanemad inimesed noori ette kujutavad? - Teate küll.

Nad üritavad dekadentlikud välja näha,

kihutavad väikeste autodega, hambad kokku surutud.

Ja niipea kui hommikul ärkavad, torkavad suitsu suhu.

See tüdruk väitis, et armastus ei ole mitte midagi muud

kui kahe naha kokkupuude.

Ja siis? - Mina usun, et armastus on enamat.

Ta nuttis, kui ma ta maha jätsin. Ma ei ole selle üle uhke.

Mulle ei meeldi asju lõhkuda, lahku minna ja hüvasti jätta.

Siis ei tohiks te kunagi armuda. - Kas tõesti?

Ma loodan, et ei. - Kas teie armastate oma abikaasat?

Ma ei ole abielus.

Olge lahke, härra. Teie vein. - Tänan.

Pärast eilset peaksite vett jooma. - Vajan seda üksnes julgestuseks.

Kas ma ajan teile hirmu peale? - Kardan, et teil hakkab igav.

Ilmselt peate mind ärahellitatud ja imalaks noormeheks,

kellele vanemad sebivad hea töökoha

ja kes üritab iga hinna eest asjalik näida.

Kas te peate ennast selliseks? - Ei. Ma armastan oma tööd.

See ei kõlanud väga innukalt. - Äriseadus?

Mis saaks olla veel igavam? Aga kriminaalseadus...

Miks te siis sellega ei tegele?

Minu suguvõsas ei praktiseerita kriminaalseadust. Nii ei lähe.

Kas olete mõrvaistungil käinud?

See on imeline. Igas riigis erinev ja alati omal moel nii põnev.

Ameerikas on see nagu jalgpall. „Miks te valetasite? " „Ei valetanud!"

„Me teame, et teil oli relv." „Vastuväide!“

„Tagasi lükatud." „Valetate, te ähvardasite ta tappa."

„Ei ähvardanud! Te seisite Howardi ja Masoni nurgal."

„Vastulause! Heaks kiidetud? „Teie kõrgus! Heaks kiidetud."

Prantsusmaal on teistmoodi.

Prantslaste! on loogika ja sofistika ja ehe draamatunnetus.

Ƒaccuse! Vabandust.

Süüdistan teid surnute nimel, et väldite oma kohustust inimesena,

et olete lasknud armastuse! mööda minna,

jätnud unarusse oma kohustuse olla õnnelik,

elades kõrvalepõiklemises ja salgamises ja alistumises.

Teid tuleb selle eest surma mõista. Teid karistatakse üksindusega.

Milline kohutav karistus. - Kõige hullem.

Kõige hullem ja hirmutavam: olla üksi ja ilma armastuseta.

Kas pole?

Jah.

Küllap peate mind täna veel tobedamaks kui eile. - Ei.

Või et ma näitlen jälle... - Ei, ma mõtlesin endast. Ja ka sellest,

et te olete liiga noor, et tunda end üksi ja armastuseta.

Teieju ei tea. - Ei.

Selleks on vaja kaht.

Armastamisest ei piisa, on vaja ka olla armastatud.

Te olete nukra moega. - Ei sugugi.

Ma tahaksin...

Ma ei tunne teid üldse, kuid mulle meeldiks mõelda,

et te olete õnnelik.

Siin sobib hästi.

Olemegi kohal.

Aitäh lõuna eest, nägemiseni. - Kuhu te lähete?

Mul on üht-teist teha. - Kas tohin kaasa tulla?

Ei. Aga mul oli väga tore, suur tänu veel kord.

Kas ma tohiksin teid saata? - Ei. Nägemiseni.

Tere.

Võiksin teie pakke kanda. Ja viia teid tagasi teie poodi.

Palun ärge olge vihane, ma ei suudaks seda taluda.

Te olete nagu laps. Ilmselt teid hellitati lausa hullupööra.

Seda küll, ema andis mulle kõike. See oli lihtsam kui keelduda.

Aga isa? - Me lasime tema juurestjalga, kui olin seitsmene.

Pärast seda reisisime emaga kahekesi. Kodu on seal, kus on süda.

Ja reisimine avardab vaimu. - Täiesti tõsi.

Tohutus koguses ebavajalikku infot, millest on õhtusöökidel palju kasu.

Mul on tuhandeid tuttavaid, ilma sõpruse koormata.

Olen käinud 27 koolis ja oskan 13 keeles armastust avaldada.

Pole paha. - Jeg elsker dig. See on mu lemmik.

„Ma armastan teid" norra keeles. - Õppisite mõnelt norra tüdrukult?

Jah. Jeg elsker dig. Lisasilp tekitab omapärase emotsiooni.

Olengi kohal. Nägemiseni. - Oodake veidi.

Kas te armastate Brahmsi? - Kuidas?

Salle Pleyelis on pühapäeval suurepärane kontsert.

Brahms. Kas te armastate Brahmsi?

Mis lahti? - Seda küsiti minult viimati siis, kui ma olin 17.

Mida te vastasite? - „Jah.“ Olin armunud, me läksime kontserdile,

istusime üleval rõdul, hoidsime käest kinni ja kuulasime... Brahmsi?

Ma ei ole kindel. Aga see oli väga armas.

Nii et te armastate Brahmsi? - Ma ei tea, see oli ammu.

Tulete siis minuga kontserdile, et selgust saada.

Mul on nädalavahetusel tegemist. Üritan nädalalõpud vabad hoida.

Kas selle mehe pärast, kellega eile koos olite? - Jah.

Kas see on kindel suhe? - Jah. Nägemiseni. Aitäh veel kord.

Naljakas. - Mis asi?

Mehed suitsetavad alati pärast. - Tõesti? Ma pole sellele mõelnud.

Suitsetavad jah. Kas ma saaksin ka ühe? - Ikka.

Sa tead nii põnevaid asju, Maisie. - Ütle, miks sa mind Maisieks kutsud.

Mul on nimede peale ülihalb mälu. See teeb elu lihtsamaks.

Kas sa kutsud kõiki oma tüdrukuid Maisiedeks? - Jah.

Kui armas. Mitmes Maisie mina olen? Maisie Seitsmes?

Või kahekümne seitsmes? Või saja kahekümne seitsmes?

Maisie Esimene. - Kui noobel! Palun veel šampanjat.

Mul on hea meel, et sa juhtusid täna sinna kokteilipeole.

Minul ka. Ehkki ma ei saa aru,

miks sa kenade poiste seast minu välja valisid.

Need poisikesed! Aina lobisevad ja lobisevad.

Nad armastavad lobiseda. Aga sina...

Niipea, kui ma sind nägin, sain kohe aru, mis sul mõttes on.

Ära naera, tänapäeval on see haruldane. Küsi suvaliselt neiult.

Kuidas sa Charélist lahti said? - Vaene André.

Ta on filmides nii tähtis, aga kui sa vaid teaksid, kui igav ta on.

Ma ei saa seda kunagi teada. - Ara tema pärast muretse.

Roger, sõidame nädalalõpuks ära?

Kindlasti sa tead imelisi kohti Pariisi ümbruses.

Sa oled ju vaba?

Kuulsin, et sa oled veidi seotud. On see tõsi?

Ei-ei, ma olen vaba.

Jah, kallis.

Ei, ma ootasin, et sa annad teada, mida nädalalõpul teha tahad.

Vabanda, aga nädalalõpp on ainus aeg selle tehinguga tegelemiseks.

See mees on Brüsselis, ma pean temaga kokku saama.

See võib tähendada 75 traktori müüki. - Jah, ma mõistan. Loomulikult.

Ma ei tea. Võib-olla ma lähen kinno.

Jah, ma tean, et ta mängib laupäeviti bridži.

Kes? Ei, Jimmyle ma küll ei helista. Miks ta peaks mind välja viima?

Roger, sa ei pea hakkama minu nädalalõppu plaanima!

Kui sa ei taha, et ma lähen, siis ma vaatan, mida teha annab.

Ära räägi rumalusi, muidugi sa pead minema.

Ma olen pärastlõunal tööl. Uks klient palus, et ma tuleksin.

Ütlesin ära, aga nüüd ma ju võin minna.

Jah, me mõlemad teeme tööd. Millal sa tagasi tuled, kallis?

Ma olen siin ja ootan. Sõida ettevaatlikult.

Muidugi. Nägemiseni.

Vabanda, kallis, ma jäin hiljaks. Teadju, kuidas see käib.

Miks te seisate? Liigume, liigume!

12000 franki? Sa armas aeg! See teeb ju 24 dollarit meetri eest.

Mul on täna nii halb olla.

Kui palju see maksab? - See on 14000.

Ma võtan selle. - Hästi.

Sellel ei oleju midagi viga? - Ei. Mulle meeldib.

Ma olen asjade käiguga väga rahul.

Te olete suutnud lühikese ajaga imesid korda saata. - Tänan.

Pean teile rääkima, et kavatsen 19. kuupäeval õhtusöögi korraldada.

Järgmise nädala kolmapäeval. - Ma ei jõuaks...

Andke andeks, aga ma saatsin juba kutsed välja.

Ma annan endast parima. - Teie tulete muidugi ka.

Tänan. Palun vaadake neid materjale, madame Van der Besh.

Vabandust. Kutsuge mind Teresaks.

Valisin selle teie ja selle teie poja magamistoa jaoks.

Tegelikult ma saatsin kutse ka teie sõbrale Roger Desmarest'Ie.

See on ta nimi, eks? Kuuldavasti olevat ta väga võluv.

Heldeke, Pariis on tõesti nii väike! Kõik teavad kõiki.

Kas sooviksite teed? - Ei, aitäh.

Aga ma sooviksin, et te vaataksite neid siin.

Ma ei suuda täna enam midagi vaadata.

Ma usaldan teid jäägitult, ärge ainult liiga palju kulutage.

Madame? - Suzanne, palun too meile teed.

Oui, madame. - Mõtlesin seda teie poja tuppa.

Ma ei oska öelda, mis Philipile meeldiks.

Ta ei oleju nii keeruline. - Ta on täiesti võimatu.

Peaaegu maniakaal-depressiivne. Kord armastab maailma, siis vihkab.

Just nagu ta isa. Teate, ta joob.

Tema isa jõi ka. Aga nii võluv...

Siin sa oledki, kullake. Me rääkisime just sinust.

Oh ma õnneseen. Tervist. - Tere.

Vabandage, ma pean minema. - Aga tee?

Aitäh, aga mul on tegemist. Tänan, et leidsite aega.

Helistan reedel. - Nägemiseni, kullake.

Ärge unustage 19ndat! - Ei unusta. Nägemiseni.

Ma saadan teid välja.

Mis on? - Ei midagi.

Kas midagi on halvasti? - Ei. Kas ma tohin teiega alla tulla?

Ma ei osanud oodata, et teid täna näen.

Mis sai teie nädalalõpust? - Roger pidi tööasjus ära sõitma.

Või nii.

Nägemiseni. - Nägemiseni.

Lüliti on teie selja taga.

Laske mul minna.

Laske mul minna, te muutute tüütuks.

Philip, palun laske mul minna.

Gaby! - Oui, madame, kohe tulen!

Tere hommikust, proua. - Gaby!

Ma armastan sind iga päev, aga pühapäeviti lausa jumaldan.

Ma võiksin teile igal hommikul söögi voodisse tuua.

Liiga patune, Gaby. Kas kirsimoosi ei ole rohkem?

Kui kahju, eks ma siis homme toon. - Teile on sõnum.

Kus see on? - Telefoni teel öeldi. Väga vara.

Härra ei soovinud teid häirida. - Monsieur? - Ei, üks teine monsieur.

Ta ei öelnud oma nime, aga sundis mind mitu korda sõnumit kordama.

Ja mis sõnum see oli?

„Ma vabandan eilse pärast. Kas te armastate Brahmsi?"

Kas teate, mis see tähendab? - Jah, tean küll.

Mis see brahms on? - Mine vaata sinna.

Teine album ülevalt.

Jah, seesama. Pane peale.

Tubli. Nüüd esimene lüliti.

See ongi Brahms.

Pane riidesse. - Kas ma pean?

Mis kell on? - Umbes pool kuus.

Kas me ei võiks ööseks jääda ja homme ära minna? - Ei.

Miks mitte? - Pean täna õhtul Pariisi jõudma.

Miks? - Pole sinu asi.

Mina ei tule. - Mida? - Mina ei tule.

Maisie!

Ei! - Lõpeta ära, Maisie.

Ma tahan siia jääda. - Jäta kohe järele! - Ei!

Ma tahan siia jääda! - Jäta järele!

Tere. - Tervist. - Mul on hea meel, et te armastate Brahmsi.

Kas armastan? Ma tõesti ei tea. - Vahet pole, peaasi, et tulite.

Ma ju tohin teid vaadata?

Vabandust.

Kuiv martiini? - Aitäh.

Kui palju see teeb?

Üheksa franki. Tänan.

See ei tee midagi, ma tellisin just nimelt kuiva.

Mis lahti? - Ei midagi.

Kell helises, kas peame saali minema? Vaheaeg saab kohe läbi.

Kas tulete pärast kontserti minuga sööma? - Ei, ma pean koju minema.

Ta pidi ju nädalalõpu ära olema? - Roger tuleb ilmselt täna tagasi.

Aga kui ei tule? - Sel juhul õhtustan üksi.

Peab ikka väärt mees olema, et te nii pühendunud olete.

Pime ja ennastohverdav... - Ma armastan teda.

Aga tema? - Mis temaga on?

Kas tema armastab teid ka? - Jah.

Muidugi, teie maailmas on kõige paremas korras.

Ärge mängige küünikut, see ei sobi teile.

Teie vanuses peaks uskuma... - Arge naerge mu üle.

Ärge rääkige minuga nagu viieaastasega.

Andke andeks. - Ma ei naera mitte teie,

vaid rollide üle, mida te mängite. Olge lihtsalt teie ise.

See on tõsi. Sellest ajast, kui ma teid nägin,

olen mänginud geniaalset advokaati, häbitut armastajat,

ärahellitatud last ja jumal teab mida veel.

Aga see kõik on ainult teie pärast.

Kas te ei leia, et see on armastus? - Me peame kiirustama.

Andke andeks, jäimegi hiljaks. - Kuss!

Kui kaua te...

Kui kaua te Rogeriga olete...? - Viis aastat.

Ja te olete olnud õnnelik? - Jah, olen küll. - Alati?

Mitte alati. Viis aastat õnne ja kahtlusi, soojust ja valu.

Aga ainult õnn on see, mis loeb. - Te ei ole praegu õnnelik.

Olen küll. - Ma tean, et ei ole. - Ma ütlesin, et armastan teda.

Mina armastan oma ema, oma hoidjat, oma autot.

Ma ei... - Te armastate teda, aga olete üksi.

Veedate oma pühapäeva üksi, sööte õhtust üksi.

Kui sageli te üksinda magate? - Teil ei ole õigust! - On küll!

Mul on õigus teisse armuda ja miski ei saa mind takistada.

Ja kui ma vähegi suudan, siis löön teid temalt üle.

Ja seda ma ka teen.

Palun, monsíeur.

Mis see on? - Brahms.

Kust sa tead? - Diktor ütles.

Kas sulle meeldib?

Pühapäeva pärastlõunal ei tule raadiost mitte midagi.

Pane eelmine kanal tagasi. - Midagi muud ei tule nagunii.

Naljakas. Kui ma olin kaheksane, tahtsin dirigendiks saada.

Mina tahtsin saada filmitäheks. Ja saangi.

Ma pean homme õhtul Cheréliga õhtustama.

Aga helistan sulle kohe, kui sealt minema saan. Sobib? - Jajah.

Inetu sinust mind täna üksi jätta. Hakkan sinust puudust tundma.

Maisie, ma ei saa sõita. - Ära räägi rumalusi, sa sõidad väga hästi.

Õigupoolest sa teed kõike hästi.

Tervitus.

Mis lahti? - Ei midagi. Tore sind näha.

Kuidas su reis läks? - Kenasti.

Kas sa jõudsid just koju? - Jah.

Kus sa käisid? - Salle Pleyelis kontserdil.

Kas sa armastad Brahmsi?

Miks sa seda küsid? - Kuulasin tagasiteel autoraadiost Brahmsi.

Kuidas sa sinna sattusid? - Noor Van der Besh kutsus.

Mul polnud midagi teha ja ma ei mäletanud, kas armastan Brahmsi.

Noor poiss esitas mulle tobeda ja triviaalse küsimuse

ja mina ei osanud vastata. Olin unustanud.

Mul ei seisa viimasel ajal miski meeles.

Ainult mehe nimi, keda armastan, aga keda kunagi ei ole.

Milles asi? - Ma ju ütlesin, keegi esitas mulle küsimuse.

Aga mul ei ole vastuseid ja ühtäkki tunduvad kõik küsimused nii tähtsad.

Kas ma armastan Brahmsi? Mis on mu lemmikvärv?

Kas ma armastan roose? Kas ma armastan sind?

Mis on juhtunud? Mida see poisike sulle ütles?

Mis vahet siin on, kuni ma sind armastan?

Sa ju tead sellele vastust. - Mida te tegite?

Kuulasime Brahmsi. - Aitab juba Brahmsist!

Ma ei saa teda välja jätta. - Mida see tähendab?

Kas asi on minus? - Jah, sinus ja minus.

Sa tead, et ma armastan sind. - Ei tea. Ma ei tea enam midagi.

Roger, kas see aeg on tõesti juba kätte jõudnud? Juba?

Mida ma peaksin sulle ütlema? Et sa oled mulle kõige tähtsam?

Ma tahan inimest, kes oleks minu jaoks olemas.

Kelle peale võib kindel olla, keda armastada ja usaldada.

Vahel tahaksin olla üks libudest, keda sa baarist üles korjad.

Ei usaldust, austust ega imetlust. Ainult armastus.

Sa tead, et need naised ei tähenda mulle midagi. - Tean.

Ma olen selline. Ma ei ole kunagi üritanud seda varjata.

Tõsi, sa oled olnud aus. - Ja sulle ei lähe see korda.

Sa ise ütlesid. - Tõsi.

Kui me mõlemad oleme ausad... - Me oleme nii enesekesksed.

Milles asi? - Ma tahaksin, et me võiksime uuesti armuda.

Tollal olime tulevikus nii kindlad. - Ma olen ka praegu kindel.

Miski ei ole muutunud. - Ja me jätkame samamoodi?

Muidugi. - Igavesti? - Muidugi. Miks mitte?

Ma armastan sind.

Sul oli kehv nädalalõpp. Ma poleks tohtinud sind üksi jätta.

Anna andeks, et pidin seda tegema. - Nüüd on kõik hästi.

Kus me õhtust sööme? - Kus sa sooviksid? - Mul ükskõik.

Panen kohe teise kleidi ja teen meigi korda.

See võtab ainult hetke. Näe, su mask kukkus alla.

Kõik on korras.

Vahest lähme I'Escargot'sse? - Arvad, et sinna saab laua?

Ma usun küll. - Kas sa soovid midagi juua?

Kas soovid ka? - Ei, aitäh.

Räägi, kuidas Brüsselis läks. Kas su reis oli edukas? -Jah, väga.

See ei kõlanud eriti innukalt. - Või hoopis Chez Allard?

Ei, nad on pühapäeviti kinni. L'Escargot sobib hästi.

Roger, mul on nii hea meel, et sa täna tagasi tulid. - Minul ka.

Kas liiklus oli hirmus? - Pühapäeviti on alati hull.

Aga mööda alleesid saab kiiremini. - Alleed? Brüsselist ei tuleju ühtki alleed.

Muidugi. Kas ma ütlesin „allee"?

Nad on tee nii hästi korda teinud, et see tundus nagu allee.

Jõudsin meeldivalt kiiresti.

See on tore. - Ehk läheme kuhugi, kus mängib elav muusika?

See oleks tore.

Ma ei tea, millised kohad lahti on. Võime ringi sõita ja vaadata.

Hästi.

Kas see on uksekell? - Jah. Ma teen lahti.

Tere, Gaby. - Bonsoir, monsieur.

Kes tuli? - Gaby.

Prouale on kiri. - Sulle on kiri. - Hästi.

Kuidas su inglise keel edeneb? Ma pole sind ammu näinud.

Mina olen siin olnud.

Kellelt see on? - Ma ei tea.

See on ise kohale toodud. Võta. - Aitäh. Palun loe see mulle ette.

See võib ju isiklik olla. - Vaevalt küll.

Siiski. See on noorelt Van der Beshilt.

Vahet pole. Meil sinuga ei ole ju teineteise ees saladusi?

„Ma pean teie ees vabandama. Olin armukade,

aga armukade saab olla ainult asjade pärast, mis kuuluvad meile.

Nüüd saate minust mõneks ajaks rahu.

Sõidan homme tööasjus Londonisse seoses ühe väga tähtsa juhtumiga.

Aga mul on ükskõik, sest ma mõtlen kogu aeg ainult teile.

Palun pidage meeles - isegi kui te ei taha mind enam kunagi näha -,

et ma armastan teid.

Teie Philip."

Ma olen valmis. - Sa pole veel öelnud, kuhu sa tahad minna.

Mingi elava muusikaga koht oleks tore, eks? - Hästi.

Mu isand, nagu mu õppinud sõber märkis, on faktid tõesti lihtsad.

Ühel teatud päeval ja ajal ühes teatud kohas

põrkasid kokku kaks laeva, inglise ja prantsuse oma.

Siin on paberid, mida te palusite Pariisist saata. - Tore.

Kuidas läheb? - Kenasti. - Teile on ka kiri. - Aitäh.

Huvitav, kuidas selgitaks minu õppinud sõber lihtsate sõnadega

tunnistaja Sharpi antud tunnistust, kes väitis,

et ta kuulis 10 minutit enne kokkupõrget inglise laevalt antud häiret.

Äärmiselt keeruline küsimus. Ja siis on veel udu teema.

Tunnistaja Glenville väitis, et udu oli hajumas,

tunnistaja Olivier seevastu, et udu oli tihenemas.

On veel varustusülem Belnappi antud tunnistus... - Belnapp.

...kes oli sunnitud tunnistama, et ta lahkus sillalt paar minutit varem,

et minna kohvisse suhkrut lisama. Lubage, et värskendan teie mälu:

madrus Gendrin märkas esimesena...

Pean kohe Pariisi sõitma. Väga tähtis asi. - Mida?

Võtke. Vabandust.

Londoni lennujaama, palun. Aga lähme Dorchesterist läbi.

Kõik on lausa imeilus. Eks ole? -Jah, mu arm.

Tänan sind, Myrtle. - Kas ta on kallis?

Minu jaoks mitte, kullake. - Ja kes on see mees?

Tema? Ta vist tegeleb veoautode äriga.

Vähemalt nii naine mulle rääkis. Ta näeb niimoodi välja küll.

Minu meelest on ta väga võluv. - Arvate?

Õigupoolest küll, jah.

Roger, palun ära igavle. - Igavleda?

Kuidas saakski igavleda nii veetlevas ja rõõmsas seltskonnas?

Ole madame Van der Beshiga viisakas, sa pole temaga rääkinudki.

Olen küll. Ma ütlesin tere õhtust ja et temast oli kena mind kutsuda.

Palun, sealt ta tulebki. - Kulla Paula, kõik imetlevad korterit.

Lausa enneolematu kiidulaul. - Väga meeldiv.

Võite tema üle uhke olla, monsíeur. Paula, ta võib teie üle uhke olla.

Seda ma olen, madame. - Teie tegelete siis... veoautodega?

Jah. - Kui põnev.

Ostate Ameerikast autosid ja müüte neid Euroopasse?

Vahel ka vastupidi: ostame Euroopast ja müüme Ameerikasse.

Me oleme väga paindlikud. - Kui vaimustav.

Kahju, et Philip teid täna ei näe. Te näete nii võluv välja.

Philip on mu poeg. Ta saab maruvihaseks, kui kuuleb,

et tal ei õnnestunud teiega kohtuda,

ta on töö pärast Londonis. Kas ta rääkis teile?

Philip on Paula järele hull. See on tegelikult lausa liigutav.

Jah, ma tean. - Õhtusöök on laual.

Hästi, Suzanne. Marie-Helėne, Claude, õhtusöögile!

Raymond, sina istud madame Fleury kõrval.

Alain, mon cher, sina istud madame Tessier' kõrval.

Paula, rääkige temaga moodsas! maalikunstist,

tal on vapustav kollektsioon. Ja teie istute minu kõrvale.

Räägite mulle oma veoautodest ja sellest, mis te nendega teete.

Te olete lõvi, eks? - Kuidas palun?

Ilmselt olete sündinud juuli lõpus või augusti alguses.

Ei, mai alguses. -Ahaa, sõnn! Oleksin pidanud aimama.

Siin on lauakaart, madame. - Merci.

See on alati kõige raskem, üritada inimesi õigesti paigutada.

Ma ei saa enda käekirjast aru. Francoise, teie olete siin.

Marie-Hélėne, teie olete siin. Claude, teie...

Monsieur Philip! - Õhtust, Micheline.

Paula, kullake, teie olete siin. Ei, kullake, teisel pool.

Alain, te olete tema paremal käel ja Raymond vasakul...

Lucien, teie olete Francoise' kõrval, tema paremal käel.

Andke andeks, aga ma pean teiega aus olema.

Minu meelest on see absurdne.

Nad nimetavad end abstraktse ekspressionismi esindajateks,

kuid ma tahaksin teada, mida nad õieti üritavad väljendada?

Tõepoolest.

Me rääkisime Jean Duprést. Olete kuulnud tema viimasest seiklusest?

Ma ei tea kahjuks isegi, kes see härrasmees on.

Te ei tea Jeani? - Kahjuks mitte.

Ja ma ei kujuta ette, miks peaks ta seiklused mind huvitama, kui just...

Kui just? - Kui ta ei seikle just minu naisega.

Ja õnneks ma ei ole abielus. - See on üsna piiratud seisukoht.

Kui kõik oleksid sellised, millest meil siis rääkida oleks?

Philip! - Tere õhtust.

Ma loodan, et ma ei sega. - Me ei oodanud sind enne laupäeva.

Mõtlesin sind üllatada. - Philip, misjuhtus?

Kas juhtum sai lahendatud? - Ei. Aga asjad edenevad väga hästi.

Kas sa oled söönud? - Jah, ma sõin lennukis.

Istun siia ja olen teile seltsiks.

Ei, Marcelle, monsieur Philip on juba õhtustanud.

Tere. - Tere.

Pean tunnistama, et Philip näeb hea välja.

Töörabamine sobib talle. - Kas just töörabamine...

Ma sain teie kirja kätte. Tulin kohe tagasi.

Kas sooviksite puuvilju? - Ei, aitäh.

Ma poleks uskunud, et võin Londonit niimoodi vihata.

Teil vedas. Ema tahab teiega rääkida.

Ja teie tahate Paulaga rääkida? - Just. - Üks hetk.

Ma tahan teilt midagi küsida. - Mida? - Seda et...

Kas ma saaksin ühe sigari? - Muidugi.

Mida sa Philipile ütlesid? - Palusin temalt sigarit. Mis siis?

Sa olid nii vihase moega. - Ei olnud.

Kas oleks põhjust? - Ma ei tea. - Olge lahke. - Tänan.

Kas te armastate sigareid? - Ei, kahjuks mitte.

Kas toon teile midagi juua? - Ei, aitäh.

Me peaksime minema, mul on vaja vara tõusta.

Kui Paula ei ole väsinud, võin ta hiljem koju tuua. - Miks mitte.

Kas see meeldiks sulle, kallis? - Ei, ma... Kell on juba palju.

Head ööd. - Head ööd.

Te lõite peo särama. See hääbus, kuni noor armastaja kohale jõudis.

Nüüd on neil, millest rääkida.

„Kas kuulsitejuba madame Van der Beshi sisekujundajast?

Ta kujundas proua korteri ja võrgutas pealekauba tema poja."

Sellest võib asja saada, Paula.

Noore isanda magamistuba sättides võid ju ka isanda ära sättida?

See teeks töö palju huvitavamaks.

Kas sa sõidad homme ära? - Jah. - Kuhu?

Lyla ju rääkisin. Sveits, Taani, Saksamaa.

Kui kaua sa ära oled? - Umbes kümme päeva.

Roger, ma...

Head ööd.

Philip! Kuidas teie siia saite?

Pidite kihutama nagu hull. - Palun istuge autosse.

Miks te lollusi teete? - Palun. Ainult hetkeks.

Miks te Londonist tagasi tulite? - Et teid näha.

Milleks? - Milleks? Teie kiri.

See on ju naeruväärne. Mida ma kirjutasin?

Et ma tuleksin ruttu tagasi. - Ei...

„Armas Philip. Teie kiri oli väga kurbja ma ei ole seda väärt.

Ma igatsen teie järele. Tulge ruttu tagasi."

Ma ei mõelnud seda nii. Olin väsinud ja õnnetu ja üksi...

Andke andeks, ma poleks tohtinud seda kirjutada.

Aga te mõtlesite seda nii?

Sel hetkel ilmselt küll.

Kas pärast seda on midagi muutunud?

Ei, miski ei ole muutunud.

Olge lahke. SAS 252, võite lennuki pardale minna. - Siiapoole, härrased.

Kas saatsid sõna, et nad vastu tuleksid?

Jah, nad on autoga. - Roger! - Paula.

Ma tulen järele. - Meil ei ole palju aega.

Ärge muretsege.

Paula, mida sa siin teed? - Helistasin sulle,

aga sa olid juba läinud. Tahtsin sind näha. - Tule siia.

Ma vabandan eilse pärast. Olin vihane, õieti armukade.

Kas sa võtad mind kaasa? Ma tahan sinuga kaasa tulla.

Tule mõistusele, lennuk väljub kohe.

Ma võin kodust läbi käia, asjad pakkida ja õhtul tulla.

Kallis, minuga on kaasas kaks meest peakorterist.

Mida ma neile ütlen? - Ütle, et olen su naine.

Ameeriklased reisivad ju alati koos naistega. - See on hullumeelsus.

Kas asi on selles poisis? - Ei, asi on minus. Palun, Roger.

Hei, Roger! - Kohe! - Me jääme lennukist maha!

Ära muretse, ma tulen varsti tagasi. Kümme päeva, mitte rohkem.

Raputa see poiss maha, ta häirib sind.

Ja ära noruta, kõik saab korda. Küll sa näed.

Sa ju tead, et ma armastan sind. Helistan, kui tagasi jõuan.

Nägemiseni, kallis.

Olen 40 aastat seadusega tegelenud ja ma ei ole mitte kunagi näinud,

et keegi keset kohtuistungil lahkuks.

Ma ütlen sulle: kui su ema sinu eest ei kostaks, laseksin su kohe lahti.

Antud olukorras panen sind üht uurimust tegema.

Halloo?

Kes küsib?

Härra Van ger Besh on hetkel hõivatud. Uks hetk, palun.

Seal ta ongi, palun oodake. Seekord läksid sa küll liiale.

Mis ta ütles? - Ma ei kuulanud. Mis on?

Sulle on isiklik kõne. Naisehääl ja see ei ole su ema. - Halloo?

Jah, Paula. Muidugi me saame rääkida.

Ma mõtlesin, et võiks õhtul... - Ma kardan, et ma ei saa.

Mis mõttes? - Me ei tohi rohkem kohtuda.

Palun saage aru. Mis ka juhtuks, te saate üksnes haiget.

Palun ärge üritage minuga kohtuda. Kas saate mulle seda lubada?

Philip, te peate mulle lubama. Palun.

Jah, muidugi.

Lähme ära, Philip, mulle aitab.

Tulejuba. Me oleme mitu päeva niimoodi ringi tiirutanud.

Sa ütlesid, et annaksid kaks aastat oma elust, et armuda.

Ma tean, et ma nii ütlesin. Ja ma kahetsen seda. See oli ammu.

Mina olen armunud. Aga ta ei usu mind.

Mina usun. Sa oled mulle seda tuhat korda rääkinud.

Hakkame minema. Tule, Philip.

Mina igatahes lähen.

Kas saad hakkama? - Jah. - Ma helistan homme. Nägudeni.

Tervist.

Su sõber läks ära ja jättis su üksi?

Sa räägid armastusest, nagu teaksid sellest kõike. - Teangi.

Kas teed mullejoogi välja? - Ikka.

Kaks viskit. - Kohe.

Räägi siis. - Millest? - Armastusest.

Seda on raske selgitada, kui just... - See ei ole mitte midagi.

Kõigest üks sõna ühes laulus. - Õigupoolest miljonites lauludes.

Seda ütlesid sa õigesti. See on kõige enam kasutatud sõna maailmas,

aga ei tähenda midagi. Kõigest üks sõna ühes laulus.

Vana hea armastuse terviseks.

Vana hea armastuse terviseks.

Kas laulad mulle veel?

Armastus on sõna vaid,

millel tähendus ei ole.

Lihtsalt veider viis öelda,

et kaks inimest tahavad olla koos.

Armastus on sõna vaid

ja kui lõbu alanud on,

siis on see sõna, mida kasutame paljude pattude varjamiseks.

Armastus on sõna vaid,

mida igaüks linnas teab...

Kui kaua te olete siin olnud? - Ma ei tea.

Te olete ilmselt läbimärg. - Ma pidin teid nägema.

Ma üritasin küll hoiduda... - Pole midagi.

Ajast, mil palusite mul lahkuda,

ei tea ma, kus olen või mida teen. Aga teie? - Mina? Ma teen tööd.

Käisin ühel esitlusel, ostsin uue kleidi.

Minu maja ees käib teeremont. - Tean, oleksin peaaegu kinni jäänud.

Paari päevaga saab tehtud.

Kas sa tõesti ei taha midagi? Külmkapis on päris head külma kana.

Mul on kõht nii tühi!

Kus või on? Või, või, või...

Kas sul veini on? Ei, oota. Tore, ma leidsin pudeli õlut.

Siin on ka veidi kurgi-tomatisalatit.

Paula, ma ei leia... Siin see ongi.

Plaat, kullake. Kas võiksid teise poole keerata?

Vahet pole, las ma ise.

Palun väga. Kuidas tundub, pole viga, mis?

Mul on tunne, nagu ma poleks mitu päeva söönud.

Hei, mu arm.

Oota, Gaby, ma panin eile öösel ukse ketti.

Bonjour, madame. - Tere hommikust.

Pole vaja, las ma ise. - Kas soovite, et ma... - Paula.

Kas sa saaksid...

Tere hommikust. Kas sa saaksid mind veidi aidata?

Gaby, see on Philip... Härra Van der Bush. - Bonjour.

Ära hommikusöögi pärast muretse, ma teen selle ise.

Tänan, Gaby.

Ma kutsun sind, kui vaja.

Ta oli kimbatuses. - Pigem üllatunud.

Gaby on mu valvurja kaitsja. Ta on minust palju vanem ja targem.

Mis kell on! Ma jään hiljaks. - Ara muretse, ma viin su ära.

Ei, ma ei taha. Kas sa võid leidsid?

Miks ma ei või sind viia? - Pole vaja.

Võin su nurgal maha panna, kui sa ei taha, et meid nähtaks.

Milleks? - Ma ei tea, lihtsalt arvasin...

Ära muretse, varsti saavad kõik teada. Ja see teeb neile palju nalja.

„Kas kuulsite juba Paulast ja ta noorest kallimast?

Nii elurõõmus naine, tal on pidev janu elu ja noorte meeste järele."

Kas see läheb sulle korda? - Õigupoolest mitte. - Väga hea.

Mis kell sa lõpetad? - Kuue paiku.

Mida ma kella kuueni teen? - Kust sa tead, äkki mul on õhtul tegemist?

Tõsi, ma ei tea. - Las ma aitan.

Mul ei ole õhtul midagi ees. - Tore.

Aga ikkagi, mida ma kuueni teen? - Ma ei tea. Tee tööd.

Tööd? Ma tean, mida teha.

Sõidan mööda Pariisi ringi, mõtlen sinust ja lõunatan üksi.

Ja ootan, kuni kell kuus saab.

Minge ees, ma tulen järele. - Kuhu sa lähed?

Teen ühe kõne. Laske meile takso võtta.

Mis ta number on? - 24. Ärge pabistage, ma tulen.

Halloo? - Paula?

Jõudsin just tagasi. Olen lennujaamas.

Kuidas sa end tunned? Kas lend läks hästi?

Ma tahan sind näha. Kas võiksime täna koos õhtustada?

Ei, ma ei saa sinuga õhtustada.

Vahest siis lõuna? - Jah, lähme lõunat sööma.

Kuhu? - Kuhu sa sooviksid?

Vahet pole, peaasi, et ei ole liiga palju rahvast.

Pré Catalan? - Hästi. Saame seal kokku.

Kas tulen sulle järele? - Ei, saame seal kokku.

Hästi. Pré Catalan kell üks. Ja Paula...

Ma ootan väga, et saaksin sind näha.

Nägemiseni, Roger.

Vabandust, et ma hiljaksjäin. - Ei, hoopis mina jõudsin varem.

Kas sa ei tunne end hästi? - Miks sa küsid?

Tavaliselt sa ei joo keset päeva. - Ah see. Olen lihtsalt väsinud.

Sel juhul võtan mina vermutit. - Teile ka? - Hästi.

Tundub, nagu poleks ammu näinud. - Kümme päeva. - Tundub pikem.

Helistasin Saksamaalt paar korda, aga ei saanud sind kätte.

Ma olen päris palju väljas olnud. Või siis lülitasin telefoni välja.

Tavaliselt sa ei tee seda. - Teie vermut, proua.

Tänan.

Kas sa Jimmyt oled näinud? - Ei.

Mida sa siis siin teinud oled?

Olen üsna palju Philipiga koos olnud.

See noor... Kas ta on ikka hull sinu järele?

Ja sina pead teda ikka võluvaks?

Jah.

Kõigest võluvaks või isegi rohkem? - Rohkem.

Ma ei oska selle peale midagi kosta.

Sa võiksid nii mõndagi kosta.

Kas ka siis, kui ma ütleksin, et kõik sõltub endiselt sinust,

ei oskaks sa midagi kosta? - Ma ei tea. - Mina tean.

Sa ütleksid, et armastad vabadust ja kardad sellest ilma jääda.

Ma ütlesin, ma ei tea.

Kuid ma jälestan mõtet, et sina ja see noormees...

Palun mulle sama. - Hästi, monsíeur.

Loodan, et ta on su aega väärt.

Asi pole selles. Ta armastab mind.

Sind Iõunale kutsudes ei tulnud mulle pähegi,

et pean kuulma sinu ja selle poisikese armuelust.

Sa oled alati kandnud hoolt, et mina teaksin kõike sinu suhetest.

See on vähemalt normaalne.

Tähendab...

Hüvasti, Roger.

Teie martiini, monsieur.

Vabanda, see oli minust rumal. Sa tead, et ma ei mõelnud nii.

Eks see oli ka minu süü. Vahest peaksime väikese pausi tegema.

Hüvasti, kallis. - Sa ju tead, et ma...

Sa tähendad mulle väga palju.

Ausalt.

Daamid ja härrad, palun panused.

Must paaritu.

Tänan.

Palun number 17.

Viimane neli, esimene kolm, kõik viiele.

Kallis, mis meie toa number on? - Mida? - Meie toa number?

Ma ei tea. - Aga sa ju said võtme.

425. - Kõik ülejäänu neljale ja 25-Ie.

Üks konjak, palun. - Roger! - Tere, Jimmy.

Mida sina Denuville'is teed? - Otsustasin korraks põgeneda.

Kas Paula on ka? Kus te peatute? - Ei, Paulat ei ole.

Ma ei ole teda kaks kuud näinud. - Vabanda, ma ei teadnud.

Seda on küll... Tähendab...

Nägemiseni, Roger.

Mu arm, pane aken kinni.

Palun, siin on nii külm. - Ara kutsu mind armsamaks.

Mis kell on?

Kas tead, et kell on alles viis? Miks sa ei maga, mu arm?

Sa pole veel voodissegi tulnud. - Palun ära kutsu mind armsamaks.

Sina ju kutsud mind Maisieks. - Lihtsalt ära kasuta seda sõna.

Mis sul viga on? - Arm, armastus. Kas tead, mida see tähendab?

Kas tead või? Mida tähendab armastus?

Kas me tulime siia minu sõnavara kontrollima?

Lihtsalt ära kutsu mind armsamaks. Öösel veel, aga mitte hommikul.

Mõni muutub õige pirtsakaks. Palun pane aken kinni.

Härra, teie auto on maja ees. - Aitäh.

Siin on teie arve. Ja raha tagasi. - Tänan teid.

Siin vastuvõtt. Jah, proua?

Monsieur Desmarest? - Ei-ei. - Ma pole teda näinud.

Tänan teid. - Tänan. Aga teie pagas?

Madame toob selle ära. - Hästi, härra. - Ma loodan.

Philip!

Ma tahan sinuga rääkida.

See ei saa niimoodi jätkuda. Sa pead tööd tegema.

Millal sa viimati kontoris käisid? - Teisipäeval.

Aga enne seda?

Sa ei tee enam mitte midagi.

Saadad mind hommikul ära ja ootad siis mind tagasi.

Ja nüüd oled veel jooma ka hakanud. - Ei, asi pole üldse nii.

Ma lihtsalt loputasin klaasi, sest sa ei salli korralagedust.

Tõsi, ma ei salli korralagedust. Ega ka valetamistja nõrkust.

Ja üsna varsti ei salli ma enam ka sind.

Seda oligi arvata, eks?

Ma ei mõelnud nii. Aga ma ei saa lubada,

et sinust saab minu pärast nõme ja laisk tolgus.

Ma olen sada korda käskinud sul tööle minna, see on viimane kord.

Ja kui ma ei lähe? - Siis ei saa me rohkem kohtuda.

Sa viskad mind lihtsalt välja? - Jah.

Jäta, Philip, sa ju näitled.

Vaata mulle otsa.

Milles asi?

Selles, et sa ei armasta mind. Ja ma ei saa sinna midagi parata.

Teadsin algusest peale, et sa viskad mind ükspäev välja.

Aga ma lootsin kogu aeg, et seda ei juhtu.

Ja isegi kui ma kogu maailma viski ära jooksin, ei muudaks see midagi,

sest nüüd on see juhtunud. Ja ongi kõik.

Oled sina alles tobuke. Laps, rumaluke.

Sa mängid mahajäetud armukest nii hästi, et hakkad ise ka uskuma.

Sa ju tead, et ma hoolin sinust. Vaata mulle otsa.

Sa ei taha, et ma lähen? - Ei, mitte täna.

Aga ma tahan, et sa teeksid tööd. - Seda ma teen, ausõna!

Ma kartsin nii väga.

Oh sa tobuke.

Mis on? - Tahtsin näha, kas sa oled siin. Vabandust.

Halloo? Kes helistab?

Jah, üks hetk, palun.

Madame Tessier? Monsieur Desmarest helistab.

Tere, Roger. - Paula.

Kuidas sul läheb? - Kenasti. Ja sul? - Hästi.

Ma sõidan järgmine nädal puhkama. Tead küll, on see aeg aastast.

Mäletad, me käisime alati nädalakese puhkamas?

Mõtlesin, et helistan sulle ja...

Hakkasin piletit ostma ja mõtlesin, kas võtan sulle ka.

Kardan, et see ei ole võimalik. - Või nii?

Asjad ei ole nii lihtsad.

Kuidas me saaksime teha näo, et midagi pole juhtunud?

Me mõtleksime sellele ikkagi. - Sellepärast ma lähengi.

Et mitte mõelda, mitte millelegi. - See ei ole eriti hea põhjus.

Parim.

Asi ei ole nii lihtne. Ja kindlasti ei ole sul selleks mind vaja.

Sa saad kindlasti üksi hakkama. Üksi või koos mõne... teisega.

Mida? - Ei midagi.

Sa ju tead, et nad ei tähendanud mulle midagi.

Kuni sul olin mina, kelle juurde tagasi tulla.

Nii et sa ei tule? - Ei, Roger. Hüvasti.

Hoia end, Paula. - Muidugi.

Oota. - Tee eluga! - Ära kiirusta mind. Näed?

Pole paha. - Vabandage, õhtusöök on laual.

Viimaks ometi. Väljas läheb külmaks, mis? - Üsnagi.

Kas te võiksite minna me tuppa ja tuua...

Mida sa sooviksid, kallis? - Kollast kampsunit.

Hästi, madame. - Lähme siis. - Ei, oota!

Kas sa tegid sohki? - Ei! Ma teadsin, et ma oleksin võitnud.

Kas sa ei teinud sohki ega lükanud palli jalaga? - Muidugi mitte!

Häbi sul olgu!

Nii tore, et ma sain su Pariisist välja tuua.

Sa oled siin hoopis teine inimene. - Tänan.

Jääme veel üheks ööks ja sõidame hommikul tagasi? - Miks mitte.

Philip!

Tere õhtust. Tervist.

Te tunnete madame Tessier'd, eks? Madame Fleury, monsíeur Fleury.

Ja need on Madeleine ja Pierre. - Tere õhtust.

Kas te sõitsite Pariisist välja õhtustama? Imetore koht, eks?

Kuidas liiklus oli? Me jäime eile St Cloudi juures ummikusse.

Aa, siin see on. - Kas see on õige? -Jah, tänan.

Istuge, lapsed, toit jahtub ära. Lucien!

Teie võti, härra.

Oli tore teid näha. - Nägemiseni. - Nägemiseni.

Kas võtame veel ühe joogi? See annaks sooja.

Kui vana ta on? - Madeleine, palun.

Lucien, kallis, küsi arve, see võtab neil siin sada aastat.

Siiapoole, teie laud on valmis.

Mine ees, ma tulen järele.

Kaks kuiva martinit. - Kohe.

Kuss, lapsed! - Olge lahke. - Tänan.

Kuhu madame jäi? - Ei tea, ta läks välja.

Aga teie õhtusöök on valmis.

Ma tahan tagasi Pariisi minna. - Hästi.

Miks sulle teiste inimeste arvamus korda läheb? - Ei lähe.

Iilida see muudab? - Mitte midagi. Arme räägime sellest.

Me räägime sellest ja sina kuulad. - Palun jäta.

See on sinust inetu ja minu jaoks alandav.

Sa teed sääsest elevandi. - Ei, hoopis sina teed.

Ma ei ole loll ega laps, kelle eest peab tõde varjama.

Kui sina nõus oleksid, abielluksin sinuga hommepäev.

Ära ole rumal, ma olen sinust palju vanem. - See ei loe.

Vanus ei loe. Ma armastan ja vajan sind

ja teiste arvamus ei muuda midagi.

Minu ja sinu ainus mure on Roger.

Ta on ikka pildil? sügaval su sees ja sa ei suuda temast lahti öelda.

Mida vanasti tehti, kui inimese sees deemon elas?

Palvetati, põletati viirukit, helistati kellukesi, tehti lärmi?

Kas me saaksime Rogeri sinu seest välja, kui ma seda kõike teeks?

Võimalik.

Anna andeks. Mulle ei tulnud pähegi, et sa...

Sulle ei tulnud pähegi, et ma suudan mõelda?

Kas keegi pakub viis tuhat? - 5000! - 5500.

6000! - 7000. - 7500. - 8000 vasakult teisest reast.

Paula, kas me jätkame? - See on teie otsustada.

Hind on veel madal. - Kes on see vastik mees,

kes, meie vastu pakub? - Uks teine diiler.

Ta loobub varsti, ma tunnen teda. - Parem oleks, sest ma...

Härrasmees vasakult teisest reast loobub.

Müüdud prouale 4500-ga.

Saimegi endale. - Tore! -Ja väga hea hinnaga.

Olge lahke. - Tänan, tuleme homme järele.

Need on hästi saadud, eks? - Need sobivad imehästi kabinetti.

Kui hästi järele mõelda, siis ma panen need Philipi tuppa.

Muide, kuidas tal läheb? - Miks te küsite?

Kas te ei kohtu temaga? - Ta käib aeg-ajalt kodus oma pesu võtmas.

Ma ei teadnudki. - Kullake, see on täiesti normaalne.

Õigupoolest ma lootsin alati, et Philip leiab mõne vanema naise.

Kas soovite, et maksaksin teile nende toolide eest vahendustasu?

Te ju raiskasite sellele oma aega ja teie aeg maksab midagi.

Jätke. - Kuidas soovite.

Kas ma tohiksin küsida midagi Philipi kohta? - Parem mitte.

Teie auto on ees, madame. - Tänan teid.

Kas ma võin teid ära viia? Ma sõidan Diori.

Ei, ma lähen jala. - Olete kindel? -Jah, aitäh.

Nägemiseni. - Nägemiseni.

Sa oled siin töötades siiski mõningal määral Prantsusmaa seadust õppinud.

Aga New York on see koht, kus sa töötama ja elama hakkad.

Ma vestlesin pikalt su emaga ja jõudsime kokkuleppele,

et antud olukorras tuleks su karjäärile kasuks,

kui sa kohe New Yorki naaseksid. - Väga kena teist. Aga ma ei lähe.

Kardan, et sul ei ole valikut. - On küll.

Siis pead sellest oma emaga rääkima. Alice!

Monsieur Fleury, kui tuleks välja, et teil on armuke -

ja kindlasti teil on -, siis kuhu teid saadetaks?

Hüvasti, härra.

Hüvasti, head aega! Jumalaga kõigile.

Palun siiapoole. Teie laud on seal.

Ei-ei, mitte see, mitte täna. - Kõik teised lauad on kinni.

Aga see siin? - Andke andeks, aga...

Ei mingit aga. Mis teie nimi on? - Francois.

Te ei tunne mind, aga tänane õhtu jääb meile mõlemale kauaks meelde.

Me võtame selle laua.

Sa oled hull. - Te kutsusite, monsíeur?

Jah. Me sooviksime lilli. - Jäta, Philip.

Palun leidke madame'ile kõige ilusam lillekimp. Olge hea.

Mercí, monsíeur. - Sa oled täiesti hull. - Täiesti.

Mida see kõik tähendab? - Me tähistame.

Mida? - Minu sõltumatust maailmast ja sõltuvust sinust.

Francom - Oui, monsieur?

Soovime alustada imeliste suupistetega

ja nautida kõige hõrgumat õhtusööki Maxime'i ajaloos.

Kas sooviksite alustada värske paté de íoie gras'ga? - Ei.

Siis kaaviar? - Jah. - Hästi.

Koos pliinidega? - Jah, ja viinaga. - Sommeljee!

Madame, kas te teeksite tantsiksite minuga?

Monsieur? - Viina, kõige paremat ja palju.

Aga veini? - Veini pole vaja. Uks šampanja, magnum.

Räägi ometi, mida see kõik tähendab.

Ma tulin töölt ära. Õigupoolest vahetasin selle Pariisi vastu.

Sa tulid töölt ära? Aga miks? - Nad tahtsid mind New Yorki saata.

Aga Philip... - Ei mingit aga, mitte sinult. Lepime nii kokku.

Philip, sa ei tohi nii teha. Ma ei saa seda lubada.

See on juba tehtud.

Ma nägin teda Balenciagas. - Bonsoir.

Ma nägin teda Balenciagas.

Seal oli ta Balmaini kleidis, päev hiljem kandis Lanvinis Givenchyt.

Kas pole naljakas?

Täna lõunatab ta Guy Laroche'iga ja kannab Chaneli kostüümi,

nüüd on ta siin üleni Dioris. Oleksin peaaegu sama kleidi ostnud.

Roger, millele sa mõtled? - Kui rumal see maailm ikka on.

Kuidas palun? - Ei midagi.

Tule, Maisie, tantsime.

Sommeųee!

Ma pean sulle pihtima. Oleksin peaaegu midagi hirmsat teinud.

Mida siis? - Su kaela ja õla vahel on imekaunis lapike,

mida oleksin peaaegu hammustanud. - Philip! - Kas tohib?

Jäta. - Mõtle sellele ja anna mulle teada.

Sa oled täna kusagil väga kaugel. - Kas tõesti?

Kas läheme Eléphant Blanci? - Miks? Mulle meeldib siin.

Kas läheme tagasi lauda? Meie toit vist saabus. - Hästi.

Siin on teie kaaviar.

Kas läheme kuhugi mujale? - Kui sina soovid.

Tegelikult pole vahet.

Mis siis nüüd saab?

Ma ei tea.

Head ööd.

Kas ma näen sind homme? - Muidugi.

Kas ma saan aidata? - Tere õhtust.

Monsieur Desmarest, pole teid ammu näinud.

Kas Paula on siin? - Jah, hetk tagasi just oli.

Madame Tessier?

Jah, härra Steiner? Tere, Roger. - Tere, Paula.

Kas me võiksime kuhugi minna? - Muidugi.

Ma olen kõnesid valmis mõelnud, aga nüüd ma ei suuda...

Aita mind.

Eile õhtul oleksin tahtnud üle saali sinu juurde tulla ja öelda:

„Aitab küll, lähme koju." Hiljem ma üksnes kõndisin ja kõndisin.

See ei saa nõnda jätkuda.

Ma ei suuda ilma sinuta elada. Näed, ütlesingi välja.

Kas seda oli siis nii raske öelda?

Kõik oli minu süü.

Ma poleks tohtinud lasta sul hakata temaga suhtlema.

Oleksin pidanud sind kohe takistama. - Mu kallis, sa ei ole eriti nutikas.

Tõesti? - Jah, aga sel pole tähtsust.

Ma olen kodus.

Mida iganes see ka tähendab.

Suhkrut?

Philip, püüa ometi mõista.

Me kohtusime ajal, kui sina vajasid mind ja mina sind.

Ja meil mõlemal vedas väga.

Aga kokkujäämiseks sellest ei piisa. See ei jääks püsima.

Ma lootsin isekalt, et jääb, aga ei jäänud.

Ja tema ei pidanud ütlema midagi muud kui „palun...

Ilmselt võiksin ma mingis mõttes isegi uhke olla.

Kui mind ei oleks olnud, siis te ilmselt ei kavatseks abielluda.

Ma olen nagu omamoodi Cupido. Jah, just see ma olen. Cupido.

Philip, sa ei tohiks... - Nii et see on tõsi?

Ma olingi kõigest vahepala. Pagan võtaks!

Pagan võtku teda, pagan võtku sind. Pagan võtku meid kõiki.

Miks sa ei võiks mind armastada? - Nagu sa ise ütlesid:

minu sees on deemon ja ma ei suuda teda välja ajada.

Ma ei unusta sind kunagi. - Muidugi.

Mina ka mitte.

Mida ma tegema hakkan? Mis minust saab? - Kullake...

Sa lähed tagasi New Yorki. Sul on seal sõbrad, seal on su elu.

Muidugi. Sul on õigus.

Ma kohtan õiget tüdrukut, abiellun ja elan õnnelikult surmani.

Kus mu sussid on?

Aga teine?

Aitäh.

Kas ma näen sind veel kunagi? - Kui sina seda soovid.

Minu meelest parem mitte. - Ei, parem mitte.

Mida põrgut ma ometi teen? Kas saaksid mu asjad alla jätta?

Jah, ma pakin kõik kokku.

Philip!

Püüa ometi mõista! Ma olen vana, ma olen vana! Vana...

Ei olnudki ju nii hull?

Sa räägid, nagu tuleksid hambaarsti juurest.

Gaby? - Jah, proua?

Arvasin, et ei jõuagi koju. Kas monsieur on kodus? - Ei, madame.

Palun pane mulle vannivesi jooksma. Mida ma õhtul selga panen? Vaatame.

Must sifoonkleit? - Ei, see on liiga uhke. Me õhtustame ühes väikeses bistroos.

See? - Ei, see on ka liiga... Mis selle kõrval on?

See? - Jah, see sobib.

Milline päev!

Sisekujundaja ametiga on see mure, et kõik teavad sellest tööst kõike.

Keegi ei õpeta torulukkseppa kraanikaussi parandama, aga...

Gaby, aita lukuga. Ei, korrasjuba, vahet pole.

Aga kui hakkad kardinaid valima, siis teavad kõik...

Kas monsíeur on helistanud? - Ei, madame.

Ära liiga kuuma vett lase. Me sööme homme õhtul kodus.

Teeme monsieufle ühe kena steigi. Ei, see oli esmaspäeval.

Toome siis lambakarreed ja lasememadame Frojus'I valmistada...

Ma võtan vastu, Gaby.

Roger, kus sa oled?

Jah, muidugi, kui sa just pead. Ma saan aru.

Eks ma siis söön midagi ja lähen magama.

Hästi. Nägemiseni.

Tõlkinud Tiiu Kraut