Original subtitles

Nõukogude Liit, 1944. aastal.

Punaarmee vabastab viimaseid natside käes olnud alasid.

APOKALÜPSIS STALIN

Sakslased hävitavad enda järel kõik.

1944. aasta suvi. Hitler on oma Hundikoopa välipeakorteris.

Ta keeldub kaotust tunnistamast.

Ta usub endiselt, et võit kuulub talle.

Olgugi, et Briti ja USA dessant Normandias õnnestus.

Avati teine rinne, mida Stalin nõudnud oli.

NSV Liit valmistub sissetungiks Saksamaale.

Leningrad pääseb pärast 900 päeva piiramisrõngast.

Piiramine nõudis ligi 2 miljonit inimelu.

Sakslastest sõjavangid kohtuvad ellujäänutega.

Reaktsioonid on paiguti erinevad.

Moskva, 17. juuli, 1944.

Moskvas marsivad 57,000 sakslasest sõjavangi.

Rahvasummas on ka noor Roman Tšenko.

Ta meenutab: "Nägime sakslasi lähedalt".

"Mind hämmastas valitsenud vaikus".

"Meie ei öelnud sõnagi ja sakslased samuti mitte".

Galina Boravleva meenutab: "Inimesed nutsid".

Üks vana naine ütles: "Issand, nad on täpselt nagu meie vaesed lapsukesed".

Stalin marsitab 1,000 ohvitseri ja 20 kindralit,

et liitlastele ja rahvale oma väge näidata.

Kas Stalin tahab kogu maailma valitseda?

3/3 MAAILMAVALITSEJA

Juuli, 1944. aasta.

"Stalini orelid" purustavad sakslaste kaitseliini.

Punaarmee liigub hämmastava kiirusega.

Stalin sai raha, terast ning metalli,

et valmistada 55,000 T-34 tanki.

T-34 on oma aja üks tõhusamaid sõjamasinaid.

Lisaks sai NSV Liit sadu tuhandeid veokeid, džiipe ja soomukeid.

Punaarmee edeneb Poolas.

Nad on peaaegu Varssavi piiril, kui Stalinilt tuleb käsk seisma jääda.

Varssavi, 1. august, 1944.

Poola vastupanuliikumine ründab sakslasi,

et linna enne Punaarmee tulekut vabastada.

Poolakad ei taha nõukogude võimu alla sattuda.

Stalin jagas Poola 1939. aastal Hitleriga ära.

Ta hukkas Katõnis 20,000 Poola ohvitseri.

Talle vaenulik eliit tuli hävitada.

1944. aastal keelustab Stalin Poola vastupanuliikumise aitamise.

Ta ei aita liitlasi, kes üritavad mässulistele relvi toimetada.

Stalin ei sekku, kui SS vastupanuvõitlejaid tapab

ja Varssavi maatasa teeb.

Marssal Žukov kirjutas oma memuaarides: "Stalin ütles mulle,

et väikekodanliku Poolaga ei saa piiri jagada."

Punaarmee vallutab varemetes Varssavi

ja okupeerib seejärel kogu riigi.

Punaarmeelased avastavad natside roimad.

Juutide koonduslaagri Madjanekis.

Vene kirjanik Vassili Grossman, kes töötab sõjakorrespondendina,

osaleb laagri vabastamises. Ta otsib esimese asjana oma ema,

kes jäi 1941. aasta juunis kadunuks.

Üksikud ellujäänud ei anna põhjust optimismiks.

Tema ema tuhka kasutati ilmselt kapsaväetisena.

Grossman avastab natside barbaarsuse tegelikud mõõtmed.

Belzecis, Sobiboris ja Treblinkas.

Oma artiklis "Treblinka põrgu"

kirjeldab Grossman seda, kuidas SS juute hävitas.

Grossman kirjutab:

"Kas leiame endas jõudu ette kujutada, mida inimesed neis kambrites tundsid?"

"Mida nad viimastel eluhetkedel kogesid?"

"Nad olid nõnda kokku surutud, et nende luud murdusid".

"Mis pildid surijate silmade ette kangastuvad?"

"Lapsepõlvemälestused? Õnnelik rahuaeg?"

"Teadvus hakkab kaduma. Käes on viimase agoonia hetk."

Ajaloolane Antony Beevor kirjutab:

"Grossman sai ruttu aru, et võimud ei salli

tema holokausti teemalisi raporteid".

"Stalini poliitika ei luba ohvreid kategoriseerida".

"NSV Liidu pinnal natside poolt tapetud inimesed

"said kõik tiitli "Nõukogude Liidu kodanik"."

"Ametlikes raportites ei mainita kordagi sõna "juut"."

"Isegi mitte kollase tähega surnukehade puhul."

Stalini seisukoht sõjakuritegude osas on selge.

Ohvreid ei tohi kategooriatesse jagada.

Stalini meelest kannatasid NSV Liidu elanikud sama palju kui juudid.

Ukraina, 1944. aasta

Stalin tahab mätsida kinni Ukraina osalust juudivastastes roimades.

Ning varjata nende koostööd sakslastega Suure isamaasõja ajal.

Ukrainlased, kes olid enamlaste poolt tekitatud näljahäda ohvrid,

aitasid sakslasi Ukraina Leegionis,

Ukraina Vabastusarmees ja 14. SS-Grenaderidiviisis.

Puhastust juhib ukrainlane Nikita Hruštšov,

kelle jaoks pole massiterror mingisugune probleem.

Ta kurdab ellujäänud juutide kojutuleku üle.

Nende kodudes elavad nüüd ukrainlased.

Hruštšov kurdab: "Abramovitšid tungivad minu riiki nagu vareseparv."

Kas Stalin on antisemiit? Ta on eelkõige poliitik

ja see muutub vastavalt ajale ja olukorrale.

Ta saadab GULAG'i nii Molotovi naise

kui ka teised, juutide Antifašistliku komitee liikmed,

mis asutati 1942. aastal avaliku arvamuse mõjutamiseks.

Stalin ahistab juudisoost arste, kel on võõrriikidega sidemeid.

Kuid üht meest hoiab ta enda lähedal.

Lazar Kaganovitši, hüüdnimega Stalini Viimane Juut.

Stalini antisemitism on segu vanadest eelarvamustest,

umbusust riigita rahva vastu

ja vihast vaenlaste vastu, kes on tihti juudiverd.

Stalin ütleb Jaltas Rooseveltile:

"Juudid on spekulandid ja parasiidid."

On aasta 1929. Stalin asutab Birobidžani.

Autonoomse juudi oblasti NSV Liidu Kaug-ldas.

Oblasti ametlikuks keeleks on jidiš.

Heebrea keel on liigselt usuga seotud.

Stalin toob siia inimesi rajooni arendamise ettekäändel.

Tegelikult on see küüditamine.

On 1930. aasta. Stalin on võimul,

kuid riik püsib hädavaevu tema kontrolli all.

Stalin usub, et teda ümbritsevad vaenlased, keda tema Tšekaa jahib.

Miski ei tohi utoopia rajamist takistada.

Venemaast peab saama hiiglaslik põld,

mida harivad endised talupojad.

Ei mingeid izbasid ega päritud talusid.

Kõik elavad kollektiivselt kolhoosides.

Inimesed toodavad miljoneid tonne nisu.

Riik müüb nisu maha, et ehitada traktoreid, tanke ja lennukeid.

NSVL teeb saja-aastase mahajäämuse viie aastaga tasa.

See on Stalini esimene viisaastakuplaan.

Koheselt põrkab Stalin talupoegade vastupanuga.

Nad ei taha oma maavaldustest loobuda. Nad on kollektiviseerimise vastu.

Stalin annab neile halvustava hüüdnime.

Kulak - spekulant või ekspluateerija.

Stalin annab sõnale ka definitsiooni.

"Kulak on talupoeg, kes kasutab palgatöölilisi.

Kellel on veski, meierei või kartulikuivati.

Kes omab kariloomi või motoriseeritud põllutöömasinaid".

Ähmane definitsioon toob kaasa valesüüdistusi,

arveteklaarimisi ja vägistamisi.

Miilits otsib viljatagavarude varjajaid.

Talupoegade vastupanuliikumine on nõnda võimas,

et riik mobiliseerib 27,000 "kulakukütti".

Nad on linnades elavad sõjakad kommunistid

või päevatöölised, kellele makstakse röövsaagiga.

Miilits raporteerib:

"Võtame talupoegadelt talveriided ja sooja pesu.

Konfiskeerime jalanõud.

Konfiskeerime isegi nende laste padjad.

Kõik ikoonid lähevad põletamisele."

Stalin ässitab rahvast talupoegade vastu

ja ärgitab inimesi kulakuid üles andma.

Propagandafilmides näidatakse noort Krimmi tatarlannat,

Olga Balõkinat, kes süüdistas omaenda isa kolhoosist nisu varastamises.

Olga saab parteilt tänukirja. Talle aplodeerivad 9-14aastased pioneerid

ja 15-18aastased komnoored.

Need on Lenini asutatud noorteorganisatsioonid.

Olga teatab uhkelt: "Käitusin nii nagu pioneerile kohane."

Ta teeb pioneeri tervituse ja loeb luuletust:

"Stalin, sa oled taevakehadestki kõrgemal.

Stalin, sa oled päikesestki eredam."

Igas külas kerkivad Pavel Morozovi kujud.

Ta on NSV Liidu esimene kangelaspioneer.

Miilitsa poolt välja mõeldud legendi kohaselt

andis Pavel oma lihase isa üles, sest too oli kollektiviseerimise vastu.

Paveli onu lasi poisi 14-aastaselt maha. /Ametliku versiooni järgi OGPU/

Kaks miljonit talupoega saadetakse Siberisse.

Veel 300,000 saadetakse GULAG'i.

Ja veel 300,000 hukatakse.

Kalinin, kes peaks olema talupoegade eestkõneleja,

ei julge Stalinile öelda, et talle tuleb tuhandeid kaebusi.

Nagu järgnev: "Valged varastasid meid paljaks,

kuid nemad vähemalt jätsid meid ellu."

1918. ja 1921. aastate näljahädad põhjustas kodusõda.

30-ndatel Stalini poolt organiseeritud näljahäda on kõigist neist hulleim.

Eriti just Ukrainas. Viis miljonit inimest sureb nälga.

Dr Margarita Pogrebtskaja meenutab:

"Kutsusime näljahäda golodomoriks, mis tähendab hävitamist nälja läbi.

Neilt inimestelt võeti viimnegi leivaraasuke ära.

Ema tappis oma lapse kirvega, et teda teistele sisse sööta.

Keegi ei pilgutanud silmagi."

Stalini naine Nadežda on ainus,

kes talle rahva kannatustest räägib.

Nad on pidevalt lahus, sest Nadežda jätkab Moskvas õpinguid.

Stalinile meeldib maal olla.

Stalini sohvriks on Nikolai Vlasik.

Julgeolekutöötaja, kes jäädvustab türanni eraelu.

Poliitbüroo liikmed, nagu Lenin, sõidavad Rolls-Royce'idega.

Stalin eelistab USA luksusautosid nagu tema Packard.

Ta laseb endale 20 villat ehitada. Need asuvad Venemaa eri paigus.

Stalin külastab neid vastavalt aastaajale.

Stalin tunneb end villades hästi. Teda võib kuulda aariaid laulmas.

Ta juhib riiki telegrammide, üksikasjalike kirjade

ning alamate enda juurde kutsumisega.

Samal ajal, kui rahvas surnuks nälgib, püüab Stalin forelli ja loeb raamatuid.

Tema raamatukogus on 20,000 teost.

Stalin oskab tsiteerida piiblit ja Bismarcki.

Ta petab oma naist oma habemeajajaga, kes igal hommikul töötab.

Ta mängib gorodkit, mis on vene versioon keeglist.

Stalini lemmiktegevuseks on puude istutamine. Sidruni- ja apelsinipuude.

Fotodel figureerib tihti üks julgeolekutöötaja.

Tema nimi on Lavrenti Beria. Ka tema on grusiin nagu Stalingi.

Ta valiti välja tänu oma erakordsele julmusele ja sadistlikule käitumisele.

Beriast saab Stalinile üha lähedasem kaaslane.

Stalin teeb temast kõikvõimsa NKVD juhi.

Stalin tutvustab Beriat 1945. aastal Jaltas ka Rooseveltile.

Ta nimetab Beriat "meie Himmleriks".

Nadežda kardab ja jälestab Beriat.

Kui Beria külla tuleb, sõidab Nadežda Moskvasse.

Nadežda kirjutab Stalinile. Ta julgeb mainida sabasid tühjade poodide ees.

Ta ei julge öelda, et linna põgenenud maarahvas sureb tänavatel nälga.

Nadežda on heasüdamlik ja ideaalidega naine.

Ta ei tunne enam oma "taltsutamatut revolutsionääri" ära.

Ta süüdistab Stalinit. "Sinust on saanud timukas."

7. november 1932. Nadežda marsib koos Tööstuskooli tudengitega,

et tähistada revolutsiooni 15. aastapäeva.

Lenini mausoleumi tribüünil seisev Stalin on seekord erilistelt pinges.

Pärast sõjaväge marsivad miilitsad.

Pidustused lõppevad pidusöögiga Kremlis.

Stalinite magamistoast leitakse Nadežda surnukeha.

Tal on kuulihaav südames ja revolver pihus. Ta suri 31-aastaselt.

Miilitsa sõnul sooritas ta enesetapu.

Liiguvad jutud, et Stalin tappis ta tüli käigus.

Talle korraldatakse pühalikud matused. Stalin jätab matustele tulemata.

Ametlikult suri Nadežda ränka pimesoolepõletikku.

Tema enesetapp ei tulenenud meeleheitest,

vaid pigem soovist Stalinile vastu hakata. Laibakuhjad üha kasvavad.

Kunstnikud, kes uskusid kunagi, et revolutsioon toob kaasa loomisvabaduse,

peavad järgima nüüd sotsrealismi eeskirju.

Kõik kunstnikud, muusikud, poeedid ja kirjanikud,

keda Stalin "hinge insenerideks" nimetab,

peavad kiitma tööd, perekonda, isamaad

ja ennekõike muidugi Stalinit.

Kes pole vangis või eksiilis, see üritab vastu hakata.

Ossip Mandelštam, oma aja suurim vene poeet, vahistatakse.

Ta sureb GULAG-is nälja ja külma kätte.

Ta kirjutas "Kremli mägilase".

"Tema jämeded sõrmed on paksud kui ussid ja tema sõnadel on kaalupommi kaal".

"Tema lutikavurrud irvitavad, sest iga mõrv on osseedile kui maiustus."

Väikekodanlastelt konfiskeeritud korterites

on igal perel üks tuba. Inimesed kardavad üksteist.

Kirjanik Mihhail Bulgakov kirjeldas seda aega talle omase musta huumoriga:

"Hakkas esinema seletamatuid sündmusi.

Inimesed kadusid korteritest kui tina tuhka.

Ükskord tuli miilits, kutsus üürniku välja

ja käskis tal jaoskonnast läbi hüpata.

Üürnik ei tulnudki tagasi. Ühel esmaspäeval kadus veel teinegi üürnik.

Auto oli ta, nagu alati, hommikul tööle viinud. Auto ei tulnud enam tagasi."

Vassili Nikolajev meenutab vanglaaega:

"Seal oli peamiselt lihtrahvas. Anekdoodi eest 10 aastat saanud tudeng".

"Veokijuht, kes vahistati, sest ta oli Stalini nägu".

"Habemeajaja, kel polnud parteipiletit".

"Pesumaja juhataja, kel oli parteipilet".

"Ja üks rõõmus vanapapi, kes ütles naerdes:

"Mind rõõmustab, et ka teie, kommud, kinni istute".

"Ja et ka teie oma vangistuse põhjust ei tea"."

Rongid pole kunagi varem

nii palju küüditatuid vedanud.

Marina Izaicik meenutab:

"Tualetiks oli auk põrandas ja lina taga olev ämber".

"Sõit kestis nädal aega. Me magasime põrandal".

"Meid pandi keset taigat maha".

"Skorbuut levis kiiresti".

"Meie hambad hakkasid välja kukkuma".

"Me ehitasime. Tegime kõike paljaste kätega".

"Oota. Pea vastu ja oota. Ole kannatlik".

Sajad vangilaagrid ehk parandusliku töö laagrid

annavad Stalini hiidprojektide jaoks tasuta tööjõudu.

Näiteks 1932. aastal rajatud Valge mere-Läänemere kanal.

Belomorkanal.

300 km pikkune kanal lõhutakse käsitsi läbi graniidi.

Tööd saadab küüditatud pillimeeste mäng.

Töötempo on metsik.

30,000 vangi surevad kurnatusse.

Prantsuse Kommunistliku Partei liige Louis Aragon kirjutab:

"Kiidan seda inimtaaskasutuse põhimõtet.

Inimese ümberõppe imelist teadust."

Nõukogude propaganda näitab ümberõppe tulemusi.

Kanalit kaevanud küüditatud aetakse kokku,

et neid saaks valvurite valvsa pilgu all filmida.

Seltsimehed! Ma olin varem varas.

Teadsid autodest vaid seda, et neil tuleb täis peaga eest ära hüpata.

Nüüd olen ma sohver. Ma omandasin kutseoskuse.

Et töö kiiremini kulgeks, laseb Tšekaa ülem Jagoda

inseneridel kanali sügavust vähendada. Kanal pole enam laevatatav.

Ainsad veesõidukid, mis kanalil sõita julgevad,

on NSV Liidu vähesed lõbusõidualused. Näiteks Stalini isiklik alus.

Ta veedab kanalil paar tundi, et rahulolematust väljendada.

Ta otsustab hiljem parema kanali rajada.

Esmalt tuleb teised suurprojektid lõpule viia.

Näiteks hiiglaslik Dnepri tamm.

Ja massiivne Magnitogorski metallurgikombinaat.

Kuid üks Stalini plaan on kõigist teistest tähtsam.

Ta tahab ehitada rahvatemplit.

Kus inimesed iga päev koos on? Metroos.

Stalin soovib oma pealinna maailma kauneimat metrood.

Sotsrealismi nõue puudutab ka nõukogude filmikunsti.

Töödejuhatajaks on Lazar Kaganovitš.

Ta kuulutab: "Metroo on osa võitlusest humaansema ühiskonna eest.

Võitlusest inimõiguste eest ja orjanduse vastu.

Moskva metroo on kallis mitte ainult marmori pärast.

Igas marmorplaadis on meie tööd, verd ja armastust.

Pingutame sotsialistliku ühiskonna ja inimese nimel."

Kaganovitš leiutas sõna "stalinism" öeldes:

"Me räägime muudkui Leninist ja leninismist,

kuigi Lenin suri juba ammu. Elagu stalinism!"

Ajaloolane Simon Sebag Montegfiore väidab,

et Kaganovitš näeb Stalinit Vene Robespierre'na.

Repressioonid ja GULAG-id on Poliitbüroo igapäevatöö.

Propagandat tarbiv rahvas on režiimiga rahul.

Nad on vaesed, ent lootusrikkad. Igor Poglesov meenutab:

Meil olid omad rituaalid. Paadisõidud, telkimine, laagrilaulud.

Muidugi me uskusime revolutsioonilisse unistusse.

Meie pojad said nimeks Oktoober ja tütred Stalina".

30. jaanuar, 1933. Nõukogude inimesed loevad Pravdast,

et Natsionaalsotsialistliku Töölispartei juhist Hitlerist

sai Saksamaa kantsler ehk peaminister.

10. veebruar 1933, Berliini spordipalee.

Kasutades motot "Vabastage Saksamaa marksismist",

tuletab Hitler kaasmaalastele meelde, et nende peamiseks vaenlaseks on kommunism.

Võitlus marksismiga oli meie võitluse

üks esimesi eesmärke.

Andsin vande, et ma ei peatu enne,

kui marksisism

on sakslaste eludest

minema pühitud.

Stalin ei saa enam sõjaohtu eirata.

26. jaanuar, 1934. Kommunistliku Partei 17. kongress.

Hruštšovi ja teiste stalinistide jaoks

on see võitjate kongress.

Stalin kuulutab vapustavad tulemused.

Viisaastakuplaan täideti aastase varuga. Tootlus kahekordistus.

NSVL vältis Euroopat ja USA'd tabanud majanduskriisi.

Numbrid on fabritseeritud, kuid saadikud rõõmustavad.

Ometigi läheb see grupp ajalukk, kui süüdimõistetute kongress.

Sest Stalinit tabab halb üllatus.

Stalini lähim usaldusisik Sergei Kirov paljastab,

et mitmed saadikud soovivad Stalinit temaga asendada.

1,200-st saadikust 300 muretsevad selle pärast,

et ühe mehe kätte koondub liiga suur võim.

Nad hääletavad Stalini vastu.

Järgmise paari aasta jooksul Stalin hukkab või saadab GULAG'i 1,108 kommunisti,

kes sel kongressil osalesid.

Berliinis teeb Hitler natsiparteis suurpuhastust.

Käes on pikkade nugade öö.

Et armee ja ärisektori poolehoidu võita,

tapab Hitler SA liikmed, kes ta kunagi võimule aitasid.

Füüreri julmus avaldab Moskvas muljet. /Pikkade nugade ööl tapeti 85 isikut/

Stalin küsib lähimatelt kaaslastelt:

"Nägite, mis Saksamaal toimub? See Hitler on kõva mees. Selline käik nõuab osavust.

Vaat nii tuleb poliitilisi oponente kohelda."

7. november 1934. Revolutsiooni aastapäev.

Stalin seisab koos Kiroviga Lenini mausoleumi tribüünil.

Need on viimased kaadrid Kirovist,

kes oli Leningradi enamlaste juht ja Stalini jahikaaslane.

Kirov tapetakse Leningradis, 1. detsembril 1934.

Väidetavalt oli tapjaks armukade abielumees.

Kirovi surm põhjustab õudse ahelreaktsiooni.

Stalin kardab sisevaenlasi.

Ta kuulutab oma enda rahvale sõja. Tema riigis algab pikk ja pime öö,

mis kulmineerub 1937. aastal suure puhastusega.

Stalini mõrvarlik maania nõuab aastaga 700,000 elu.

Stalin, kes näib palvetavat, kasutab tragöödiat ära

ja süüdistab vaenlasi laiaulatuslikus vandenõus enda ja oma valitsuse vastu.

Stalin jahib trotskiste ning ehtsaid ja kujutletavaid vaenlasi.

Isegi revolutsiooni suurimaid sangarid on sihikul.

Näiteks Nikolai Buhharin, keda Lenin nimetas partei kuldseks poisiks.

Stalin korraldab suurejoonelisi näidisistungeid,

mis lähevad ajalukku Moskva kohtuistungitena.

Püsti, kohus tuleb.

Süüdistatavaid ei näidata. Nende seisund on liiga vilets.

Kuigi Ljubljanka vangla arstid andsid endast parima, et piinatud mehi turgutada.

Prokurör Andrei Võšinskit filmitakse aga mõnuga.

Võšinskist saab pärast sõda NSVL-i saadik ÜRO Julgeolekunõukogus.

Tema lõpukõne on hea näide stalinistlikest meetoditest.

Need reeturid müüsid isamaa vaenlasele maha.

Laske need marukoerad maha!

Rahvas nõuab meilt vaid üht: et sellele häbile punkti paneksime.

Kohtuistungid muudavad välismaalaste suhtumist.

Sürrealistliku liikumise looja Andre Breton kirjutab:

"Sotsialismi tabas kohutav õnnetus.

See õiglase kohtupidamise karikatuur rüvetab seda.

Stalin on suur agitaator, võltsija ja mõrtsukas."

Tehastes nõuavad töölised süüdlaste karistamist.

Ei mingit halastust vaenlastele! Laske nad kõik maha!

Surm isamaa reeturitele!

11. märtsil 1938 mõistetakse kõik kohtualused surma.

Kõik, kes aitasid Stalinil võimule saada.

Buhharin, Kamenev, Zinovjev.

Kommunistliku Partei Keskkomitee 98 liiget.

Juhtivad korrakaitsjad ja nende kõrgeim ülemus Jagoda.

Enamik Punaarmee juhtkonnast, eesotsas marssal Tuhhatševskiga.

Buhharin kirjutab Stalinile: "Koba, mida minu surm sulle annaks?"

Kamenev küsib Stalinilt, kelle elu ta 20 aastat varem päästis:

"Kas sa tead, mis asi tänulikkus on?" Stalin vastab: "Koerte seas leviv tõbi".

Surmamõistetud hukatakse viivitamatult.

Katkend G. Aleksandrovi filmist "Tsirkus"

Tõmbuvad me kulmud kortsu,

kui vaenlane meid murda üritab.

Armastame kodumaad kui oma abikaasat.

Hoiame teda nagu oma emakest!

Suur ja lai on minu kodumaa.

Ohtralt on siin metsi, niite ja jõgesid.

Ei tea ma ühtki teist riiki,

kus inimene võib nõnda vabalt hingata.

Moskvalanna Nina Poglazova seletab:

"Elame nõukogude maailmas, kus kehtib vaid üks reegel".

"Kogu mäng käib selle reegli järgi. Ta seisab tribüünil ja valetab".

"Kõik plaksutavad, kuid on valest teadlikud".

"Kuid ta sülgab endiselt valesid ja naudib aplausi."

Svetlana Aleksejevitš meenutab:

"Minu sugupõlv kasvas üles isadega,

kes tulid kas vangilaagrist või sõjast".

"Nad oskasid meile vaid vägivallast rääkida".

"Nad rääkisid vähe. Nad peamiselt jõid. Nad jõid end surnuks".

"Kes veel vabaduses olid, elasid vahistamise hirmus".

Kuid neid ei vahistatud, muretsesid nad: "Miks teised vahistati, aga mind mitte?"

Margarita Pogrebtskaja lisab:

"Meie armastus oma riigi vastus oli piiritu. Meil oli kõige kaunim isamaa".

"Esimene nõukogude auto. Hurraa!"

"Kirjaoskamatu tööline avastas, kuidas roostetamist ära hoida. Milline võit!"

"Ülejäänud maailm teadis seda saladust juba ammu".

"Meie saime sellest palju hiljem teada".

"Pidime esimestena üle põhjapooluse lendama".

"Pidime jõgede suunda muutma, et kõrbesid niisutada".

Stalin hakkab ehitama uut Moskvat, millest saab sotsialismi näidislinn.

Nii nagu Hitler ja Mussolini, nii nõuab ka Stalin Rooma stiilis hiigelehitisi.

Ta tahab 500-meetrist torni, mille otsas seisab Lenini kuju.

Ta hävitab esmalt ajaloolise ja religioosse südame.

"Lõikame end minevikust ära."

Stalini propagandamasin töötab täistuuridel

fabritseerimaks töökangelasi nagu Aleksei Stahhanov,

kõigi aegade töökaim kaevur.

Tema kaevandab 14 korda rohkem kivisütt kui teised.

Ühe päevaga 100 tonni. See on muidugi võimatu,

kuid nii sünnib stahhaanovlaste liikumine.

Ukrainlanna Maria Demtšenko on teine sarnane näide.

Ta korjavat päevas tervelt tonn peeti.

Stalin küsib talt: "Kas sa kaht tonni ei suuda korjata?"

Maria vastab: "Korjan veelgi rohkem."

Või siis Mamlakat Nahangova. Noor tadžikitar, kes korjas terve mäe puuvilla,

ise samal ajal lugema õppides.

Stalin kannab traditsioonilisi tadžiki rahvarõivaid,

et innustada Kesk-Aasia rahvaid end ületama.

Stalin unistab USA üle trumpamisest, sest ta imetleb seda riiki väga.

Stahhaanovlaste saavutused on puhas väljamõeldis.

NSV Liidu tööstuses algab valede ajastu.

Töölisi ja vabrikujuhte ähvardatakse, kui nad norme ei täida.

Nad valetavad kõige kohta. Kvaliteedi, kvantiteedi,

töökindluse ja tulu kohta.

Viimane roim toimub 1940. aastal Mexico Citys.

Trotski usub, et ta pole enam ohus.

Ta kritiseerib väsimatult stalinismi.

20. august, 1940. Stalini salaagent purustab Trotski kolba.

Kuid nagu ajaloolane Boris Souvarine märgib,

on Trotski stalinismis osaliselt süüdi.

Souvarine kirjutab: "Trotski ja Lenin aitasid luua ohtlikku müüti

proletariaadi diktatuurist. Nad hülgasid Marxi tegelikud ideaalid,

mida küll igal võimalusel mainiti. Nende hooletus andis Stalinile kõik,

mida ta võimu haaramiseks vajas."

Sõjaoht painab Stalinit.

1941. Oht on üha reaalsem.

Prantsusmaa kiire kaotus Saksa tankidele, sunnib Stalinit tunnistama,

et tema relvajõud on teistest riikidest maas.

Ta vajab rohkem aega.

Ent Hitler ründab esimesena. 22. juuni, 1941.

Neli aastat hiljem.

1945, Punaarmee jõuab Berliini.

Nooruke Aglaia Nesteruk on radist.

Ta meenutab:

"Meie kodumaa vabastati. Nüüd surime me võõrriigi eest.

Meile öeldi, et vaenlane tuleb hävitada.

Me küll mõistsime seda, kuid nii kahju on surra.

Nägime lõpuks ka nende kodumaad, nende maju.

Esimese asjana üllatas meid nende teede kvaliteet.

Talude suurus, ilusad kardinad, valged laualinad ja kallid portselannõud.

Miks nad sõtta läksid, kui nad nii hästi elasid?

Venemaal elasid paljud endiselt muldonnides.

Olime kodus mitmeid päevi sooja söögi ja joogita. Magasime õlgede peal.

Saksamaal ootas meid soe kohv ja valge voodipesu."

Venelased leiavad eest inimesi, kes tapsid end,

et vältida repressioone ja vägistamisi.

9 miljonit nõukogude sõdurit sai surma.

10 miljonit sai haavata.

Kolm miljonit jäi invaliidiks.

Ka sõdurite vanemad ja lapsed hukkusid.

Surma sai 20 miljonit tsiviilisikut.

NSV Liidu elanike ohverdust pole võimalik sõnadesse panna.

Nad mobiliseeriti, et maailma natside käest päästa.

30. aprill, 1945. Hitler laseb end oma punkris maha.

Ta on süüdi 70 miljoni inimese surmas.

Stalini lipp lehvib varemetes Riigipäevahoonel,

mis on Saksa impeeriumi sümboliks.

8. mai 1945. Natsi-Saksamaa kapituleerub.

Nõukogude Liidu elanikud võitsid sõja. /Sõja võitsid sovetid, teised kaotasid./

Maailma silmis on tegelikuks võitjaks Stalin.

12. august 1945. Punane väljak.

Stalin korraldab suure spordiparaadi.

Tuhanded atleedid sõidavad üle kogu riigi siia kokku.

Peamiselt naised, sest mehed on surnud.

Rituaal algab otsast peale. Režiimi ladvik ronib Lenini mausoleumi tribüünile.

Seekord on nendega kaasas ka üks välismaalane.

Külaliseks on USA kindral Dwight Eisenhower,

kes juhtis liitlasarmeed ja korraldas Normandia dessandi.

Stalin laseb noortel viis tundi marssida,

et Eisenhowerile ja USA-le muljet avaldada.

Peagi saab USA-st "imperialistlik vaenlane".

Prantsuse kindral de Gaulle kirjeldas Stalinit tabavalt,

kui nad 1944. aastal Moskvas kohtusid.

De Gaulle kirjutab oma sõjamemuaarides:

"Stalinit kihutas tagant võimujanu".

"Teda korrumpeeris elupõline vandenõude sepitsemine

ning oma tegeliku pale ja hinge varjamine".

"Ta vabastas end illusioonidest, kahetsusest ja siirusest".

"Ta nägi igas inimeses takistust või ohtu".

"Ta oli jäärapäine ja kahtlustav strateeg".

"Revolutsioon, partei, riik ja sõda

andsid talle võimaluse ja vahendid teiste üle domineerimiseks".

Transkriptsioon K12, parandused, uus ajastus danel32. /eng.to.est@gmail.com/