Original subtitles

Tulime just kirikust ja �et�tar tahtis minna paraadile,

mis toimus Tandy pargis.

Ja �ks kutt seisis seal puu all.

Temast m��dudes m�tlesin, et nii kena poiss.

P�ike paistis talle otse silma, ja need olid pruunid.

Ta tervitas mind, aga ma ei �elnud midagi.

Ta k�sis, et kas kass viis keele alla.

Ma p�rkasin vastu, et minu keel k�ll mingi kassi k�es ei ole.

Ta kostis: "N�ed, saingi sul keelepaelad valla."

"Mu nimi on Charles Berry. Kes sina oled?"

Ma ei �elnud midagi. N��d tahab veel nime ka teada!

Ta k�sis uuesti mu nime. "Kui kass pole su keelt viinud..."

�tlesin siis v�lja, et mu nimi on Themetta.

"Themetta Themetta?" Vastasin: "Ei, Themetta Suggs."

Sellest peale olime koos.

Kui olime mu �et�tre koju viinud, k�sis ta, kas ma v�in s�itma tulla.

Muidugi v�isin! Ma olin t�isealine.

L�ksimegi s�itma. Ma ei teadnud temast midagi.

See oli armastus esimesest silmapilgust.

Nii me Charlesiga 23. mail 1948. aastal tuttavaks saimegi.

Me abiellusime kuus kuud hiljem.

Ta armastas isa ja isa armastas teda.

Ema oli tema silmis kuninganna.

Pere oli minu jaoks alati k�ige t�htsam.

Kodu oli meie kindlus ja ta tegi k�ik selleks,

et meie eest hoolitseda.

Aga pean lisama, et kui me tutvusime,

tunnistas Charles �les, et ta oli noortevanglas olnud.

Kui Chuck oli 18-aastane, s�itsid nad s�pradega Hollywoodi.

Neil sai raha otsa ja suures h�das r��visid nad kolme tanklat.

St Louisesse tagasi s�ites l�ks neil auto rikki.

Keegi v��ras pakkus neile abi, aga l�i kartma ja jooksis �ra.

Chuck ronis oma s�braga tema autosse,

et sellega Chucki autot l�kata.

Politsei pidas m�lemad autod kinni.

Chuck l�ks kolmeks aastaks kinni

ja p��ses v�lja 21. s�nnip�eval.

Esimene vanglakaristus ja oligi kurjategija valmis.

Ta pani toona alguse hilisemale hiphopi traditsioonile.

Esimene gangster! Relvastatud r��v!

Ta r��vis paari bensiinijaama ja nad �randasid paar autot.

Jube p�tt. Alaealiste kuritegevusse m�ssitud enne selle termini s�ndi.

Ma ei suutnud otsustada, kas j��da temaga v�i lahku minna.

J�in temaga kokku, sest uskusin, et suudan teda aidata.

Charles ei r��kinud sellest, et tahab olla muusik v�i laulja.

Aga kitarr oli tal olemas ja ta kuulis, et mulle meeldib bluus.

Ma �tlesin, et mu �de m�ngib kogu aeg bluusi ja v�ga h�sti.

Ta l�ks mu �e juurde ja hakkas seal bluusi m�ngima.

Charlesil oli tol ajal v�ike kolme keelega kitarr.

Tema m�ngis, mu �de laulis, ja sealt edasi k�is k�ik bluusi �mber.

Sel ajal hakkaski ta p�hjalikult muusikaga tegelema.

Kooliajal oli mu esimeseks eeskujuks Nat King Cole.

Talle meeldis, millise selgusega Cole s�nu ja muusikat esitas.

Mu tase polnud kaugeltki nii k�rge, aga see ei t�hendanud,

et ta ma poleks teda j�ljendanud v�i ta muusikat nautinud.

Kitarristid, keda peamiselt kuulasin, olid Charlie Christian, T-Bone Walker.

T-Bone Walker oli minu silmis �ks esimesi kitarristist rokkstaare.

Ta oli esimene, kes m�ngis kukla taga, pilliks Gibson ES-5.

T-Bone'i DNA on Chuck Berry muusikas selgelt tajutav.

Seda venituse kordust kasutas vanaisa alatasa.

Ta �ppis selle T-Bone Walkerilt ja ilmselt on see veel palju vanem,

aga vanaisa tegi selle populaarseks. See on h�sti lihtne. K�ib nii...

�ks k�ige �ratuntavamaid lick'e.

Chuckil meeldis akorde staccato's m�ngida.

Chuck Berry kasutas kitarri sisuliselt l��kpillina,

justkui taoks klaveriklahve.

Tol ajal m�ngis enamik kitarriste voolavalt ja siidiselt,

aga Chuck Berry rapsas...

Ta oli nagu kitarrimaailma Jerry Lee Lewis, muudkui lajatas.

Chuck Berry vormis bluusist rocknroll'i.

Tema oli �hendav l�li bluusi ja hilisema rokkmuusika vahel.

Tausta m�ngisid tal bluusib�ndid,

aga ta t�stis tempot ja v�imsust ja viis selle kosmoseajastusse.

See muusikute liidu kaart... - Sain selle 54. aastal.

Aga kelle nimi siin on? - Minu oma, aga konspiratsiooni huvides N-iga.

Charles oli hakanud bluusiklubides m�ngima.

Austusest isa vastu kasutas Berry asemel nime Berryn,

et isa kogudusest v�lja ei heidetaks.

Laps teeb saatana muusikat ja mis k�ik veel...

Hakati aduma, et asjad v�iks palju hullemini olla.

Ta oli ju teismelisena kinni istunud

ja n��d m�ngis saatana muusikat,

aga v�rreldes sellega, et ta p�stoliga inimesi r��vis,

siis v�ib-olla saatan polegi nii halb.

L�puks otsustas kirik, et sellest pole midagi,

kui Berry poeg rocknroll'i m�ngib.

�kskord j�i mu saksofonim�ngija haigeks ja ei saanud esineda.

Olin Chucki kuulnud, ta m�ngis seal l�hedal, Helf Gardeni klubis.

Mul oli ta number olemas, palusin tal �heks �htuks asendama tulla,

ja see �htu kestis 27 aastat.

J�imegi kokku ja m�ngisime seda muusikat.

Tema stiil oli mustade jaoks midagi uut, sest seni oldi bluusiga harjunud,

aga j�rsku tuli Chuck lagedale hillbilly stiiliga.

Ja k�rtsus nagu Hiina pauguti!

Kui klaverim�ngija hakkab kiiret roki stiilis bluusi m�ngima,

siis kuidas ta alustab?

Siis taipad, et Johnnie Johnsoni parema k�e t��

on oluliselt seda riffi m�jutanud.

Alustasin sellest, et j�ljendasin pianiste

ja avastasin, et kitarril on seda palju lihtsam m�ngida.

Chuck Berry pakkus mulle v�lja, et me peaks b�ndi nime muutma.

Johnnie Johnsoni trio asemel v�iks olla Chuck Berry trio.

Mul polnud selle vastu midagi,

sest Chuck oligi hakkajam ja teadis muusika�rist rohkem.

Leidsin, et kui tema on b�ndijuht, v�ime edukamaks saada.

Johnnie oli nutikas mees ja ei hakanud vastu punnima,

et b�nd peab kindlasti tema nimega olema,

sest Chuck oli ilmselgelt suure tulevikuga.

Johnnie oli suurep�rane klaverim�ngija,

nad t��tasid ja reisisid koos.

Mul oli lihtsalt hea meel teda laval n�ha,

kus ta tegi seda, mida ta oli harjutanud, ja n��d oli ta laval.

Chuck Berry s�itis Chicagosse. Ta oli suur Muddy Watersi f�nn

ja ta tahtis seal Muddyt �hes kohalikus klubis n�ha.

P�rast kontserti k�sis ta Muddylt, kuidas plaadilepingut saada.

"R��gi Leonard Chessiga, �tle, et Muddy saatis."

J�rgmisel hommikul ta l�kski kohale

ja mu isa kuulis tema demolinti.

Tundub, et Chuck tahtis eelk�ige bluusim�ngijana l�bi l��a,

sest ta valis looks t��pilise 12-taktilise �lesehitusega bluusiloo,

mille nimi oli "Wee Wee Hours".

Mu isa ja onu olid Poola immigrandid,

kes tulid Chicagosse paremat elu otsima.

Chicagosse j�udnud mustad olid peamiselt Mississippist,

vahel Tennesseest. Miljoneid tuli sinna samal p�hjusel,

lootes leida paremat elu kui neil l�unas oli.

Orjandus oli k�ll l�bi, aga suhtumine oli endine.

L�unaosariikides ei saanud mustanahaline head palka teenida.

Tol ajal k�is 1860. aastate kodus�da passiiv-agressiivses vormis edasi.

Isegi p�rast seda, kui p�hjaosariigid kodus�ja v�itsid,

lint�iti l�unas 4000 kuni 10 000 meest, naist ja last.

Ja need inimesed, kes ei tundnud nooti,

leiutasid roki, bluusi, hiphopi.

Teistlaadi rahvas v�rreldes nendega, kes �ppisid Mozartit ja Beethovenit.

See muusika oli tulvil tuld ja raevu.

Meil oli seal l�hedal klubi Macomba Lounge.

Elasime m�ne kvartali kaugusel otse geto servas.

Isa v�ttis mu kaasa ja me l�ksime Macomba Lounge'i uksest sisse.

J�rsku k�lasid lasud, isa viskas mu nagu palli onule,

kes surus mu vastu p�randat.

Ja seal oli v�nge liisunud alkoholi lehk.

See on mulle meelde j��nud ja ma vihkan siiani seda l�hna.

Mu isa sisenes muusika�risse 1947. aastal

ja 1950. aastal asutas ta plaadifirma Chess Records.

Chess Records oli paljude muusikute karj��ri jaoks oluline.

Kui �ldine heakskiit on olemas, teised on leibeliga kuulsaks saanud,

oli v�ga oluline p��seda sellise plaadifirma alla.

Esimene Chess Recordsi kontor asus hoones,

mille k�rval oli tr�kikoda, kus toodeti maffia loteriipileteid.

Need olid nagu m�rkmepaberiplokid, mida tr�kiti Detroitis ja Chicagos.

Aga minu m�lestused algavad ajast, mil aadress oli 47-50 Cottage Grove,

ja mulle t�esti meeldis seal k�ia. See oli k�ige parem asi �ldse!

Veidi vanemana sain ka artistidega rohkem tuttavaks.

Mul olid �sna l�hedased suhted Muddy Watersi, Howlin' Wolfi,

Sonny Boy Williamsoni ja Little Walteriga, kui too liiga t�is polnud.

L�ksin sinna salvestisega, mis maksis 79 dollarit,

ja lasin talle seda, sest ei tahtnud v��ra inimese ees kitarri m�ngida.

Ta �tles, et k�lab h�sti, aga s�nad ei sobi.

Ta tuli sinna lauluga "Ida Reid", mis oli vana kantrilugu.

Isa �tles talle, et n��d tuleb uued s�nad kirjutada.

Ta vaatas aknast v�lja, seal paistis Maybelline Cosmeticsi silt,

ja otsustas, et see ongi laulu nimi.

Muddy Waters �tles talle, et kui ta tahab l�bi l��a,

kirjutagu sellest, mis noori huvitab.

Ta l�ks Saint Louisesse tagasi ja kirjutas "Maybelline'i".

Ja nii tal k�ik algaski.

Kui ta uut lugu kirjutas, k�sis ta alati mu arvamust.

Ja mina �tlesin, et v�ga hea, tehku n��d l�puni.

See meeldis talle, sest ta k�skis loo b�ndiga salvestada, tagasi tulla

ja lubas plaadistuslepingut kaaluda.

Ma k�sisin, et millal. Tema �tles: "Eile!"

L�ksime j�rgmisel reedel sinna,

laup�eval salvestasime "Maybelline'i", "Wee Wee Hoursi",

"Too Much Monkey...". Ja ma olin need lood sama n�dalaga kirjutanud.

"Too Much Monkey Business", vist ka "Roll Over Beethoven".

Tegime need v�hem kui kuue tunniga sisse,

kuigi "Maybelline'ist" tegime 36 duublit.

Rocknroll on muusikaline j�gi, kuhu voolavad mitmed harud.

Rrhythmnblues, jazz.

Alan Freedil oli idarannikul raadiosaade,

kus ta m�ngis k�ike, mis teda k�itis.

Nii tutvustas Alan Freed Berry muusikat valgetele noortele,

kes poleks muidu midagi sellist kuulnud.

Mu isa s�itis New Yorki ja s�lmis lepingu Alan Freediga.

Tegu oli pistisega ja Alan Freed m�rgiti "Maybelline'i" autoriks.

Kui plaat v�lja tuli, olid autoriteks Russ Fratto, Alan Freed ja mina.

Kes on Russ Fratto? Ta oli kirjatarvete poe omanik, kes Leonardit varustas.

Algul see mind ei h�irinud,

aga ma ei teadnud, et see on ka rahaline kaotus.

Arvutada ma oskan ja n�gin, et saan vaid kolmandiku tulust.

Aga "payola" altk�emaks oli norm.

Chuck ise polnudki altk�emaksuga seotud,

aga DJ-d v�tsid raha, et su lugu m�ngida ja see hitiks teha.

Plaadifirmad palkasid "s�ltumatuid promot��tajaid",

kes maksid salaja raadiotele, et nende plaate m�ngitaks.

S��rase pistise kohta �eldi "payola" ja seda tegid k�ik.

Nii saidki k�ik toona rikkaks.

Aga Alan Freedist tehti patuoinas ja ta sai k�ik enda kraesse.

Kas te olete plaatide m�ngimise eest altk�emaksu v�tnud?

Ei ole. - Mitte kunagi? - Mitte kunagi ja rohkem ma ei kommenteeri.

Mina j�udsin Ameerikasse kaheksa-aastasena.

Oli Elvis, veel m�ned asjad ja siis oli "rassimuusika".

Tol ajastul valgete jaamades musta muusikat ei m�ngitud.

Aga noored avastasid selle, ja uskumatu, kuidas s�na levib.

Umbes samal ajal leiutati transistorraadiod.

Raadio j�i segregatsioonist puutumata,

sest osad jaamad m�ngisid musta muusikat.

Ja iga noor, kes n�iteks autos raadiot kuulas, vahetas jaamu

ja v�is musta jaama peale sattuda.

Nii hakatigi seda muusikat kuulama.

Ma leidsin ka m�ned nendest jaamadest, kuulsin Chuck Berryt.

Mu keha hakkas liikuma! Ma ei teadnud, kuidas selle j�rgi tantsida,

aga see oli ainus muusika, mis liikuma pani.

See lugu meeldib talle kindlasti ja ma usun, et ka teile.

V�rratu Chuck Berry!

K�ik n�udsid "Maybelline'i".

Alan Freed oli seda lakkamatult k�ianud, kuni asi k�ima l�ks.

Sellest sai meie esimene plaat, mida valged noored ostsid.

KATZ m�ngis "Maybelline'i" ja Amos Dotson oli saatejuht.

Saatsin talle selle eest t�nukirja, et ta mu mehe lugu m�ngis.

Autoraadiotel olid nupud, millega jaamu valida.

Isa muudkui vajutas neile ja kuulis j�rsku "Maybelline'i".

Ja ta �tles, et n��d murdsime l�bi. Ma ei saanud aru.

Howard Miller m�ngis "Maybelline'i" WIND-s,

k�ige menukamas valges jaamas ja veel tipptunni ajal.

Isa oli nii r��mus!

Kui rokkmuusika s�ndis, oli meil neli suurt iidolit.

Fats Domino, Little Richard, Chuck Berry ja muidugi Elvis.

Milline t�druk poleks olnud Elvisesse armunud.

Vaata teda! K�ige n�gusam poiss, kes iial ilmas elanud.

Ja ta h��ritas puusi

ja j�ttis mulje, et ta huultel on midagi vi

Elvis Presley oli suurep�rane laulja ja meelelahutaja.

Aga kas ta kirjutas loo "Johnny B. Goode"?

Ta ei kirjutanud �htki laulu.

Elvisel oli t�ispakett olemas,

mis tagas tema s�numi edastamise oskusele kommertsedu.

Elvis v�is esineda Detroiti Olympia staadionil,

kuhu Chuck Berry ei p��senud, ehkki Chuck oli andekam.

Elvis tahtis olla Chuck Berry v�i laiemalt must bluusimees.

Kes teab, kas ta oleks siis veel kuulsamaks saanud,

aga Chuck oleks valgena kindlasti suurem t�ht olnud.

Chuck Berry oli ehe. Must mees, kes kirjutas muusikat.

50. aastatel oli see nagu Metsik L��s, uus ala, kuhu tungida.

Noortel oli orkestrimuusikast k�rini, taheti v�iksemat koosseisu

ja energilisemat k�lapilti. Ajad muutusid.

Noored tulid maailmas�jast tagasi ja nautisid buumiaega. Oli rahu.

Ta m�istis valgete uut p�lvkonda. Selle keskmes oli auto,

sest tol ajastul said teismelised esimest korda kohe rooli.

Ta sai valgete kultuurile nii h�sti pihta, et v�is sellest luuletada.

Mina m�tlen Chuck Berryst eelk�ige kui luuletajast.

See oli tema jumalik anne.

Ma tahan kollast lahtist De Ville'i,

Continentali varurehvi ja kroomitud rooliga,

tahan konditsioneeri, automaatsoojendust,

kokkuk�ivat voodit tagaistmeks,

raadiot, telekat ja telefoni,

et kallimaga r��kida, kui �ksi s�idan ma.

Ta v�is kolme minutiga terve loo �ra r��kida.

Ma ei osanud seda noorena hinnata,

kuni hakkasin b�ndiga Chuck Berry lugusid tegema.

Alles siis sain aru, kui nutikad ta s�nad on.

Chuck teadis v�ga h�sti,

kuidas kirjutada haaravaid ja h�lpsalt arusaadavaid s�nu.

H��lduse osas erines ta teistest toonastest mustadest artistidest.

Ta ei pomisenud, diktsioon oli selge.

Lausa sel m��ral, et kui ta 1955. aastal t�nu "Maybelline'i" edule turneedele l�ks,

ei teadnud paljud promootorid, et ta on afroameeriklane.

Ta marssis klubisse sisse, ja talle �eldi,

et oodatakse hoopis Chuck Berryt. "Aga mina olengi Chuck Berry."

Teda saadeti ta enda esinemistelt minema. Arvati, et ta on valge,

aga kuna ta oli must, ei lastud teda klubisse,

kuigi tal oli kontserdileping olemas. See oli �sna inetu ja n�me.

Paljud raadiojaamad ei tahtnud enam Chuck Berryt m�ngida.

Nad ei teadnud ju algul, et ta on must. Televisioonis teda ei n�htud

ja raadios ei kuulutanud keegi, et n��d laulab must Chuck Berry.

Chuck Berryst m�eldes ei m�elnud ma kunagi nahav�rvile.

Ta oli lihtsalt suur Chuck Berry. Chuck Berry oli Chuck Berry.

Chuck Berry definitsioon on Chuck Berry.

Alan Freed r��kis kunagi,

et tal visati akendesse telliseid �hvardustega.

Ma tean seda lugu. - �ritati minema peletada.

Sest ta eiras s�steemi.

L�unaosariigid pole siiani selle probleemiga tegelnud.

Nad pole kunagi vabandust palunud ega tunnistanud, et k�itusid nagu sead.

Hale! Samas k�ik selle kandi b�ndid m�ngisid Chucki lugusid.

Lynyrd Skynyrdit poleks Chuck Berryta olemaski.

Seda perioodi nimetatakse tihti vanaks heaks ajaks,

kuigi minu v�limusega inimestele ei pruukinud see nii hea olla.

Sellest hoolimata suutis ta kirjutada laule elu helgemast k�ljest.

Ta oli jutuvestja, kes pani s�nadele r�hku.

Ja need s�nad polnud �ksnes head ja teistele eeskujuks,

vaid m��ratlesid teismelise kui sellise.

Noor artist, kes kirjutas sellest, mida k�ik kogesid ja m�tlesid.

Ta �tles v�lja selle, mida teised oleks tahtnud �elda, aga ei osanud.

Tema r��kis teiste eest.

P�him�tteliselt v�ib �elda, et Chuck Berry leiutas "teismelise".

Ta dokumenteeris seda kultuurilist fenomeni

ja andis sellele ajaloolise kaalu.

Ta ise polnud enam teismeline,

aga m�letas oma teismep�lve ja �leelamisi.

Vahel pani Leonard Chess mu plaadi kiiremini k�ima

ja mu h��l k�laski nagu teismelisel.

Ta meeldis k�igile, kuna segas hillbilly kantri tunnetuse,

k�lapildi, huumori ja kirjeldused bluusiga kokku.

Tal on R'n'B m�jutusi, kantri �nitte,

kui sinna lisada kolm akordi ja �ge kidram�ng,

on tulemus �letamatu.

Ma olen kindel, et ka teised tegid samamoodi nagu mina noorena,

kui ma m�nda lugu kuuldes auto kinni pidasin

ja kukkusin t�naval tantsu l��ma, sest see m�jus nii v�imsalt.

Ta on p�himees.

Kui talle ei tulnud m�ni s�na p�he, m�tles ta ise uue v�lja.

"Hoia eemal minust oma t��tamus!"

Ma arvan, et Scrabble'i m�ngus s�na "botheration" l�bi ei l�heks.

Teine sarnane s�na oli tal "coolerator".

"Motorvating". S�idad �le k�nka.

Kogu see pinge oli tajutav, s�itsid h�sti kiiresti,

tundsid, kuidas tuul juukseid sasib, sest aken on alla keeratud.

"Motorvating �le k�nka." Ta andis �he s�naga tunde edasi.

See oli lahkumispidu 1955. aasta septembris.

Ma s�itsin Gleasoni baari esinema. Siin see ongi.

Gleasoni baar, 1955. aasta 15. august,

Cleveland, Ohio, tasu oli 800 dollarit n�dalas,

enne seda oli 21 dollarit �htu eest Cosmos

ja veel varem 32 dollarit baaris Frolic,

14 dollarit Three Brothersis,

60 dollarit kogu b�ndile Green Dragonis.

Capitol Cocktail maksis ainult 50 dollarit,

aga Gleasonis saime 800 n�dalas.

Kui ta St Louisesse tagasi j�udis,

otsustas ta teismelistele tantsuklubi avada.

Selle nimeks sai Club Bandstand.

�hel ettekandjal lasi ta avamisel indiaanlase kost��mi kanda.

Rocknroll tegi v�iduk�iku, eri rassidest teismelised suhtlesid

ja nii oli igati loomulik, et selline klubi s�ndis.

Tal oli sekret�ri vaja ja mina tahtsin oma elu muuta.

Sa tulid lihtsalt rocknroll'i kuulama.

L�ksime Chuck Berry kontserdile ja j�rgmisel p�eval lahkusin t��lt.

Franist sai teismelisena Chuck Berry f�nniklubi sekret�r.

Me k�isime temaga l�bi. Ta t��tas Chuckiga l�puni v�lja.

Ta oli v�ga t�htis. Poisid l�ksid lavale,

ja kui tasu sai piletite pealt, kontrollis tema, et neile makstaks.

Ma olin 21-aastane, olin vaid aasta siin olnud

ja juba olime ��klubi avanud.

Mu b�ndil oli politseiga alailma sekeldusi.

Must kutt �ritas Missouri maapiirkonnas �ri p�sti panna!

Kohalikele see eriti ei istunud.

Ma ei tea t�pset p�hjust, miks see kinni pandi,

aga �ldjoontes oli selles s��di kadedus.

Uskumatu! 1958. aastal �ritas mustanahaline inimene �ri teha

ja oma klubiga erinevaid inimesi kokku viia.

Aga ta klubi pandi lihtsalt kinni. See oli kurb p�ev.

Te ju m�letate "Maybelline'i", mis r��kis kitarriga noormehest,

kes ei suutnud oma autoga t�drukut kinni p��da.

Chuck Berryl on n��d uus auto ja lugu "A Brand New Automobile".

Chuck Berry oli uskumatult hea esineja.

Esiteks oli ta erakordselt hea kitarrist,

mees, kes tegi kitarrist t�he. Ta m�ngis kukla taga, jalge vahel

ja leiutas pardik�nnaku, mida siiani j�ljendada �ritatakse.

Ma �ritasin pardik�nnaku taustalugu v�lja uurida,

aga siis ma n�gin, kust ta selle v�ttis.

See oli film "Duck Soup", vennad Marxid.

Harpo ja Groucho �ritavad �ksteist �le kavaldada

ja �hel hetkel hakkab Groucho samamoodi keksima.

Ma sain kohe aru, et sealt Chuck selle napsaski.

Lapsena tegin seda laua all, see oli meelelahutus sugulastele.

Laval tegin seda esimest korda Paramountis instrumentaalloo ajal,

sain tohutud ovatsioonid ja otsustasin, et nii tulebki j�tkata.

Neile ei meeldinud see, et ta oli must, aga nad nautisid ta muusikat.

Valgena oleks ta rahvale rohkem meeldinud. Kuulsin seda tihti.

Tol ajastul hakkasid noored viimaks vanematelt k�sima,

miks on �hiskonnas selline l�he.

Jooksis selge piir. Valged �hel, mustad teisel pool.

Tema viis mustad ja valged noored kokku,

nad h�ppasid �le piiri ja tantsisid koos

ja rasse lahutanud m��rid lagunesid.

See aitas, et noored ise klubides selle piiri �letasid,

sest uus p�lvkond sai aru, et kuigi neile oli p�he taotud,

et erinevused rasside vahel on �letamatud ja seguneda ei tohiks,

pole tegelikult suurt vahet.

See ongi muusika v�gi.

See, kuidas nad pidid rassismikaride vahel navigeerima,

ja seda veel �hendriikides, kus "k�ik on loodud v�rdsena"...

See oli ikka totaalne ajukepp,

kui sul on see tohutu anne, aga seisad eelarvamustega silmitsi,

kuid selle asemel, et k�ik pikalt saata,

�ritad hoopis v�lja m�elda, kuidas oma annet rakendada.

Enne Martin Luther Kingi, marsse ja kodanike �iguste liikumist

l�i Chuck Berry uksi maha,

sest nii paljud valged noored kuulsid j�rsku musta muusikat

ja ei m�elnud pikalt j�rele, mida see t�hendab.

V�ib-olla ei hoolinud nad esimest korda elus esineja nahav�rvist.

Chuck Berry tegi k�ik sujuvalt �hiskonnale n�ppu viibutamata,

et kuidas te julgete meid nii kohelda!

Meil pidi siin ju ometi vaprate ja vabade kodu olema,

aga mina pole k�ll vaba.

Ta muusika oli liiga v�gev, et seda eirata.

Must mees kirjutas lugusid, mille j�rgi tantsisid valged t�drukud,

kes pistsid kiljuma, kui ta lavale ilmus.

K�igil oli l�bus.

Kui ta l�ks siia, tulid k�ik j�rele

kui ta l�ks sinna, mindi taas j�rele

ja l�puks siblisid k�ik edasi-taga

Muusika liitis inimesi ja nad said aru,

et miski muu ei loe, sest neile meeldib sama muusika.

Ja siin ta ongi - Chuck Berry!

Igal b�ndil on �ks lugu, millega neid alati seostatakse.

Chuck Berry puhul on see "Johnny B. Goode".

"Johnny B. Goode" on nagu m�toloogiline film.

"See on lugu Johnnyst, kes hoidis kitarri d�uudist kotis."

P�hjaosariiklastele teadmiseks: l�unas hoitakse p�sse sellistes kottides.

See on �ks tema �gedamaid lugusid.

Tore lugu kitarrim�ngijast.

See lugu pani paika, milline rocknroll peab olema.

1958. aastal oli veel �ks juhtum, mis peegeldab toonast ajastut.

Chuck Berry s�itis koos Joanna Mathisega

ja politsei pidas ta kinni.

T�psemalt oli rehv katki l�inud

ja politseinik astus ligi, kui Chuck varuratast alla pani.

Politseinik otsis auto l�bi, leidis sularaha,

mis oli ilmselt esinemistasu, ja p�stoli.

Siis hakkas politseinik naisele peale k�ima, et ta tunnistaks,

et ei viibi autos vabal tahtel, aga kuna see ei vastanud t�ele,

teatas Joanna, et k�ik on h�sti ja milles �ldse probleem on!

Chuck peeti kinni tulirelva omamise eest.

Asi ei l�inud kohtusse, aga tema kallal nokiti igal v�imalusel.

Mitte v�idetavalt, ta oligi kindlalt k�ige t�htsam kitarrist roki ajaloos.

Tal olid hiiglama pikad s�rmed.

Tal olid tugevad k�ed ja see aitas tal mis tahes noodi v�lja v�tta.

Suurte k�mmaldega kitarristid m�juvad alati muljet avaldavalt.

Tema introd rabasid kohe esimesest hetkest, nimetasime seda konksuks.

Ma �ppisin Chuckilt, et sul peab olema alguses hea konks v�i riff.

Isegi "Memphist" alustan laheda kitarrik�iguga,

mida Chuckil seal esiotsa polnud.

Ta j�tab mulje, et tahab oma t�drukule v�i naisele helistada,

aga l�pus tuleb v�lja, et Marie on alles kuueaastane.

Selge! See on ta t�tar! Aga v�ga vinge s��eep��re.

Kui isa hakkas turneedel k�ima, ostis ta kohe emale esimese lossi.

See on teine loss, mille isa mu emale ja �dedele ostis.

See oli 1958. aastal ja aadress on 13 Windermere St Louises.

Ta sai aru, et kinnisvara on v�ga asjalik investeering.

See oli kindel koht, j��v v��rtus.

Ta ostis need majad oma perele

ja ei tahtnud enam iial maha m��a.

Ta muudkui laiendas oma haaret kinnisvaras,

sest ta ostis pidevalt maju juurde.

Siin oli meie m�ngutuba.

Aga trepi alla pugesime ka siis,

kui ema ja isa meie peale pahaseks said.

Tema onu Ed oli ostnud maja Wentzville'i,

k�rvalkrunt oli m��gis.

Isal oli m�nguraudteede komplekt,

mis seisis platvormil,

siin-seal olid m�ned puud.

Ma arvasin, et ta m�ngis sellega,

aga ei teadnud, et ta kujundas Berry Parki.

See oli ta unistus. Ta tahtis n�ha, kuidas on v�imalik seda arendada.

See oli meie pere maakodu.

Tal olid seal paadid, mopeedid, golfik�rud, mootorrattad,

buldooserid, traktorid, ja see k�ik oli nii lahe!

Me v�isime teha mida tahes.

Ta oli �he linnaliinibussi tuuribussiks �mber ehitanud.

See oli ikka veel aias, kui ma teismeline olin.

Ronisime tihti bussi m�ngima, sikutasime rooli.

Buss juba roostetas, aga m�ngida oli lahe.

Berry Park oli meie s�da. See oli unistus.

Charles oli alati tahtnud luua l�bustusparki

f�nnidele, perele, k�lalistele.

Berry Parkis oli maailma esimene kitarrikujuline bassein.

Ta tahtis, et park oleks avalik, inimesed saaksid seal ��bida.

Sellest pidi saama meie suvila, koht, kus puhata,

vaadata, kuidas lapsed ujuvad ja hullavad.

Ta ehitas sinna lavaga klubi, kuhu mahtus 400 pealtvaatajat.

Charles otsustas, et tahab seal �ha rohkem kontserte korraldada.

70. aastate keskpaigaks ei olnud olukord Berry Parkis enam nii helge.

1974. aasta �ritus oli sarja kolmas. Tsiklij�ugud olid kohal.

Tol ajal palgati neid tihti turvameesteks.

Peaesineja oli Leon Russell.

Ta saabus helikopteriga.

Tal polnud aimugi, et promootor polnud talle maksnud.

J�rsku t�usiski kopter uuesti �hku ja kadus.

K�laritest teatati: t�name k�iki tulemast, aga h�rra Russell ei esine.

Rahvas l�ks marru. Vihased tsiklimehed kukkusid laamendama.

F�nnid oli kogu n�dalavahetuse seal olnud, ja p�hib�nd ei esine!

H�ving oli �sna mastaapne.

Nad l�hkusid k�ik �ra ja isa otsustas, et ei korralda seal enam midagi.

Levisid kuuldused uimastite tarvitamisest, purjus alaealistest.

Politsei korraldas seal reidi.

�hel hetkel tulistas �ks turvamees rahva sekka.

Kaks poissi olid kisklema l�inud.

Politsei kiusas Charlesi,

kuni �rituste korraldamine muutus v�imatuks ja ta loobus.

Berry Park suleti avalikkusele ja sellest sai tema �ksinduse kants.

Ta oli pettunud.

Esiteks polnud see tema valdkond.

Ta ei teadnud l�bustuspargi pidamisest midagi.

Miks ta lasi sel laguneda?

Ta lihtsalt ei tahtnud enam sellega tegemist teha.

M�nda aega hoidis ta seda enam-v�hem korras,

vaatas, et katused l�bi ei laseks ja nii, ta ikkagi pingutas,

aga ajapikku variseb k�ik kokku.

Mingil hetkel ta otsustas, et talle aitab sellest.

�hte tiiba kasutas ta vahel lihtsalt eluruumidena,

muidu elas m�nes oma teistest majadest.

Aga ta l�petas arendamise.

Ta oli niigi palju raha, vaeva ja energiat sinna matnud,

et tal oli jaks otsas.

See oli tema projekt.

Ta ise m�tles selle meie maja kolmandal korrusel v�lja.

See oli tema unistus ja see sai siiski teoks.

Charles t�i kaasa �he naise,

kes v�itis, et on 21-aastane.

Nad olid tutvunud Arizonas v�i New Mexicos.

Chuck t�i ta kaasa ja v�ttis klubisse t��le.

Ta oli alaealise t�druku �le osariigi piiri toonud,

Mann Acti seaduse t�ttu oli see f�deraalkuritegu.

See seadus polnud m�eldud selliste rikkumiste t�kestamiseks,

milles Chucki s��distati,

kui ta t�i alaealise t�druku �le osariigi piiri klubisse t��le.

T�druk n�gigi v�lja 21-aastane, mitte 14 ega 15.

Juba esimesel istungil kasutas kohtunik kohtus N-s�na.

Isegi valge eliit sai aru, et asi kisub hapuks,

see kohtuasi tuleb l�petada ja esitada uus s��distus.

Aga ta oli must, ja kuna valgete ja mustade vahel oli h��rumine,

pandi ta l�puks ikka kinni.

Valgega poleks seda iial juhtunud.

Talle poleks s��distustki esitatud, vanglast r��kimata.

Pole v�imalik, et Ameerika vangla inimest ei muuda.

Ta tegi vigu, aga esimene kivi visaku see, kes ise patuta.

K�ll aga sai ta v�ga h�sti aru, kui halvasti see ta karj��rile m�jus.

Kaotatud aega tagasi ei saa.

Kes teab, mida ta veel oleks saavutanud, kui seda poleks juhtunud.

Ta oli meie t�ht, kellelt tuli jadamisi hitte.

"Maybellene", "Schooldays", "RocknRoll Music",

"Sweet Little Sixteen". Aga meie staar oli kinni pandud.

Olime t�sises h�das.

Andsime v�lja plaadi "Chuck Berry on Stage",

lisasime stuudios salvestatud lugudele kunstliku aplausi,

et j�tta muljet kontsertsalvestusest. Andsime "Chuck Berry on Stage" v�lja,

loomaks illusioon sellest, et Chuck on ikka olemas.

See oli tema "uus plaat".

Isa oskas igas olukorras lahenduse leida ja edasi elada.

Teda ei takistanud miski.

Kui Chuck vanglast v�lja sai, tahtis ta kohe t��le asuda.

Ta tahtis meeleheitlikult endist elu j�tkata. Nagu me k�ik.

Ta veetis n�dala Chicagos

ja salvestas lood "No Particular Place to Go", "You Never Can Tell".

"Nadine" anti ta naasmise t�histamiseks singlina v�lja.

1960. aasta paiku algas Briti b�ndide sissetung.

Neid olid m�jutanud Muddy Waters, Chuck Berry ja Little Richard,

ja nad t�esti vallutasid muusikaga Ameerika ja kogu maailma.

The Beatles tegi oma versiooni loost "Roll Over Beethoven",

The Rolling Stonesi esimene lugu oli kaver Chucki laulust "Come On".

Rocknroll'i teiseks nimetuseks v�iks olla Chuck Berry.

Me k�ik hakkasime nende aktsenti matkima,

olid nad Liverpoolist v�i mujalt, aga nad m�ngisid Berry lugusid!

John Lennoni h��l

Ta kirjutas intelligentseid laulus�nu 1950ndatel,

kui teised ainult armastusest laulsid,

ja inspireeris tervet p�lvkonda s�nadele r�hku panema,

selle asemel, et lihtsalt laliseda.

Chuck Berry lugudest valisin "Little Queenie",

sest s�nade osas on ta t�eline v�lur. - Ta on poeet.

Proovi ise nii h�id s�nu kirjutada. See pole lihtne.

Ma olen proovinud. Vahel tuleb, aga mitte alati.

Me k�ik oleme proovinud. Tema on luuletajaks s�ndinud.

Enne vanglat teenisin 1200 �htu eest.

Kui ma tagasi tulin ja Beatles oli Ameerikasse j�udnud,

t�usis mu esinemistasu 2000 peale.

Nad k�ik salvestasid Chuck Berry lugusid,

sest neisse oli k�tketud elektrikitarri DNA.

See, et Chuck Berry oli seadusega pahuksis, tegi ta veel p�nevamaks.

Ameeriklased olid Briti muusikast sisse v�etud,

olenemata sellest, kust see p�rit oli.

Paljud ei teadnudki, et Rolling Stones m�ngis Chuck Berry lugusid.

Nad ei teadnud sedagi, kes Chuck Berry oli.

Me ei saanud isegi aru,

et Beatles ja Stones m��s meile meie enda rhythmnblues'i.

T�nu sellele saime l�puks aru, et meie m�jutajad olid kaasmaalased.

Salvestasime legendaarses Chessi stuudios Michigan Avenuel.

Meie jaoks oli see bluusi salvestamise meka.

Stuudios tutvusime teistega, kes seal plaate tegid.

K�ik meie lemmikud. Muddy Waters, Chuck Berry.

Kui Beatles, Stones, Dylan ja teised ta avastasid,

sai ta karj��r hoo sisse ja temast saigi �liinimene,

keda John Lennon ja Keith Richards kummardasid.

Berryta oleks Beatles ja Stones ehk k�ll s�ndinud,

aga need oleks olnud teistsugused b�ndid. Sest ilma Chucki m�jutusteta...

Stones oleks v�ib-olla olemas olnud, aga muusika oleks olnud folgilik.

Saad oma liha ja kartulid k�tte, aga see k�ik oleks olnud maitsetu.

See poleks maitsemeelt erutanud.

Aga Chuck oli v�rtsikas. Ta ei pidanud teesklema, vaid lihtsalt oli.

Ta sai aru, et on noorte brittide silmis kangelane.

See oli uskumatu, milline m�ju oli tal k�igile tuntud t�htedele.

Ei austata ju ainult Chuck Berryt, vaid ka Beatlesit, Rolling Stonesi,

Beach Boysi, Bob Dylanit, Bruce Springsteeni,

ja nad k�ik kummardavad Chuck Berryt.

Chuck Berry muutis oluliselt ka tuuritamist.

Talle meeldib asju omamoodi teha.

Tal polnud turneedel suurt kaaskonda ega isegi b�ndi.

Mul ei ole pagasit. Kitarr on juba lennukis,

aga muidu on mul ainult kamm ja hambahari.

Chuck ei s�itnud oma b�ndiga ringi, vaid palkas kohalikke muusikuid.

Ta eeldas, et k�ik oskavad nagunii ta lugusid.

V�ttis kitarri, l�ks lennukisse, esines ja tuli koju tagasi.

Talle meeldis vabadus teha, mida ta tahtis,

ilma et lepingud teda p�siva palgalise b�ndiga seoks.

Chuckile meeldis �igel ajal kohale ilmuda.

Ta tahtis, et b�nd oleks kontserdiks vormis,

ja kui seda ei juhtunud, hakkas ta �ha rohkem �ksi m�ngima.

P�hjus oli suuresti joomises.

Bluusimehed olid joodikud. Enamik neist j�i.

Chess Records oli purjus bluusimehi t�is.

Seda oli hinge�hustki tunda. Aga Chuck polnud selline mees.

Kui ta kuulsamaks sai, j�udis korraldajatele ka kohale,

et talle tuleb palgata parimad kohalikud m�ngijad

ja neil tuleb lasta lood plaadilt selgeks �ppida.

Ta palkas ainult ameti�hingusse kuuluvaid muusikuid.

"Kolm Ameerika Muusikute F�deratsiooni liiget."

See oligi ameti�hing.

Muusikuid, kes olid v�imekad ja teadsid tema muusikat.

Ta ei palunud palju, aga see, mida ta palus, pidi olemas olema.

Kui toodi valed v�imendid, pidi selle eest talle trahvi maksma,

sest v�imendist tuli tema saund

ja ilma saundita ei k�laks ta nagu Chuck Berry.

Fenderi Dual Showman Reverb on haruldane v�imendi.

Isegi mitte eriti hea, aga talle meeldis, sest see oli vali.

Promootorid andsid talle 9000 dollarit paberkotis.

Seej�rel teatas ta, et oli n�udnud teistsugust v�imendit.

Alati pidi veel tuhat taskus olema, sest k�ik teadsid, et ta �tleb seda.

Kokku tuli siis maksta 10 000 ja kindlasti sularahas.

Teda t�ssati nii palju kordi, et l�puks n�udis ta paberkotit�it raha ette

ja keeldus muidu lavale minemast.

Esmalt l�ks raha kitarrikohvrisse, alles siis v�ttis ta kitarri v�lja.

See oli tema komme ja muudmoodi ei saanudki.

Ta ei tahtnud sellega riskida, et usaldab korraldajat,

tuleb p�rast esinemist lavalt ja raha ei saagi.

Kujutage ette, kui palju kordi tal nii juhtus.

See oli lihtsalt tema reaktsioon sitale kohtlemisele.

Tal oli kena ja seksikas must mees, kes meeldis valgetele naistele.

Chuck Berry isa oli puusepp, kes t��tas tihti valgete elurajoonides

ja v�iksemana oli Chuck tal kaasas.

Kui majas oli valgeid naisi, keelas isa poisil neid vaadata.

See tegi nad muidugi veel p�nevamaks.

Tal oli alati m�ni valge armuke.

Ta avastas, et kui tal on hitid ja ta meeldib k�igile,

siis v�tab ta valge t�druku ka!

Ta �ritas igas asjas piire nihutada.

Talle meeldis see, mis talle meeldis. Kogu lugu.

Aga ta armastas oma naist ja perekonda. See oli kindel.

Ehkki talle meeldisid ka valged naised.

Isa polnud ainus. K�ik rokkstaarid tegid nii. See k�is asja juurde.

Chuck Berry oli roll, mida Charles Edward Anderson Berry m�ngis.

Seda on oluline teadvustada.

Minu s�ber Charles ei olnud Chuck Berry.

Chuck Berry oli hoopis teine inimene.

Chuck Berry ei tulnud kunagi meile koju.

Kodus k�is meil Charles Edward Anderson Berry, mu isa.

Mis iganes turneedel juhtus, seda tegi Chuck Berry,

aga kodus oli alati meie isa, abikaasa.

T��asjad j�ttis ta alati mujale.

Koju tulles oli ta mees, kellega ma 1948. aastal abiellusin.

Kogu rokkstaari kuvand lendas aknast v�lja ja koju tuli pereisa.

Ta tahtis tasu sularahas saada.

Vahel kirjutati t�ekk ja v�eti tema jaoks raha v�lja.

Maksuametile tundus, et teda tasustati kaks korda.

Keegi andis talle halba n�u

ja ta ei deklareerinud raha, mis ta v�lgu oli.

Kui ta maksudega aastaid hiljem vahele j�i,

tunnistas ta ise ka, et oli lolli vea teinud. Ja ta l�ks vangi.

Willie Nelsonilt ja Jerry Lee Lewiselt konfiskeeriti m�ned asjad,

aga valgeid ei pandud vangi. Aga mustad pandi vangi.

Mine v�ta kinni.

Mis tahes probleemid tekkisid, m�tlesime ikka, et k�ll me selle �le elame.

Ja elasimegi.

Ta �tles mulle, et huvitav, miks maksuamet ei �elnud,

et ta on mingi konkreetse summa v�lgu.

Charles elab Missouris.

Oleks ta elanud Los Angeleses v�i New Yorgis,

olekski ilmselt mingi ametnik kohale tulnud,

�elnud, et maksa see summa �ra ja kogu lugu.

Maksuamet teab minust k�ike.

Pooled Charlesi probleemidest olid ta enda tekitatud,

�lej��nu oli teiste kius.

Chuck pidi oma v�la tasuma ja pandi vangi ka.

Chuck esines Jimmy Carterile Valges Majas kolm p�eva enne seda,

kui ta maksudest k�rvalehiilimise eest j�lle vangi pandi.

See oli ta elus oluline aeg,

ja see, et ta p�rast Valges Majas esinemist j�lle vangi pandi,

ei tundunud �iglane.

Iroonilisel kombel oli ta kuulsaim lugu tobe tilulilu "My Ding-a-Ling".

K�ik l�ksid sellest p��rdesse.

Ta ei saanud aru, miks "Johnny B. Goode" v�i "Maybelline"

edetabeli tippu ei j�udnud. See lugu oli suvaline lollitamine,

aga kui see rahvale meeldis, siis tuli m�ngida.

See oli t�eline meelelahutus. Tema ja Jerry Lee Lewis.

Terve lava oli neid t�is.

Jerry Lee Lewis tuuritas Chuck Berryga �le kogu riigi!

Mul oli Coca Cola pudelis umbes nii palju bensiini.

L�kkasin selle �mber, bensiin voolas klaverisse

ja ma t�mbasin tikku. Kus siis alles l��mas!

Chuck n�udis, et tema peab viimasena esinema.

Ma �tlesin, et lasku k�ia.

Nad vaidlesid alatasa selle p�rast, kumb peaesinejana teisena m�ngib

ja on seega suurim rokkstaar.

Tavaliselt j�i Chuck peale, aga kuna see �rritas Jerryt,

tegi publiku enda poole v�tmiseks k�iksugu vigureid.

Kolm, kaks, �ks...

Ta oli ainus elus olev inimene �hendriikides,

kelle laul oli kosmosesondil, mis v�ljus p�ikeses�steemist.

Voyageri pardal on kuldne plaat Maa helide ja muusikaga.

K�ik imestasid, kuidas "Johnny B. Goode" sinna sattus.

Tema vastas, et k�sige Carl Sagani ja NASA k�est, see oli nende valik.

K�llap neile meeldib rocknroll.

Ma oleks �llatunud, kui mis tahes eluorganism,

kosmoses v�i kus tahes, Chucki kuuldes tantsima ei hakkaks.

Kui tulnukad selle leiavad ja l�bi kuulavad,

arvaks nad ilmselt, et maalased v�ivad p�ris lahedad olla.

Ta elus ja karj��ris oli palju asju, mis juhtusid esimest korda.

Ta sai esimeseks Rocknrolli Kuulsuste Koja liikmeks 86. aastal.

H�rra Berry! - T�nan!

Samuti oli ta esimene laululooja, kes v�itis kirjandusauhinna PEN,

mida antakse muidu luuletajatele ja kirjanikele.

Aga miks siis mitte ka laulukirjutajale?

Berry ja Leonard Cohen olidki esimesed laureaadid.

Muidugi sai ta ka oma t�he Los Angelese kuulsuste alleel.

Paljud ehk ei tea, aga selle auhinna saamiseks

tuleb umbes 25 000 kokku saada.

Isa teatas, et teda ju austatakse selle t�hega

ja tema selle nimel k�ll raha kokku ajama ei hakka.

T�pselt Chuck Berry moodi.

1989. aastal p��ses ta esimese inimesena St Louise kuulsuste alleele.

2000. aasta detsembris sai isa Kennedy keskuse autasu,

selle andis talle �le president Bill Clinton.

Istusin kord klubis ja ta k�sis, kas ma tahaks ka lavale tulla.

Mul on v�imalus Chuck Berryga m�ngida? Loomulikult!

Ta tutvustas mind ja hakkas m�ngima lugu,

mida ma polnud kuulnud. Ta ei �elnud isegi helistikku.

K�sisin klahvim�ngijalt, et mis helistikus me oleme.

Ka too ei teadnud.

Ma ei osanudki midagi m�ngida.

Ma ei tea, kas ta tegi seda meelega, et mul juhet kokku ajada.

V�ib-olla tulistas ta puusalt ja m�tles, et lihtsalt k�tame.

Aga samas j��b kahtlus, et valge poiss on laval,

n��d keerame talle esimese looga korraliku sita.

Kui ta vastu peab, hakkame p�riselt m�ngima. Kes teab...

Chuck m�ngis viies helistikus.

"�ks" oli G, s�rm alla suunatud.

E oli kolm s�rme, mis meenutab "E" t�hte.

Selline oli C.

E-bemoll oli kaks s�rme nagu v�idum�rk.

�ra p�hjust k�si. Ma ei tea, mida see s�mboliseerib.

B-bemolli vormis ta suuga. Ja oligi k�ik.

1990. aastatel oli Kuulsuste Koja avamine.

Bruce kutsus oma E Street Bandi kokku,

seal olime mina, Stevie, Bruce, Chrissie Hynde

ja Chuck Berry pidi k�ige viimasena finaaliks tulema.

Meie �ritasime end kokku v�tta, et Chuckiga m�ngida.

Chuck tuli lavale ja hakkas j�rsku m�ngima.

Olime vaevu j�udnud end koguda, j�nksusime v�ga hea b�ndiga kaasa,

laval oli kuus v�i seitse kitarristi,

kui Chuck poole loo pealt helistikku vahetas.

Algul m�ngis siit...

Ja j�rsku...

Tema m�llas edasi, justkui midagi poleks juhtunud,

aga meie k�ik m�ngisime vales helistikus.

Seda juhtus veel korduvalt. Vaatasime �ksteisele otsa,

piilusime Chucki poole, aga keegi ei julgenud talle midagi �elda.

Kui olekski k�situd, et mis helistikus me m�ngime,

oleks ta vastanud "Chuck Berry helistikus".

Siis hakkas Chuck meie poole vaatama ja naeratama

ja pani laia irvega oma pardik�nnakuga lavalt minema.

See oli esimene kord, kui ta meile otsa vaatas.

Lava serval p��ras ta selja, jooksis alla, istus autosse ja s�itis minema,

j�ttes meid neljas erinevas helistikus m�ngima.

Viimati m�ngisime nii jubedalt v�ib-olla 13-aastasena noorteklubis.

Aga p�ruda nii r�medalt staadionit�ie rahva ees,

kus Chuck Berry pidi kogu seda v�rki vedama...

See pole parim m�lestus.

Kaugel sellest, et nii lahe oli Chuck Berryga m�ngida. Jube oli!

Sain Chuck Berryle tausta m�ngimise ristsed k�tte.

N�gin Chucki Hammersmith Odeonis ja see oli kohutav.

Ta ei viitsinud lugusid t�ispikkuses m�ngida,

vaid tegi neist �lejala popurriisid. Teda ei kottinud �ldse.

Olin pettunud, sest tahtsin kuulda lugusid sellisel kujul,

nagu need plaadil k�lasid, aga seda ta ei teinud.

Sellele j�rgnes intsident restoranis Southern Air.

Teda s��distati selles, et ta filmis naisi nende n�usolekuta.

Ta oli aastaid tagasi selle restorani ostnud,

sest kunagi keelduti seal teda teenindamast.

Nii ta tuligi hiljem tagasi ja ostis selle �ra.

Plaan oli selles, et tal oleks restoran, v�ib-olla ka baar,

igatahes koht, kus inimesed saaks muusikat m�ngida.

S��distuse j�rgi oli keegi tualetti kaamerad pannud.

Sellega on huvitav lugu. Mul on vande all antud tunnistus isikult,

kes kinnitab, et tema pani need kaamerad sinna.

Aga s��distuse j�rgi olevat Charles sellest teadlik olnud

ja filmis salaja naisi kempsus.

Kaamera seal t�esti oli. Selles pole k�simustki.

Konks on selles, et kes selle sinna pani.

Kaamerad olid kabiinide kohal,

sest tihti lukustasid inimesed end sinna ja tarvitasid uimasteid.

Selle �rahoidmiseks kaamerad pandigi.

Aga �hte tema majja murti sisse.

Keegi otsis teadlikult �les kirstu, kus ta hoidis oma fotosid,

seal olid ka videokassetid,

ja s�ttis kassetid ja fotod Southern Airi pr�gikonteinerile.

Seal t��tas ka Vincent Hucki naine, keda oli samuti filmitud.

Ja ena imet! Vincent Huck leidiski need kassetid.

Kas see ei tundu kahtlane?

Kohalikud ametnikud kiusasid teda igasuguste r�paste v�tetega.

Ron Boggs, advokaat, kes hagi esitas, ja endine prokur�r,

oli alati Chucki vastu vimma kandnud. Chuck lihtsalt ei meeldinud talle.

Ta oli kohalik must mees, kes lendas liiga k�rgelt.

Hagi ja s��distused kahandasid Chucki tulusid.

Inimesed ei tahtnud selle t�ttu teda enam esinema tellida

ja nii otsustatigi asi leppega lahendada ning eluga edasi minna.

Tollal peeti talle korralikult jahti. Vees oli juba vere l�hna.

Aga nad ei murdnud teda nii kiiresti kui oleks tahtnud.

Siis m�tles Vincent Huck v�lja p��rase loo sellest,

et Chuck tegeleb kokaiiniveoga.

V�idetavalt pidi ta reisidel kitarri kuhugi maha j�tma,

kohvri kokaiini t�is laduma ja kogu kraami tagasi tooma.

Naeruv��rne. Aga kohtus�steem j�i uskuma.

Politsei n�itas tunnistust, mille kohaselt majas on uimasteid

ja ta on narkodiiler ja mida k�ike.

Kohtunik j�i uskuma ja andis l�biotsimism��ruse.

Politsei otsis Charlesi maja l�bi.

Seal olid narkopolitsei agendid ja kohalikud politseinikud.

K�igil oli muidugi suusamask n�okatteks ja relv kaasas.

Nad leidsid vanu joint'i konisid 60. aastatel toimunud pidudest.

Charles ise uimasteid ei tarvitanud, aga konid pandi plastikkotti,

paberid olid USA lipu v�rvides, selliseid isegi ei toodetud enam.

Sealt leiti ka 200 000 sularahas ja paar-kolm p�ssi.

�nneks oli peaprokur�r Jim Martin mu tuttav

ja ta otsustas raha tagasi anda, sest kogu lugu oli naeruv��rne.

Ja �erif andis ta p�ssid tagasi, mis oli omamoodi huvitav,

sest Chuck oli kohtulikult karistatud ja ei tohtinud tulirelvi omadagi.

Aga need anti ikka tagasi. Seega oli see reid l�bim�da.

Ja kas asi oli rassis? P�ris kindlasti.

Chucki muusikat kuulsin esimest korda filmis "Tagasi tulevikku".

Chuck? Su n�bu siin. Marvin Berry!

Sa otsisid uut saundi. Kuula n��d!

P�rast seda tahtsin kohe kitarri ja h�ljuk-rula.

"Tagasi tulevikku" ainus viga on selles, et sellist kitarri ega v�imendit,

mida Michael J. Fox kasutab, ei olnud 1955. aastal olemas.

V�ike loominguline liialdus.

Gibson ES-355 l�ks tootmisse alles 1958. aastal,

nii neil �nnestus DeLoreaniga tagasi tulevikku kihutada

ja tee pealt imekombel �ks 355 ka kaasa vedada.

Ma otsin siiani Marvin Berryt.

"Hail! Hail! RocknRoll" tegi minu p�lvkonna Berryga tuttavaks,

kui Keith Richards selle filmi kokku pani.

See piletikiosk toob m�ndagi meelde.

Meenub, kuidas ma tahtsin siit 11-aastasena pileti osta,

et vaadata filmi "Jutustus kahest linnast".

Isa soovitas, sest see oli kunstiliselt tasemel.

Aga piletim��ja ei olnud n�us mulle piletit andma.

"Tead k�ll, et sinusugused ei tohi siia tulla! Mine �ra!"

Ajad on oluliselt muutunud.

Oleme j�udnud �sna kaugele v�rreldes sellega,

kui mu esivanemaid siin kohtuhoone trepil m��di.

Tulime Berry Parki geniaalsele muusikule au andma,

aga leidsime eest konfliktse geeniuse, kes p�hjustas meile p�ris palju peavalu.

Chuck Berry m�ngib seda nii. Said aru? - Mina saan k�ll.

Ma r��kisin temaga. - Aga seda lugu v�iks pisut...

Ma olen 60 aastat nii teinud. - Ma tean. - Siis harju selle m�ttega.

Ta oli t��tum kui Mick Jagger, aga ta meeldib mulle ikka.

Venitus algab siit.

Venitad �les. Kuula.

Alustad siit alt.

Suurep�rane!

See stseen, kus b�nd vaidleb

ja Chuck Keithiga norib...

99 protsenti publikust ei saa aru, mis vahet seal on. Pisiasjad.

Aga kui s�veneda, siis ilmneb, et Chuckil oli �igus,

ja Keith ilmselt tunnistaks seda ise ka.

Juba siis sai ta aru, kui oluline ta p�rand on,

aga ta suhtumine oli �sna �lbe.

Mida need Inglise miljon�ridest rokkstaarid endast arvavad,

et tulevad �petama, kuidas m�ngida minu leiutatud muusikat!

Eks ta hinges oli saatanaid, mida sealt v�lja ei aetud.

Ta �ritas ilmselt...

Enamasti oli ta �sna vihase iseloomuga mees.

Kaamera taga toimuv oli sama p�nev kui see, mis j�i kaamera ette.

Universali juristid soovitasid Chuckil lepingu s�lmida.

Ta istus ise kirjutusmasina taha ja tegi iga p�ev lepingu �mber.

Chuck Berry leiab, et k�ik, mida esinemise nimel tehakse,

liigitub t��ks ja proovid ei ole lihtsalt etendus, vaid reaalne t��.

K�ik kukkus kenasti v�lja ja Taylor Hackford tegi hea filmi.

"Pulp Fiction" oli j�rjekordne film, mis tundus uskumatu.

Mis toimub? See on ju vanaisa muusika!

Ja siis vaatasime edasi.

Aga kui m�elda, kui menukaks see film osutus,

pole ime, et nad selle laulu valisid.

Ma kuulsin seda esimest korda "Pulp Fictioni" tvisti-stseenis

ja armusin sellesse laulu hetkega.

Kui hakkasime kogumikule Chessi kataloogist lugusid valima,

poleks see ilma Chuck Berryta v�imalik.

Oli teismeliste pulm, vanad sugulased soovisid �nne.

Selgelt n�ha, et mademoiselle oli Pierre'ile armas.

Ta kirjeldab paljudes lugudes elulisi olukordi.

Laulu "You Never Can Tell" kuulates kangastub k�lmkapp ingveri�llega.

Praegu koos elavad 16-aastased t�idaks k�lmiku ilmselt r�mpstoidu ja limpsiga.

See, kuidas ta juttu vestab, on universaalne ja ajatu.

"Kui Pierre t��d leidis ja ta teenis pisut raha,

"C'est la vie," �tlesid vanemad. Ei v�i iial ette teada."

Ma kuulasin klaverit ka, sest ta tegi alati k�ike omamoodi.

See on sama r�tmiga nagu kitarr, aga...

Johnnie Johnson oli ka nutikas. Ta m�ngis taustal Viini valssi.

Minu esimene armastus oli Blueberry Hill.

�hel �htul meenutas ta oma karj��ri algusaegu

ja �tles, et k�ll tahaks uuesti niisama v�ikestes klubides m�ngida.

Vaatasime �ksteisele otsa ja otsustasime kohe,

et teeme selle Blueberry Hillis �ra.

Me andsime seal 290 kontserti. Chuckile meeldis see kohutavalt.

Sa olid inimestele nii l�hedal, publik k�ikus otse su n�o ees.

Blueberry Hill Band oli isa parim ansambel,

sest need mehed tundsid ta muusikat.

Ingrid laulis temaga duetti, esitas ise ka paar bluusilugu.

Charles Berry juunior hakkas ka tol ajal m�ngima.

Ta tahtis, et lapsed temaga m�ngiks. See oli talle t�htis.

Blueberry Hill iga kuu, alati samad inimesed, sama rahvas.

Isa v�is ju �le maailma m�ngida,

aga miski pole koduga v�rreldav ja Blueberry Hill oli tema kodu.

Nagu ka Berry Park.

Iga kord reisilt tagasi tulles,

kui p��rad 70. maanteele

ja s�idad piki Bucknor Row'd, oli see taevalik tunne.

J�udsimegi koju tagasi!

Tema viimane album oli asi, mida ta tahtis teha aastaid.

Seda t��d tegi ta armastusega.

See oli p�ris pikk ettev�tmine

ja ta tegi seda jupikaupa nagu heaks arvas.

"Big Boys" on �ks Chuck Berry laule, mille hetkega �ra tunned.

Need rifid, see l�hkuv r�tm.

See k�lab nagu Chuck Berry lugu, mida sa pole varem kuulnud.

Selline m�nus �ratundmistunne.

Isa hakkas neid lugusid 90. aastatel kirjutama.

Klubi stuudioruumides puhkes tulekahju.

K�ik ta lindid h�visid. P�rast seda alustasime nullist.

"Dutchman" oli �ks mu lemmiklaule,

kui seda lauluks nimetada, aga millised kaunid kujundid!

2015. aastal l�ks isa tervis kehvemaks.

M�rkasin, et tema laulud on l�hemaks j��nud.

M�ned lood j�id kavast v�lja ja neid ei m�nginud ta enam kunagi.

Aegam��da muutus ta repertuaar j�rjest kiduramaks.

Kontserdi viimast lugu venitasime seet�ttu �le 12 minuti.

Ta kuulmine muutus halvemaks, ehkki ta ise seda ei tunnistanud,

seet�ttu m�ngis ta tihti m�nda lugu vales helistikus

ja ise ei kuulnud, et k�ik on valesti.

Tal l�ksid enda lugude s�nad meelest �ra.

Koos saime selle lahendatud, sest ma v�tsin siis kohe �le.

Kui ta laulus�nu ei m�letanud, pomises ta midagi

v�i m�tles k�igu pealt midagi v�lja ja publikule see meeldis.

L�pupoole l�ks asi �sna hulluks.

�hel p�eval ta k�sis, mis helistikus on "Memphis".

E-bemoll, �tlesin ma. "Aga kus see on?"

Ta unustas �ra, kus see kitarrikaelal asub.

Keegi ei tea ette, millal see juhtub.

See on paratamatu ja millalgi l�heme siit k�ik,

aga ta tundis, et tema tund on l�hedal.

See oleks v�inud juhtuda aasta, kaks v�i k�mme varem,

aga juhtus siis, kui see juhtus.

18. m�rtsil kaotas maailm suure muusiku ja laulukirjutaja.

Samal p�eval kaotasin ma l�hedase s�bra.

Puhka rahus, Chuck.

Me m�lestame teda rocknroll'i stiilis

ja kiidame ka Jumalat rocknroll'i stiilis,

nii et ees seisab �ks l�bus �htu.

Nii mustad kui valged noored ei suutnud end tagasi hoida,

t�usid p�sti ja hakkasid tantsima.

See oli esimene kord meie riigi ajaloos.

Ta muutis suurema hulga valgete noorte elu kui �kski poliitik,

puhtalt sellega, et pani nad tantsima.

Ta haaras kinni millestki, olgu see v�ljas v�i seespool,

ja ta muutis inimeste elu.

V�he sellest, et ta meie elu muutis.

Ta oli rocknroll'i isa. See muutis maailma. Head aega.

Isa oli luuletaja ja jutuvestja.

Kuula seda.

Torman edasi-tagasi, r�gan valukojas.

�lemust ei iial alt ma vea, kuid arved kuhjuvad.

Liiga palju jama, et sellega tegeleda.

Ma igatsen teda.

Liiga palju jama, et sellega tegeleda.

T�iesti geniaalne, kuidas ta inimhinge lahkab.

Ta oli ainulaadne luuletaja ja jutuvestja.

Ta oli rocknroll'i kuningas.

Tema oli esimene, seega v�iks teda pidada selle isaks, kuningaks...

Tema oli k�ige algus.

Ta oli rocknroll'i kuningas.

Little Richard... Isa ja ema.

Little Richard tegi suu lahti ja see oli vabastav.

Nagu see heli hinduismis,

mis l�i maailma. "Om".

Elvis Presley tegi rocknroll'i populaarseks,

aga Chuck Berry oli kuningas.

Tal oli k�ik olemas. Tal olid nii s�nad kui kitarr.

St. Louis armastab Chuck Berryt nii v�ga,

et tellisime tema skulptuuri suurep�raselt Harry Weberilt.

V�ljaku keskel, 30 meetri k�rgusena,

seisab tema kivist kuju.

Ja kui kuningas �ksi seal seisis ja vaatas oma kivisse raiutud nime,

m�tles ta endamisi: "Mis on kuulsus?"

Kuulsus on vaid aeglane k�dunemine ja ajapikku kaob ka see.

�tlesin Chuckile, et ma pole sellest varem r��kinud,

aga 1955. aastal muutis ta mu elu. Ma ostsin kohe uue jalgratta.

See oli esimene kord, kui me korralikult teenisime.

Ta v�ttis mu k�est kinni ja �tles, et tema elu muutus samamoodi.

Meil oli t�pselt sama kogemus.

Meie m�lema elu muutus 1955. aastal t�nu sellele loole.

Themetta oli ainus, kellesse Chuck romantiliselt ja sentimentaalselt suhtus.

See tunne, mis nende vahel oli, on t�iesti kirjeldamatu.

Polnud asja, mida ta poleks mu ema heaks teinud.

Ta kaitses ema alati ja oli tema k�rval.

Meid kasvatati selles vaimus, et kui abiellusid, j��dki kokku.

Me andsime vande.

Leppisime kokku, et kui teineteisest t�dineme,

siis �tleme otse v�lja. Aga ei t�dinenud kunagi.

Meid lahutas surm.

Kaunim naine, keda iial n�htud,

oli pruut, kelle kuningannaks valis ta.

Pea abieluvoodi padjal

ta pruudi hinge sosistas:

"Ehkki pole pole kaunimat rinda, mida enda vastu surund �kski mees,

surelik liha saviks saama peab ja ajapikku kaob ka see."

Chuck ja Themetta olid 69 aastat abielus.

Chuck suri 2017. aasta 18. m�rtsil rocknroll'i kuningana.

Temast j�id maha abikaasa Themetta ja neli last,

Ingrid, Melody, Aloha ja Charles jr.

Saime kosmosest neljas�nalise vastuse:

"Saatke rohkem Chuck Berryt!"

Chuck Berry! Ja Bo Diddley.

Chuck Berry ja Bo Diddley esimest korda koos laval!

T�lkinud Pearu Helenurm

01.01.2020