Original subtitles

Järgnev on piimaohutuskomisjoni eritellimusel valminud õpetlik uudisfilm.

Meie õpetlik lugu algab siit kaunist külast.

Milline ilus hommik, aga mis seal siis toimub?

See on ju maakonna parim lüpsilaut.

Tundub, et tähtis piimamees laseb ennast oodata.

Piima! Piima!

Ja siin ta on, parim lüpsimees tervel maal!

Külarahvas kutsub teda hellitavalt Piimavanaks.

Piimavana! Piimavana!

Piimavana, Kas lehm on lüpsiks valmis?

Lüpsiks valmis! Palun.

Oo, milline fantastiline loom! Ja milline mahlane udar.

Ja hommikune lüps võibki alata.

Astuge ligi. Kõigile jagub!

Oi, kui kaunis on seda vaadata.

Kuid mis see siis on?

Vaid paar päeva hiljem ei ole Piimavana hommikuseks lüpsiks enam valmis.

Kus on Piimavana?

Kus on piim?

Kus lehm on!?

Ahhaa! Reeturlik Piimavana redutab põõsaste vahel.

Kõik on kontrolli all.

Piimavana, millega sa oled hakkama saanud?

Pole hullu midagi, ma lüpsan selle lehma kohe ära.

Kohutav õnnetus on meie maad tabanud.

Mis küll põhjustas selle hirmsa katastroofi.

Teadlaste uurimustöö selgitas välja,

et moodsat lüpsilehma ei tohi jätta ühelgi hommikul lüpsmata.

Selline hooletus lõpeb hirmsa katastroofiga.

Ja siin on süüdlane Piimavana isiklikult.

On sul midagi enda kaitseks öelda?

Mina pole süüdi, see lehm ei lasknud ennast lüpsta!

Lehmad on ohtlikud. Need lehmad tuleks ära hävitada!

Milline kibestunud käpard. Sind ootab eluaegne lüpsikeeld.

Ei! Ei! Ei! Lehmad on süüdi!

Aga... aga kas me siis enam ei saagi piima juua?

Ära muretse, väike tüdruk. Piimast me juba ei loobu.

Jee, piim! Haha! Ma armastan piima!

Järgmise generatsiooni lüpsimeistrite valvsa pilgu al

ei kordu selline katastroof kindlasti mitte kunagi,

sest nemad teavad- piim on vastutus.

Piim on vastutus, piim on hea.

Piim on suur vastutus,

Piim on hea.

Piim on vastutus, piim on hea.

Piim on suur vastutus, piim on nii hea.

Mina tegin vanaisale vissi.

Jah siin on vissi pea ja panen siin pea külge.

Ja kui ma panen käima, siis vissi teeb muu.

Head aega!

Ei-ei-ei!

Näe!

- Kes sealt tuleb? - Oi, lapsed!

Oh issand!

Vaata, aga vaata.

- Olge tublid siis ja... - Kuulake ilusti vanaisa siis ja...

Ärge pahandust tehke.

Sügisel näeme! Hahaa!

Kus siis vanaisa on?

Kus siis vanaisa on. Ole vait, Mart.

Kus siis vanaisa on?

Täitsa perses!

Mart, usu mind sa ei taha, et vanaisa meile vastu tuleks praegu.

Emme ütles, et vanaisa oli nii kaua laudas kinni, et ta läks seal hulluks.

Te Priidikuga pole maal käinud, aga mina olen.

Siin on igal pool imelik hais ja loomad ja sitikad.

Ja vanaisa paneb teid tegema õudseid lauda asju...

Ära hirmuta... Marti.

Jee! Lauda asju! Jee!

Ee... okei ja Priidik. Sa oled suur poiss juba.

Sina hakkad kõige rõvedamaid töid tegema.

Sa pead terve suve laudas rügama ja samal ajal vanaisa karjub "õäööö"!

Ei tee "õäööö"!

Räme! Lähme tšekkame.

Aino. Pidime ju vanaisa ootama!

Tüübid! Oodake mind ka!

Aino!

Ai! Okei, okei!

Vanaisa, tere!

Vanaisa me jõudsime!

V-vanaisa, kas sa teed lauda asju? Vanaisa?

Vanaisa? Me jõudsime.

Me jõudsime, vanaisa.

Me jõudsime.

- Vanaisa! - Piim!

Ma ei saa piima kinni.

Pritsub! Pritsub!

Mis asja! Vanaisa! Appi!

- Priidik lendab! - Aita, vanaisa!

Issand!

Issand! Uskumatu kui habras inimelu on.

Üks hetk on vanaisa siin ja meiega, ja järgmine... Mmh!

Kurat! Aino!

- Oivik oled, Priidik! - Tapan ära su, Aino! Tule tagasi!

Head aega!

Oh ei! Eil Ei-ei-eil.

Oi-oi-oi-ja...

Mis siin siis toimub. Oo, matused.

Mine munni, keegi on sumud! See on nii kurb.

Oot-oot, mis see kõrbeb.

Mis te teete? Mis te teete minuga?

Ma olen noor mees. Ma olen noor.

Ma olen noor. Mul on nii palju anda veel teile.

Ma ei saa aru, kas me peame siis ikkagi maale jääma või?

Jah, Priidik, te peate maale jääma!

Te jääte suveks maale, Priidik.

Seiklus algab, Priidik. Jah, suur seiklus!

Priidik! Me oleme perekond! Seiklus! Seiklus algab!

Kurat kohe matuseid pidama hakata, vä?

Vanainimesele tuli otsa kohe, vä?

Atsaa! Oma laudas ei saa ka rahus keha panna, vä?

Kurat, kes mu pange ümber ajas?

Tulen teie lauta, ajan teie panged ümber! Kuidas see teile meeldiks?

Vanaisa, sul ei ole vist hea meel, et me tulime.

On küll hea meel! Aga lüps jäi pooleli.

- Kas ta hakkab jälle pritsima? - Ma ei tea.

Oeh! Ahaa! Seda pole vaja karta.

Astuge ligi, poisid ja tüdrukud. Sina ka kavalnägu.

Lubage tutvustada - saba, sarv, nina, jalg.

Silm!

Selg, kõht, udar.

Mmm! Piim!

L-e-e-e-ehm!

Tuus.

Mmhmh!

Kuidas nii Nuti-pluti linnatited.

Te ei oska lüpsitehnikat hinnata! Anna siia.

- Mis asja? - Ahaa, no nii!

Näidake pihud ette.

Ee... okei?

Hah, need on linnatite pihud. Nendega pole laudas midagi teha.

Vot see on õige mehe pihk!

Te mõistate ainult mingit nutivärki.

Vaadake, see lehm siin, see on päris.

See on kabjalõhn hommikuses laudas.

See on siidine nisa karedas pihus.

See on... Mis asja?

Lüps.

Lüps. Lüpsan ära!

Mmm, maitsev piim.

Lüpsiaeg.

No nii. Tuled teise mehe nisa näppima, vä?

- Mina olen ka lüpsja. - Siin laudas lüpsan ainult mina.

Mina tahan veel lüpsta.

Teeme ühe asja kohe selgeks. Maal teete nii nagu mina ütlen.

Okei, mida iganes. Anna meile telod tagasi nüüd!

- Me tahame mängida! - Jah!

Ah mängida? Äkki põssa tahab mängida.

Opa!

Vanaisa, mida sa tegid? Kas sa oled hulluks läinud?

Mida me siin terve suvi ilma telodeta...

Teie mängud jäävad lauda ukse taha, siit edasi hakkab elu.

Piimaelu!

Piima! Piima!

Vot nüüd näete õiget sõud.

Ja-jaa, piima!

Tulge kõik, see, kes veel vaba,

Piima!

Tulge kõik, see, kel pole raha,

tulge kõik,

vaesed ja rikkad üheskoos.

Tulge kõik, vangid ja vabad,

tulge kõik, Jeesus nüüd jagab.

Anna siia!

Kõigile hinnata eluvett...

Piima! Mulle ka!

Ei-ei-ei...

Hmm, kakat on liiga palju.

- Ohoo! - Palun piima.

- Hop-hop! - Aitäh!

See läheb siia ja...

Valmis!

Mina tegin Priidiku.

Piima, piima! Ei!

Oh, ei! Mart, mis sa tegid?

Piima! Piima! Aih!

Piim!

See on minu piim!

Amatöör.

Ja lollikari kiidab veel takka. See pole mingi õige lüps!

See pole... lüps...

Ei! Ma vihkan piima!

Mina tean, kui ohtlik sa oled.

Jah, külarahvas on unustanud.

Nad ei mäleta enam, kui ohtlik võib olla lüps.

Aga mina hoian sul silma peal.

Pista ainult sõrakene laudast välja ja seal ma olen.

Mina ei lase sellel korduda.

Mina päästan teid piimakatastroofi käest!

Siin pole sittagi järel. Ainult aurud.

Mina ei saanudki piima.

Ah, kuule-kuule, ära nuta.

Homme uus päev, uued piimad! Kuradi narkomaan.

Hah, võtame õllelt korgi maha. Hopsti! Tule issi juurde.

Ooh, super!

Priidik, sul sitt näos.

Ma vihkan maaelu!

Ai, Priidik, käed tulitavad nii retsilt.

- Siuke tunne nagu põleksin. - Oo, sulpsi-sulpsi!

Oo, jah! Täiega hea mõte, Mart!

Lõpuks on sust kasu kah.

Jummala hea külm!

Vanaisa ikka täiega retsib seda lehma.

Ära karda lehm, ära karda.

Hops!

Oot-oot, võta rahulikult nüüd!

Onju parem.

Tule juba, Mart.

Mis sa passid koguaeg.

Head ööd, lehm! Homme näeme!

Kaunis.

- Appi! - Super.

Vanaisa, aita!

Appi!

Eestimaa on nagu Louvre. See on miljonivaade. Hop!

- Uus päev, uus lüps. - Vanaisa, aita!

No-nii lapsed. Aitab müramisest. Õhtul saate edasi mängida.

Vanaisa, meil ei ole enam teha midagi laudas.

Me tegime kogu töö ära eile. Tegime kõik puhtaks.

Vaat, kus sittur.

Ei ole võimalik! Me tegime kõik puhtaks ju.

Kakaga koos põrand. Väk, rõve ju. Fuh, see on soe, see...

Kuidas ta selle lakke sai?

- Heh, tahate veel kuulda, vä? - Mhmh!

Noh, hea küll.

Siit pugistab paar tükki veel.

Hi-hi-hii ja ha-ha-haa. Teil on siin väga naljakas, ma vaatan.

Kas sedasi käitub üks õige lüpsimees või?

Piimavana. Mis tahad mu laudast?

Häh, laut. Mis laut see on, mis lehmagi kinni ei hoia.

Su lehm on jooksus. Su lehm on lüpsmata.

Vissut pole, vä?

Aa, no i-igatahes, kui lehma pole, siis ta tuleb tagasi!

Ise! Siia! Ma arvan.

Häh. Tuleb tagasi.

Kas sa oma linnatittedele oled ka rääkinud,

Mis juhtub lüpsmata lehmaga?

Las ma tuletan sulle meelde.

See oli teine aeg. Meil polnud tänapäeva moodsaid vidinaid.

Häh, panged.

Me lüpsime otse pihku.

Polnud mingit komejanti nagu tänapäeval.

Lüps oli au! See oli vastutus!

Ja mina olin kõige selle keskel - küla parim lüpsja.

Ja mu lehm, ta oli eriline.

Ilus.

Piim voolas nisast nagu pehme siid.

Ei!

Tol hommikul ärgates tundsin kohe, et midagi on väga valesti.

Ma jooksin lauta, hommikust lüpsi tegema.

Lehm oli kadunud.

Mul polnud elus ükski lüps vahele jäänud.

Asusin kohe looma otsima.

Kui ta lõpuks järgmisel hommikul leidsin, oli juba liiga hilja.

Ma proovisin teda lüpsta, aga lehm... reetis mind.

Ta ei andnud piima kätte.

Ma kasutasin igat trikki.

Udar muudkui paisus ja paisus ja kasvas ja venis kuni...

Kõik oli valge. Nii valge.

Õppetund oli valus, aga ilmselge.

Üle ööpäeva lüpsmata udar lendab õhku.

Sinu süü oli! Sina oled süüdi!

Ma vihkan sind, Piimavana. Ptüil.

Küla hülgas mu.

Aga mina juba küla ei hülga.

Vara mind maha kanda.

Mina hoian lehmadel silma peal. Ainult mina mõistan lehmaohtu.

Vaadake, see udar...

See udar muutis mind.

Nüüd voolab mu soontes hapupiim ja mu higi on soe pett.

Pisarad on jäine jäätis.

Häh, kurat! Erinevalt sinust ma olen professionaal.

Pole hullu, ma lähen lüpsan selle Vissi ära ja...

Seekord ei proovita mingit lüpsi.

Mina võtan sellel lehmal pea maha.

Surnud lehm ei plahvata.

Piima!

Kas saaks piima?

Oot-oot-oot.

Pole lehma, pole piima. Pole bisnusit!

Rahu! Mu lehm soojas juba. Viis mintsa veel. Kohe saab.

Võtan purgid letti ja. Ladies first choice.

Aga mina?

Kuradi lehmanäss!

Oi, kui ma su kätte saan, lüpsan ribadeks!

Tited, teie tehke laut kakist puhtaks.

Vanaissul on vaja lehmaga arveid klaarida.

Aino, meie tegime ju lehma nööri lahti!

Sinu mõte oli see.

Kui lehmaga nüüd midagi halba juhtub, siis see on ju meie süü.

Aino, see lehm on nüüd meie vastutus! Tule, Aino.

No nii. Vaatame, lehmake, kaugele sa kepsutad.

- Kui sul on kannul... - Vanaisa!

Te ei kuulnud, mis ma ütlesin? Te peate olema laudas põssavalves.

Vanaisa, las me tuleme kaasa.

Me tahame täiega näha, kuidas sul see lüpsivärk käib.

Heh, noh. Tavaliselt ma töötan üksi.

Aga kui teil udarahuvi nii suur on, siis ei ole midagi teha.

Tavai lapsed, toome selle reeturi koju.

Piima, piima!

Aga mina?

Piima, piima!

Noh, Piimavana, pea hoogu. Üritad lehma surnuks sõita, vä?

Kus te nüüd omast arust lähete.

Meie, vä? Mis, meie, vä? No, me niisama vaatame, kus lehm on.

Teeme väiksed piimad.

Misasja? Mida?

Kuidas te aru ei saa? See lehm peab surema!

Mina lahendan selle probleemi.

Ahaa! Heh-heh-heh!

Kurat, ma ütlen, meil on nüüd küll imet vaja.

Saekaatris tööga täiesti kellad.

Kurat, mine kasvõi mingiks lapsehoidjaks kuskile.

Töö on töö.

Mehed. Mul on teile tööd pakkuda.

Okei. Pole probleemi, teeme ära, mida vaja lõigata on?

Võtame männimetsa ja kuuske lõikame ja lepavõsa võtame.

Võime sul muru ka ära niita. Juuksed ära lõigata.

Mida vaja lõigata on.

Kas see lehma ka lõikab?

Ee, noh, põhimõtteliselt lõikab küll jah.

Aih!

Ai-jah! Haa!

Jaa...

Oota, sa lehmanäru. On ju, mehed. Meie käest see lehmasara juba ei pääse.

Jah.

Einoh, kui minu arvamust küsitaks,

siis ma viiksin nad kõik sauna taha ja...

- Viuh! Saega pead maha. - Sa kohe nii, jah?

Einoh, jah. Poisid, te saate aru küll, mis värk on.

Me oleme siin omade keskel. Teeme koos tähtsa töö ära.

Ja-jah.

Jah.

Ja, muidugi teeme. Eks teeme koos töö ära ikka.

Ja aitäh võimaluse eest muidugi ka.

Meil on viimasel ajal ikka täielik tööpõud olnud.

Kui tööl on perses, siis on kodus ka perses, eks ole, jah.

- Mul sündis laps. - Ahah.

Kaheksas.

Siis oligi vaja hakata topelt vahetusi tegema saekaatris.

Ja no, väsind peaga rahmeldasin ja siis oligi.

Raks ja...

Näpud läksid, kurat.

Pärast seda ei saanud enam vana tempoga teha,

Ja siis lõpuks naine ei viitsinud ka enam vaene olla,

Ja läks ära.

Läks ära, võttis tited kaasa.

Ma ei hakka keerutama,

Pärast seda ma kukkusin ikka nii julmalt pudelisse ära.

Raske on raisk.

Kuradi raske on.

Jah...

Aga lehma juurde tagasi tulles.

Krõps! Hahaa!

Kus sa peidad ennast, lehmakene?

Mida sa küpsetad siin?

Läksid puude villu.

Hops, seal sa mul oledki.

On aeg lõpetada su piimad.

Ei kurat, ma ei saa ikka. Mul jääb hing kinni. Ma ei saa hingata.

Oota, Huubert. See on ju värske õhk.

Sa oled tervendavas metsakeskkonnas.

- See on ilmselgelt mingi allergia. - Ei, ära kratsi.

Need on mürgid, mis väljuvad su kehast.

- Ma ei saa hingata. - Huubert, ära võitle sellega.

Lase loodusel enda sisse tulla.

- Ma ei taha loodust enda sisse. - Ei, ära räägi niimoodi.

Ütle koos minuga - loodus on sõber.

Loodus on sõber.

Kas, kas see on ka meie sõber?

Ei, Huubert, ma ei tunne teda!

Lainel hulbime...

Huubert, ära vaata talle silma, siis ta ei tule sulle järgi.

Ma vaatasin talle. Silma.

Ei, Huubert. Vaata kõrvale.

Ta vaatab mind! Ta vaatab mind!

Okei, mul on nagu jumala pohhui, kust sa selle pesto välja võlud.

Siin festivalil ei tohi enam midagi perse minna, ma ütlen sulle!

Misasja!

Mida teeb üks lehm festivali territooriumil?

Mina olen vabatahtlik. Ma ei taha vastutada selliste asjade eest.

Rauno peaks varsti tagasi tulema...

Kao lavalt maha.

Pane kinni see sitt!

Hei, rahvas! Meile on tulnud üllatuskülaline, nagu näete.

Okei, jääme hästi zeniks. Jääme hästi rahulikuks.

Ei ole vaja paanitseda. Ei ole vaja ringi joosta.

Mis ma just ütlesin. Rahvas see on ju ainult lehm.

Ta on nagu megaohutu.

Mingi uus värk läks peale vä? Või mis see ohutu on?

Okei sinu jaoks ei ole enam ohutu.

Piima! Piima!

Lehma pole! Piima ei ole!

Ma olen vanamehe lemmik!

Kui keegi leiab piima, siis minul on eesõigus.

Misasja? Kogu küla on ühtemoodi janus.

- Laudauste ees on kõik võrdsed! - Jaa, aga ma olen nagu naine!

- Aga mina tahan piima! - Okei, võta järjekorda!

Järjekord algab minu seljataga.

Hapupiim!

- Mis sul on seal? - Midagi.

See on piim!

Anna kurat siia, see on minu piim!

Anna siia!

Hmm, piima on vaja.

Õppetund 52, lehma tuleb alati hoida hirmu all.

See on kõige olulisem. Siis tuleb hea hirmupiim.

See on eriti maitsev. See ajab inimesi hulluks.

Vanaisa, kui me lehma nüüd üles leiame ja koju tagasi viime.

Kas sa lubad, et hakkad siis lehmaga kuidagi teistmoodi käituma?

Jaa, olen ise ka mõelnud teistmoodi teha.

Jaa! On ju!

- Karmimalt! - Ei!

Lehm hakkab kepsutama. Siis paned kohe pliks-plaks ridvaga.

- Küsimusi ei küsi. - Ei! Mitte ridvaga!

- Õigus! Rumal mõte. Karurauad! - Karurauad?

Karu rauad ümber lauda. Sa oled strateeg Priidik.

- Ei, ma ei mõelnud seda. - Aa, et nagu miinide peale?

- Lauda ümbrus tuleb ära mineerida. - Ei tule!

Oi Priidik, sa oled hull vend. Sa oled miinivend.

- Mina ei ole miinivend. - Sa oled miinibomber.

Mina mõistan su visiooni, Priidik.

Me teeme laudast vangla. Läheme full krahv montelehmo.

Stopp. Jää seisma.

Olge vait ja kuulake korra.

Astuge ligi.

Seal!

Ta ainult nuusutab teid. Nuusutage vastu.

Karvased!

Jaa, pidu läheb edasi! Vau!

See lehm on nagu meie festivali üllatusesineja.

Astume ligi ja vennastume selle fierce olevusega.

Ma panen oma kristallid siia lehma peale laadima korraks. Nii vägev!

See on isegi parem pidu kui eelmisel aastal.

Aa tüübid, ma lakkusin seda. See on lehm! See on lehm!

Võtame rahulikult. Lehma jätkub kõigile.

Roomet, ei jää magama.

Naudi lehma!

Ei ole vaja kõigi kaifi sittuda kogu aeg, on ju?

Mida?

See on minu lehm!

Aia! Ai-ai!

Ei, siin on mingi väike arusaamatus praegu.

Chill, rahvas. Pidu läheb edasi.

See lehm on ju lahutamatu osa meie festivalist.

Ja-jah. Tavai, Priidik, teeme nüüd nii, nagu õpetasin.

Jah, Priidik, mine. Tehke lehmaga karmimalt. On ju?

- Ma ei taha karmimalt. Ära lükka! - Hull lüpsivend ikka.

Vanaisa, äkki tuleme hiljem tagasi.

Ära põe, Priidik. Need on karvikud.

Nad on mõnus peo rahvas. Naised on ilusad neil.

- Ma olen kindel, etsee... - Ära flirdi!

- Priidik, lüpsa vissu ära nüüd. - Eil.

Lahkuge kohe meie festivali alalt.

Te nagu täiega segate meie erilist sidet inimese ja lehma vahel.

Teie pärast on mul küla kuival. Aitab pullist.

Tavai viss, viska nisad letti. Nüüd on lüpsiaeg.

Ei rahu, rahu rahvas, ärge muretsege, see on väike arusaamatus.

Need maainimesed lähevad nagu kohe minema.

Mis toimub. Täiega halb vaib on ju.

Äkki peaks minema.

Oodake, kuhu te lähete. Festival läheb ju edasi.

Koguneme palun lava ette.

30 minuti pärast algab jooga. Ärge maha magage.

Palun, palun vennastume nüüd.

Vennastume! Vennastume!

Ahaa!

Ei, ärge minge!

Kuradi maaparm. Sa ei keera mu festivali perse.

Stopp! Lehma koht ei ole maal, vaid on festivalil.

Rahvas tegutseme. Moodustame kaitsva ringi ümber oma lehma.

Kas sa kuulsid, Huubert? Me peame appi minema vissile. Tule! Lähme!

Kas sa oled ikka kindel, et see on hea mõte.

Jaa! Festival jätkub! Oh my god, kui liigutav!

Jaa, kätest kinni!

Ajame selle parmu siit minema.

Mis parm! Varganäod! See on minu lehm!

Ära astu lähemale. Tõmmake ring koomale!

Just! Ainult meie teame, mis on vissile hea.

Edaspidi ei näpi vissit enam mitte keegi!

Mina näpin!

Istuge oma rondi selga ja kärutage tagasi oma kolkasse.

Mitte keegi ei läbista meie ja lehma vahelist sidet.

Mitte keegi ei lõhesta meie festivali!

Kuidas lüps edeneb!

Laske läbi! Vissi!

Mis ma ütlesin, see udar on juba ohtlik.

Nüüd sa oled minu.

Aidake alla siit mind! Mis passid, munapea?

Ei, muidugi, jah.

Ahaa!

Nii, tavai poisid. Töö on töö.

Töö on töö.

Ettevaatlikult siis..

Suusabaasis on tantsupidu, see toimub siin igal õhtul...

Pole hullu midagi!

Sa meenutad mulle mu oma lehma. Sama ilus.

Sama ohtlik. See lehm peab surema!

Pea hoogu, see lehm kuulub mulle.

See lehm kuulub maha kandmisele.

Priidik, võta lehm!

- Okei - Ruttu-ruttu!

Mis te passite. Lõigake ta maha.

Ei muidugi ja, töö on töö.

Töö on töö jah.

Vissi, tule, me peame minema.

Astu kõrvale poiss.

Oota, kuidas sa ütlesidki Priidik?

Peaasi, et vissiga midagi ei juhtuks. On ju, Priidik?

Ja-ja-ja...

- Eest ära! - Jää seisma, jää seisma!

Ma proovin ju, ma proovin! See pidur ei tööta!

Ma ei tea kuidas see seisma jääb.

See lehm peab surema. See on ainus lahendus.

Minu lehma sa ei saa!

Ma võtan sellel lehmal pea maha.

Ei võta! Ma panen selle lehma ketti kinni!

Mine.

Mine!

Selle lehma sa saad ainult üle minu laiba!

Seda annab korraldada.

Oih! Küpse!

Pista see suhu endale.

Mis asja. Võta see.

Ma nüüd leidsin piduri üles.

Appi!

Aa, karvane!

Anna siia!

Mu habe!

Karvapomm!

Mul läks suhu.

Piimavana, kurat, punane sobib sulle!

Oi, vabandust.

Oh, pardon, ma tõesti ei näinud.

See on alles õige külakuhi.

Oi-ooh! Opsa!

Noh, Aino, meeldis pidu vä? Järgmine aasta saad viina ka juua.

Ma ei saa enam hingata. Karvad kleepuvad piima külge.

Aidake...

- Vabandust! - Ei-ei-ei!

Appi ma lämbun.

Noh kus lehm on.

Ma lasin lehmal minna.

Vanaisa sa ju tegelikult lehmast ei hooli ja Piimavana ammugi ei hooli.

Te ka ju ei taha laudas kinni olla kogu aeg.

Või et mingi piimamees teid taga ajaks.

Me kõik tahame tegelikult ju samu asju.

Lehm tahab kindlasti ka hommikul kaua magada ja puhata. Eriti suvel.

Ja lehm tahab kindlasti, et teda ei kiusataks maal nii palju.

Selles mõttes me oleme kõik nagu lehm.

Jah mina. Mina olen lehm. Ja, Aino, sina oled lehm.

Ja vanaisa sina oled ka lehm. Me kõik oleme lehm.

- Või, või nagu. - Tule siia.

Võta. Aru. Pähe.

- Mis ma olen valesti teinud? - Ai, vanaisa, ai-ai!

Noorus on hukas.

See lehm on liiga väike.

Vaata, Priidik, udar lekib.

See juhtub, kui sa vanaisa sõna ei kuula.

Lüpsmata udar paisub. Aina suuremaks ja suuremaks.

Varsti lendab õhku. On sul nüüd hea meel? Kuradi hull.

Vanaisa, kes ma olen?

Ä-ä-ärge tehke lehmale haiget. Ma olen ka väike vissi tegelikult.

Endal sul udar lekib.

Jumala hea, Aino. Ma ei saanud arugi, kumb räägib.

- Jäljed otsas. - Kuidas me nüüd lehma üles leiame.

Küsime puujumala käest.

Mis puujumala?

- Selle puujumala. - Tere!

Lapsed, puujumal on kõige iidsem ja targem jumal terves metsas.

Temalt on hea nõu küsida.

Oo suur puujumal. Mul jooksis lehm ära.

Oskad äkki miskit nõu anda, kus ta olla võiks?

Ma tunnen sinu lehma energiat.

Tema asukoha teada saamiseks.

Tuleb sul esmalt läbida iidne puutantsu rituaal.

Jah.

Selleks tuleb sul kõigepealt oma traktoriga mulle sisse sõita.

Ah jah, niimoodi sõidan sisse, vä?

Ja nüüd tuleb sul sama rada mööda välja tagurdada.

Ahah, et jälle välja, jah?

Nüüd sõida uhkelt taas minu sisse ja siis tagurda jälle välja.

Liigu niimoodi edasi-tagasi.

Kuni tunned, kuidas rituaali jõud kasvab ja loits tööle hakkab.

Edasi-tagasi jah, kuni loits tööle hakkab?

- Mmm, jaa... - Kas nüüd hakkab tööle, vä?

- Nüüd algas juba? - Ära praegu räägi.

- Sõida natuke kiiremini. - Jah!

Sõida veel kiiremini, palun.

Kas veel sõidan, vä?

Ei, rohkem ei ole vaja.

Aga kus see lehm on siis?

Mis lehm?

Ei noh, mu kadunud lehm, noh?

Ma ei tea.

Eks ta kuskil karuperses ole.

Kui sa karuperses oled, siis saad välja lauldes.

- Jaa, aga... - Tõmba nahui nüüd.

Vanaisa, mis see puujumal selle karuperse lauluga üldse öelda tahtis?

Priidik, sa oled loll, vä? Mis sa pehkinud puujumalast kuulad.

Ikka vanaissu nõuga peab hakkama saama.

Halloo? Halloo?

Kas lehm on nüüd tagasi?

Kas nüüd saab lõpuks piima?

Mina tegin vissi.

Tule vaata.

Tule, tule.

Olgu ma siis tulen.

Viskan pilgu peale sellele sul.

Oo, vissi.

Ei, El!

Jaa, jaa, piim, piim!

Ma ütlen sulle ühte asja. Loomadel ei ole tundeid,

Ja sa ei tea kultuurist laudas midagi.

Sa oled loll, Priidik, aga sa oled oma laps.

Ja omasid hoiame.

Ära muretse, Priidik. Ma ütlen, ei ole siin metsas nii hirmus midagi.

Ei plahvata see lehm kuskile.

Ei ta plahvata.

- Priidik! - Otsime lehma üles, tipa-tapa.

Kõnnib meie juurde siit puude vahelt.

Siis lähme koju. Katame laua. Teeme sünnipäevasalati.

Ah mis asja?

Ohoh, vaadake lapsed. See on karuott.

Karu!

Täitsa perses, kuidas vedas meil praegu.

Ma nagu täiega kartsin. Vaata, vaata mu kätt, Priidik.

Rets. Ja see on ikka tõeline ime, et me oleme nagu elus ja terved ja koos.

See oli meil nagu mingi väike metsaseiklus ju.

Oo, mõmmi tuleb.

Anna käppa!

Aino, mis me teeme.

Aino?

Aino?

Aino, kus sa oled.

Tont oled või? Ma olen peidus!

Okei, ma tulen ka.

Aitab!

Poisid, viime selle kuuse jõuluks tuppa.

Mis nüüd?

Töö on töö, ega siin ei ole midagi.

- Tõstke mind siia. - Misasja?

- Nüüd teipige kinni. - Mis mängud need nüüd on?

Paks, mine too saag mulle!

- Nüüd kõik autosse! Ja sõitke! - Hakkame sättima.

Jaa, sõitke nüüd, gaasi anna!

Ei, ei, ei!

Ei, ei, ei!

Kes seal on? Ära tule lähemale!

Head loomad. Tubli kutsu.

Tubli kutsu!

Rahu, Kerberos.

Tere tulemast karusse.

Tere!

Kes teie olete?

Häh! Võib-olla ma olen kuutõbine, kes on eksinud muinasjutumetsa.

Ahah.

Jaagup. Jaagup Kreem. Terminaator, noh?

"Ajateenija", noh. "Charlene". Ei?

"Seitset vaprat" mäletad? "Torm"?

"Ingli puudutus". Ei kõla tuttavalt? "Carmen"?

Ei tea või? Täitsa lootusetu juhus.

Okei, ma saan aru, sa näed selline välja, et sa raadiot ei kuula,

Aga "Loomade farm" või "13 sammu", neid sa ikka ju tead?

Lehm!

Sa ka siin! Vähemalt meil ei saa enam hullemaks minna.

Mis sul on seal?

Okei.

Oi-jaa!

Mm-km!

Vanaisa, palun ära rohkem tee.

See oli algusest peale lahti ju!

Vanaisa?

Vanaisa? On sinuga kõik korras?

Aino!! Vanaisa! Kas te kuulete?

Vanaisa! Terminaator on siin. Ta aitab meil välja saada.

Poja, kes juba kord karusse satub, see enam välja ei saa.

Ja parem ongi.

Miks parem?

See juhtus umbes kuu aega tagasi.

Jälle kontsert, jälle täismaja.

Jaagup, Jaagup, Jaagup! Rahvas karjus.

Siis ma sain aru.

Kurat, ma ei ole mingi üleskeeratav laululind.

Okei.

Peab olema mingi uks kuskil ju.

Ma olin sellest kõigest nii kuradi väsinud.

Sisemine torm oli vaibunud. Mul ei olnud enam mitte millestki laulda.

Laulda! Oota, mida see pervo puu ütleski, karu seest saab välja...

Lauldes mu suu liikus, aga see ei olnud enam minu hääl.

See oli vale. See ei olnud enam muusika.

Jaa, muusika! Härra Terminaator, kas te palun laulaksite?

Ei, edaspidi ma laulan ainult siis kui mul on millestki laulda.

Aga härra Terminaator, mina ei oska laulda.

Te olete ainus, kes saaks mind aidata!

- Palun, kas te laulaksite? - Ma pigem vaikin enne, kui laulan.

- Aga Terminaator, aga... - Ma ütlesin ei!

Aga, okei vabandust.

Miks keegi ei kuula kunagi seda, mida mina tahan?

Ma ei tahtnud tulla maale. Ma ei tahtnud tulla vanaisa juurde.

Ja ma ei tahtnud tulla karu perse!

See kõik on vanaisa süü.

Vanaisa on mu elu perse keeranud. Otseses mõttes!

Ma üritan temaga rääkida, aga ta ajud on piima täis.

Ja üldse, kes joob piima?

Ma sain alles eile teada, et piim tuleb lehma seest.

Ma mõtlesin, etsee on mandlitest või midagi.

Lehma seest! Kurat jooge vett, noh!

Mis saa üldse passid.

Sa arvad, et ma kardan sind, vä? Sa mu õde oled näinud, va?

Kõige hullem on see,

Et vanaisa ei saa üldse aru, et ta midagi valesti teeks.

Ta arvab, et sedasi ongi õige, sest nii on alati tehtud.

Aga mina ei taha sedasi teha.

Ma ei taha karu perses õhku lennata.

Terminaator,

Sa ju ka ei taha karu perses õhku lennata?

Tahan välja siit! Laske mind välja, kurat!

Ma tahan koju! Ma tahan linna tagasi saada, kurat!

Sa meenutad mulle mind ennast, kui ma noor olin.

Sinus on see pime viha, see mäss, see torm!

Jaa, nüüd on vaja ainult laulda ja siis me saamegi välja.

Kuss, poja, nüüd on minu kord.

Üks, kaks...

Okei, pill on veits häälest ära, maomahlad, you know.

Kurat, häälestajat ka ei ole.

Peab kõrva järgi panema. Oot-oot-oot.

Perse, ei saa aru üldse, raisk.

Okei, lähme. Rock-n-roll!

Muusika töötab, Jaagup. Laula.

Laula, Jaagup, sa suudad seda.

Kui sinu ümber maailm kipub kokku kukkuma,

Kui seis on sitt ja peale tuleb nutt

Ei jaksa jätkata sa rännakut.

Mürakaru.

Oo-oo, siis tea, et see on alles algus!

See töötab! See töötab, Terminaator!

Oo-oo, tunneli lõpus on alati valgus!

Karu avaneb.

Jänku!

Muidugi, hüppama peab. Sedasi me välja saamegi.

Tulge kõik siia!

Aitab vingumisest. Tulge augu juurde.

Kuulsid, vanaisa. Tee midagi.

Ma panen traktori käima.

Fuih! Oih!

Teen karule augu sisse.

Kähku. Tulge kõik siia. Koguneme kiiresti augu juurde.

Nii, kõik on kohal, jah?

Terminaator, roki täiega!

Ma hoidsingi ennast tagasi. Haa!

Olge valmis hüppama. Minu märguande peale.

Veel mitte. Oodake.

Oodake.

Nüüd!

Vanaisa, kas sa nägid kakajänkut?

Vanaisa?

Püha jumal!

Poja, muusika ei tööta enam. Karu sulgub.

Tule kähku, Terminaator. Me peame minema!

Show must go on! Mine poja, ma laulan su välja.

Ei, misasja? Tule ka. Lähme koos!

Mine! Ja su vanaisa!

Pea meeles, ka vanale koerale on võimalik uusi trikke õpetada.

Oo-oo, siis tea, et see on alles algus...

Ma ei unusta sind, Terminaator!

Tunneli lõpus on alati valgus.

Hea töö Priidik.

- Päris tuus lugu ka. - On ju?

Veits Smilersi moodi ainult.

- Ei ole Smilersi moodi. - On küll Smilersi moodi.

Tited!

Ärge kakelge. Võtke parem piima. Hop-hop-hop!

Misasja? Piima ei tule!

Vanaisa, lõpeta ära. Sa tead, et vanamoodne lüps ei toimi enam üldse.

Vaata ja õpi, poiss. Siin on just traditsioonide juurde vaja tagasi minna.

Nii, võtame asendi sisse. Ja nüüd hakkame lüpsma.

Ai! Kurat, tulitab, raisk. Nagu pliita peale paneks käe.

Vill-vill ja vill-vill tuleb pihku.

Aga mul on sepa käed.

Jah, ilusti-kenasti.

Oot-oot, rahulikku lüpsi on vaja.

Oot-oot-oot.

Vanaisa, piima ei tule ju.

Oot-oot-oot. Küll ta tuleb.

Vaata, sipelgas tuli udara peale ja põles ära. Uskumatu.

Natuke õudne ka.

Vanaisa, udar plahvatab kohe, on ju?

Seda ma küll ei oska kommenteerida, kas ta plahvatama peaks.

Aga miski ummistus paistab olevat küll.

Piim on hüübinud. Piim on hüübinud ära.

Tuleb. Jah! Jah!

- Ei tule siit küll midagi. - Täiesti perses.

Tilkagi ei tule, kurat. Täitsa kuival.

Mis asi see on?

Piima ei saa lahti, uskumatu. Lüps ei toimi enam.

- Lüps ei toimi enam. - Ei noh, mida sa ootasid siis?

Miks see lehm siis ära jooksis su juurest?

Saad aru, ta reaalselt parem plahvataks,

Kui laseks ennast sinu poolt lüpsta veel.

Vissi.

Vanaisa, seal karu perses õppisin ma,

et ka sinusugune vanamees on võimeline asju teistmoodi tegema.

Kui ta tahab.

Vissi. Mis sa arvad?

Kas proovime kuidagi teistmoodi teha.

See pole üldse tähtis, sest Piimavana tuleb!

Seal ta on, poisid!

Võtame sellel lehmal pea maha!

Jaa!

Vihmana ma sajan, vihmana ma sajan aeda.

Tuulena ma lendan, tuulena ma lendan ringi...

Ah kuule noh, töö on töö.

Sops-sops-sops. Seal nad on poisid.

Hea. Jumala hea, noh.

- Vanaisa, mis me teeme? - Mis nüüd saab?

Lähme koju. Hakkame teistmoodi tegema.

- Jaa, vanaisa hakkame juba minema. - Hopsti. Viimane pudel.

Ahaa!

Laudanitro.

Häh! Laudanitro? Ei noh mida...

Ei, nad pääsevad minema!

Kiirust juurde, kiiremini!

Ahah oksi. Kuule, pane gaasi juurde.

Okei, tavai.

Appi, Piimavana tuleb! Vanaisa, ruttu!

Ja-ja-jaa, kiiremini!

Vanaisa, pane hoogu juurde!

Pea maha sellel lehmal!

See lehm peab surema!

Oi jumal, piima. Piima tahaks!

Mis on juhtunud. Kus on piim?

Piim!

Piima!

Mis nüüd toimub?

Nüüd näete õiget šõud.

Jaa, jaa!

Piimaelu!

Sa pead surema!

Pole päris see, aga...

Seal!

Mis passite siin!

Kao eest!

Vanamees, ole mõistlik. Tahad, et terve küla õhku lendab või?

Las me võtame nüüd lehmal ilusti pea maha.

Ei, seda lehma sa ei saa!

Jah, hoia eemale, haisune piimakott!

Unista edasi, Piimavana. Meie sulle vissit niisama ei anna.

- Jaa, õige! - Jah!

Sae kasvõi lapsed pooleks, ikka ei anna!

Mis asja?

Kuidas soovid. Mehed, võtke!

Jah. Töö on töö, jah. Töö on töö. Tööd peab tegema.

- Ma võtan selle jämedama. - Ma võtan vissi.

Lapsed jäävad mulle, jah?

Ei, ei, ei.

Vissi!

Mis te vaatate seal? Juhtus midagi või?

Ja, ja, ja!

Hea küll, vaatame üle siis teie tähtsa asja.

Minust te niisama lihtsalt ei pääse.

Teil ei ole pääsu.

Ma ei tea, pole mõtet pooleks rebida ennast.

Elus on muid asju ka. Tähtsamad kui töö.

Inimene peab puhkama ka.

Pääsu teil ei ole.

Oo, mis? Lahti käiv laut. Väga moodne. Meil omal aja...

Mis see siis nüüd olla tahab?

Mis siin külas toimub, ma ei saa aru?

Kurat, lehm!

Mis see siis nüüd olgu! Ei, mind ei lüpsta.

Ma ei ole ju lehm.

Ei lüpsa mind.

Ei!

Lehmad on kõiges süüdi. See lehm on süüdil.

See lehm peab surema!

Mina tegin vissi.

Aa, Mart jäi maha ju.

Mine... Mart ei olnud kaasas meiega ju.

- Marti polnudki, vä? - Ei.

- Mart tuli karu seest välja ju. - Ei, vanaisa, see olin mina.

- See on Mart. - See on Mart, aga see on Priidik.

Priidik jäi maha. Issand! Priidik jäi maha ju.

Ei, Mart jäi maha.

Sina oled Mart.

Mina olen Priidik.

Mina olen Priidik.

Oi-oi-oi...

Vanaisa, ütle nüüd minu järel.

- Priidik. - Priidik!

- Vanaisa. - Vanaisa!

- Aino. - Eioo!

Ja see on Mart.

Ja see on Piimavana.

Tere.

Kas teeme väiksed piimad?

Vanaisa! Vanaisa, kähku, tee nüüd teistmoodi, nagu me rääkisime.

Vaata, udar hakkab plahvatama. Vanaisa, tee midagi!

Ei, ma ei taha surra. Ma ei taha surra.

Jee! Surm!

- Vanaisa-vanaisa, tee midagi! - Surm!

Jaa! Surm! Surm!

Tere!

Priidik, sul oli õigus.

Nüüd hakkame lehmaga hoopis teistmoodi tegema.

Teistmoodi!

Ei, see on liiga teistmoodi! Vanaisa, see on liiga teistmoodi!

Ei, see pole õige asi. Ei.

Vanaisa, palun võta oma pea lehma seest välja.

- Ei! - Palun!

Priidik, ära karda mu-u-utusi.

Nüüd me oleme lehma ja mehe täiuslik sümbioos.

Muu, hopsa!

See on harmu-u-unia.

Ei, mina ei tahtnud seda. Ma ei tahtnud seda.

Piimapommi ei pea kartma enam, Priidik.

Meil on selle udara üle täielik kontroll.

Priidik, vaata neid puusi. See on inimlehma puus.

Lõpeta vanaisa. Ära tee neid liigutusi.

Vaata tantsu, Priidik.

Mulle meeldib tantsida. Mulle meeldib tantsida.

Vanaisa, lehmad ei tantsi.

Vaikselt aasal tantsida.

- See on nii masendav. - Mulle meeldib tantsida...

Ei, aitab!

Sõradega tantsida. Mööda teed tantsida.

Mulle meeldib tantsida.

Ära julgusta teda, Mart!

- Lehmaga tantsida! - Me ei taha tantsida praegu.

- Aitab sellest rõvedusest. - Tantsida...

Ma pühin teid siit külast minema.

- Vanaisa! - Ei pühi!

Käes on apokalüps!

Surmapiim!

Ei taha! Sõbrapiim!

Ei, ei! Ei!

- Mart! - Mina!

- Aino! - Muidugi mina, kuradi till!

Vaadake tüübid, kõik on valge. Igal pool on...

Piim!

Piim! Nii palju piima.

Kust see kõik tuli? Piim, piim, piim!

Ei tea, kas vanaisa on kuskil piima all?

Seda on nii palju. Sellest piimast jätkub järgmise suveni.

Piima on liiga palju.

Ei Mart, praegu on täpselt õige kogus piima.

Midagi pole enam vaja, Mart. Kõik on täiega hästi.

Tegelikult ka, ära rohkem midagi leiuta.

Lõpuks ometi. See on tõeline piimaelu!

Oih! Piim!

Kes oleks arvanud, et maal sellist kino saab.

Koolis ei usu keegi, milline suvi meil siin oli.

Jaa, need linnatited ei tea maaelust midagi.

Jaa, nad ei kujuta ette, mis siin kõik juhtub.

Ja kõiki neid seikluseid ja roboteid ja plahvatusi!

Kurat, Aino. Tead, pole midagi öelda.

Mulle täitsa meeldib maaelu!

Mulle ka meeldib maaelu!

Mulle ka meeldib maaelu.

Jah!

Lapsed, väga hea, et te siin olete.

Sihuke asi juhtus, et panime põssuga põõsas viina.

Ja udar hakkas viinaga reageerima.

Noh, siin aitab küll ainult üks asi.

Lapsed, te peate vanaisa ära lüpsma.

Ei! Ei taha!

Jaa, mulle ka ikka meeldib maaelu.

Ja kuniks ise olen vanamees, räägi ise mulle, vanamees.

A mis see on?

Poiss, see on elu, see on elu, siis kui vanaeit ei võta enam vedu

ja naabrimehel välja visand vedru.

Alapselaps on mängumees, ma soovin talle edu.

Mulle meeldib, jah meeldib, mulle tõesti meeldib, jah meeldib.

Mulle meeldib täita klaasid ja siis üles tõsta käed,

sest mul tundub, et ma iial enam nooremaks ei jää.

Mulle meeldib, jah meeldib, mulle tõesti meeldib, jah meeldib.

kui seis on sitt ja peale tuleb nutt.

Siis tea, et see on alles algus

tunneli lõpus on alati valgus!

Kui usud, et pea kohal mustad pilved kiiguvad

ja aina sinu peale vihma kallab

Kui tunned, et need seinad lähemale liguvad

ja hinges oled valmis andma alla

Siis tea, et see on alles algus

tunneli lõpus on alati valgus!

Siis tea, et see on alles algus

tunneli lõpus on alati valgus!

Tunneli lõpus on alati valgus!