Original subtitles

Oli Mai 1942.

L��nes, niisked suve��d kandsid sealt rasket suurt�ki m�rinat,

olid m�lemad pooled, kaevununa 2 m maasse, takerdunud l�plikult positsiooni s�tta.

Idas pommitasid sakslased p�eval ja ��sel Kanalit ja Kirovi raudteed.

L�unas j�tkus meeleheitlik v�itlus �mberpiiratud Leningradis.

Aga siin oli kuurort.

171-l ristmikul olid s�ilinud m�ned pikad madalad kaubalaod.

Sakslased tiirutasid vahetevahel ristmiku kohal,

ning juhtkond, igaks juhuks, hoidis seal kahte �hut�rje kahurit.

Kuidas l�heb? �ra n��d otsi anna! Elus on su Vaska, elus!

See major annab mulle veel aru nende �unapuude p�rast, kui tagasi tuleb.

Ta v�ib selles kindel olla.

"AGA KOIDIKUD ON SIIN VAIKSED!" P�HINEB BORIS VASILJEVI ROMAANIL.

Vaiksel ristmikul olid s�durid ennast sisse seadnud nagu kodus.

12 majakesse oli j��nud veel piisavalt noori leskesid, kes oskasid ajada samakat ei millestki.

3 p�eva s�durid magasid ja tutvusid �mbrusega.

4. p�eval hakati t�histama kellegi nimep�eva ja k�las levis kohaliku piruka magus l�hn.

Fedot Jevgrafovich!

Fedot Jevgrafovich!

�ra karju! Mis juhtus?

J�lle!

Kuidas on, Vaskov?

Sulle noomitus, aga pool r�hma rindele. Kiusatustest kaugemale.

Saatke karsklaseid. - Karsklaseid?

Kahe r�hma jagu, peaaegu 20 karsklast?

Otsi terve rinne l�bi ja ka siis kahtlen.

Saatke karsklaseid, et ei j�lguks naiste sabas.

Eunuhhe v�i? - Ei tea. Juhtkond teab paremini.

H�vitame vaenlased ja kohe sinu juurde. - Tean ma teie "kohe."

Kirjutan kohe, kui kohale j�uan.

Heak�ll, Vaskov. Tulevad sulle karsklased ja ei j�lgu naiste sabas ka.

Vaata sa mul, vanem, kui sa nendega hakkama ei saa...

R�hm, masinatele!

Sa vaata ette, vanem, �kki kohtume veel peale s�da.

Nina p�sti, Jevgrafovich.

Homme saadetakse uued. Ehk peavad n�dala vastu.

Mis sul hakkas? - Teie t�iendus saabus.

L�puks ometi, teist ��p�eva on ristmik ilma kaitseta.

Komand�riga saabusid? - Ei paistnud k�ll.

Jumal t�natud, ei j�uaks enam ennast korrastadagi.

Oodake r��mustamisega.

Rivistuda!

Joondu! Valvel!

Seltsimees vanem,

Eraldiseisva �hut�rje Kuulipilduja Pataljoni 5-nda roodu, 3-nda jao

1 ja 2 r�hm saabusid teie k�sutusse objekti kaitseks.

Kannab ette komand�ri abi, seersant Kiryanova.

T�hendab, et leiti

karsklased!

Aga �hut�rje mehed elasid muuseas majakestes. - Aga meie ei ole �hut�rje mehed.

Meie oleme �hut�rje naised.

Kas k�ik on v�rvatud? V�i kuidas teil seda nimetatakse, v�rbamise korras?

Kes peale teie veel v�idelnud on? - Solvate, seltsimees vanem, me oleme s�dinud.

Nooremseersant Osyanina, palju sul seal kabal s�lke on? - Mitte piisavalt, veel.

Mis sinu nimi on? - Reamees Brichkina, Lizaveta.

Maakas v�i? - Noh jah. Just nii.

Tunned asja!

�ppige temalt, kuidas t��riistadega ringi k�ia.

Kust kohast p�rit oled? - Me oleme Siberist, Jenissei ��rest.

Pole just l�hedalt.

Miks sa tulid? N�ed ju, et isikkoosseisu paigutan. - Seda et, bor� on valmis.

Ja mis sest bor�ist? - Maha jahtub.

Seltsimees vanem! Hoolitsege palun ruumi eest. - Millise ruumi eest veel?

L�heduses p��said ei paista olevat.

Sinust saab t�eline �lemus.

Ei vedanud meil, t�drukud.

Ainus mees ja sellelgi on koiku h�ivatud.

Selge see, et elasid majakestes. - Perenaine ise soojendab teda.

See pole t�si.

Oo, �ra armus.

Lollitas me Brichkina �ra, t�drukud.

S�jav�elase hinge lollitas �ra.

Vaene Liza.

LIZA BRICHKINA

Kogu oma elu elas Liza Brichkina homset oodates.

Siia! Siia, ma �tlesin!

Igal hommikul valdas teda v�ljakannatamatu tunne �nne l�hedusest,

aga sellegi poolest l�kkasid elamise asjaolud selle kohtumise �nnega tulevikku.

Ei l�petanud, ei j�tnud vahele, vaid l�kkasid edasi.

Isegi, kui teda koos kogu perega nimetati N�ukogude V�imu vaenlaseks,

t�steti v�lja kodust, majapidamisest ja tuhandete samasuguste kristlike kulakutega saadeti Siberi.

Isegi siis ei l�petanud see tema usku helgesse ja �nnelikku homsesse.

Nii m��dus tema lapsep�lv.

IDA-SIBER, VEEBRUAR 1941

Mis sul vaja?

Kas on igav?

Igav.

Ma j�tsin su isale aadressi.

Tuled suvel, sokutan sind tehnikumi.

Siin l�hed hukka.

Aga rumalusi

pole vaja teha isegi igavusest.

K�ik, mine!

Kas linnani viite? - Istu peale t�treke, istu.

J�rgmine kord �rita varem tulla.

Ta p�sib viimase hetkeni �leval, ootab sind.

H�sti.

Hommikul �rkab, sind ei ole ja l�heb tujust �ra.

Olgu.

Ole ettevaatlik seal!

K�ed �les!

Aga kui oleksid sakslased? - Kust need sakslased siia saaksid, seltsimees vanem.

Rihmad. - Mida?

Rihmad maha!

3 ��p�eva aresti distsipliini rikkumise eest rinde olukorras.

Nii...

Koputada on vaja, seltsimees vanem. See pole teil osmik, vaid kasarmu.

Mis see on? - Kas te ei tunne �ra?

See rikub maskeeringut! - Selle kohta on k�sk?

Milline k�sk? - Juhtkonna.

Naissoost s�jav�eteenistujatel on lubatud pesu kuivatada k�ikjal rindel.

Isiklikult �lemjuhataja loal. Kas te pole kuulnud?

Ninakas.

Sellel kevadel sai Fedot Vaskov 32 aastaseks

ja enne seda pidas ta oma elu �nnelikuks.

Ta l�petas siiski oma 4 klassi haridusega s�jav�ekooli ja teenis vanema auastme.

Abiellus garnisoni velskriga, kes talle poja s�nnitas.

Ning just siis hakkas Talves�da ja Vaskov s�itis rindele.

SORTAVALA, DETSEMBER 1939

Peale haavata saamist, kuni ta hospidalis lamas,

kudrutas naine polgu arstiga ja l�ks L�unarindele.

Fedot lahutas temast, n�udis lapse kohtu kaudu endale ja saatis ema juurde maale hoida.

Aga aasta p�rast ta pojake suri.

Sellest ajast saati on Vaskov naeratanud ainult 3 korda:

Kindralile autasu saamisel, kirurgile kildude eemaldamise eest

ning oma korteri perenaisele, Mariyale, m�istmise eest.

Kiiremini!

Relv lahingusse!

Asimuut 270.

Kaugus 3000. - On 3000.

K�rgus 2500. - On 2500.

Lae. - On laetud!

L�hivalangutega, tuld!

Asimuut 290.

Kaugus 2500.

Lae! - Laetud.

Lae! Kiiremini lae!

Nadja! - Elus? Mis sa...?

Asimuut 320. K�rgus 2900. - On 2900.

Kaugus 3400. Tulista!

Tublid, t�drukud.

Vaadake, lendur h�ppas.

J�ta Rita. �ra raiska padruneid, nagunii ei saa pihta.

Laetud!

J�tta!

Kes?

Mida sa tegid? Ma annan su tribunali alla.

22 JUUNI 1941 86 AVGUSTOVI NIMELINE PIIRIVALVE�KSUS

Minu j�rel!

Seltsimees major... - Ma tean, ma tean.

Rivistuda!

Alla lastud lennuk, kelle t��? - 2 jao komand�r, nooremseersant Osyanina.

Tubli, Osyanina. Kahju ainult, et te lendurit elusalt ei tabanud.

Oleksime talt k�sinud, mida lennuk siinkandis tegi.

Kas t�esti eksis kursilt? Heakene k�ll, v�ta t�iendus vastu.

Naised rindel, teate isegi, on nii-�elda erilise t�helepanu all.

On juhuseid, kui ei peeta vastu.

Mida te silmas peate?

�ks staabi komand�r, abielus muuseas, hankis omale s�branna.

S�jav�e N�ukogude liige sai sellest polkovnikust teada,

ning ta n�itas mulle seda s�brannat ja k�skis talle leida hea t��keskkonna.

Kas teil, Rita, on hea t��keskkond? - Selge. Lubate minna, seltsimees major?

Minge.

Jaokomand�r Osyanina. - V�itleja Gurvich.

V�itleja Chetvertak.

V�itleja Komelkova.

ZHENYA KOMELKOVA

MOSKVA, MAI 1941

Oh, minu omad.

�nnitlen, isa! Kas Stalin andis isiklikult �le? - Jah. Ja k�tt surus ka. Vot, annan �le.

Saage tuttavaks, Aleksei. Minu t�tar Jevgeniya.

�ra usu ingli v�limust, ta on saatan seelikus.

Zhenya, alampolkovnik Luzhin.

V�itlesime koos Soomes.

Zhenya, ta on abielus.

Teine linn. Hoopis teistsugune elu.

Tere. - Tere.

Joondu! Valvel!

Seltsimehed v�itlejad.

Lahingus ilmutatud mehisuse eest on lubatud mul garnisonis v�lja kuulutada sauna p�ev.

V�ljaspool graafikut.

Zhenya, sa oled merineitsi! Sul on t�iuslik nahk!

�nnetu eit. Selline figuur mundrisse pakkida. Ilus.

Ilusad on harva �nnelikud. - Iseendale vihjad?

Zhenya, sa v�id ilma rinnahoidjata ringi k�ia.

Parem ei. Kena pesu on �ldiselt mu n�rkus.

Vot kui panen need t�na selga, vanem ei suuda vastu panna.

Sellisele ilule ei suuda keegi vastu panna.

Galja, ilu on inimeste k�te teha. Ma teen sust t�na sellise kaunitari.

Palju kohevamad.

Me teeme sulle veel s�rgi nagu vaja. Ei saa sult �ldse silmi �ra.

Kui tahad, tegelen ma sinuga ka?

Ma tegin nalja vanema kohta. Tegin nalja.

Hoia ta endale, las olla. - Zhenya, tegele minuga.

Poen t�na vanema kaissu, las soojendab. - Ja mind ka. Kas tal on kahju v�i?

J�tta! H�bi.

Pole hullu. Las l��bivad. Kadedus.

Armunud, las armastavad. S�nagi ei �tle.

K�ivad m��da nurgataguseid, seda ma ei m�ista.

Ei m�ista? V�ibolla r��gid, kuhu ��siti jooksed?

Zhenya, �kki laulad?

Zhenya teab nii paljusid laule.

"Kui palju ka poleks elus olnud lahusolekut,

sellesse majja olen harjunud ma tulema."

"Ma olen n��d sulle liiga vana s�ber,

et muuta veel oma harjumusi"

"Kui ma kaugetest maadest

liiga kaua teateid ei saada."

"Sellegi poolest see t�hendab, et olen elus ja terve,

lihtsal kirju kirjutada ma ei armasta"

Ema, �de, vennas. K�ik tapeti kuulipildujaga.

Lahingutes? - Hukati.

Komand�ride pered v�eti kinni ja kuulipilduja ette.

Aga mind peitis tookord vastasmajas �ks eestlanna.

Ma n�gin k�ike pealt.

Tallinn, August 1941

Zhenya?

Aga kuidas polkovnik? Kuidas sa suutsid?

Aga vot suutsin!

Suutsin.

PUNASTE K�LA, 11 LASKURDIVIISI STAAP SEPTEMBER 1941

Paigal!

Seltsimees polkovnik, t�ime kinnipeetava. - Kes ta on?

Kes teda teab. V�ibolla on spioon, aga v�ibolla...

Zhenya?

Hakkate praegust kasvatama, v�i p�rast, peale ��rahu?

Seltsimees vanem!

Mis viga? Karu kohtasid v�i?

Sakslased on metsas! - Kust tead?

Ise n�gin. Kahekesi, automaatidega. Maskeeringutes.

Makarych tapeti.

Nii...

Meeskond relvile, lahingh�ire. Kiryanova minu juurde. Jooksuga!

"M�nd!" Kurat neid teab.

Kas magab, v�i on rike. "M�nd!" - "M�nd" kuuleb.

Siin 17. Anna 3! �henda k�hku! - �ra karju. �hendust sul vaja.

Kas sina, Vaskov? - Just nii, seltsimees 3. - Mis teil seal on?

Sakslased on metsas, positsioonide l�hedal.

Avastati t�na, 2 isikut.

Kelle poolt avastatud?

Nooremseersant Osyanina.

Ma andsin h�ire, seltsimees kolmas. M�tlen metsa l�bi kammida.

Kuidas su sakslased v�lja n�evad?

R��gib, et maskeeringutes ja automaatidega.

Tundub, et mingisugused diversandid.

V�ta 5 inimest ja kiirustage, kuni j�lg pole maha jahtunud.

Just nii, seltsimees kolmas.

T�hendab, selle tee peal kohtasid neid? - Siin. L�ksid minust m��da, suunaga maanteele.

Ja neil olid kotid kaasas? - Jah, seljas.

Varustust vedasid.

L�hkeainet tassivad. Maanteed nad ei h�vita.

Raudtee! J�relikult Kirovi raudtee.

Positsioonidel on avastatud vaenlane. Koosseisult 2 isikut.

Meie �lesanne on j�rgneda vaenlasele ja nad vangi v�tta.

��rmisel juhul h�vitada.

Nooremseersant Osyanina,

samm ette!

Valige oma jaost 4 v�itlejat.

V�itleja Komelkova. - Mina.

V�itleja Chetvertak. - Mina.

J�tta!

Me l�heme sakslaseid p��dma, mitte kalale.

V�tame sellised, kes v�hemalt... lasta oskavad.

Mina oskan tulistada. Isa �petas.

V�itleja Brichkina.

Ja veel. Kes saksa keelt oskab? - Mina.

Mis m�ttes "mina?" Mida t�hendab "mina?" Ette tuleb kanda - V�itleja Gurvich.

�kki teab veel keegi?

Kuidas on nende keeles "k�ed �les"? - H�nde hoch.

T�pselt. Lase k�ia Gurvich.

Hea, et v�hemalt pole rooste l�inud.

K�igil saapad jalast!

On aga k�suke. - Hea, et ei pea lahti riietuma.

Jutt j�tta.

Nii.

Selliste nartsudega on peale 3 km jalad verised t�mbid.

T�hendab nii. Relvad puhastada, nartsud siduda normaalselt.

Kes ei oska, �petage.

Korrastage ennast ja pange end valmis.

V�tke padruneid ja toidumoona kaheks ��p�evaks.

Teil on 40 minutit aega. T�itke.

Linnast v�i? N�ha on.

K�ik. Pean lippama n��d. Ma kirjutan teile.

SONJA GURVICH MINSK, OKTOOBER 1940

Tere.

Sonja..!

Oluline teadeanne.

T�na hommikul kell 4,

eelnevalt s�da kuulutamata,

r�ndasid saksa v�ed meie piiri mitmest kohast.

Sonja, me lahkume kohe. Ma kartsin, et te ei tule.

See on m�rkmik. Ma panin sinna midagi, te n�ete.

N�gemist, Sonja. Ma kirjutan teile kindlasti.

Sonja ei saanudki ta kirja.

Ta hukkus Oktoobri l�pus koos oma roodu kaaslastega

Moskva diviisi koosseisus, Vjazmani l�histel piiramisr�ngas.

T�hendab nii, kuulake mind!

Operatsiooni ajaks m��ran aset�itjaks nooremseersant Osyanina.

Kas vaenlase suhtes j�i midagi arusaamatuks?

Kas keegi looma v�i linnu h��lt suudab teha?

Ma k�sin t�siselt! Metsas ei saa r��kides k�ske anda, sakslastel on ka k�rvad.

Mina oskan.

Nagu ehtne.

Eesleid siin ei jaluta.

Heak�ll, �pime pardi h��lt.

Niimoodi kutsuvad pardid �ksteist. - �igust r��gid.

Signaalid on sellised:

2 pr��ksu- t�helepanu, n�en vaenlast.

3 pr��ksu- k�ik minu juurde.

Selge? Minu j�rel!

Vaskov m�istis, et kui sakslaste diversiooni sihtm�rk on Kirovi raudtee,

t�htsaim transpordi tee, mis t�i rindele varustust ja v�gesid,

siis nende peatamine pole lihtsalt kohaliku lahingu t�htsusega.

Otsetee Armunute j�rve ��rde, mille Vaskov leidis veel Soome s�jas, sakslased teada ei v�inud.

Kaartidel oli siia vaid soo m�rgitud.

J�relikult oli raudteeni sakslastel ainult �ks tee: Sinjuhina tee j�rve juurest.

V�ltida seda teed polnud neil kuidagi v�imalik.

H�sti lippavad need fritsud, isegi v�ga h�sti.

Nii 40 km.

Tule.

Kas isa ja ema elavad sul, v�i oled orb? - Orb. Arvatavasti olen orb.

Oled sa kindel?

Aga kes on selles praegu kindel, seltsimees vanem? - Nii ta on.

Mu vanemad on Minskis.

Ma �ppisin Moskvas, valmistusin �ppeaastaks, aga siis... - Uudiseid on? - Mille kohta?

Kas su vanemad on juudid? - Muidugi.

Loomulikult. Oleks loomulikult, ei k�siks.

Sonja ei teadnud, ja ta ei saanudki teada,

et ta ema, Vera Osyanino, kandis samal ajal rinnal kollast t�hte

ja saatanliku Maly Trastsjanetsi laagri musta numbrit.

VALGEVENE OKUPEERITUD TERRITOORIUM Aga ta isa ja �de polnud selleks ajaks enam elus.

T�use p�sti!

V�ibolla j�udsid lahkuda?

V�itleja Gurvich, pr��ksu 3 korda. - Mille p�rast?

Lahingvalmiduse kontrolliks. Unustasid, mis ma �petasin?

Ei, ei unustanud.

Mis juhtus?

Kui oleks midagi juhtunu, oleks peaingel teid teises ilmas vastu v�tnud.

Et te aru saaksite, kuidas asjalood on.

Mida teel m�rkasite? J�rgem��da, alustades nooremseersant Osyaninast?

Polnud nagu midagi. K��nakul oli ainult p��sas l�hutud. - Tubli. �ige.

J�rgmine?

Mitte midagi ei m�rganud. K�ik on korras.

Rohi oli maha tallatud. Vasakul oli p�sti, aga paremal pool teed oli maha tallatud.

Vot on silmad. Tubli, v�itleja Brichkina.

Aga veel oli tee peal saabaste j�ljed. Selliste, mida nende dessantnikud kannavad.

J�lgede j�rgi otsustades l�hevad nad �mber soo.

Ja las l�hevad, sest meie l�heme otse �le soo.

K�ik. N��d v�ib 15 minutit suitsetada, v�i asjal k�ia, kellel vaja.

Mitte l�rmata ja �rge laiali jookske.

Nii, marsruut on ohtlik.

Liikumise j�rjekord on selline:

mina k�ige ees,

siis Gurvich, Brichkina, Komelkova, Chetvertak, nooremseersant Osyanina tuleb viimasena.

K�simusi on?

Kas seal on s�gav?

M�nes kohas on. Teile noh sellesamuseni... v��ni t�hendab.

Hoidke vintp�sse!

Soogaas v�ljub. H�irisime teda.

Vanad inimesed usuvad, et sellises kohas elavad metsa vaimud.

Muinasjutt, selge see.

Kas siin usse on?

Pole siin kedagi. V�ljasurnud koht.

Seltsimees vanem, saabas tuli �ra! - Kurat v�tku!

Leidsite? - Ei!

Peame liikuma. - Aga saabas?

Leiad sa teda veel jah. Edasi! Minu j�rel edasi!

V�tke j�rele! �rge j��ge maha!

Kuhu, seis! - Ma aitan teda.

Seis. Tulge tagasi rajale!

Rahulikult, rahulikult.

Saareni on v�he j��nud. Seal puhkame. Edasi!

Edasi l�heb kergemaks. Liigume m��da kuiva maad tasakesi.

Aga kuidas ma ilma saapata? - M�tleme midagi v�lja.

Aga alles peale sood. Pead vastu?

K�lm on, t�drukud. - Ma olen l�binisti m�rg.

Arvad, et ma olen kuiv? Mina ju astusin rajalt maha.

Noh, seltsimehed v�itlejad. V�tke kaikad ja minu j�rel samas j�rjekorras.

Kaikad j�tke siia.

Seltsimehed punaarmeelased, pingutage. Kohe tuleb kosk, seal puhkame.

Noh, kuidas on seltsimehed punaarmeelased. K�ik korras? - Korras, seltsimees vanem.

Olete k�lmunud? - Nagunii pole kellegagi soojendada.

Ninatark. Kas on mugav?

Isegi v�ga. Suur t�nu, seltsimees vanem.

Teele, seltsimehed v�itlejad. Meil on veel 1,5 tundi k�ia.

Vaikne kuidagi. Nagu unes.

Teiselpool metsa hakkab Sinjuhina tee.

J�rve taga asub veel �ks j�rv, Legontovo.

Seal elas kunagi munk. H��ti Legontiks. Eraldatust otsis.

Eraldatust siin jagub.

Sakslastel on ainult �ks tee, kahe j�rve vahelt m��da seljandikku.

Seal on suured kivid ja kaljud.

Seal me peamegi endale positsiooni valima. P�hilise ja tagavara, nagu eeskiri �petab.

Valime ja hakkame ootama.

Kuula lahingk�sku!

Kaks hambuni relvastatud fritsu liiguvad Armunute j�rve poole,

eesm�rgiga hiilida seltsimees Stalini nimelisele Belomorski�Baltiyskiy kanali Kirovi raudteele.

Meie 6 liikmelisele r�hmale on �lesandeks valvata Sinjuhina teed, ning v�tta vaenlane vangi.

Vasakul on Armunute j�rv, paremal Legontovo j�rv.

K�simusi?

Palun minna positsioonidele.

V�ibolla istume siin ilmaasjata?

V�ibolla.

Kuid ma ei arva nii. Kui sa neid fritse just vaimudega segamini ei ajanud.

V�ibolla magate, seltsimees vanem. Ma �ratan koidikul �les. - Oota oma magamisega, Osyanina.

K�ll ma magan, kui fritsud k�tte saame.

Aga v�ibolla nad magavad praegust? Puhkavad kergelt.

Magavad? - Nojah. Nad on ju ka inimesed.

Ise ju r��kisite, et Sinjuhina tee on ainuke l�bip��s raudteeni, nende jaoks.

Oota, Osyanina, oota.

Nad on v�sinud, seda kindlasti.

Tundmatu maastik, iga p��sas ehmatab. Sedasi? - Just nii, seltsimees vanem.

Kui nii, siis v�ivad nad vabalt puhata.

Ja magavad p�ikese t�usuni.

Suitsetame, seltsimees Rita? - Ma ei suitseta.

Sellepeale, et nad on ju ka inimesed, ma ei tulnudki.

�ieti �tlesid, ka nemad peavad puhkama.

Aga sina puhka. Ma l�hen kontrollin positsioone.

Kuidas on, Brichkina? Pole midagi m�rganud?

Esialgu on vaikne.

Sa pane k�ike t�hele. Ega p��sad liigu, linnud h��litse.

Sa oled metsa inimene, saad k�igest aru. - Saan k�ll.

Kas kolhoosis t��tasid?

Ei. Rohkem aitasin isa. Ta on metsnik. Me elasime metsavahi majas.

Pr��ksud h�sti.

"Liza, Liza, Lizaveta, miks sa mulle terviseid ei saada,"

"miks sa heledalt ei laula, kas su h��l ei ole kaunis."

Nii laulsid t�drukud meie kandis.

Aga meil lauldi... - P�rast laulame sinuga, Lizaveta.

T�idame lahingu �lesande ja laulame.

Aus�na? - Ma ju �tlesin.

Pidage meeles, seltsimees vanem, te lubasite.

Vaikuse aastatel s�ndinud ei m�leta oma teed.

Meie, Venemaa kohutavate aastate lapsed, ei suuda unustada midagi.

H�vingu aastad! On hullumeelsust sinus, lootust uudisteks?

S�ja ajast, vabaduse ajast...

Kellele loed?

Mitte kellelegi, iseendale.

Miks valjusti? - Need on ju luuletused.

Silmad rikud �ra. - On ju valge, seltsimees vanem.

Ma �ldiselt.

�ra paljastel kividel istu. Need hakkavad sinust varsti sooja v�lja vedama, nii et sa ei m�rkagi.

Pane sinel alla. - H�sti, seltsimees vanem. Ait�h.

Valjusti �ra ikka loe.

�htul on �hk tihe ja niiske, aga koidikud on siin vaiksed.

Sind on h�sti kuulda.

Vaata ette. J�lgi, v�itleja Gurvich.

V�rvitud? - Loomulikud?

Sassis. - Pole midagi, lase k�ia.

Seltsimees vanem, kas te olete abielus?

Abielus, v�itleja Komelkova.

Aga kus teie naine on? - Teadagi kus, kodus.

Aga lapsed on?

Lapsed!

Oli poeg.

Kuidas oli?

Suri, just enne s�da.

Suri?

Jah. Vanaema silme all.

Naine j�ttis meid maha.

Mis sa v�rised, seltsimees v�itleja? - K�lm.

Nii. Anna, ma katsun.

Sul on palavik, seltsimees v�itleja. Kuuled?

S�h sulle sood.

S�h sulle kaotatud saabast.

Kas v�tad nii, v�i lahjendan? - Mis see on?

Tinktuur. Hoia.

Tinktuur, piiritus! - Ongi piiritus, ja siis?

Mis te n��d, ma ei v�ta. - K�sin v�tta.

Ja kohe p�hi peale. - Mis te n��d, t�epoolest, mul on ema meditsiini t��taja.

Pole ema. S�da on, ja sakslased on.

Ema on neil, kes s�ja �le elavad.

Ausalt r��gin. Joo!

�ra hinga. V�ta peale.

Mul hakkas millegip�rast pea ringi k�ima.

Pole hullu, homme p�ed.

Puhka, seltsimees v�itleja.

Aga kuidas teie, ilma sinelita? - �ra karda, ma olen karastunud.

Saa homseks terveks, ma palun sind v�ga. Saa terveks.

Pole ema. S�da on, ja sakslased on.

Ema on neil, kes s�ja �le elavad.

Galja Chetvertak

Aga mu Galja?

Galja!

EMAKE-KODUMAA KUTSUB!

Rita! - Mis on? - Tasa, tasa.

Kuuled?

Linnud s�distavad?

Harakad k�distavad.

T�hendab, keegi tuleb. H�irib neid.

Meil on k�lalised.

Kuule Osyanina. �rata v�itlejad.

Kiirelt ja vaikselt, et m�ra poleks. - Just nii.

Ja t�lk minu juurde.

Tere, seltsimees vanem. - Hommikut.

Kuidas seal Chetvertakiga on?

Magab. Pole jalus.

�ige otsus.

Ole l�hedal side jaoks. �ra ainult nina v�lja pista. - Ei pista.

No laske k�ia, tulge.

Seal nad ongi. M�lemad. 2.

3...

4...

5...?

6, 7...

8, 9, 10...

11, 12, 13...

14, 15...

16.

16?

Seltsimees vanem, neid oli ju ainult 2.

Oli. T�hendab, et need 2 olid ainult nende patrull.

Gurvich, mine tagasi ja saada Brichkina siia.

Tulgu varjatult ja vaikselt.

Varjatult, seltsimees t�lk!

N��d liigume varjatult! Said aru? Mine.

Seltsimees vanem, seltsimees vanem.

Mis sa teed, Brichkina?

See on hea, et neid on 16, aga mitte 2.

Me j�litasime neid metsas, ja siin nad ongi.

Tagasiteed m�letad h�sti? - Jah, seltsimees vanem.

Vaata, vasakul on fritsud m�nnikus. M��dud sellest, ja l�hed m��da j�rve ��rset rada.

Sinna, kus me puhkasime? - Tubli t�druk.

Sealt mine m��da rada, sa ei eksi. - Ma tean, seltsimees vanem.

Oota n��d, Lizaveta.

K�ige t�htsam on soo. Rada on kitsas. Vasakul ja paremal on kraav.

Liikumise orientiiriks on saar, millel on 2 kaske.

Seal puhka, �ra kohe edasi liigu.

Vintp�ss siia, seljakott ja k�ik �leliigne maha j�tta.

Kanna Kiryanovale olukorrast ette, aga meie piirame fritsud tasakesi sisse.

Kaua me vastu ei pea, saad isegi aru. - T�hendab, ma pean kohe minema?

Jah. V�ta kaigas enne sood.

Ma siis jooksin?

Jookse, Lizaveta.

Asjad on halvasti, t�drukud.

Neid oli 16?

16 automaati on juba j�ud, mida niisama ei peata. Ja peatamata j�tta ka ei saa.

Aga siin on nad 1,5-2 tunni p�rast. Sellega peab arvestama.

Kuidas sul on? - Pole viga, ma magasin h�sti.

Brichkinu saatsin ma v�eossa. Abi v�ime oodata alles ��seks, mitte enne.

Kui me ��sel lahingusse astume, me vastu ei pea. Me ei suuda neid positsioone kuidagi hoida.

Kas me siis lihtsalt vaatame, kuidas nad m��da jalutavad?

M��da seda rada me neid l�bi lasta ei tohi.

Peab sulgema l�bip��su ja suunama nad �mber Legontovo j�rve. Aga kuidas?

Muidugi ei tulnud nad siia lahingut pidama. Nad on h�sti vaiksed, et salaja l�bi hiilida.

J�relikult on vaja, et nad m�rkaksid meid, aga meie neid justkui mitte.

Siis on v�imalik, et nad proovivad teist teed. Ehk isegi �mber j�rve.

Aga kui ma n�itan neile teid ja ennast?

Peatuvad ja saadavad luure v�lja, ning taipavad, et meid on ainult 5.

1,5 tunniga me midagi muud v�lja ei m�tle.

Seltsimees vanem, aga mis siis, kui nad satuvad metsaraiujatele?

Millistele metsaraiujatele? S�da on. Metsad on t�hjad, isegi n�gite ju.

T�nap�eval t��tavad eided ka. - Eided...

�ige, metsaraiujad t��tavad ju brigaadidena. Otsi neid seal vaikselt!?

K�iki �he lasuga ei tapa. �he tapad, �lej��nud teatavad kuhu vaja.

Tubli t�druk! Te olete mul tublid.

Seltsimees vanem, seltsimees vanem!

Tulevad!

Aita.

Kohtadele! Komelkova, minuga.

Kisage k�vemini!

Hei Galja, hei! Veel �ks!

V�ibolla lahkusid?

V�ibolla lahkusid, aga v�ibolla mitte.

Ega nad ka lollid ole ja suvalisi sellele t��le ei saada.

Hoidke alt!

Oota. - N�en.

Luure. P��sevad kohe l�bi.

Loevad meid s�rmedel �le, saavad aru ja...

Ma v�tan need kaks. Teie, t�drukud, j�uate ehk lahkuda.

Seis!

Raija, Vera! Tulge ujuma!

Puhkesid �ide �unapuud ja pirnid,

laskus udu j�e kohale.

Tuli kaldale Katju�a,

k�rgele, j�rsule kaldale.

Kui ei taha, kuidas tahate.

T�drukud, tulge ujuma!

Ivan! Ivan, kus sa oled?

Tulen!

Tuleme!

Kohe! Oota!

Oodake mind ka!

Aga kes siis t��d teeb?

Tulen, tulen.

No kus sa oled?

Aga kes t��d teeb?

Kuuled, tule siia.

Roni v�lja. Oh sind.

Meie omad helistasid, kohe tuleb masin.

Aitab sulistamisest. Ma �tlesin, roni v�lja!

Roni v�lja, ma �tlesin!

Anna k�si!

Roni v�lja, roni v�lja.

Ma ju �tlesin, et aitab tulega m�ngimisest. Lase k�ia, mine.

Nad lahkuvad.

Noh, aitab n��d.

N��d ei kao nad kuhugi.

Kui Brichkina loomulikult �igel ajal kohale j�uab. - J�uab. Ta on kiire.

V�tame selle puhul natuke,

ta kiirete jalgade tervisek. Ja teie heledate h��lte terviseks.

Tunned?

Sakslased on kultuursed, tahavad juba kohvi.

Miks te nii arvate?

Suitsu t�useb, j�relikult hakkasid hommikut s��ma.

Kas ka k�ik 16 kohal on? Tuleb �le lugeda, Margarita. Ega m�ni puudu ole.

14 inimest, tunnimehi on 2. J�relikult on k�ik siin.

N�e, 2 l�hevad luuresse.

Kogu lugu, tundub, et on r��msad.

�ige aeg meil positsioone muuta, Margarita.

Ma vaatan siin veel v�heke ringi. Aga sina jookse v�itlejatega tagavara positsioonile.

Aga vaikselt. - Selge.

Ja kuule, ma panin seal oma tubaka kuivama.

Ole s�ber, haara kaasa, ja seljakott ka loomulikult.

Toon, Fedot Jevgrafovich.

Plasku t�id?

Unustasin, Fedot Jevgrafovich.

Heak�ll, mis seal ikka, tubakat on. Seljakotti ei unustanud juhuslikult?

Ma toon. Ma tean, kus see lebab. - Kuhu, v�itleja Gurvich! Seltsimees t�lk!

Gurvich karjatas.

Komelkova, minu j�rel. �lej��nud ootavad siin.

Sakslased?

Lohakalt.

Sellep�rast j�udiski karjatada. L��k oli talle sooritatud nagu mehele.

Ei tabanud kohe s�dant, rind segas.

Leba rahus, Sonjake.

Tasa!

Oota, nad on kuskil siin.

Seal nad ongi.

P�si siin. Kui nad sinust m��duvad, tee l�rmi. Koputa kabaga vastu kivi,

et nad sinu poole vaataksid. Ega ma kiiresti r��kinud? Said aru?

Sain.

Tubli, Komelkova, avaldan sulle t�nu.

Seega j�i neid 2 v�hemaks.

Lahkuge.

Sellega tuleb harjuda, Zhenya. S�da tuleb kalgiks teha.

Tugevad mehed ei pea ka vastu.

Saa aru,

nad ei ole inimesed, isegi loomad mitte. Nad on fa�istid.

Ja tegutse vastavalt.

Meie omad leiad ise �les? - Leian.

Mine. Tulge Sonja juurde.

�rge kaua seal jokutage, hiljem leiname.

Ei h�steeritse siin.

Oli eeskujulik, alati parim.

Nii koolis, kui �likoolis.

K�ige t�htsam, et lapsi s�nnitatakse, ja nemad endi omasid, ja sina ka.

N��d pole seda liinikest. L�igati l�bi.

Aga kuidas me sind m�lestame? Peale s�da paneme m�lestussamba.

Mis see on?

Pane jalga.

Ma ei pane.

Miks te seda teete?

Sest meil on v�itleja paljajalu. - Ma ei pane neid jalga!

Me ei m�ngi malet, t�drukud. S�jas on ainult �ks seadus - elavatele tuleb m�elda.

Pane jalga, see on k�sk! - Nii ei saa. Mu ema on meditsiini t��taja.

Aitab valetamisest! Pole sul ema, ning pole kunagi olnud ka.

Ma lugesin su dokumente. Sa oled orb. Pole vaja siin midagi v�lja m�elda.

Miks sa niimoodi? Mille p�rast?

Pole vaja �elutseda, muidu metsistume k�ik. Metsistume, nagu sakslased.

Saite pihta? - Ei, riivas vaid.

Ait�h teile, nooremseersant. - Mille eest?

Selle sekundi eest, mille te mulle andsite, et salve vahetada.

Selle sekundiga v�ib kruusi viina �ra juua.

Seltsimees vanem, kas te olete kommunist? - Jah, mis siis?

Palume teil juhtida meie kommunistliku koosolekut.

Millist koosolekut? Mille kohta?

Arguse kohta.

Koosolek, see on hea. See on suurep�rane.

T�hendab, et viime koosoleku l�bi. M�istame seltsimeest hukka, kirjutame protokolli. Kas nii?

Ja fritsud kutsume protokolli tunnistajateks?

Sellep�rast, nagu vanem ja nagu kommunist, s��distan ma antud hetkel seda koosolekut.

Kas on selge?

Aga mis puutub argusesse, siis seda polnud.

Argus, t�drukud, on ainult teiste v�itluses n�ha.

Aga see oli lihtsalt piinlik hetk, kogenematusest.

�ige, v�itleja Chetvertak? - �ige.

Siis k�sin pisarad �ra p�hkida.

Ja veel, meie abij�ud hilinevad.

Sakslased ootama ei hakka. V�ivad metsa �ra kaduda, otsi neid siis sealt.

See t�hendab, et peame neil sabas p�sima, et nende asukohta teada.

S�da pole ju see, kes kelle maha laseb. Vaid see, kes kelle �le kavaldab.

Oodake siin!

Lasti maha. Omade poolt kuklasse.

Nad tapavad oma haavatud.

Selline on j�relikult reegel.

V�tame arvesse.

2 tapsime seal.

Veel 2, seega on neid j�rel 12.

See pole hirmus, seltsimees v�itleja. See on juba t�hiasi.

Emme!

Aidake!

Seltsimees vanem! - Fedot Jevgrafovich!

Fedot Jevgrafovich! - Seltsimees vanem!

No mis te n��d? Pole vaja, t�drukud.

Mis vanem ma teile olen, �ekesed? Ma olen rohkem nagu vend. Fedotiks kutsuge.

Aga Galja?

Hukkusid meie seltsimehed. Surid vapralt.

Chetvertak tulevahetuses, Liza Brichkina uppus soos.

Seega, Sonja, oleme juba 3 kaotanud.

Nii see on.

Me piirame vaenlast siin juba terve ��p�eva ilma kaotusteta. ��p�eva!

Kaotas m�istuse? - S�tikut pole. P�hilist m�letan, aga muud...

Ilma s�tikuta on granaat raua kolakas.

Nii et t�drukud, me j�ime ilma tulej�uta.

Pole midagi, seltsimees vanem. Saame hakkama.

Kuulake mu k�sku, seltsimehed v�itlejad.

Hambuni relvastatud vaenlane liigub meie poole.

Paremal meil naabreid ei ole, ja vasakul ka mitte.

Sellep�rast k�sin k�ikidel v�itlejatel, ja ka isiklikult endal hoida rinnet.

Hoida viimase vere tilgani,

sest meie selja taga on Venemaa. See t�hendab lihtsamalt �eldes kodumaa.

Ja abi meile ei tule.

Ja siin tuleb meil vastu v�tta

t�en�oliselt viimane lahing.

Tulevad. Kohtadele.

P�ike.

Anna aluspesu. Mitte siidi, see ei hoia verd, linast anna? - Mul ei ole.

Neetud!

Mine.

Pole hullu, Rita. Pole hullu. Palju sealt �levalt l�bi l�ks?

Hei, teie.

Lahkuvad. Zhenya meelitab nad �ra.

"Kui palju ka poleks elus olnud lahusolekut,

sellesse majja olen harjunud ma tulema."

"Ma olen n��d sulle liiga vana s�ber,

N�rakad!

Seis, k�ed �les.

Tere.

N�rakad!

Kas Zhenya suri kohe?

Meie seljakotte pole, vintp�sse pole.

Me ei saa ennast varjata, ega peita.

Kuid nad ei v�itnud meid, saad aru? Ma olen veel elus, mind on vaja veel v�ita.

Valutab?

Mul ei valuta siin. Mul valutab siin.

Siin p�letab, Rita.

Ma saatsin teid hukka. K�ik 5 saatsin hukka.

Mille nimel? 16 fritsu p�rast.

Miks te nii? K�ik on ju selge. S�da.

Kuniks s�da, seniks k�ik selge.

Aga p�rast, kui rahu saabub?

Kas on selge, miks teil surra tuli.

Miks ma fritse edasi ei lasknud, miks ma sellise otsuse vastu v�tsin?

Mis vastate Rita, kui k�sitakse, miks mehed meie emasid kuulide eest kaitsta ei suutnud?

Miks te nad surma viisite, aga ise p��sesite?

Kirovi teed Valgemere kanalile kaitsesite.

Seal on ju samuti valve, seal on ju samuti inimesed, ning rohkem kui 5 t�drukut.

Ilma p�stoliga vanemata. - Pole vaja.

Nagu surnud hakkaksid p�genema. Me kaitsesime seda.

Ennek�ike kodumaad, ja seej�rel Kanalit.

Kas mu viimase palve t�idad?

V�ta! M�ni padrun on k�ll ainult j�rgi j��nud, kuid sellega on kuidagi rahulikum.

Ma l�hen luuresse. �htul naasen ja ��sel proovime omadeni j�uda.

M�letad, kui ma metsas sakslaste otsa komistasin?

Ma jooksin siis linna ema juurde. Mul on seal poeg.

1,5 aastane Alek. Ta nimi on Albert.

Ema on v�ga haige.

Pole midagi, Rita. Ma sain k�igest aru.

Suudle mind.

Torkiv habe.

Ongi k�ik, mine!

Paigal! K�ik paigal!

Mis, v�tsite? V�tsite jah?

5 plikat, 5 t�drukut oli, k�igest viiekesi!

Nad olid l�bimatud. Ja mis neist sai?

Te k�ngete siin. Te k�ik k�ngete!

Isiklikult tapan teist iga�he.

Isegi, kui juhtkond sellest teada saab.

Las m�istavad seal mu �le kohut, las m�istavad.

V�ta suhkrut.

Seltsimees vanem?

Fedot Jevgrafovich, t�iendus toodi.

Rivistuda!

Koidu aal, l�ksid sa hommiku varases kastes.

Kihu minna sind kihutas tagant.

Kui oled haavatud, tundub p�ike ka v��ras

ja sa ei teadnud kuhu viivad need teed.

Ja ei teadnud, et tee saab nii pikk.

Aga tee see, viis kodust meid �ra.

Siidiselt s�tendas lumel, aga vahel oli kiskjana julm.

Ja justkui loogeldes meelitas tee meid.

Ja h��dis siis kaja:"�ra usu!"

Vaikust, sa seda �ra usu.

Aga koidikud on siin nii tasased, tasased,

kui looriga udusse m�ssitud.

J�rvepeeglil purpurne koidul��sk.

Aga koidikud on siin nii tasased, tasased,

kui magusasse vatti nad valatud.

Ja on p�ike kui kumalase kaisus.

Kas sa teadsid, pole kerge leida teed l�bi udu?

Veidi eksid teelt, ning kukkuda v�id.

Tuleb armastada, uskuda, elada ausalt,

et su kallim sind armastaks. Et ta sind ka �ra ootaks sel teel.

Pole vaja, �ra otsi siin elus enam miskit.

Sul on s�da, sul on k�ik olemas.

S�titab sinu ustavust elule vargsi hommikul saabunud koit.

Eks sellep�rast ta koidik ka on.

Aga koidikud on siin nii tasased, tasased,

kui looriga udusse m�ssitud.

J�rvepeeglil purpurne koidul��sk.

Aga koidikud on siin nii tasased, tasased,

kui magusasse vatti nad valatud.

Ja on p�ike kui kumalase kaisus.

Kasutatud on Ades Ladiselt t�lget laulule �Aga koidikud on siin tasased-tasased.�

Jutustas Ojlev Subclub.eu