All language subtitles for Adventure Coral Reef 3D - Under the Sea of Egypt (2013)

af Afrikaans
ak Akan
sq Albanian
am Amharic
ar Arabic
hy Armenian
az Azerbaijani
eu Basque
be Belarusian
bem Bemba
bn Bengali
bh Bihari
bs Bosnian
br Breton
bg Bulgarian
km Cambodian
ca Catalan
ceb Cebuano
chr Cherokee
ny Chichewa
zh-CN Chinese (Simplified)
zh-TW Chinese (Traditional)
co Corsican
hr Croatian
cs Czech
da Danish
nl Dutch
en English
eo Esperanto
et Estonian
ee Ewe
fo Faroese
tl Filipino
fi Finnish
fr French
fy Frisian
gaa Ga
gl Galician
ka Georgian
de German
el Greek
gn Guarani
gu Gujarati
ht Haitian Creole
ha Hausa
haw Hawaiian
iw Hebrew
hi Hindi
hmn Hmong
hu Hungarian
is Icelandic
ig Igbo
id Indonesian
ia Interlingua
ga Irish
ja Japanese
jw Javanese
kn Kannada
kk Kazakh
rw Kinyarwanda
rn Kirundi
kg Kongo
ko Korean
kri Krio (Sierra Leone)
ku Kurdish
ckb Kurdish (SoranĂ®)
ky Kyrgyz
lo Laothian
la Latin
lv Latvian
ln Lingala
lt Lithuanian
loz Lozi
lg Luganda
ach Luo
lb Luxembourgish
mk Macedonian
mg Malagasy
ms Malay
ml Malayalam
mt Maltese
mi Maori
mr Marathi
mfe Mauritian Creole
mo Moldavian
mn Mongolian
my Myanmar (Burmese)
sr-ME Montenegrin
ne Nepali
pcm Nigerian Pidgin
nso Northern Sotho
no Norwegian
nn Norwegian (Nynorsk)
oc Occitan
or Oriya
om Oromo
ps Pashto
fa Persian
pl Polish
pt-BR Portuguese (Brazil)
pt Portuguese (Portugal)
pa Punjabi
qu Quechua
ro Romanian
rm Romansh
nyn Runyakitara
ru Russian
sm Samoan
gd Scots Gaelic
sr Serbian
sh Serbo-Croatian
st Sesotho
tn Setswana
crs Seychellois Creole
sn Shona
sd Sindhi
si Sinhalese
sk Slovak
sl Slovenian
so Somali
es Spanish
es-419 Spanish (Latin American)
su Sundanese
sw Swahili
sv Swedish
tg Tajik
ta Tamil
tt Tatar
te Telugu
th Thai
ti Tigrinya
to Tonga
lua Tshiluba
tum Tumbuka
tr Turkish
tk Turkmen
tw Twi
ug Uighur
uk Ukrainian
ur Urdu
uz Uzbek
vi Vietnamese
cy Welsh
wo Wolof
xh Xhosa
yi Yiddish
yo Yoruba
zu Zulu
Would you like to inspect the original subtitles? These are the user uploaded subtitles that are being translated: 1 00:00:11,979 --> 00:00:15,858 KORALLRIFF: EGIPTUSE VEEALUNE MAAILM 2 00:00:22,698 --> 00:00:24,658 Korallrifid Punases meres on 3 00:00:24,742 --> 00:00:28,454 meie planeedil üks põnevamaid veealuseid maailmu. 4 00:00:28,579 --> 00:00:32,541 Selliseid riffe leidub ainult troopiliste ookeanide madalates piirkondades, 5 00:00:32,624 --> 00:00:35,210 kus päikesevalgus tungib läbi vee. 6 00:00:35,294 --> 00:00:39,506 Nad on iseenesest uskumatult keerulised ja rikkalikud ökosüsteemid. 7 00:00:40,424 --> 00:00:43,719 Mõnikord nimetatakse neid ookeanide vihmametsadeks, 8 00:00:43,802 --> 00:00:46,138 sest siin elavate liikide rikkus 9 00:00:46,221 --> 00:00:49,350 on võrreldav vaid vihmametsade elustikuga. 10 00:00:50,434 --> 00:00:52,561 Oleme valmis sukelduma vee alla, 11 00:00:52,644 --> 00:00:58,233 et näidata teile imelist maailma hämmastava eluvormide mitmekesisusega. 12 00:01:20,881 --> 00:01:22,800 Niipea kui olime vee all, 13 00:01:22,883 --> 00:01:26,136 tervitas meid parv kuldmakrellikesi. 14 00:01:26,220 --> 00:01:28,514 Need oranž-kollased kalakesed 15 00:01:28,597 --> 00:01:31,642 võivad moodustada parvi, kus on kuni kaks tuhat isendit. 16 00:01:31,725 --> 00:01:34,937 Nad söövad planktonit, seepärast kogunevad nad meelsasti rifi äärde, 17 00:01:35,020 --> 00:01:38,524 kus hoovused toovad nende lemmiktoidu otse nendeni. 18 00:01:46,031 --> 00:01:50,911 Paar sinist kirurgkala ilmus otse meie ette ja kadus kohe. 19 00:01:51,537 --> 00:01:55,165 Aga gruuper lubas meil end imetleda. 20 00:01:55,332 --> 00:01:58,669 Korallgruuperid on ühed suuremad kalad riffide seas, 21 00:01:58,710 --> 00:02:02,589 nad on röövkalad ja seisavad seega toiduahela tipus. 22 00:02:17,855 --> 00:02:21,233 Vimpelkala Punases meres on üsna habras olend. 23 00:02:21,275 --> 00:02:23,569 Ta kuulub liblikkalade perekonda, 24 00:02:23,652 --> 00:02:26,572 millest mõnda peetakse kõige kaunimaks kalaks 25 00:02:26,655 --> 00:02:28,949 ookeani korallide seas. 26 00:02:36,832 --> 00:02:40,043 Aga vöödilised tiibkalad pole kaugeltki nii süütud. 27 00:02:40,461 --> 00:02:43,422 Nende pikkades ogades on tugev mürk. 28 00:02:45,007 --> 00:02:48,010 Erkkollane sinilaikudega liblikkala 29 00:02:48,093 --> 00:02:52,389 on lähedane sugulane vimpelkalale, keda me juba nägime. 30 00:03:05,903 --> 00:03:08,238 Meriroos kuulub loomade klassi, 31 00:03:08,363 --> 00:03:12,367 keda tuntakse kui õis- või merelülijalgseid loomi. 32 00:03:15,662 --> 00:03:18,499 Kuigi labidakala sarnaneb liblikkalaga, 33 00:03:18,624 --> 00:03:21,335 ei ole nad tegelikult sugulased. 34 00:03:21,793 --> 00:03:24,254 Tavaliselt eelistavad nad süvavett, 35 00:03:24,338 --> 00:03:28,634 aga Punases meres võivad need kalad olla uskumatult usaldavad. 36 00:03:31,803 --> 00:03:36,975 Meriroosi ja klounkalade partnerlus on suurepärane näide sümbioosist 37 00:03:37,059 --> 00:03:40,562 täiesti erinevate olendite või taimede vahel, 38 00:03:40,604 --> 00:03:44,691 kus mõlemad sellisest suhtlusest võidavad. 39 00:04:03,126 --> 00:04:07,923 Vöödilised tseesiad moodustavad alati suuri parvi riffide madalas vees, 40 00:04:08,006 --> 00:04:11,009 kus nad saavad planktoni järele jahti pidada. 41 00:04:11,718 --> 00:04:13,679 Hiiglaslik künkakorall 42 00:04:13,762 --> 00:04:18,684 on kivikoralli liik lubjalise eksoskeletiga. 43 00:04:18,725 --> 00:04:23,814 Nad võivad kasvada väga suureks ja moodustavad mõnikord rifil kupli. 44 00:04:24,314 --> 00:04:28,110 Meriroosi pikad kombitsad lõpevad mürgirakkudega, 45 00:04:28,151 --> 00:04:32,990 mis suudavad kala halvata, et ta seejärel ära süüa. 46 00:04:33,115 --> 00:04:36,785 Ainult klounkalad saavad kombitsate vahel ohutult ringi ujuda. 47 00:04:36,827 --> 00:04:38,787 Siin peidavad nad end röövloomade eest, 48 00:04:38,829 --> 00:04:41,164 osutades samal ajal olulist teenust meriroosile, 49 00:04:41,206 --> 00:04:44,001 kaitstes teda teiste röövkalade eest. 50 00:04:44,084 --> 00:04:48,547 See hämmastav kaaslane kuulub huulkalade perekonda 51 00:04:48,589 --> 00:04:51,800 ja on tuntud kui napoleonkala. 52 00:04:52,884 --> 00:04:56,263 See on üks suuremaid rifiasukaid 53 00:04:56,346 --> 00:05:02,185 ja võib kasvada hämmastava suuruseni - üle kahe meetri pikaks 54 00:05:02,269 --> 00:05:05,689 ja kaaluda 190 kilogrammi! 55 00:05:07,441 --> 00:05:10,235 Rifi juurde ilmub roheline merikilpkonn. 56 00:05:10,319 --> 00:05:14,031 Kuna tema liha oli oluline komponent kilpkonnasupi valmistamisel, 57 00:05:14,072 --> 00:05:18,952 viis jaht selle liigi peaaegu täieliku kadumiseni. 58 00:05:24,541 --> 00:05:26,960 Kohtasime veel üht vimpelkala, 59 00:05:27,044 --> 00:05:30,631 tavaliselt patrullivad nad oma territooriumil paarikaupa. 60 00:05:52,527 --> 00:05:56,448 Ujumise ajal kasutab kilpkonn ainult esijäsemeid, 61 00:05:56,490 --> 00:05:59,451 tagumisi jäsemeid kasutatakse ainult tüürina. 62 00:05:59,493 --> 00:06:04,581 Paar kirurgkala kasutavad võimalust teda parasiitidest puhastada. 63 00:06:37,239 --> 00:06:41,284 Väike kardinalkalade grupp peidab end suure eendi all, 64 00:06:41,368 --> 00:06:44,746 oodates, kuni suur napoleonkala mööda ujub. 65 00:06:44,788 --> 00:06:46,164 Tal on tugevad lõualuud, 66 00:06:46,248 --> 00:06:49,626 mis võivad kergesti purustada koorikloomade kilbi. 67 00:06:49,960 --> 00:06:54,631 Kuid nendele väikestele kaladele ta endast ohtu ei kujuta. 68 00:07:02,889 --> 00:07:06,184 Veel üks kilpkonn ilmub pinnale. 69 00:07:06,309 --> 00:07:11,565 Ta pole üksi - kaks remorkala püüavad visa järjekindlusega tema kilbile kinnituda. 70 00:07:11,606 --> 00:07:14,943 Neil kaladel on seljauim muutunud iminapaks, 71 00:07:15,444 --> 00:07:18,864 nad võivad kinnituda suurtele olenditele või isegi laevadele 72 00:07:18,905 --> 00:07:21,283 ja sel viisil ringi liikuda. 73 00:07:23,785 --> 00:07:26,872 Mollusk saavutas suurema edu, 74 00:07:27,164 --> 00:07:31,460 see väikese vulkaankoonuse sarnane koorikloom 75 00:07:31,501 --> 00:07:34,504 on end kilpkonna kilbile sisse seadnud. 76 00:07:35,839 --> 00:07:38,425 Paistab, et kilpkonna see eriti ei häiri, 77 00:07:38,467 --> 00:07:42,179 teda huvitavad rohkem vetikad põhjas. 78 00:07:47,809 --> 00:07:52,355 Nagu kõik merikilpkonnad, muneb ka roheline kilpkonn oma munad kaldale 79 00:07:52,439 --> 00:07:54,733 ja jätab need päikese kätte kooruma. 80 00:07:54,775 --> 00:07:58,653 Emane valib alati selle ranna, kus ta kunagi ise koorus, 81 00:07:58,737 --> 00:08:01,573 aga kuidas ta suudab täpselt selle koha üles leida, 82 00:08:01,656 --> 00:08:04,993 jääb teadlastele mõistatuseks. 83 00:08:34,606 --> 00:08:38,360 Suur makrellide parv ujub mööda nagu ümmargune pilv. 84 00:08:38,443 --> 00:08:40,654 Need kalad elavad alati parvedena 85 00:08:40,737 --> 00:08:44,616 ja iga üksik kala reageerib naabrite liigutustele. 86 00:08:44,866 --> 00:08:49,663 Tulemusena liigub tohutu kalamass nagu üks mõistusega organism. 87 00:08:50,747 --> 00:08:54,835 Aga see hiiglaslik meriuss elab hoopis teistsugust elu. 88 00:08:54,918 --> 00:08:57,879 Nagu kõik teised perekonna liikmed jahib ta üksinda 89 00:08:57,921 --> 00:09:00,549 ja üldjuhul öösiti. 90 00:09:13,687 --> 00:09:17,399 Ühevärviline punane sõdurkala on samuti öine jahimees. 91 00:09:17,482 --> 00:09:21,486 Päeval peidab ta end korallriffide koobastesse ja pragudesse. 92 00:09:24,155 --> 00:09:25,782 Uppunud laevade rusud 93 00:09:25,866 --> 00:09:29,286 võivad olla oluline osa korallpiirkondade ökosüsteemist, 94 00:09:29,369 --> 00:09:31,162 sest pakuvad varjupaika 95 00:09:31,246 --> 00:09:35,083 tohutule hulgale erinevatele kaladele ja mereolenditele. 96 00:09:36,334 --> 00:09:38,962 Lisaks katavad korallid need kiiresti 97 00:09:39,045 --> 00:09:43,466 ja rusudest võib saada täiesti uue rifi tuum. 98 00:09:52,517 --> 00:09:57,731 Laeva roostes metallosade ümber on kogunenud kirju ja värviline seltskond. 99 00:09:57,772 --> 00:10:02,861 Nagu näete, on need rusud juba kaetud erinevat liiki korallidega. 100 00:10:32,265 --> 00:10:37,062 Punase mere vimpelkala tunneb end sellel kunstlikul rifil nagu kodus. 101 00:10:37,145 --> 00:10:40,023 Ta eelistab alati hoida rifi lähedale 102 00:10:40,106 --> 00:10:42,984 ega lähe kunagi avamerele. 103 00:11:12,055 --> 00:11:16,893 Veidrat flöödikala on alati võimalik ära tunda tema nõeljalt pika keha 104 00:11:16,977 --> 00:11:19,896 ja ebaproportsionaalselt pika suu järgi. 105 00:11:22,440 --> 00:11:24,943 Merisiilikud peidavad end korallide vahel. 106 00:11:25,151 --> 00:11:27,487 Nad kuuluvad selgrootute perekonda 107 00:11:27,529 --> 00:11:32,826 ja kaitsevad end tugeva välisskeleti ja mürgiste ogadega. 108 00:11:37,664 --> 00:11:43,086 Kütkestav hispaania tantsija - nii seda mereolevust nimetatakse. 109 00:11:43,169 --> 00:11:46,506 Need puna-roosad segmendid on tema lõpused. 110 00:11:47,549 --> 00:11:51,011 Seda kukkurkala on lihtne ära tunda tema näokuju järgi, 111 00:11:51,052 --> 00:11:52,679 mis sarnaneb maskiga. 112 00:11:52,721 --> 00:11:56,307 Nagu kõik kukkurkalad, on ta äärmiselt mürgine. 113 00:11:56,891 --> 00:12:01,021 Meie kohal ujus mööda suur vöödiliste tseesiate parv. 114 00:12:01,146 --> 00:12:06,109 Nad pole riffide püsielanikud, vaid eelistavad avamerd. 115 00:12:29,966 --> 00:12:35,305 Meriventiilid on üks põnevamaid korallelu nähtusi. 116 00:12:35,388 --> 00:12:40,643 Nad moodustavad suuri ventiilisarnaseid struktuure haprate okstega 117 00:12:40,727 --> 00:12:43,480 ja võivad kasvada läbimõõdus kuni kahe meetrini. 118 00:12:43,563 --> 00:12:48,234 See eluvorm toitub planktonist, mida ta hoovusest välja filtreerib. 119 00:12:48,318 --> 00:12:53,198 Seepärast seisavad meriventiilid alati hoovuste suunaga risti. 120 00:12:53,448 --> 00:12:55,617 Need puulaadsed struktuurid 121 00:12:55,700 --> 00:13:02,040 kaitsevad paljusid väiksemaid eluvorme: krabisid, krevette ja meritähti. 122 00:13:21,935 --> 00:13:27,816 Aga siin on tulipunane Bali meriroos leidnud kodu meriventiili okste vahel. 123 00:13:28,191 --> 00:13:32,320 Kuigi see meriroosi liik näib esmapilgul koralliga sarnane, 124 00:13:32,362 --> 00:13:34,906 on nad väga kauged sugulased. 125 00:13:41,746 --> 00:13:45,041 Erinevalt kivikorallist, mis moodustab riffe, 126 00:13:45,125 --> 00:13:47,919 pole sellel punameritähisel kõva skeletti. 127 00:13:47,961 --> 00:13:52,757 Selle asemel säilitab ta oma kuju suurendades veerõhku enda sees. 128 00:13:57,720 --> 00:14:01,432 Tähniknapsajate parv ujub üle riffide. 129 00:14:01,558 --> 00:14:04,227 See kala elab peamiselt öist elu, 130 00:14:04,310 --> 00:14:07,897 päeval hoiab ta rifi lähedale madalasse vette. 131 00:14:23,496 --> 00:14:26,958 Kivikorall on tõeline rifiehitaja. 132 00:14:27,041 --> 00:14:29,919 Tegelikult on see pisikeste polüüpide koloonia, 133 00:14:29,961 --> 00:14:32,589 kes ehitavad lubiskeletti. 134 00:14:32,839 --> 00:14:35,592 Kui polüübid surevad, jääb skelett alles 135 00:14:35,633 --> 00:14:37,385 ja järgmised polüüpide põlvkonnad 136 00:14:37,427 --> 00:14:41,472 ehitavad oma skeletid eelmiste kolooniate peale. 137 00:14:42,640 --> 00:14:48,813 Just nii tekivad hiiglaslikud rifid, tagades kogu ökosüsteemi elu. 138 00:14:54,027 --> 00:14:57,155 Me juba kohtusime selle maskiga kukkurkalaga. 139 00:14:57,238 --> 00:15:00,909 Nagu kõik tema liigi esindajad, eelistab ta üksindust. 140 00:15:09,709 --> 00:15:13,504 Aga kollauimeline koger, vastupidi, elab ainult parves. 141 00:15:14,130 --> 00:15:18,509 Terve päeva ujuvad nad suurte parvedena rifi ääres. 142 00:15:19,260 --> 00:15:22,639 Nad muutuvad aktiivseks alles öösel, 143 00:15:22,680 --> 00:15:26,768 kui nad hajuvad ja asuvad põhjas otsima pisikesi selgrootuid. 144 00:15:26,851 --> 00:15:30,355 Selle otsingu käigus kaevavad nad end vahel merepõhja 145 00:15:30,438 --> 00:15:33,441 ja tekitavad suuri liivapilvi. 146 00:15:38,947 --> 00:15:42,116 Sinilaikudega liblikkalad oma lameda kehaga 147 00:15:42,200 --> 00:15:45,745 on suurepäraselt kohanenud eluks riffide seas, 148 00:15:45,870 --> 00:15:49,582 nad püüavad alati hoida korallokste lähedale. 149 00:15:49,666 --> 00:15:54,379 Nad toituvad polüüpidest - igal kalal on oma jahipiirkond, 150 00:15:54,462 --> 00:15:57,924 mida ta oma liigikaaslaste eest kaitseb. 151 00:16:00,468 --> 00:16:04,931 Veelgi hämmastavamatena kui liblikkalad paistavad ingelkalad, 152 00:16:05,014 --> 00:16:08,851 kõige värvilisemad mereloomad üldse. 153 00:16:21,948 --> 00:16:27,161 Vöötlõvikala ujub üksinda läbi kuldmakrellide parve, 154 00:16:27,203 --> 00:16:31,749 kes hoiavad mõistlikult tema mürgistest ogadest eemale. 155 00:16:33,084 --> 00:16:37,380 Need härjasilm-hamurid on seltskondlikumad olendid. 156 00:16:37,463 --> 00:16:40,967 Nende suured silmad on kohanenud öiseks eluks. 157 00:16:53,563 --> 00:16:56,357 Lõvikala on samuti öine jahimees. 158 00:16:57,025 --> 00:17:02,322 Päeval peidab ta end pragudes ja näitab end avameres harva. 159 00:17:02,613 --> 00:17:06,159 Ta ootab kannatlikult saaki, et korraldada vaatemäng - 160 00:17:06,200 --> 00:17:09,746 ta imeb õnnetu looma oma hiiglasuurde suhu, 161 00:17:09,829 --> 00:17:13,207 tekitades äkitselt tugeva sisemise alarõhu. 162 00:17:16,377 --> 00:17:18,671 Kuid härjasilmadel pole midagi karta, 163 00:17:18,713 --> 00:17:23,259 nad on liiga suured, et lõvikala neid võimaliku saagina näeks. 164 00:17:37,523 --> 00:17:41,527 Erkroheliste kromiste parv kihutab ümber kivikoralli, 165 00:17:41,611 --> 00:17:45,156 neid jälgib huviga tähniline gruuper. 166 00:17:47,283 --> 00:17:50,328 Tähniline kromis oma selge must-valge kehaga 167 00:17:50,370 --> 00:17:55,500 kuulub erakordselt levinud pomatsentriliste kalade perekonda. 168 00:17:56,667 --> 00:18:01,339 Nagu ka härjasilmad, elavad nad väikeste parvedena. 169 00:18:19,190 --> 00:18:22,860 Pehmed korallid, mida te näete koos kukkurkaladega nende kohal, 170 00:18:22,902 --> 00:18:25,154 kuuluvad kivikorallide hulka. 171 00:18:25,238 --> 00:18:29,242 Kujult meenutavad nad salatilehti. 172 00:18:36,874 --> 00:18:41,587 Limmarai peidab end tihti liiva sisse maskeerumiseks. 173 00:18:42,422 --> 00:18:45,383 Lisaks leiab ta sealt põhjast ka toitu - 174 00:18:45,425 --> 00:18:48,261 usse, krevette ja limuseid. 175 00:18:50,012 --> 00:18:52,265 Erinevalt suurest mantaraist 176 00:18:52,306 --> 00:18:57,103 jääb limma alati merepõhja ega näita end avameres. 177 00:18:57,854 --> 00:19:00,565 Tema sabas olev oga sisaldab tugevat mürki, 178 00:19:00,648 --> 00:19:03,025 mis on ka inimesele ohtlik. 179 00:19:04,026 --> 00:19:08,156 Ta pole agressiivne, aga kui te kogemata talle peale astute, 180 00:19:08,197 --> 00:19:11,659 võivad tagajärjed olla väga tõsised. 181 00:19:54,202 --> 00:19:55,786 Must kirurgkala 182 00:19:55,870 --> 00:20:01,000 on tegelikult tumepruun ja valge triibuga sabal, et kontrasti rõhutada. 183 00:20:18,684 --> 00:20:24,649 Kirurgkala on saanud oma nime skalpellteravate uimeotste tõttu, 184 00:20:24,690 --> 00:20:28,945 mille ta välja sirutab, kui teda ärritada. 185 00:20:32,657 --> 00:20:37,411 Kollase äärisega lüürasabad kuuluvad meriahvenate perekonda. 186 00:20:43,125 --> 00:20:46,587 Sinised tseesiad on tüüpilised parvekalad. 187 00:20:46,629 --> 00:20:47,964 Kui neid rünnatakse, 188 00:20:48,047 --> 00:20:51,842 püüavad nad röövkala sünkroonsete liigutustega segadusse ajada. 189 00:20:55,179 --> 00:21:01,143 Meist mööda ujudes näitas lüürasaba veel kord oma kütkestavat värvingut. 190 00:21:25,126 --> 00:21:29,880 Tseesiad toituvad planktonist ja elavad rahumeelselt koos erinevate kalaliikidega, 191 00:21:29,964 --> 00:21:33,134 sageli nende parvedega segunedes. 192 00:21:33,217 --> 00:21:37,179 Siin on nad ühinenud erkkollaste merikobrede 193 00:21:37,263 --> 00:21:42,351 ja hõbedaste härjasilmadega mitmevärviliseks parveks. 194 00:22:53,714 --> 00:22:58,052 Imekaunis Punase mere vimpelkala toitub samuti planktonist, 195 00:22:58,094 --> 00:23:02,682 kuid eelistab teha seda varjulises kohas kalaparvest eemal. 196 00:23:16,195 --> 00:23:19,407 Lauakorallil on tugev välisskelett 197 00:23:19,490 --> 00:23:23,035 ja seetõttu peetakse teda kivikoralli liigiks. 198 00:23:23,119 --> 00:23:28,165 Ta moodustab puulaadse vormi arvukate okstega. 199 00:23:28,249 --> 00:23:32,420 Riffide sügavamal küljel moodustavad nad laudade sarnaseid struktuure, 200 00:23:32,503 --> 00:23:35,506 et neelata võimalikult palju valgust. 201 00:23:35,631 --> 00:23:39,343 Kivikorallid elavad sümbioosis üherakuliste vetikatega, 202 00:23:39,427 --> 00:23:43,556 mis vajavad päikesevalgust fotosünteesiks. 203 00:23:43,848 --> 00:23:46,767 Seetõttu valivad nii taimed kui korallid piirkonnad, 204 00:23:46,851 --> 00:23:49,687 mis on küllastunud loodusliku valgusega. 205 00:24:23,095 --> 00:24:27,975 Kuldmakrellide parved peidavad end mitmetasandilises korallimetsas. 206 00:24:56,879 --> 00:25:00,382 Korallide vormide mitmekesisus on tohutu. 207 00:25:00,466 --> 00:25:03,135 Tugevad kivikorallid moodustavad riffe, 208 00:25:03,177 --> 00:25:08,140 misjärel asuvad neisse elama meriventiilid või lauakorallid. 209 00:25:08,599 --> 00:25:15,189 Punavetikal pole kõva skeletti, seetõttu õõtsub ta õrnalt veevoolus. 210 00:25:42,216 --> 00:25:45,427 Meriuss peidab end korallide vahel saaki otsides, 211 00:25:45,511 --> 00:25:49,181 tema pikk keha mahub täpselt õõnsustesse. 212 00:26:05,447 --> 00:26:08,409 Öösel näevad rifid hoopis teistsugused välja. 213 00:26:08,576 --> 00:26:12,496 Kui sellele seenelaadsele korallile langeb ultraviolettvalgus, 214 00:26:12,580 --> 00:26:16,584 hakkab ta helendama kahvatu fluorestseeruva kiirgusega. 215 00:26:51,493 --> 00:26:54,330 Ilmub vasarhai. 216 00:26:54,455 --> 00:26:59,209 Selle kuni neli meetrit pika hai eriline peakuju 217 00:26:59,251 --> 00:27:04,173 on teinud temast ühe hämmastavaima koralliookeanide asuka. 218 00:27:04,757 --> 00:27:07,718 Kuid riffide juures on ta harv külaline, 219 00:27:07,801 --> 00:27:11,722 tema tegevuspiirkond ulatub palju kaugemale. 220 00:27:28,489 --> 00:27:31,784 See uudishimulik olend on suur pleurobrancus, 221 00:27:31,825 --> 00:27:34,411 üks meriteo liik. 222 00:27:34,495 --> 00:27:38,248 Punases meres leidub kõige erinevamaid selliste limuste liike, 223 00:27:38,332 --> 00:27:42,086 mõned neist on värvunud uskumatult kaunilt. 224 00:27:43,170 --> 00:27:47,007 Must-valged riffahvenad jätkavad oma üksildast teekonda 225 00:27:47,091 --> 00:27:49,927 läbi tähniliste kromiste parvede. 226 00:27:50,052 --> 00:27:53,681 See kala, kes võib kasvada üsna suureks, 227 00:27:53,764 --> 00:27:59,395 eelistab avamerd riffide ääres või sügavates laguunides. 228 00:28:16,620 --> 00:28:19,081 Kohtame taas rohelist merikilpkonna, 229 00:28:19,164 --> 00:28:23,210 ta puhkab põhjas, enne kui asub toitu otsima. 230 00:28:45,190 --> 00:28:49,028 Seda veidrat flöödikala nõeljalt pika kehaga 231 00:28:49,111 --> 00:28:51,613 oleme me juba kohanud. 232 00:29:12,176 --> 00:29:16,680 Aga see hämmastav olend on elegantne ükssarvikkala. 233 00:29:16,764 --> 00:29:21,602 Nagu enamus ükssarvikkalasid, paistab ta silma oma ereda välimusega. 234 00:29:22,853 --> 00:29:27,232 Aga erinevalt ükssarvikkalast, üksildasest jahimehest, 235 00:29:27,357 --> 00:29:31,737 kogunevad hõbekogred päeval suurtesse parvedesse. 236 00:29:32,071 --> 00:29:38,327 Alles öösel lähevad nad laiali toitu otsima: igaüks enda eest. 237 00:29:44,124 --> 00:29:47,961 Hispaania tantsija, keda me juba nägime puhkamas, 238 00:29:48,045 --> 00:29:53,092 on nüüd aktiivne, näidates kogu oma hiilgust. 239 00:29:53,217 --> 00:29:58,180 See suur meritigu liigub vees laineliste liigutustega. 240 00:29:58,263 --> 00:30:01,558 Nüüd saab selgeks, kust tuleb selline nimi - 241 00:30:01,642 --> 00:30:07,064 ta meenutab hispaania flamenkotantsijat tema traditsioonilises rõivastuses. 242 00:30:16,406 --> 00:30:19,618 Ilmselt hirmutasime seda maskiga kukkurkala, 243 00:30:19,701 --> 00:30:22,162 sest ohuhetkedel pumpab ta endasse vett, 244 00:30:22,204 --> 00:30:25,249 et näida välja suurem kui tavaliselt. 245 00:30:35,300 --> 00:30:39,513 Hämaruse saabudes muutuvad härjasilmad aktiivsemaks. 246 00:30:39,596 --> 00:30:43,016 Nende parvedes kohtab tavaliselt ka teisi parvekalasid, 247 00:30:43,142 --> 00:30:44,852 nagu näiteks punast suursilma, 248 00:30:44,935 --> 00:30:49,481 kes ultraviolettlambi valguses hõbedaselt sädeleb. 249 00:30:49,523 --> 00:30:54,486 Nad jahivad planktonit öösel, hoides turvalisuse huvides alati parve. 250 00:31:06,874 --> 00:31:10,210 Vahel kogunevad need segaparvad kaitstud kohtadesse, 251 00:31:10,252 --> 00:31:12,629 näiteks selle kalju alla. 252 00:31:13,046 --> 00:31:17,050 Paljud kalaliigid püüavad võimalusel avamerd vältida 253 00:31:17,092 --> 00:31:19,970 ja eelistavad selliseid varjulisi kohti. 254 00:32:26,912 --> 00:32:29,748 Ilmselt teeme selle kirurgkala närviliseks, 255 00:32:29,790 --> 00:32:34,753 sest ta kiirustab meist eemale üleulatuva koralli varju. 256 00:34:11,600 --> 00:34:15,854 Koobaste ja pragude maailm on lemmikjahipiirkond 257 00:34:15,937 --> 00:34:21,234 ka hambulistele kardinalkaladele iseloomulike triipudega kehal. 258 00:34:24,946 --> 00:34:27,908 Ilmuvad kaks mustasuist liblikkala. 259 00:34:27,991 --> 00:34:32,162 Nad elavad paarides ja tavaliselt patrullivad oma väikesel territooriumil, 260 00:34:32,245 --> 00:34:36,583 mida nad teiste oma liigi esindajate eest ühiselt kaitsevad. 261 00:34:37,292 --> 00:34:41,671 Vöödiliste tseesiate parved tiirlevad toitu otsides ümber riffide. 262 00:34:41,755 --> 00:34:43,840 Need kalad toituvad planktonist, 263 00:34:43,924 --> 00:34:48,345 seepärast kohtab neid sagedamini avameres riffide ümber. 264 00:34:57,062 --> 00:34:59,731 Tohutu hulga värviliste kalade seas 265 00:34:59,856 --> 00:35:04,444 paistab flöödikala eksootilisena oma ebatavalise kuju tõttu. 266 00:35:12,369 --> 00:35:17,958 Suured kuldmakrellide parved siuglevad riffide ümber nagu oranž pilv. 267 00:35:17,999 --> 00:35:21,211 Loomulikult meelitab selline elav tegevus ligi röövkalu, 268 00:35:21,294 --> 00:35:24,673 nagu barrakuuda ja härjasilm. 269 00:36:32,532 --> 00:36:35,368 Äkki ilmuvad kauguses delfiinid. 270 00:36:35,452 --> 00:36:40,415 Need olendid on uskumatult seltskondlikud ja elavad väikestes karjades. 271 00:37:19,871 --> 00:37:25,418 Hallide täppide järgi kõhualusel on need pulldelfiinid. 272 00:37:26,294 --> 00:37:31,132 Kuid hallide täppide võrgustik ilmub alles täiskasvanud isenditele. 273 00:37:31,758 --> 00:37:36,429 Kahe ja poole meetrise pikkusega on see väikseim delfiiniliik, 274 00:37:36,763 --> 00:37:40,850 neid kohtab sageli troopilistes ja subtroopilistes meredes, 275 00:37:40,934 --> 00:37:46,481 nad püüavad hoida ranniku lähedale 5-15 isendilistes karjades. 276 00:38:44,331 --> 00:38:47,751 Delfiinid on uudishimulikud ja mänguhimulised olendid. 277 00:38:47,792 --> 00:38:50,670 Kuigi nad vaevalt esimest korda akvalangiste näevad, 278 00:38:50,754 --> 00:38:53,882 on nad otsustanud meiega lähemalt tutvuda. 279 00:38:54,466 --> 00:39:00,138 Selle tulemusena olime nendele uskumatult armsatele loomadele päris lähedal. 280 00:41:03,803 --> 00:41:05,764 Kollaste merikogrede parved 281 00:41:05,805 --> 00:41:08,475 hoiavad turvalisuse mõttes rifi lähedale. 282 00:41:08,516 --> 00:41:12,020 Alles mõne aja pärast julgevad nad edasi liikuda. 283 00:41:12,103 --> 00:41:15,440 Ka liblikkala eelistab ohtlikku aega turvalises koopas üle elada, 284 00:41:15,523 --> 00:41:18,943 siis kui rannik jälle puhtaks saab. 285 00:41:40,298 --> 00:41:44,427 Punase mere klounkalad ei armasta meriroosidest kaugele minna, 286 00:41:44,511 --> 00:41:47,013 kes neid kaitsevad. 287 00:41:47,931 --> 00:41:52,101 Meriroosi mürgised kombitsad on ohtlikud kõigile teistele kaladele, 288 00:41:52,143 --> 00:41:54,604 aga klounkalal on tekkinud immuunsus 289 00:41:54,687 --> 00:41:57,232 tänu soomuste peal olevale erilisele limakihile 290 00:41:57,315 --> 00:42:01,319 ja ta saab rahulikult kombitsate vahel ujuda. 291 00:42:12,163 --> 00:42:15,875 Need härjasilmad saavad sellisest mugavusest vaid unistada. 292 00:42:15,917 --> 00:42:21,339 Seepärast eelistavad nad turvalisuse nimel suuri parvi moodustada. 293 00:43:03,590 --> 00:43:08,428 Tähniliste kromiste parv mängib suure poorsete korallide välja kohal. 294 00:43:08,511 --> 00:43:11,890 See korall-liide eristub sõrmjate polüüpidega 295 00:43:11,973 --> 00:43:14,392 ja moodustab suuri välju. 296 00:43:40,752 --> 00:43:44,422 Meie all laotub kivikorallide tohutu mitmekesisus, 297 00:43:44,505 --> 00:43:47,508 nagu kummaline aed. 298 00:44:01,230 --> 00:44:04,651 Väike must kirurgkalade parv askeldab ringi, 299 00:44:04,692 --> 00:44:07,278 püüdes planktonit tabada. 300 00:44:10,990 --> 00:44:16,245 Kuid kilpkonna see ei huvita, tema on leidnud midagi näsida. 301 00:44:17,413 --> 00:44:22,210 Ka korallahven on liiga suur, et sellistele asjadele tähelepanu pöörata. 302 00:44:24,963 --> 00:44:29,717 Sinilaikudega liblikkala näeb valguses vapustav välja. 303 00:44:41,020 --> 00:44:43,189 Aga tähniline limmarai 304 00:44:43,272 --> 00:44:48,194 on saaki oodates endiselt merepõhja liiva sisse kaevunud. 305 00:45:23,813 --> 00:45:28,401 Roheline papagoikala on koopasse peitu pugenud, et veidi tukastada. 306 00:45:28,484 --> 00:45:31,738 Tal on nagu kõigil skarustel võimsad lõuad, 307 00:45:31,821 --> 00:45:35,158 ta suudab koralli läbi närida kuni vetikateni välja. 308 00:46:09,067 --> 00:46:12,528 Paistab, et meriussile ei paku nii väike saak huvi. 309 00:46:12,612 --> 00:46:17,700 Ta jääb ootama, aga seniks võib pisike kala edasi möllata. 310 00:46:22,872 --> 00:46:25,124 Meriroos on rändamas. 311 00:46:25,249 --> 00:46:30,088 Need on poolpaiksed olendid, tavaliselt püsivad nad kaua ühes kohas, 312 00:46:30,171 --> 00:46:33,508 kuid võivad soovi korral elupaika vahetada. 313 00:46:48,981 --> 00:46:52,443 Lõvikala püüab pugeda väiksesse varjupaika. 314 00:46:52,527 --> 00:46:56,531 Näha on ainult tema ohtlikke mürgiseid seljauimi. 315 00:46:59,242 --> 00:47:02,829 Harva võib näha, kuidas meriuss oma urust väljub. 316 00:47:02,912 --> 00:47:06,958 Alles nüüd nägime, kui pikk tema keha on: 317 00:47:07,041 --> 00:47:12,130 need ohtlikud olendid võivad kasvada kuni kahe meetri pikkuseks. 318 00:47:52,795 --> 00:47:56,591 Üksikud kromised paistavad erkkollase värvusega 319 00:47:57,074 --> 00:48:00,160 oma must-valgete sugulaste seast silma. 320 00:48:05,975 --> 00:48:09,896 Mere selgrootu, merikurk, 321 00:48:09,979 --> 00:48:12,607 peidab end ettevaatlikult pragudesse. 322 00:48:12,690 --> 00:48:18,821 Samuti võib merepõhjas märgata skorpena lamedat kombitsatega pead. 323 00:48:21,866 --> 00:48:25,369 Võrguline garruupa paistab silma oma punase marmorja värvinguga. 324 00:48:25,453 --> 00:48:30,333 50-sentimeetrise pikkusega on see väikseim tursaliik. 325 00:48:40,134 --> 00:48:44,430 Meil õnnestub hetkeks näha kaunist ingelkala. 326 00:49:18,714 --> 00:49:24,553 Vahepeal on kukkurkala rahunenud ja võtnud taas oma normaalse kuju. 327 00:49:33,312 --> 00:49:35,648 Keiserlik ingelkala. 328 00:49:35,773 --> 00:49:39,151 Igal nendest kütkestavatest kaladest on suur territoorium 329 00:49:39,235 --> 00:49:43,572 ja nad on valmis seda oma teiste perekonna liikmete eest kaitsma. 330 00:49:51,831 --> 00:49:55,751 Roheline merikilpkonn on rifil veetnud piisavalt aega 331 00:49:55,835 --> 00:49:58,045 ja kiirustab tagasi avamerele. 332 00:49:58,087 --> 00:50:03,050 On meilgi aeg korallrifi hämmastava elurikkuse juurest lahkuda. 333 00:50:03,134 --> 00:50:04,760 Meie veealune ekspeditsioon 334 00:50:04,802 --> 00:50:08,514 näitas teile üht planeedi rikkaimat ökosüsteemi. 335 00:50:09,223 --> 00:50:13,311 Me nautisime vaatepilti uskumatult rikkalikust elust 336 00:50:13,394 --> 00:50:15,771 kõigis vormides ja värvides, 337 00:50:15,855 --> 00:50:21,360 sellist mitmekesisust vaevalt et kusagil mujal maailmas kohtab. 338 00:50:22,584 --> 00:50:24,584 Tõlkis Ervin Põld 30257

Can't find what you're looking for?
Get subtitles in any language from opensubtitles.com, and translate them here.