Original subtitles

ASSOORI SAARED HAID, VAALAD, RAID

Assoori saared...

veealune paradiis, maailmapärandi objekt,

koht, kus saab vee all vaadelda vaalu ja raisid.

Samal ajal pakuvad Assoori saared mereelustikule

ainulaadset võimalust puhata nende ookeaniretkel.

Teatud mõttes on see kiirtoidu restoran

poolel teel Euroopa ja Ameerika vahel.

Tänapäeval saab Assoori saartel jälgida 38 vaalaliiki.

Haid, raid, delfiinid ja sardiiniparved

asustavad saarestiku vesi.

Selline liigirikkus pole üllatav,

kuna Golfi hoovuse soojad veed ja merepõhja geoloogiline koostis

tagavad suurepärased elutingimused.

Assoori saarte veealune maailm on erakordselt põnev.

Saari ümbritsevate laavariffide vahel ujuvad kalaparved.

Kõige levinum kala siin on pika ninaga ahven.

Hall siinusvöötahven varustab end edukalt toiduga

riffide nõlvadel.

Assoori saared asuvad Kesk-Atlandi ahelikul.

See veealune mäeahelik jagab Atlandi ookeani

peaaegu täpselt pooleks põhjast lõunasse.

Ahelik ulatub Arktikast Antarktkani.

Kesk-Atlandi aheliku keskmine sügavus on umbes 3000 meetrit.

Pragu maakoores ulatusliku vulkaanilise tegevuse tõttu...

Kesk-Atlandi lõhe — On aheliku osa.

Sellesse süsteemi kuuluvad koos Assoori saartega.

Island ja Jan Mayeni saar.

Atlandi pufferkalade parved peidavad end

veealuse mäeaheliku riffide vahel.

Aga ahven arvab, et parimad

jahialad asuvad pragudes ja sügavates kanalites.

Assoori saarte juures kohtuvad kolm tektoonilist plaati.

Aafrika ja Euraasia plaadid

puutuvad kokku Põhja-Ameerika plaadiga.

Selle mandripindade geoloogilise aktiivsuse tulemusena

toimuvad maavärinad ja vulkaanipursked.

Miljoneid aastaid tagasi pidi magma

maa sügavustest üles tõusma.

Selle tulemusena tekkis Assoori saarestik.

Saarte arvukad vulkaanid on siiani aktiivsed.

Viimane purse toimus 1952. Aastal Fayali saarel.

Lugematud basaltkivid ja laavastruktuurid

on mõeldamatu purske jõu tunnistajad.

Pika ninaga ahvenaparved elavad riffide alumistes osades.

Nad toituvad kaljudel kasvavatest taimedest.

Et jahtimine oleks lihtsam, kasutab suur serioola

tugevaid hoovusi kivide vahel.

Kivid ja praod on suurepärane elukeskkond erinevatele kaladele.

Näiteks vöödiline merilatikas.

Tugevad hoovused toovad toidu praktiliselt otse kalade suhu.

Vesi tõuseb üles 3000 meetri sügavuselt

protsessi käigus, mida nimetatakse "upwelling"...

süvavee tõus.

Et kirjeldada sellist tõusu, kujutage ette voolu

ja väikest paisu ülemises punktis, kus vesi jõuab pinnale.

Konstruktsiooni takistuse tõttu tekib keeris,

mis tõuseb alt üles.

Kõik, mida ta teel haarab, kannab keeris üles.

Nii elavad kõik rifi asukad otsekui paradiisiaias.

Kuigi rifid ja saarte rannikualad näivad viljatud,

on siin toitu külluses.

Assoori saarte vetes on toiduahel

esindatud täies ulatuses...

planktonist ja krillist kuni hiiglaslike kaladeni.

Lapiline huulkala ei karda meie sukeldujaid.

See on märk sellest,

et Assoori saarte veealuse maailmaga on kõik täiesti korras.

Noorkalad leiavad piisavalt toitu

merepõhjast ja riffide taimestikust.

Nad ujuvad kivide vahel, neelates kõike, mis neile teel ette jääb.

Kalad ujuvad majesteetlikult mööda ilma mingi pelguseta.

Lapilise huulkala parved Assoori saarte vetes

sisaldavad tuhandeid isendeid.

Ja kõigile jätkub toitu.

Kuid kuna teda ennast peetakse maitsvaks, jahitakse teda sageli.

Kui ta ilmub lavale, hakkab süda kiiremini lööma.

Sinihai.

Ookeani suurim.

Üks maailma suurimaid sinihaide kolooniaid

asub Assoori saarte lähedal.

Veealune vulkaan Printsess Alice

asub sada meremiili rannast eemal.

Siin võib kohata sinihaid.

Kuid olge ettevaatlikud, tema koos makohaiga

ründab informatsiooni kohaselt inimesi kõige sagedamini.

Tõenäoliselt pole see õige, kuna sinihai elab ookeanis

ja ilmub harva rannikualadele.

Tõenäosus sinihaiga kohtuda on suhteliselt väike.

Kui just ei sukelduta nende paaritumisaladel.

Sinihai võib kasvada kuni 3,5 meetri pikkuseks, kaaludes umbes 200 kilo.

See on üks parimaid kütte ja praktiliselt kõigesööja olend.

Tavaliselt jahib ta makrelli- ja tuuniparvi.

Hai eelistab temperatuuri 16 kuni 21 kraadi.

Seetõttu tunneb ta end Assoori saarte vetes nagu kodus.

Golfi hoovus kannab sooja vett Mehhiko lahest

Assoori saartest mööda põhja poole.

Sinihai ideaalsed jahialad asuvad

veepinna ja umbes 10 meetri sügavuse vahel.

Haidega ujumine on ilmselt kõige põnevam hetk

sukelduja elus.

Vaatajad on lummatud selle mereröövli liigutuste

uskumatust esteetikast.

Traagiline on see, et paljud hailiigid on väljasuremise äärel.

Ohus on ka sinihai,

ta on juba kantud ohustatud liikide nimekirja.

See oht ähvardab kõiki maailma ookeane.

Bioloogiline tasakaal säilib ainult siis,

kui haid jätkavad jahtimist,

hävitades nõrgemaid ja seeläbi hoides kalavarude tervist.

Merepõhi algab kohe saarestiku randadest...

liiv ja üksikud kivikesed.

Pole kuskile varjuda või peituda.

Kes siin ka ei elaks, tal peab olema hea maskeerumisvõime.

Valge latikas ja hall meriärn on merepõhja taustal peaaegu märkamatud.

Isegi rai, välimuselt sarnane "Stealth" pommitajaga,

ei hakka kohe silma.

Tema värvus sobib suurepäraselt ümbritseva keskkonnaga.

Esmapilgul näeb ta välja nagu kivi.

Assoori saarte kaljupinnas

tagab oma asukatele suurepärased tingimused.

Siin võib kohata pikkninaga ahvenat ja halli meriärni.

Tugevad hoovused kannavad krilli

ja teisi mikroorganisme otse läbi parvede.

Paljud kalad kasvatavad siin oma järelkasvu.

Koopad ja lõhed pakuvad suurepärast kaitset röövloomade eest.

Siin võib näha unikaalset värvimängu riffide serval.

Valguse murdumine ja merepõhja toitainete koostis

loovad rifitaimede kummalise värvipaleti.

Tundub, nagu kõik oleks värvitud lillaks.

Alguses võib tunduda, et olete valinud vale särituse.

Kõik mereasukad värvivad end meeleolu järgi.

Kirju huulkala ja kardinalahven kannavad lillat rüüd.

Arvukad rifielanike parved

jagavad elupaika ja elavad rahumeelselt koos.

Isegi suur serioola peab kohalikku keskkonda ideaalseks.

Vaatamata silmatorkavale värvusele ujuvad kalad siin ohutult.

Kohtumine nende vallatu seltskonnaga tähendab peaaegu alati etendust.

Tavaliselt tulevad siinusvöötahvenad parvedena

ja korraldavad ainulaadse veealuse vaatemängu.

Lihvitud koreograafia sünnib seetõttu, et

iga kala püüab luua suhteid lähima kalaga

ja samal ajal püüab alati jääda oma grupi keskele.

See loob võluvad tantsufiguurid.

Siiski ei tasu siinusvöötahvena parvi alahinnata.

Põhjused on kaks.

Siinusvöötahvenad on erakordselt

uudishimulikud ja äärmiselt kergesti ärrituvad.

Nende võimsad lõuad on jätnud sageli veriseid haavu sukeldujate selgadele.

Tardunud laava on kujundanud Assoori saarte rannajoone.

See ulatub merre nagu sõrmed.

Basaltkivid, mis on muutunud siledaks ja ümaraks tuhande aastate jooksul,

jäävad tunnistajaks vulkaaniliste pursete hirmuäratavale jõule.

Need paiskusid vulkaanide kraaatritest otse merre.

Need näevad välja nagu kahurikuulid lahinguväljadel,

kuigi sellised kuulid pole kunagi kogenud vulkaanide täit jõudu.

Laavarifid on alati olnud takistuseks meresõidule.

Assoori saarte ajalukku on jäänud

arvukad õnnetused ja tragöödiad.

Lugematud laevavrakkide jäänused merepõhjas

on tunnistajaks loendamatute meremeeste dramaatilisele saatusele.

Kuigi ühe saksa noormehe lugu lõppes õnnelikult.

Tormi ajal Teise maailmasõja lõpus

kukkus saksa õppelaeva kadett üle parda

ja sattus Pico saare rannikule.

Kalurid leidsid ta ja ravisid terveks.

Kalurite ja päästetud mehe pojad

hoidsid ühendust üle 50 aasta.

Assoori saared asuvad aktiivsete vulkaanide ahela kohal.

Merepõhja all maa keeb ja muliseb.

Liigne surve maakoore all muudab mere keevaks teekannuks,

ja mullid tõusevad merepõhjast üles.

Läbi väikeste kapillaaride ja pragude kaljudes

immitseb surve üles.

Seetõttu on Assoori saared aktiivsete vulkaanide nimekirjas.

Purse võib toimuda igal hetkel.

See kaheksajalg ei muretse,

seni kui talle jätkub toitu kaljudel kasvavast taimestikust.

Latikate ja merisõõsikute seltskonnas jahib ta veealuse aheliku juures.

Kaheksajalg püüab saaki kombitsatega.

Niipea kui saak on kinni püütud, saadab ta selle suhu,

kus võimas sarvnokk purustab saagi soomused või karbi.

Seejärel lahustab kaheksajalg saagi siseorganid

oma seedemahlaga

ja imeb ülejäänud valgu.

Kaheksajalgade toit on krabid, karbid, meriteod ja krevetid.

Kaheksajalad ei kujuta inimesele ohtu.

Ka merilatikaparved elavad riffide serval.

Merilatikas kasvab 60 sentimeetri pikkuseks, kuid neid näeb harva.

Harrastussukeldujad kohtavad vaid noorkalu,

täiskasvanud isendid elavad kuni 200 meetri sügavusel.

Assoori saared sündisid merest tõusva magma tõttu.

Miljonite aastate jooksul kujundasid

vulkaanid praeguse rannajoone.

Kuid kuidas laava jõudis mereni?

Muidugi, osa sellest voolas lihtsalt mööda rannikut,

kuid Assoori saartel võib kohata laavavälju sisemaal,

mis tõenäoliselt tekkisid võimsate laavavoolude tõttu

nende teel mere poole.

Vastus peitub saarestiku maa-alustes koobastes.

Saared loodi kuuma magma poolt.

Sel ajal kui see pinnalt jahtus,

jätkas laava sees oma teekonda mere poole.

Magma temperatuurierinevus põhjustas

jahtunud ja kuumade voogude erineva kiiruse.

Kuumad laavavood moodustasid need maa-alused tunnelid.

Tunnelid toimisid väikeste kraatritena

ja purskasid laavat, mis lõi rannikuäärsed laavastruktuurid

ümber Assoori saarte.

Tänapäeval on mõned tunnelid üle ujutatud

ja pakuvad mere asukatele suurepärast kaitset.

Teised on varisenud

ja loonud kummalisi struktuure merepõhjas.

Laavaväljad peidavad sukeldujatele palju üllatusi.

Äkki võivad võlvikujulised käigud või kivistruktuurid

tunduda nii sümmeetrilised,

et näib, nagu oleks need inimkäte loodud.

Kuid veealuse floora ja fauna mõõtmed ja vormid

võivad olla erinevad.

Veealuse lambi valguses näevad laavavoolud välja

nagu müstilised ammustest aegadest pärit ehitised.

Koralloks muutub aeglaselt korallipuuks.

Veidrad mäestruktuurid

meenutavad välimuselt sürrealistlikke maale.

Astlasaba-raid on leidnud ideaalse varjupaiga kaljupõhjas.

Mõned on siin sündinud ega armasta, kui neid häiritakse.

Neis koobastes on leidnud varjupaiga mitmesugused elanikud.

Väikesed makrellid ja skumbria

saadavad sukeldujaid nende laskumisel

muistsete vulkaanipursete pimedasse maailma.

Mööda ujus vöödiline barakuuda parv.

Need odataolised röövkalad rändavad suurte parvedena.

Madeira ja Assoori saarte vahelistes vetes.

Te ei näe ega kuule neid,

kuni nad äkki ilmuvad teie ette.

Nad ujuvad vaikselt sukeldujate kohal.

Nende hiigelsuurte merekuradite liigutused on tõeliselt majesteetlikud.

Koos sabaga võib manta kasvada üle 9 meetri pikkuseks.

Raide tiibade siruulatus on tavaliselt 7 meetrit.

Mantad on astlasaba-raide liik.

Nad toituvad planktonist ideaalses elukeskkonnas.

Printsess Alice'i vulkaani lähedal Assoori saartel.

Nad neelavad planktoni oma pidevalt avatud suuga

ja eraldavad selle veest suurte pealõpuste kaudu.

Täiskasvanud mantad võivad kaaluda kuni kaks tonni.

Peamiselt elavad mantad rannikualadel.

Nad külastavad sageli niinimetatud puhastusjaamu riffide lähedal.

Puhastajakalad eemaldavad parasiidid raide nahalt.

Tihti saadavad merekuradeid remorkkalad.

Need umbes 30-sentimeetrised kalad

kinnituvad mantade kehale

ja reisivad nii hääletades läbi ookeanide.

Mantad taluvad neid ja elavad nendega isegi sümbioosis.

Teaduslike tõendite kohaselt on kokkulepe lihtne...

transport puhastamise eest.

Antiikajast saati on mantad olnud seotud erinevate juttudega.

Meremehed uskusid, et mantad on ohtlikud inimesele ja laevale.

Tänapäeval on selgelt tõestatud, et mantad ei kujuta endast ohtu.

Nad taluvad isegi tüütuid sukeldujaid.

Ka mantad võivad sattuda punasesse raamatusse.

Kuigi nende arvukus pole veel ohustatud, on nad väga haavatavad.

Peamiselt seetõttu, et neil on maitsev liha,

ja tööstuslik kalapüük teab seda.

Hiiglaslikud mantad saavutavad suguküpsuse 5. eluaastal.

Tiinus kestab 13 kuud,

seejärel sünnivad umbes 2 meetri pikkused ja

10-kilosed pojad.

Nagu teised kõhrkalad,

elavad mantad väikeste populatsioonidena, kasvavad aeglaselt,

saavutavad hilja suguküpsuse ja neil on vähe järglasi.

Nautigem veel mõnd hetke

nende majesteetlike hiiglaste seltsis.

Meeskond teeb ohtliku sukeldumise.

Nad avastasid puutumatu laavatunneli

ja kavatsevad sukelduda selle sügavustesse mööda laavavoolu jälgi.

Kinnitanud turvaköie, lähevad nad uurima

tundmatut maailma, mis sünnitas Assoori saared.

Sukeldumine jätkub mööda kitsaid lõhesid.

Noorte boniito-sardiinide parv jälgib uudishimulikult

sukelduja-päästjat ja operaatorit.

Veealused lambid kiirgavad hämarust,

ja inimesed jätkavad laskumist tunnelisse.

Tunneli seintel on näha pragusid,

mille tekitas laavavool oma teel mere poole.

Taimed ja väikesed korallid on juba jõudnud kinnituda siledatele seintele.

Kitsad praod ja harud pealaavavoolu küljest

moodustavad käikude labürindi.

Loodus on juba jõudnud vallutada pimeda maailma.

Ainult poolläbipaistvad koopa-ahvenad

ja pisikesed krevetid elavad siin.

Äkitselt ilmub valgus.

Varisenud lagi laseb valgusel pimedusesse tungida.

Ilmub suur kuplikujuline käik, mille kaudu

sukeldujad saavad üles tõusta.

Assoori saared kuuluvad kümne

parima vaatluskohta hulka vaalade jälgimiseks.

Viimastel aastatel on saarestiku vetes

täheldatud 38 vaalaliiki.

Viimase kahe aasta jooksul on lisandunud veel kaks liiki.

Kašelotid elavad püsivalt Assoori saarte rannikul.

Emased sünnitavad ja kasvatavad siin järglasi.

Isased tulevad siia üle kogu maailma,

et siin järglasi saada.

See tagab, et kašelottide geenifond

jääb heterogeenseks.

Pärast vaalapüügi keelustamist Assoori saartel

taastub kašelottide populatsioon aeglaselt.

Siin võib sageli näha 8-10 emast koos järglastega.

Ja veel elavad Assoori saartel grindid — ümarpeavaaalad.

Keskmine kari koosneb 20 isendist.

On märgatud karju isegi 600 isendiga,

kuid ainult siis, kui ilmus vaalade jahisaak.

Lisaks suhtlevad grindid tavaliselt teiste väikeste vaalaliikidega,

näiteks hallide pringlitega

või ümarpeadelfiinidega.

Tavaliselt ujuvad grindid aeglaselt kiirusega 6 kilomeetrit tunnis,

kuid ohtu tundes võivad arendada 7 korda suuremat kiirust.

Kui nad ei toitu, ujuvad ja hingavad grindid kõik koos

ja lahknevad ainult toitu otsides.

Hooajaliste rännete ajal ühinevad nad suurteks karjadeks,

mis koosnevad sadadest, isegi tuhandetest isenditest.

Assoori saartel lubatakse vaaladega sukelduda

ainult professionaalsetel operaatoritel.

Märkimisväärne on, et sukelduda tohib ühekaupa ja ilma varustuseta.

Kuid isegi kui juhuslik vaal tõuseb paadi kõrvale,

on see tunne unustamatu.

Hiigelsuurte mereimetajate võlu

vapustab ja liigutab kõiki,

kellel on piisavalt vahendeid, et nende lähedale sattuda.

Meie operaatoril vedas sukelduda

kašeloti ja tema järglase kõrval.

Uudishimulik nagu kõik lapsed, tahtis poeg teada saada,

kes see tema kõrval vees ujub.

See viis väikese kokkupõrkeni,

millest mõlemad pääsesid vigastusteta.

Juhuslikult lähedal olnud grind

jäi toimuva suhtes ükskõikseks.

Tõlkis Ervin Põld