Original subtitles

Päike on inimestele alati paistnud lameda kettana.

Me oleme küll ammu teadnud, et tegemist on keraga.

Nüüd kutsub NASA tähendusrikas missioon STEREO

maailma nägema Päikest kolmemõõtmelisena.

See aitab meil paremini mõista meie lähimat tähte ja seda, kuidas see mõjutab elu Maal.

See missioon, mis hõlmab kahte peaaegu identset kosmoseaparaati

Maa vastaskülgedel, on andnud tõeliselt revolutsioonilise vaate.

Esimest korda ajaloos on STEREO kaksikud dramaatiliselt

paljastanud massiivsete päikesetormide 3D struktuuri.

Mõned neist tormidest liiguvad Maa suunas.

Need suured päikesepursked, mida nimetatakse

koronaalmassiväljapurskeks, sisaldavad kuni 10 miljardit tonni massi.

Need võivad läbida kogu päikesesüsteemi,

tungides läbi kosmose mõistusevastase kiirusega.

Kui suur päikesepurse tabab Maad, võib see häirida

satelliitide tööd, lüüa rivist välja linnade elektrivõrgud.

See võib kahjustada isegi kaitseta astronaute kosmoses.

Sarnaselt sellele, kuidas me ennustame ilma Maal,

soovivad kosmoseilma ennustajad paremini prognoosida ilma kosmoses.

Nende eesmärk on anda täpsemaid hoiatusi, kui suur torm meie poole teel on.

Liituge nende päikeseuurijatega 3D missioonil, kus me jälgime kõige võimsamaid

torme meie päikesesüsteemis, mis tulevad meie elu andvalt tähelt nimega Päike.

STEREO kaksik-kosmoseaparaadid on nüüd Päikese orbiidil ja

5 miljardi aasta vanune täht on valmis oma lähivaatluseks.

3D PÄIKE

Päike asub Maast 145 miljoni kilomeetri kaugusel.

Kuid kasutades STEREOt, saab NASA juhtivteadlane Dr. Madhulika

Guhatakircha varsti Päikesele lähemale kui keegi kunagi varem.

See on põhimõtteliselt nagu Lewise ja Clarki

ajad - liikumine ühelt piirilt järgmisele.

STEREOga saab päikesetormi täpset saabumisaega ennustada

kahe tunni täpsusega, mis on 12 korda täpsem kui varem.

Kosmoseilma ekspert Bill Murtaugh aitab hoiatada

avalikkust Päikese kõige hävitavamate löökide eest.

STEREO missioon annab meile ülevaate, mis sarnaneb

Doppleri radarile ilma ennustamisel siin Maal.

Kui me näeme purskeid Päikesel, nimetame seda koronaalmassiväljapurskeks ehk CME-ks.

Me saame esimest korda näha neid külgvaates, et näha, kuidas nad laienevad.

Me tahame jälgida CME-d tema teekonnal

145 miljoni kilomeetri pikkusel teel Päikeselt Maani.

Koronaalmassiväljapursked on kõige

võimsamad plahvatused kogu päikesesüsteemis.

Hiigelsuur lööklaine täis elektriliselt laetud gaasi liigub

läbi kosmose kiirusega üle 1,6 miljoni kilomeetri tunnis.

See on vähemalt 400 korda kiirem kui lendav kuul.

Selle puhas võimsus on võrdne miljonite vulkaanipursete üheaegse plahvatusega.

Kõrge energiaga osakeste vool võib läbi murda Maa kaitsva kesta, mida nimetatakse

magnetosfääriks, laadides meie atmosfääri ja isegi maapinda, millel me kõnnime.

Rekordilised päikesetormid on põhjustanud terve linna elektrikatkestuse

Quebecis, sundinud kosmosejaama astronaute varju otsima.

Hiljuti häirisid need suhtlust GPS-satelliitidega

väga pingelise 10-minutilise perioodi vältel.

Me elame ajastul, kus oleme rääkinud

kosmoseilma mõistest, sest see on meile oluline.

Nüüd ei uuri me Päikest ja Maad enam eraldi, vaid kui ühendatud

süsteemi ja seda uut teadust nimetatakse heliofüüsikaks.

See on igal juhul revolutsiooniline - kui näed rohkem,

saad järsku arusaamu, mida sul varem polnud.

Siiani oli meie olukord nagu püüda määratleda ookeani ühe poiga.

STEREO on kahe kosmoseaparaadiga missioon ja mõlemad

aparaadid on Päikese orbiidil, kuid mitte samas kohas.

Nad on teineteisest eemal ja see annab meile kaks silma

Päikese vaatamiseks - me hakkame nägema Päikest 3D-s.

STEREOga parandame kosmoseilma ennustamist kahekordselt.

STEREO kosmoseaparaadid on väga keerulised.

Mõlemal neist on 16 instrumendiline komplekt.

Koos analüüsivad nad energia ja mateeria voolu Päikeselt Maale.

Mõlemal on mitmekihilised kestad, et tagada instrumentide

võimalikult puhtana hoidmine nende orbiidil töötamiseks.

Stardi ajal me ei mõtle sellele, et on nii palju asju,

mida tuleb õigesti teha, et asi töötaks.

Ja piisab vaid ühest pisiasjast, et kõik läheks valesti.

Jah, sa nagu hoiad hinge kinni.

Start oli lihtsalt suurepärane. Oli imeline oktoobriöö taevas ja see oli öine start.

Neli, kolm, kaks...

See oli lihtsalt ilus. See jääb igaveseks meelde.

Kaks STEREO kosmoseaparaati startisid koos ja siis eraldusid.

Seejärel vabastatakse päikesepaneelid.

Need avanevad kahes järgus.

Kui see operatsioon on lõppenud, varustab

Päike elektrienergiaga kaksik-observatooriume,

võimaldades neil õppida rohkem Päikese võimsuse kohta.

Kord päevas edastab antenn kogutud teadusandmed meeskonnale tagasi Maale.

NASA juhtimiskeskuses võetakse vastu keerulised signaalid,

et tagada kõigi 16 instrumendi korrektne juhtimine.

Kui päikeseloide purskab, mõõdavad kolm 6 meetri pikkust antenni raadiolainete tõuse,

mis annavad olulisi vihjeid nende pursete tõelise kolmemõõtmelise struktuuri kohta.

Seejärel aktiveeritakse järk-järgult kõik ülejäänud instrumendid.

STEREO kaksik-kosmoseaparaadid viidi

täisvõimsusele ja meeskond oli valmis alustama.

Juhtimiskeskus asub Johnsi Hopkinsi Rakenduslike Teaduste Laboris Marylandis,

kus meeskond on jagatud kaheks: üks STEREO A ja teine STEREO B jaoks.

STEREO kaksikud lennutati üles koos ja siis eraldati

üks paigutati Maast ettepoole, teine tahapoole.

Nad vaatavad Päikest samaaegselt, andes STEREO meeskonnale maailma

esimesed kolmemõõtmelised pildid Päikesest ja päikesetormidest.

STEREO missiooni südames on instrumendid, mis jälgivad

nähtamatuid kõrge energiaga osakesi, mis Päikeselt levivad.

Ruum Maa ja Päikese vahel pole tühi.

See on täidetud Päikese ülikuuma atmosfääriga,

mis levib üle kogu päikesesüsteemi.

See energeetiliste osakeste vool on mõnikord sujuv,

teinekord tormiline - seda nimetatakse päikesetuuleks.

Koronaalmassivallandus on massiivne energiaosakeste

torm, mis tungib läbi selle päikesetuule.

See häirib Maa magnetvälja.

Meid huvitab väga see, mis toimub Päikesel, sest me elame Päikese atmosfääris.

Nii et kui Päike "aevastab", jääb Maa "nohusse".

Õnneks on meil magnetosfäär, mis toimib peaaegu nagu taskurätt

ja hoiab eemal enamiku ebameeldivast kiirgusest.

Kui kasutada mõistet linnu nägemise perspektiiv,

näeks see välja nagu magnetiline kalmaar.

Päikese kõige energilisemad osakesed võivad

häirida Maa magnetvälja. Elektronid tormavad

Maa atmosfääri pooluste piirkondades, luues põhja- ja lõunavirmalised ehk aurora.

Kui sa näed virmalisi, arvan, et igaüks, kes neid

esimest korda näeb, on lihtsalt vapustatud nende ilust.

Need näevad tõesti välja nagu tuules lehvivad valguskardinad.

Kasutades spetsiaalset raadiovastuvõtjat, saame muuta

päikeseosakeste signatuuri, mis tormab läbi Maa magnetvälja, heliks.

Virmaliste tantsivad tuled võivad olla kütkestav vaatepilt külmas öötaevas,

kuid need on ka meeldetuletus,

et päiketormid mõjutavad elu Maal mitmel viisil.

NOAA, Riiklik Ookeani ja Atmosfääri Administratsioon,

vastutab kosmoseilma ennustamise eest.

Kosmosekeskkonna keskuses Bouldris, Colorados,

jälgime kosmoseilma 24 tundi ööpäevas.

Meil on vastutus hoiatada avalikkust,

kui Päikesel toimub midagi, mis võib meid mõjutada.

Just siin Maal jälgime suuri päikeselaike Päikesel,

mõõtes nende suurust ja keerukust.

Päikese tormilised puhangud tõusevad ja langevad ligikaudu 11-aastase tsükliga.

Tsükli kõrgpunktis ehk Päikese maksimumis on

Päikese atmosfääris palju rohkem päikeselaike ja torme.

See on ka aeg, mil

koronaalmassivallandused kõige sagedamini esinevad.

Hoiatused suure päikesesündmuse toimumisest

antakse välja siis, kui Päikesel märgatakse purset.

Need hiiglaslikud plahvatused mõjutavad raadio- ja GPS-süsteeme üle kogu Maa.

Kosmoseilm järgmise 24 tunni jooksul peaks olema

tugevate geomagnetiliste tormidega, ulatudes G4 tasemeni.

Päikesekiirguse tormid ulatuvad S2 tasemeni ja raadiosidehäired ulatuvad R3 tasemeni.

6. detsembril 2006 ilmus Päikesel ebastabiilne

päikeselaikude kogum, mis põhjustas võimsa purske.

See tekitas tegelikult suurima Päikese raadiosageduspurske,

mida me kunagi oleme jälginud.

Me ei oodanud, et tuleb suur Päikese raadiosageduspurse

päikesetsükli kõige vaiksema perioodi ajal.

See tuli täiesti ootamatult. See oli 10 korda suurem

kui me olime kunagi varem näinud - see oli uskumatu üllatus.

Me lugesime kokku GPS-satelliite, mida jälgisime ja tavaliselt iga 30 sekundi

järel näed 10 satelliiti. Äkki langeb see 2-le, 1-le. See oli tohutu mõju.

Peaaegu iga GPS-vastuvõtja poolkeral oli mõjutatud.

Paljud seadmed lakkasid täielikult töötamast.

See juhtus ainult planeedi päikesepoolsel küljel,

kuid see oli hetkeline ja ülemaailmne. Erinevalt CME-st,

liigub see Päikese raadiosageduspurse valguse kiirusel.

Seega jõuab see Maale kaheksa minutiga.

See päikesepurse põhjustas lendude ümbersuunamise polaarsetelt marsruutidelt.

See erakordne raadiopurse mõjutas lennujuhte üle kogu Põhja-Ameerika.

Nii et nüüd peame kõik peatama ja olukorra ümber hindama.

Kui suur võiks see mõju tegelikult olla? Me lihtsalt ei

tea. Ühiskonnana muutume üha sõltuvamaks tehnoloogiast.

Vähesed inimesed tänapäeval lahkuvad kodust ilma mobiiltelefonita.

Paljudel meist on autodes GPS-vastuvõtjad.

Me mõtleme harva, kui üldse, võimalusele, et koju naastes ei ole elektrit.

Meil on elektrivõrgud, mis on tundlikud elektrivoolu suhtes,

mida põhjustavad need superlaetud osakesed Päikeselt.

Elektrikatkestused võivad põhjustada mitme miljoni

dollari suurust kahju ja isegi inimohvreid.

Satelliidioperaatorid tunnistavad, et kosmoseilm võib oluliselt mõjutada nende

kosmoseaparaate, seetõttu suunavad nad oma satelliidid ohutumasse suunda.

See kaitseb neid Päikeselt tulevate kõrge energiaga osakeste eest.

Et paremini toetada inimeste uurimisretki Päikesele ja Marsile,

peame leidma viise, kuidas kaitsta reisijaid

ja kosmoseaparaate kahjuliku kiirguse eest, mis voolab Päikeselt.

See on eriti oluline ägedate pursete ajal nende vägivaldsete puhangute käigus.

Mõista ja täpselt ennustada, millal need kõrge energiaga osakesed võiksid

Maa poole tulla, on kriitilise tähtsusega meie tuleviku jaoks kosmoses.

Ma ei suuda ette kujutada ühtegi teist missiooni,

mis oleks inimkonnale otsesemalt oluline.

Päikest uurides mõistame seda objekti, mis mõjutab meie elu igal mõeldaval viisil.

Aga näha seda 3D-s... Ma ei suuda seda täielikult ette kujutada.

Ma muutun emotsionaalseks, kui sellele mõtlen.

Need on esimesed kolmemõõtmelised pildid STEREO

missioonilt, kogu oma hiilguses ja detailsuses.

See magnetilise supi katel purskab välja linge,

jugasid ja ogasid, mis on pidevas liikumises.

Teadusmeeskond kasutab värvifiltreid, mis paljastavad

Päikese erinevad osad erinevatel temperatuuridel.

Tumedaid piirkondi nimetatakse koroonaaukudeks,

sealt puhub välja päikesetuul.

Samuti näete neid kauneid kiiri, mida nimetatakse polaarsulgedeks,

mis näivad ulatuvat lõpmatusse.

Kui te näete neid koronaalseid linge, tulevad need Päikese kuumimast osast.

Siit võivad purskuda koronaalmassivallandused.

Tänu STEREO-le mõistavad teadlased lõpuks kõigi nende struktuuride tõelist 3D-kuju.

Nad suudavad paremini ennustada, kui palju energiat need lingud sisaldavad.

See aitab lahendada mõned Päikese põhimõistatused.

Mis mind kõige rohkem puudutas, oli see noor prillidega

laps, kes osutas sõrmega ja ütles: 'Ma nagu puudutan seda.'

See on 3D Päikese esmane reaktsioon ülejäänud

maailmale - see lihtsalt "hüppab" sinu poole.

Mind on alati kütkestanud öine taevas, tähed, galaktikad.

Mis on seal kaugemal, et vaadata aina sügavamale

ja sügavamale konkreetse objekti sisse?

Ma arvan, et see on inimkonna saatus liikuda edasi ja kaugemale, et seda mõista.

Tõlkis Ervin Põld