Original subtitles

Sada tarka m�tet, viies stseen, duubel �ks.

Mingis eas tekib k�simus "Milleks?"

N�iteks enne helistas sulle s�ber, ja r��gib:

Kuule, ma sain siin kahe t�drukuga tuttavaks.

Neil on omaette korter, ma ostsin joogid, s�idame! Ja sina s�itsid.

Aga kui sult oleks k�situd, "milleks?". Oleks vastanud,

kuidas milleks? Loll oled v�i?

Kaks t�drukut, omaette korter. Istume, joome.

Aga n��d �eldaks "s�idame", aga sina m�tled.

Mingisugused kaks lohakat t�drukut.

Korter on neil Otradnojes. Sinna on ju vaja s�ita. Hakka nendega jooma.

Aga p�rast, kas j��da sinna v�i ei? Homme vaja t��le minna.

Milleks?

Stopp. �les v�etud.

Suur t�nu!

Mis, ongi k�ik? - K�ik oli suurep�rane, mis ma teid ikka piinan?

Olgu, h�sti. Kus seda n�ha saab?

Videot portaalis, foto intervjuuga ajakirjas �le kahe lehe. -Suurep�rane.

J�rgmise projekti nimeks pange: "Sada rumalat m�tet sajalt rumalalt mehelt".

Arvestades suunitlust, saab sellel olema suur menu.

MILLEST MEHED R��GIVAD

Oo, Kamil. Kamil, milles asi on?

Ah, Vera tuhnis mu telefonis. - Ja mis ta sealt leidis?

Selles ongi asi, et mitte midagi.

Saad aru, k�ik mida ta oleks v�inud sealt leida,

kustutasin ma ammu juba �ra.

See oli mu juuksur. Ta j�ttis teised �ra ja l�ikas mind.

Kirjutasin talle lihtsalt: T�nan, suudlen.

K�ik - skandaal l�bi ��!

Aga milles siis probleem on? Tema solvas,

sina solvusid ja s�itsid �ra. Normaalne ju.

Slava, ma ei saa nii. Hakkan muretsema, helistama.

Kamil, kas parem on terve p�ev k�ia mossis mollidega?

Vastupidi.

Tuled tagasi Odessast rea ehtsate p�hjustega armukadetsemiseks.

Palud andestust ja lepite �ra. Ongi k�ik.

Slav, kui sa oled nii tark, siis mine ja ela temaga ise!

Kam, sa viskasid m��da.

Nastja, kus mu tossud on? - Mida?

Tossud? Ma j�tsin nad siia. - Ei tea.

Ahah, muidugi. Kes nad �ra pani?

Ljosha, telli takso! - Nastja, ma j��n hiljaks!

Sina s�ida l�butsema,

aga mina j��n lastega terveks n�dalavahetuseks.

Ja vii koer jalutama.

Nastja, me ju leppisime kokku et... - �ra riidle emmega!

H�sti. - Issi, ma kakasin �ra!

�nnitlen.

Kas siin on k�ik intervjuud? - K�ik.

Suurep�rane!

Tee peal vaatan �le ja saadan SMS-iga, mitu koopiat vaja.

K�ik, esmasp�evani. - Kuidas?

Teil on ju tunni aja p�rast kohtumine.

Milline kohtumine?

FaceToFace-ga. Ise palusite meelde tuletada.

Miks te seda siis tund aega enne kohtumist teete?

Eile ei olnud v�imalik seda teha?

Ma tegin seda eile. - Aga miks ma siis...?

Slav, kuhu sa toetad. Istu, s�idame.

Lubas tulla? - Mis t�hendab "lubas"?

Kes v�ib mind lubada v�i mitte lubada?

Korjasin asjad kokku ja l�ksin. K�ik! - Tubli! tubli!

Ja ongi k�ik!

Jah, Sasha! Ma...

Slava, noh �ldiselt,

ma ei tule.

See ei ole Sasha. Ma kohe, �ks hetk.

Varem keelasid mind vanemad,

n��d naine.

Millal ma k�ll t�iskasvanuks saan?

Ai, valus on! - Kuidas saab seda nii sassi ajada?

Nastja, ma tellisin takso! - Ma tellisin ka.

Milleks? Sa ju palusid et mina telliks. - Sa ju �tlesid, et sul on kiire.

Super.

No mis toimub?!

Sasha, ei!

Sa �tled neile �ra. Me v�tame Ljosha peale ja tuleme sinu juurde.

Mis Kamil? Kamil juba ammu ootab. K�sib, miks me ei s�ida!

Slav... - Poole tunni p�rast oleme sinu juures. K�ik!

Slav, tead, ma vist ikkagi ei tule.

Seis!

J�in palavikku, sattusin avariisse, sa unustasid mulle meelde tuletada.

Aga nad on juba siin. Tulid pisut varem.

Oh! Olgu, kutsu nad sisse.

Palun h�rrased!

Tere.

Kus mu kingad on?

Issi, ma kukkusin maha!

Ljosha - Jah?!

Gek l�kkas Eva potiga �mber - Ja siis?

Korista �ra, mul on manik��r.

Kohe. - Issi!

Issand.

Ljosha, mis juhtus?

Teed, kohvi? - Kaks teed.

Aga mulle palun kohvi.

Sveta, kaks teed ja kohv. V�tke istet.

Vabandage, lubage palun? - Palun.

Vabandage, aga milleks see vajalik on?

Saage aru, me s�idame s�pradega Odessasse BI-2 kontserdile.

Meri, t�drukud. Aga siin ilmusite teie. - Oodake, aga

me ju nagu varem leppisime kokku.

See ei ole minu s��. Ei saa ju s�itmata j�tta.

Kas teed ei olegi vaja? - Vaevalt.

Kuidas te k�ll oskate k�ike lahendada.

Aleksandr Sergejevitsh, me ju leppisime kokku.

Tere.

Tere. - Tere.

Teed, kohvi? - Kaks teed.

Aga mulle kohvi.

Saan aru, v�lgnen 500 rubla. Nastja vaiksemalt!

Eva peab mahla jooma.

Ma ju �tlesin, et maksan j�rgmise s�idu ajal �ra.

J�rgmine kord maksan �ra. T�nan!

Nastja, ma �tlesin takso �ra. - Mina ka.

Milleks?

Sellep�rast, et sina tellisid. - Aga sa ju...

Mitte midagi �ra rohkem tee! - Ljosha, mine Gek-iga v�lja, kuuled?

No mida ma pean tegema, minema Gek-iga v�lja,

tellima takso v�i �ra lahutama?

Eva! - Issi ma peitsin end �ra, otsi mind �les!

Jah, Slav.

Millal? K�mne?

Kuule, ma vist ei tule.

Ei, ei, ei, aga ma...

Kuula... nii...

Issi, Gek pissis vaiba peale! - Ljosha, ma ju palusin!

Slav. Slav! Slav.

S�itke mulle ruttu j�rgi.

Kas sa jooksed �ra, issi?

Eva jah, aga �ra emmele midagi �tle. Pakaa.

Emme, issi jooksis �ra!

S�idame.

Kujutage ette. Odessa, ��klubi, BI-2 laval.

Meile tuuakse �le saali j��ga n�us shampanjat.

Pudeli kaelas on selline vidin, pillub s�demeid. Ilus.

On h�mar,

k�ik n�evad meid keskmises loozhis istumas.

Me oleme k�ige vingemad, t�drukud n�evad ja...

Kam, ma ju saan aru, et ei ole ilus, aga see on v�imatu!

�ige, �ige. K�ik on �ige.

Noh, selge.

Koer on k�ige targem olevus planeedil. Peale inimese loomulikult. Ait�h.

�kitselt ilmub kaadrisse pekinglane ja r��gib:

Ma olen juba seitsmene.

T�iskasvanud mees. L�petage see roosade lehvikute riputamine.

Pigem ostke mulle vot neid kr�binaid.

Ja h��led annavad teie t�hed - Kolja Fomenko, Vanja Urgant.

Kes teil seal on? - Nii, oodake.

Nad on mul tasuta, sest need on nende m�tted,

aga see on �ldiselt reklaam.

Ei, see ei tohiks nimelt olla reklaami moodi,

need on lihtsad m�tted sellest. Ja k�ik.

Vabandage. Halloo.

Sasha, no milles on as�? - Te olete juba siin?

Slava, ma ju �tlesin sulle, et mul on kohtumine.

Sash, meil pole enam aega! Milline kohtumine?

Lase kiiremini Sash, kiiremini! No veel minutit viisteist. Olgu.

Kaua v�ib ah? - See-eest lapsep�lves oli vahva.

Sellep�rast et oli selge, mis on hea ja mis halb.

N�iteks, tegid oma koolit�kid �ra - tubli.

Vanaema aitasid �le tee - taibukas.

L�id palliga akna katki - halb. - Loogiline.

Aga n��d?

Tegid �hele naisele head, teisel on sellest halb.

Aga sina tegid ju �ldse k�ik kolmanda jaoks. - No n�ed.

Aga temal on �ksk�ik.

Kuidagi segamini on k�ik. - Mis on segamini?

Vanaema �le tee aitamine on siiani heategu.

Jah?!

N�e, mine aita see �le tee. Mine ja rahuned.

�ra sa �tle.

V�ib-olla olekski ma aidanud ta �le tee.

Aga tal polnudki seda vaja.

L�hme vanaemake.

Mis? - L�hme. - Aga mul on sinnapoole vaja.

Saage aru, mul on vaja heategu teha.

Aga mul on vaja sinna. - Ei ole teil vaja sinna, vanaema!

V�i siis n�iteks pole see memm. Halb.

Memm.

Ja ei ole vaja teda �le tee saata.

Hea memm ootab kusagil mujal tee ��res ja ootab sind.

Aga sina vead seda vana nuhtlust edasi-tagasi.

V�i veel hullem, et selle hea aitas keegi teine juba �le.

Ja v�ib-olla see aitaja oli halb,

ning tegi seda formaalselt, linnukese kirja saamiseks.

Aga ta tegi heateo. Ja sina mitte.

Kuulge, te olete liiga hoogu l�inud nende oma...

Pagan, me ootame juba tund aega. Kaua v�ib?

Sasha tule �ue m�ngima! Me oleme kiige juures!

Ma olen s�gavalt veendunud, et meil saab teiega olema mugav koost��.

T�� saab olema loomulikult viljakas...

OLE SA NEETUD, KONTORIROTT! LAS K�IK SEE, MIDA SA TEED,

MUUTUKS P�RMUKS JA SITAKS! S�ITSIME ODESASSE ILMA SINUTA!

SINU ENDISED S�BRAD! Muuseas,

meie partner suhtub suure lugupidamisega teie loomingusse.

Millesse? - Loomingusse.

Kanistrit ka pole.

Kuidas k�ll mul on siiber. - Vabandage?

Siiber!

Suur t�nu. Oli v�ga konstruktiivne. Esmasp�evani.

Aleksandr Sergejevitsh! - Jah, teisip�evani.

Tal on siiber.

Mul on ka siiber, aga mina istun siin!

Slav, miks sa n��d k�igi peale solvusid?

K�ll me j�uame sinu BI-2'le. - Ahah, j�uame!

N��d j�ime �ldse seisma. Aina paremaks l�heb!

Teate, mis ma �tlen,

ei ole vaja unistust t�ide viia, las ta j��bki unistuseks.

Miks?

Sellep�rast, et kuidas me unistasime?

S�idame hommikul v�lja, nagu tuul m��da t�hja teed.

�htustame Kiievis Dnepri ��res.

Ma juba vabandasin. - Sasha, sa oled oinas ja t�bras, aga mida see muudab?

Ma r��gin, et ei ole v�imalik unistust t�ide viia.

N�iteks mina unistasin lapsep�lves, et mul saab olema valge Mercedes.

Noh, unistasin et ta on mul olemas. Lihtsalt.

N��d ma saaksin teda endale lubada.

Esiteks ei ole isu unistuse p�rast nii palju raha v�lja k�ia. Isegi kui see on Mercedes.

Maja juurde seda ei pargi.

Ta kas kraabitakse, v�i aetakse �ldse �ra.

Kaua ta sul valge on? Moskvas on 9 kuud porine.

Just, just, just.

Aga lapsep�lves unistasin,

et s�idan selle valge Mercedesega kooli ukse ette,

kust v�ljub Tema, kelle jaoks ma selle valge Mercedesega saabusin.

Ja veel minuga koos v�ljub autost tead kes? - Kes?

Mihhail Bojarski.

Musket�ri vormis, hobusel ja �tleb nii et k�ik kuulevad:

Noh Slavka, n�ita mulle oma kooli! Ehei!

Mitte nii. Ehh-hei! - Just.

Oota, mis aastal sa l�petasid? - Kaheksak�mne kaheksandal.

No vot. Milline Mercedes? 09 "m�rg asfalt"

88-ndal see oligi ju Mercedes. - Kamil, s�idame.

Muuseas, naistega on sama lugu.

N�iteks kuni sa teda taga ajad on k�ik kena.

Aga vot, te juba elate koos.

Ta l�heb hommikul t��le, suudleb sind ja �tleb:

Sa mu karvane. - V�i hoopis nii:

Sa mu unine potsataja.

Ei, ei, ei potfataja.

Potfataja.

See k�ik oleks nagu kena, aga nii vastu k�ib.

Ja see, et sa oled unine karvane potsataja, see on pingutus.

Ei, Ljosha. See on "pinfutus".

Ahah. V�i n�iteks see: �htuni siis, mopsu.

No mis kuradi mopsud.

Tahad suudelda? Suudle! - N�us.

V�i siis selline pisiasi.

Teate, m�rkad et tal on saapad viltu tallutud.

M�tled omaette, "p�ntajalg".

P�rast m�tled, las olla. Endal on ju ka nii. Aga see s�na "p�ntajalg".

Aga nii, nii on ta unistus mida ei ole vaja k�perdada.

Slava, �ra k�perda!

V�i siis Romeo ja Julia.

Tuleb v�lja, hea et nad surnud on.

Nad pidid nii palju �le elama oma armastuse nimel.

Aga oleks see armastus kestnud,

kui temake oleks teadnud, et ta lubab: Helistan?

V�i, et ta loobib oma sokid m��da korterit laiali.

On harjunud, et ema, leedi Montecci, ta j�rel koristab.

Ja et ta k�nnib trussikutes m��da korterit ja s�gab ennast.

Pardonte.

Ei, ma saan aru et ta sooritas �lla teo kunagi.

Aga millal see oli? Ja ainult �he korra.

Aga s�gab ta ennast kogu aeg.

Temake r��gib: Aga me ju armastame teineteist,

kas ma siis ei kannata �ra? S�gab noh.

Ei ole v�imalik!

Et v�taks katk te perekondi!

Teie p�rast sai minust koeratoit. - Koertele! Uus "Tedigree"!

N��d ka Romeo maitseline.

Romeo on ka ise segaduses.

On ta ju n�inud pruuti ainult paar korda enne pulmi.

N��d n�eb, et tal on j�medad pahkluud,

varbad l�hikesed ja k�verad.

Ja ta m�istab, et kiirustas. Aga on hilja!

Tuleb v�lja, et Shakespearil oli �nnelik l�pp.

Ei ole ilmas �nnelikumat lugu. - Kamil, s�idame.

Just sellep�rast ma ei abiellugi.

Sihtpunkt: Odessa. Vahemaa: 1342 km Saabumine sihtpunkti: 24h p�rast.

Tuleb v�lja, et unistused ei l�he kunagi t�ide.

Parimal juhul sa lihtsalt saavutad eesm�rgi ja ongi k�ik. - Kahju.

Mul oli selline suurep�rane unistus.

L�ksin lahku t�drukust, kellega olid t�sised suhted.

Kes, Lera v�i?

E- ei. Mis see Lera siia puutub? - Aga kes siis?

Mis vahet sel on? - Nastjat pole siin, �tle.

Slav, see pole aus.

Kui Ljosha r��kis sulle Lerast,

kas ta palus mitte kellelegi seda �elda? - Palus.

Aga mida sa siis ajad?

Mind palus ta ka, aga mina ju ei r��gi s�nagi sellest!

Mina ka. - Vot, mida te tahate ah?

Lera. - No n�ed.

�hes�naga, ma unistasin,

et me kohtume juhuslikult. Ma ei tea, n�iteks kuurordis.

Mina tulen hotelli rannast. Aga tema istub laua taga mehega.

Me isegi ei tervita. Lihtsalt pilgud kohtuvad.

Minul l�heb silm m�rjaks, astun baarileti juurde.

May i have fifty grams of cognac please? - V�ib-olla valan kohe sada?

Vala.

Viskan �he hooga hinge alla, julgustuseks.

P�rast vaatan, seal seisab klaver.

Ei, ei valge.

Las olla valge.

Aga palun!

�kitselt l�heb h�maraks. Mina olen kena, smokingus.

Rannast tulid.

Kas sul on kahju? - Aga palun!

Astun klaveri juurde.

Ei-ei-ei, �ks hetk.

Astun klaveri juurde, vot nii.

Ja siis hakkan m�ngima meie meloodiat.

Mul pole kunagi �hegi t�drukuga olnud "meie meloodiat",

aga unistuses v�ib.

Ja loomulikult see.

Ja ongi k�ik. Selles m�ttes, et ta saab k�igest aru,

et k�ik need aastad on ta armastanud ainult mind.

Mees on tal lihtsalt, raha p�rast. Ja k�ik saavad k�igest aru.

Siis ma t�usen ja kutsun ta tantsima.

Kelneritel on silmad m�rjad.

Baarmen ulub nutta, kokad piiluvad k��gist

ja siis ta, noh mees, saab k�igest aru.

Kusjuures ei tigetse.

Inimese moodi saab k�igest aru, et meil on armastus, aga tema...

Milleks teda enam vaja on?

Maksab, ja kuidagi �kki kaob �ra.

Aga meie tantsime, tantsime.

Ljosha, tahad ma r��gin sulle, kuidas see k�ik tegelikult oli?

Ei, ei taha. - Aga teised tahavad.

No lase k�ia.

Kolmas puhkuse p�ev. Sa tuled rannast.

L�ust on p�lenud, nahk on laiguti maha tulnud.

Oled kreemiga seda m��rinud.

K�ige otsa on kleepunud liiva.

Parema k�e otsas on sul mask, toru, lestad. Vasakus naine koos lastega.

L�hed m��da uhkest hotellist ja seal on tema!

Selline ilus, �htukleidis.

Ja temaga koos on mees, �sna huvipakkuv, oletame smokingus.

Minu smokingus? - Jah, aga kuus numbrit suuremas.

Ja teie olete sellised...

Oi, tere. - Tere.

Ja ongi k�ik. S�idavad minema.

Ja siis veel naine k�sib sult: Kes see oli?

Ja mida sa teed, ah? Jooksed neile j�rele, h��des:

Oodake, ma riietun kohe �mber ja m�ngin teile klaveril!

Ma kakasin �ra issi!

No milleks oli vaja mulle seda jutustada?

Selline unistus oli.

Kam, pane mingi muusika k�ima.

M3 maantee. Kaluuga oblast. 1267 km Odessani.

Broneerisid �ra? No super. Suur t�nu sulle.

Aga t�hendab raha annan ma kohe saad ar... Mis t�hendab pole t�htis. On t�htis!

No saad aru, Moskva on sinu. Ma pean silmas klubid, restoranid.

No k�ik, emban. Kohtumiseni. Olgu olgu! Varsti j�uame.

Poisid. K�ik on super. Ta valmistab k�ik ette.

Ta teeb meile sellise kingituse oma juubeli puhul.

Peab talle ka midagi kinkima. - Peab.

Pudeli. - Kamil, ��klubi omanikule?

Hea, kalli.

V�ib ka mitte kalli. Midagi efektset.

Viissada dollarit. Efektne ja mitte v�ga kallis nelja peale.

Kuule, ta on sul selline edukas. �kki ostame talle maali?

Kuule, maal on hea m�te.

Kiievist loodetavasti saab osta? - No korras.

Kuulge, miks v�ib petta ainult naist v�i meest?

Miks ei v�i truudust murda n�iteks lastele? - Mis m�ttes?

Kujuta ette. Sind n�hti v�ljumas McDonaldsist v��ra lapsega.

V�i leidis laps sult taskust Lego konstruktori tsheki.

Aga talle pole sa Lego ostnud.

V�i ostad v��rale lapsele t�naval j��tise.

Mitte midagi t�sist - heast tahtest.

Aga sinu lapsed n�gid seda. - Jah!

Sinu laps, sinu laps k�sib sult veel nii:

Nii paps, sa tunned teda?

Ja sina selline: Loomulikult mitte,

lihtsalt ostsin j��tise. Aus�na.

Jah? Ja mitmes kord sa talle lihtsalt j��tist ostad?

Mis selles siin imelikku on? K�i p�rgu poiss!

Ma ju r��gin sulle:

N�en teda esimest korda! Vaata talle otsa! K�i kuradile poiss!

Veel parem! Esimest korda n�eb inimest ja kohe talle j��tist ostma?

Mina muuseas, pole j��tist juba aastaid n�inud!

Ja ongi k�ik.

Hommikuks on kapid t�hjad, m�nguasjad kadunud ja kiri:

N�gemist. Lasteaiast toob meid emme �ra!

Normaalne, Nastja kirjutas. - Mida?

M�tlesin et kirjutab: Tapan, vihkan, t�bras.

Kirjutab: Istume Marinaga, joome Martinit. Tervitused.

Lapsed m�ravad m�ngutoas. - Ta on lihtsalt tubli, ei solvunud.

Asi pole selles et ta ei solvunud. T�en�oliselt unustas k�ik �ra.

Ma ju r��gin sulle, ta on lihtsameelne.

Vedas sul. Kuigi...

Mis "kuigi"?

Lihtsalt, v�ib-olla on isegi halb. Pole millegi p�rast lahutada.

Aga v�ib-olla pole vajagi?

Aga kui on?

Vot selle p�rast ma ei abiellugi. Oota, pidurda!

Kohvik VANA LOSS

Palun.

Sa hakkad seda s��ma?

Poisid, ta kavatseb seda p�riselt s��ma hakata!

No ja kurat temaga. - Temast pole absoluutselt kahju.

Lihtsalt me ootasime teda neli tundi.

N��d ootame teda siin. Ja p�rast veame haiglasse.

Ja veedame n�dalavahetuse haiglas.

Mis linnast me l�bi s�itsime? - Lipki.

Vot, Lipki haiglas.

Aga mina, teinekord pohmelliga,

kohe tahaks midagi sellist teate, mingisugust r�mpsu s��a.

Vot seda vot tsheburekki v�i see... Viinerit taignas.

Ja siis veel seda, beljashshi, sellist rasvast.

�le ujutatud rasvast.

Vot kohe tahaks!

Ei tea miks see nii on? - V�ib-olla sellest, et sa oled jobu?

Jah? Ma ei tulnud selle pealegi. Hea versioon. Selgitab m�ndagi.

Poisid, ta lausa �gib seda!

Maitsev. P�ris maitsev.

Nii, see on minu sashl�kk! Minge ostke endale ise.

Kamil. Vabandust, sinu terviseks. - �rge keelakse endale midagi!

Miks sa kohe ei �elnud, et see nii maitsev on?

Sellep�rast, et kui sinu toit maksab alla 30 dollari,

pole see maitsev.

Mis sa arvad, et sellep�rast olen mingi glamuuriv�rd?

Slava. Sasha, loomulikult. Isegi mitte s�ber enam.

M�letad seda restorani Ord�nkal,

mida mulle soovitasid? - Ja siis? On paha restoran v�i?

Suurep�rane, ainult siseneda on hirmus sinna.

Tundub, et kohe astub juurde shveitser ja paljastab su.

�tleb: Aga sina poiss, mis teed siin, ah?

Onuke, aga ma olen neljak�mnene.

Ma v�in passi n�idata.

Lase siit jalga ema juurde. Eluga, eluga!

Olgu. J�udsime sisse.

Olukord, �tlen teile, on nagu Louvre's. - Oled seal k�inud?

Ei, aga mulle tundub, et seal on just nimelt nii.

Ainult, et siin millegip�rast veel s��akse.

Kelner, kes on paremini riides kui mina. Daamid kallite koertega.

�hes�naga hirmsav�itu.

Loen: Palabi Diflope Kaciuse seemnetega 64 dollarit.

Ja kuidagi imelik on k�sida: Vabandage, mis asi on "Diflope"?

Sellep�rast, et tundub, nagu k�ik vahiksid mind ja naeravad.

Kelner s�nab veel majesteetlikult:

Soovitan v�ga "Diflope'd", see on meil parim kogu Moskvas.

T�hendab, et k�igis restoranides see juba on

ja mina ainsana nagu loll ei tea sellest midagi.

No ja loomulikult ma tellisin selle.

Ja mulle tuuakse vot selline... - Vabandage. - T�nan.

Vot selline taldrik, millel lebab vot selline "Diflope".

Viie-kuue seemnega, ma ei m�leta enam mille omad.

Kaciuse, issand.

Aga taldriku ��red on kaetud millegi v�rvilisega.

Millegi?! Kaste "Sifesto"!

Zhuzha, sa n�gid seda?

Aga taldrik on selline hiiglaslik.

Ilmselt r�hutamaks, et "Diflope'd" on maailmas v�ga v�he.

Ja et see on v�ga kallis.

Ning seda "v�he" on piisavalt, et see maksaks 64 dollarit.

Kopikad! - Nii h�rrased, kes ta siia sisse lasi?

Hakkan s��ma, aga see on maitsetu. Parim Moskvas. Ei v�i olla.

Aga r�stsaia nimetatakse meie restoranis: Crouton.

See on t�pselt samasugune praetud saiat�kk,

ainult r�stsai ei saa maksta kaheksa dollarit. Crouton saab.

Edasi hakkad sa selle raha eest otsima mingisugustki maitset,

mis printsipiaalselt eristab crouton'i r�stsaiast.

Ja leiad.

T�htis on see, et siin on selline sashl�kk saja rubla eest,

aga seal ma istun ja s��n nagu loll "Difloped".

Crouton'iga.

Parim kogu Moskvas!

Ait�h. V�ga maitsev sashl�kk.

See on sellep�rast, et ma ei oska laulda. - Mis m�ttes?

Noh, ma olen ju grusiin.

Ehtne grusiin peab oskama laulda. Mina ei oska �ldse kuidagi.

Vot, sashl�kiga kompenseerin. - H�sti tuleb v�lja. - Ait�h.

Kui Moskvas olid haarangud grusiinidele,

pidasid mendid mind kinni ja �tlevad: Sa oled grusiin.

Mina neile vastu: Kuule, ma laulan sulle.

Lased mind ise minema, kui saad aru, et grusiin nii ei laula.

Ja lasti? - Muidugi, kolmesaja dollari eest.

Isegi laulu ei kuulatud. - Suur t�nu. -Teile t�nu.

Tulevikku ei tulnud.

Varem, lapsep�lves terendas ees alati midagi helget, tundmatut. Noh, elu.

Aga n��d tean ma t�pselt mis tuleb p�rast.

T�pselt seesama, mis on t�na.

Tegelen samade asjadega,

k�in samades restoranides, v�i ka teistes samasugustes.

S�idan enam-v�hem sarnase autoga.

Tuleviku asemel on t�nap�ev.

Lihtsalt on see, mis on praegu ja t�nap�ev, mis tuleb p�rast.

Ja t�htis on see, et mulle meeldib minu t�nap�ev.

Auto on hea, restoranid tasemel. Ainult et tulevikust on kahju.

Asjalik, v�ga asjalik!

Kui nad on nii targad... Hoia.

Siis las seletavad, miks Kiiev on k�ikide vene linnade ema?

Ei noh, vene linnade... Olgu. Arusaadav.

Aga miks on Kiiev ema? Ta on ju isa. - Ma �tlen sulle.

See on sellest, et Moskva on sadam viiele merele.

See vastus rahuldas mind.

Aga vot k�simus.

miks k�noloogid tegelevad mitte kinoga, vaid koertega. See on arusaamatu.

Oletame, see on ka sellep�rast, et Moskva on sadam viiele merele.

V�i siis miks Sasha ei abiellu Vikaga? Vot see on ebaselge. - Palun.

Aga �elge mulle,

mis pakub k�ige rohkem pinget abieluseisuses?

Et Moskva on sadam viiele merele? - Ma r��gin t�siselt.

Teiste naiste puudumine. - Ei. V�imaluse puudumine teistele naistele.

Milline peen inimene s�idab meiega.

Kuigi sa seda ei kasuta, peab v�imalus ju olema.

N�iteks, sul keelatakse kahvliga s��mine. - Kes?

Ei tea. �eldakse: Mitte kunagi ei s�� sa enam kahvliga!

Tundub, t�hja kah. V�ib ju lusikaga, pulkadega, k�tega,

aga sulle �eldi - kahvliga ei tohi. Ja kohe tahaks nimelt kahvliga.

K�ige t�htsam on see et n�e, seal nad on. Terve sahtlit�is.

Kaheharulised, kolmeharulised, h�bedast, melhiorist. - Ilusad!

Sulle k�lbaks ka alumiiniumist,

kui sul pole kolm aastat �htegi kahvlit olnud.

Aga ei tohi. Eile veel tohtis. Ja mis muutus?

�ge! Aga mis puutub siia Vika?

Kahvel... Vika...

Miks on alati nii, nemad joovad aga mina mitte?

Kuidas alati? Millal nii oli?

Ujusime kusagile. Aga kuhu?

Ujusime, �ra ujusime...

Kam, mis sa n��d! Halloo!

Tasa, tasa! Sa vaata otse, otse vaata! - Ta magas!

Ei ei, k�ik on normaalne.

Ei maga, p�riselt? - Ei, ei maga.

Kuigi kuulge, ma pole terve �� magada saanud.

Seda minagi m�tlen, et miks ma �ra kustun?

Kam, rahulikult, normaalselt. Kohe j�uame Kiievisse,

seal on meil hotell tellitud. - Aga kuidas on ukraina keeles hotell?

Gotell.

Sisened numbrisse,

Aga kuidas "number" on? - Nummer.

aga seal on voodil pehme suletekk. - Aga kuidas on "suletekk"?

Sasha, suletekk. - T�hendab ma oskan ukraina keelt!

Jah. Aga hommikul tellid endale teed voodisse.

Mitte midagi ta ei telli. - Miks? - Sest ta ei oska keelt!

Ta helistab ja �tleb: Tee voodisse!

Aga temast ei saa keegi aru, sest kuidas on �ige, Ljosha?

Tee s�ngi. - Vot! Aga mina tean, tee s�ngi.

Sanja, aga �hte sa ei tea.

Kuidas on ukraina keeles "Ungari".

Kuidas? Tean! "Ungari" - Ei Sasha, Ugorshina. Said aru?

Oh sa!

Kuidas nad seal elada saavad? - Kus? Ukrainas v�i Ungaris?

Ugorshinas.

K�ik, magama. - Kam, Kamil!

Ma ei saa millestki aru. Me peaks juba seal olema!

Aga miks me siis siin oleme?

Ja k�ige t�htsam, kus see "siin" on? - Minuarust siin me juba olime, Kam?

Mis Kam? Ma olen viimased pool tundi �ldse maganud.

Jaa, hirmus m�eldagi, mis siin oli enne n�ukogude v�imu.

No mida ma siis r��gin. Nendel on uus koosseis -

v�gev, vapustavad muusikud m�ngivad otse, vapustav.

Slav, kuule sa oled juba �ra t��danud oma BI-2'ga.

Ja Slav, mul on kama kaks BI-2 v�i mitte BI-2.

Ma s�idan �ldse mitte kuhu, vaid kuskohast.

Kas te ei karda, et seal v�ib olla elektrikarjus?

Ljosh? - L�lita kaugtuled sisse.

Oo! Litsmetsa. Siin ��bimegi.

Ma ei saa. - Miks?

Ma olen abielus. Ma ei tohi litse... Ei tohi.

No nii, poisid. Parasiit! Vot,

kaks siia ja kaks sinna seina taha.

T�esti, samasugune.

Aga seal, seda et, pole voodipesu. Kas peabki nii olema?

Ei, kohe toon.

Siin on v�ti, palun. - Ahah, ait�h.

Parasiit! - Aga, vabandage...

Vabandage, kas s��a on midagi?

Oi teate, meil suleb puhvetipidaja k�lmiku.

Kas seda lahti teha ei saa?

See suletakse tabalukuga. Tahate ma toon teile iiriseid?

V�ibolla kasv�i teed? - Tee on Titanicus.

Nii poisid, aknaid mitte avada!

Umbne on ju. - S��sed lendavad sisse.

Aga me kustutame tule �ra. - Tarakanid ronivad v�lja.

Ugorshina.

Sash, see on m�ttetu.

Mulle tundub,

et k�rvaleh�ppeid m�istavad hukka tavaliselt need,

kes ise neid endale lubada ei saa.

No kujutage ette. Tavaline, normaalne mees,

aga p�him�tteliselt ei peta naist. Tundub tubli?

Ja vot saadetakse ta komandeeringusse Litsmetsa.

Siia, meliorhorite kokkutulekule.

Ta seab ennast sisse meie hotellis. Meie saja kaheksandas numbris.

Aga k�rvaltoas on Zhanna Friske.

Ajas meliorhorite lennu segamini miljard�ride omaga.

Hotelli palun!

A teed n�itad?

Ja ta armub mehikesse esimesest silmapilgust,

kui see koputab tema uksele, et keeduspiraali k�sida.

Kes seal on?

Kas teil ehk leidub spiraali? - Vabandage?

Oi, ema!

Aga meie teame, et ta on truu mees.

Millisel p�hjusel v�iks ta �ra �elda, ah?

Ei noh teeme nii - v�ib.

V�ib, ainult siis, kui tal on hirm sobimatuse ees,

mitte sellep�rast et truu on.

V�i on teine p�hjus.

Ta on jobu.

Tal oleks v�inud olla elu eredaim seiklus, aga tema �tleb "ei".

Aga teisest k�ljest,

Kas sa kujutad ette, kui m�nus on sellises olukorras �ra �elda.

Ei kujuta. - Ta tuli,

�leni Zhanna Friske. - Noh, ma tean, pole vaja.

Tuleb ja �tleb: Ma olen sinu.

Ma armastan teid Vjatsheslav Gavrilovitsh.

Aga tema vastu: A mina teid mitte.

Maksis k�tte tema n�ol k�ikidele eitedele noorusaja vinnide eest.

T�druku eest �heksandas klassis, kes ei tulnud sinuga tantsima.

Selle kolmanda kursuslase eest,

kes uinus k�ige t�htsamal hetkel - purjus lollpea!

Kas sul oli selline juhtum? - Oli!

�tles talle: Lugupeetud Zhanna Friske,

hoidke end vaos, ma olen abielus.

Ja oma spiraal, v�tke tagasi!

Ja ajas ta �ra.

T�bras, h�bistas meid k�iki. - Pole viga. Kohe maksame talle k�tte.

Esiteks r��gib koju j�udes k�ik naisele �ra.

Ise uhke selle �le, et Zhanna Friske temast huvitus.

Teiseks, ta ju oli kindel,

aga naine korraldab sellest hoolimata �lekuulamise.

Noh, aga oli ju midagi jah? Oli?

Vaata mulle silma! Ma ju n�en et oli.

Ei olnud midagi. Miks ma muidu sulle k�igest r��giks?

Suudlesite jah? Suudlesite. - Ei suudelnud �ldse.

Ma sain aru. Sa ajasid talle ligi, aga said korvi.

Ma ju r��gin sulle, tema ajas mulle ligi. Ja mina �tlesin �ra. Vannun!

Mille nimel? - Gosha tervise nimel.

Mis te riidlete?

Sina mine maga! - Mine pojake, mine.

Et siis p�riselt midagi ei olnud?

�tlesid �ra?

Zhanna Friskele?

Jah.

No oled sina alles jobu.

Ja l�heb mehe juurest minema, sest kuidas elada sellise jobuga?

Jobude terviseks!

Minu isa on jobu!

Poisid! Ah, te olete siin. T�in teile voodipesu.

Jagage laiali.

Ja veel see k�simus: Milleks? - Mis m�ttes?

Noh, kui ma r��gin talle: S�idame minu poole.

Aga tema k�sib: Milleks? - Ja siis?

Vot seleta mulle, mida ma peaksin vastama?

Mul ei ole ju kodus bowling ega kino.

Kas ma pean �tlema: S�idame minu poole.

Armatseme paar korda.

Minul saab kindlasti hea olema, sinul v�ib-olla.

P�rast v�id j��da, aga parem kui l�heksid?

Sest kui nii �tlen, ei tule ta kindlasti,

kuigi saab aru, et just seda me l�heme tegema.

Ja mina �tlen:

S�idame minu poole. Mul on korralik kogu lautomuusikat XVI sajandist.

Ja vot see vastus rahuldab teda t�iesti.

Aga kuidas sina tahaksid, et naistega magamine oleks...

No ma ei teagi, nagu suitsu pommimine?

Neiu. - Jah!?

Vabandage, kas teil ei leiduks keppi? - Oi vabandage, ma j�tsin maha.

�nnitlen.

Vabandage, kas teil... - Oi, mul on viimane.

Hoiate mehe jaoks? - Jah.

Ei noh, kui inimesel on vaja... - Ei ei ei viimast ma...

Kas nii oleks parem?

Ei, nii vist mitte. - Noh!

Aga mina ei saa p�riselt ka aru, mida ma tahan.

Vaata, mul on naine, laps.

Kolmekambriline k�lmik.

Kas ma tahan seda k�ike, v�i on seda lihtsalt vaja?

Aga v�ib-olla tahan ma p�riselt selle k�ik maha j�tta

ja saada vabaks inimeseks. Milline kaif see oleks.

Teisest k�ljest mitte. Ma ju armastan neid.

Aga v�ibolla olen harjunud ja kardan midagi muuta.

Aga v�ibolla on nimelt vaja muuta? Ja kuidas seda m�ista?

Tead, mul oli lapsep�lves selliste juhtumite tarvis moodus.

Ma kujutasin ette. et minu poole tulevad fashistid.

Mitte selleks et "H�nde hoch",

aga heategevusliku missiooniga,

et aidata mul aru saada oma sisemisest maailmast.

Suunavad mulle valguse n�kku

ja esitavad k�simuse, millele ma ise ei oska vastust anda.

Ei suuda kaevata t�eni, seal...

Keda sa rohkem armastad?

Marina Shturmanovat 8. V-st

v�i Jana Mishenkot 9. B-st?

Kui t�tt �tled, laseme sul minna.

Kui mitte, laseme maha.

Nemad millegip�rast teavad �iget vastust. Nemad, fashistid.

Ja ma v�tan ennast �kki kokku ja m�istan.

Jana Mishenkot!

Tubli, vene Vanja.

Hea moodus. Siiani kasutan.

Ei noh, ma olen kuulnud et on olemas sellised paarid,

Kes on kokku leppinud, et r��givad teineteisele k�igest,

kui neil peaks midagi juhtuma.

Kujutan ette selliseid kokkuleppinuid.

�tle ausalt, oled sa mind kunagi petnud?

Jah, �leeile sekret�riga.

Ja saab samal sekundil lambiga piki pead!

Aga mees, lebab seal lambikildudel: Mis sul on? Me ju leppisime kokku.

Ja siin selgub, esiteks et nad

ei leppinud kokku, et ta peale sellist t�de ei viruta lambiga vastu pead.

Ja teiseks, et selliseid k�simusi esitatakse ainsal eesm�rgil: kuulda vastust "ei".

Ja ei ole t�htis, on see t�si v�i mitte.

Aleksandr Demidov, "Pereelu ents�klopeedia",

peat�kk "��lambi m�just inimese libiidole".

Aitab hirnumisest! Me magame! - Kohe.

V�i siis r��gid naisele: Ma l�hen poistega jalkat vaatama.

Aga tema �tleb: Mine loomulikult. Ainult sa pole poega n�inud kaks p�eva.

J�rgmisel korral sa lisad "v�ib-olla".

V�ib-olla ma l�hen poistega jalkat vaatama, v�ibolla.

See t�hendab, hakkad v�hehaaval �ra k�sima.

Tema �tleb: Aga miks sa minu k�est k�sid?

Kas ma olen sulle kunagi midagi keelanud?

Ja hiljem �tled, et j�id t��le kauemaks.

Mis ma pean talle valetama?

Ta on ju k�ige l�hedasem isik mulle? Ah, Ljosha? Ljosh!

Oi! Kam, vabanda ma vajusin �ra.

Miks sa ei maga? - Ah, ei ole und.

Sa �ra p�e.

Sa ju tahad selgusele j�uda? - Muidugi tahan.

Normaalne, t�hendab. Kui sa midagi ei taha, see oleks kriis.

Ja siis sa hakkad tahtma, et tahaks midagi.

See hea k�ll.

Vot kui sa aga ei taha, et tahaks midagi tahta.

Vot see oleks kriis.

See ei ole kriis, see on pizdets.

"Aitame selgust luua teie sisemises maailmas".

Pardonte.

Nad peavad meid kinni,

sind pannakse puhuma ja aparaat n�itab promilli. -Ei n�ita.

Ma pesin hambad, j�in kohvi, normaalne. - Hinga.

Justkui poleks midagi. - Normaalne.

Miks see on nii, et j�ime �hepalju,

aga �ks haiseb hommikul, samas teine vaid l�hnab kergelt?

Seda nimetatakse sisemiseks intelligentsuseks. - Ai, ai! Tagasi!

Mis juhtus? - Seis, tagasi, tagasi!

Tasa, tasa! Juba j��n seisma. K�ik, seisame.

V�id juba �elda, mis juhtus?

No ma kirjutasin SMS-i Lenale, aga saatsin Sonjale. - Ooh jumal.

Mis sa kirjutasid? - Nii, loe ette, ma �petan, mida teha tuleb.

Noh, loen: Tere kena t�druk. - Nii.

Mida kaugemale sinust l�hen, seda rohkem tahan sinu juurde.

Saada mulle pikk soe SMS. Sinu mina.

Ja mis siin on imelikku?

Kuidas mis? Ma ei kutsu Sonjat kunagi "kenaks t�drukuks".

No kirjutasid, tegid midagi meeldivat. Mis?

Mina ei kirjuta juba ammu SMS-ides nime.

�ige ka. Nii saab korraga mitmele saata.

Te arvate et midagi hullu ei juhtunud? - Aga mis sind h�irib?

No ma olen kuidagi harjunud isikliku l�henemisega.

Ma m�letan, et ostsin kord kingitusi uueks aastaks.

Ostsin t�htsaima kingi kallile naisele. J�i veel kolm mittet�htsat.

M��ja, selline kogemustega, r��gib:

Teil on ju vaja kolme �hesugust kinki, jah?

Ma ei tea, nad on kolm erinevat t�tarlast. Ma v�tan kolm erinevat.

Ja see m��ja vaatas mind sellise tunnustusega,

et on veel maailmas korralikke mehi.

Naised on selles m�ttes kuidagi �ilsamad.

Noh, tahaks seda uskuda. - Ahah. mul on tuttav,

kes oskab toksida s�numisse "suudlen" ilma k�tt kotist v�lja v�tmata.

S�idavad koos mehega autos. Mees �tleb talle:

T�nase �htu veedame kahekesi.

Tema aga naeratab, endal k�si k�ekotis.

Ja mulle tuleb s�num: T�na ei saa. Suudlen.

Oi jah! Kui tuleks fashistid, - Ooh, j�lle?

need, kes vale eest maha lasevad ja k�siks: Kas naine pettis sind v�i ei?

Igal juhul vastaks ma "Ei".

Sellep�rast, kui ei petnud, lastakse sul minna.

Kui aga pettis, ei j�ua sa imestadagi.

Ei, ei petnud.

Ei arvanud �ra.

TEDA PETTIS NAINE

Ah sa raibe!

Ait�h fashistid.

Olen ka muuseas n�us, et �telda "jah" pole mingit m�tet.

Mitte mingit.

N�iteks, kui sa �tleks "Jah, pettis"

Ja see oleks t�si.

Sind lastaks minema, ela. Ainult kuidas sellega edasi elada?

Sina tead. Tema teab, et sina tead.

Fashistid teavad. Neid enam tagasi ei kutsu. Kuidagi piinlik.

Olid kasulikud vennad.

Aga kui k�ik toetuks sellele, et sa ei tea.

Tema l�heb su juurest �ra. Sina aga armastad teda.

Johhaidii, mis see olgu! - Mis juhtus, mis seal on?

Kas ta sai aru?

Ei, ei saanud.

Ait�h mu kohevake! Mops-mops.

Nii! Mis o-o-o?! Ta jalgu olete n�inud?

Siis kannatada.

Vot sellep�rast ma ei abiellugi.

Imelik, kui mehele meeldib m�ni naine, siis ta peab tema p�rast v�itlema.

Tuleb v�ita.

Aga kui naisele meeldib m�ni mees,

siis selleks, et teda endale v�ita, peab ta alla andma.

T�hendab, et kaotama.

V�itma kaotades.

Meie m�ngime kabet, nemad aga �raandmist.

Naiste k�ver loogika. See on alati nii.

Ilus. - Tead, kui ilus veel sees on. L�hme!

Kuhu me l�heme? - Tulge, l�hme.

Kuhu me l�heme? - Kuhu sa l�hed?

Ljosha, Ljosh! - Ma pole siin k�mme aastat k�inud.

No s�idame palun juba!

K�igepealt on hingeline n�lg, p�rast - f��siline.

Hingelist n�lga ma ei tunne, f��silist aga p�ris jubedalt!

Aga me oleme juba siin. Slav, �ks samm. Vaata milline ilu!

Ljosh, ma olen alati sinu poolt,

aga ma pole peale eilsete iiriste midagi s��nud. Saaks ehk kuidagi, ah?

H�sti. kiirelt s��ma ja siis... - Magama!

Selge. Teadke, et ma s�idan s��ma hingelt madalate inimestega. - H�sti.

Vot niisikestega.

K��bused, p�gmeed, t�prad k�ik. - N�us.

K�ik, istuge. - Vot nii.

Aga Ljosha on k�ik h�sti s�ttinud, eks?

Saab �gida ja n�idata end k�rgelt hingestatud inimesena.

Issand, issand, issand... Kartopljanikud.

Ljosh, misasi on kartopljanikud? - Kartoplja noh, selline riivitud.

Kartulipannkoogid v�i? - Ei need on teised.

See on selline kotlet, kus sees on kartulipuder

ja siis on k�ik praetud.

Aa, nagu kartulikotlet? - Milline kartulikotlet?

Noh, kuidas talle seletada? Kartopljanikud.

Neiu, palun meile teine, kolmas, neljas lehek�lg.

V�lja arvatud, teate need praetud ajud.

Jah! Ja pipraviina, - Ei-ei. Pipragorilkat.

Ma ei oska veel t�iuslikult ukraina keelt. - T�nan.

Jah, Vera.

Jah.

Ja mis siis on? No mis on?

Mida see naine piinab tast?

Kas ta ei saa aru, et varem v�i hiljem laseb mees lihtsalt jalga?

Mulle tundub et ta ise surub peale.

Naudib t�htis olemist. Tema laseb ise naise minema.

Te ei saa aru. See on tema elustiil. Ise provotseerib naist ja siis on skandaal.

P�rast aga lepivad �ra ja ta on m�nda aega rahul.

Miks sa nii arvad?

Sellep�rast, et Janaga oli t�pselt sama teema.

Tal on lihtsalt teisiti igav.

Nii! Andke mulle viina. - Vala talle.

Kam, �kki sa ei suruks teda nii?

Meie s�itsime l�butsema, tema j�i sinna. - Ljosh, tead mis! Sa...

Kas sa v�iksid... �hes�naga, olgu,

ma ei hakka midagi seletama. Lihtsalt kuulake.

Kolm p�eva tagasi kirjutasid Vera ja Jana.

Lihtsalt kuulake.

Jana: Mu kullake, igatsen sind nii v�ga.

Tahan n�ha su silmi.

Vera: Riis, tatar, porgand, tomatid, kapsas on otsas.

Jana: Igatsen sind isegi siis, kui oled minuga.

Elus on nii v�he hetki, mil saame koos olla.

Vera: Shampoon "Vishi" kiilanemise vastu, punane palsam.

Higipulk, mitte kreem vaid rulliga.

Sa oled mulle k�ige-k�ige armsam.

Salvr�tid, paberr�tid, tualettpaber 4 tk. Millal j�uad?

Jana: Luba, et n�en sind unes, kindlalt.

Vera: Helista poest, kindlasti tuleb mul midagi veel meelde.

Jah, see on hirmsam kui Fausti "Goethe".

Sa saad ju aru, et kui praegu l�heksid Jana juurde,

siis poole aasta p�rast hakkab ta ka sulle salvr�ttidest kirjutama.

Jah saan k�ll.

Kam, aga sa �tlesid, et kustutasid k�ik SMS-id?

Tead sa, mitte k�ik. Telefonis on sellised kohad, kust naine neid ei leia.

Ma ei m�ista, milleks sellised peitusm�ngud.

Valetad midagi kokku ja p�rast pead m�letama kellele ja millal.

Miks ei v�iks kokku leppida? - Sa oled t�e poolt?

Jah. - See t�hendab, et abiellud ja hakkad kohe t�tt r��kima?

Ljosh, jah.

Parem oleks nii, et kutsud k�ik tibid, kes olid enne teda,

korraga kokku ja tutvustada neid naisele.

Jah.

Palume k�iki Rostislavi t�drukuid viienda kai juurde.

Nii, kes te olete?

Juuni 2001. - Astume edasi.

Kuidas? ma olen ka juuni 2001! - Astume edasi.

On veel 2001. aasta suve? - On, on!

T�drukud teate, ma lasen teid grupina l�bi! Astume edasi!

Rostislav, te vahest ehk v�taksite veidi rahulikumalt.

V�i tuleb meil viie aasta p�rast ristleja prahtida.

Aga see on juba hoopis teise raha eest.

Vabandust?

See on haiglast, kus ma kaks n�dalat lamasin. Keeruline murd oli.

Oh loodan Rostislav, et teie isiklik elu meie laevukest ei uputa.

Oih tuleb, tuleb!

Kus on pirukad?

Borsh, borsh, borsh! - Tahan ka borshi.

�hes�naga, k�ik on kogunenud, laev s�itis v�lja.

Nemad joovad �lemisel tekil shampust.

Sellised kenad, soengutes. Nad tahavad ju mulle meeldida.

Ja loomulikult ka teineteisele muljet avaldada.

Ja siis saabun mina.

Selline... No teate k�ll.

�ldiselt, selline.

Tere mu kullakesed.

Tere k�ll korraks, kuid siiski l�hedased mulle inimesed.

Te olete k�ik mulle v�ga kallid, kuigi m�ningaid teist ma ei m�leta.

Ka meie armastame sind, Slavake!

Ma olen t�esti v�ga �revil, lubage mul tutvustada inimest,

kellest m�ned teist on kuulnud ja m�ned isegi n�inud,

kuid suurem osa teist isegi ei kahtlustanud tema olemasolu.

Niisiis, minu naine!

Oi, ma kohe ei tea mida �elda.

Teate, ma

pole vist kunagi oma mehe �le nii uhke olnud.

Milline tubli ta mul on, eksju?

On l�inud nii,

et minu elus on teda tunduvalt rohkem kui �helgi teisel teist.

Praegu ma vaatan, et te olete k�ik sellised armsakesed.

Mina rumaluke olin isegi armukade.

ja ei tahtnud teda kellegagi jagada. Kas mul on siis kahju v�i?

Aga n��d, tutvuma!

Tervist.

Oi, tere.

See on Ljudotshka t�� juurest.

Meil k�ib see juba kaks aastat, aga kuidagi jooksu pealt.

Aga miks jooksu pealt. Selline armsake. - T�esti, armsake.

Tead, mul on selline raudne reegel - t�� juurest mitte kellegagi.

V�ike reegli v��namine.

Siin ei pea ma sind tutvustama, oma parima s�branna tunned ise �ra.

Svetka! - Tervist.

Sa oled muidugi t�bras! - Aga see-eest on millest r��kida.

Noh tunnista, ta on mul... Jah? - Hea. - Seda minagi!

Sa oled t�esti sigudik.

Kuule, ega sa isegi parem pole. S�idad n�dalaks minema.

Svetka helistab, arvates et sa oled kodus ja kuidagi l�ks.

Aga kus te seda... Kas meil kodus? - Ei, me s�itsime hotelli.

Milleks hotelli? Kodus ju kedagi polnud.

Seda enam, et Svetka teab, kus mul on pesu, kus k�ter�tid.

Pealegi on hotell kallis. Palju sa maksid?

No maksin. Mis vahet seal on?

Loomulikult.

Minule kasuka jaoks raha pole, aga hotelli jaoks on.

Et j�rgmine kord oleks meil kodus! - H�sti, leppisime kokku.

Oo! Anja, Olja, Masha, fitnessi instruktorid.

Tervist.

Oi, aga kes see on? Mees v�i?

Kus? - No seal.

Ei v�i olla. Kust siia mees sai?

L�hme, sind ootab all s�rpriis. L�hme. - Ei noh, ma lihtsalt.

Kes see oli? - M�ni kelner kindlasti.

T�htis on mitte sattuda m�nele samasugusele �ritusele,

mille on korraldanud sinu naine.

Sasha, pipart sulle keele peale! M�tled ka mida r��gid!

Sanja, sa �ra seda k�vasti v�lja �tle, sest see v�ib materialiseeruda.

Oh Jumal, k�ll ma olen end t�is s��nud.

Neli kartopljanikut.

Ja mis k�ige t�htsam, esimesed kuus l�ksid nii h�sti.

Poleks vaja olnud peale kartopljanikuid s��a vareenikuid.

Ja k�ike seda alla loputada kartulikotlettidega.

Kuidas pole vaja? See k�ik on nii maitsev!

Mis Andrejevski langus? See on Andrejevski t�us.

Mis see on? - Kuidas mis? See on Andy Warhol!

Ja kes see on?

Sa ei tea? K�ige kuulsam 20. sajandi kunstnik. Ja k�ige kallim.

Ja palju see jama maksab?

See on reproduktsioon. Aga originaal maksab miljoneid dollareid.

Issand. Maailm on hulluks l�inud.

See on �ks tema kuulsamaid pilte. - Klass!

Huvitav, kuidas ma oleksin teada saanud, et see on suur kunst,

kui sa poleks mind hoiatanud?

Kaasaegne kunst on v�ga peen asi.

Tere p�evast. - Tere.

K�isin New Yorgis Guggenheimi muuseumis. - Olen ka k�inud.

Viies korrus "Kaasaegne kunst" Astun sisse.

Vaatan, ripub pilt "Kollane ristk�lik" Alla kirjutatud "Kollane Ristk�lik."

M�tlen, et �ldiselt sada aastat tagasi Malevitsh

midagi sellelaadset juba joonistas. Teema lukku.

Olgu, l�hen edasi.

Kaks kolmnurka, punane ja sinine. Allkiri: Kaks kolmnurka, punane ja sinine.

M�tlen, misasi see on? Selgub, et kaks kolmnurka.

L�hen edasi, n�en - hunnik prahti,

�mbritsetud n��riga ja silt: "Hunnik prahti."

Kamil juba hakkas jagama kaasaegset kunsti. - Loomulikult!

Edasi arvasin juba vabalt nimetusi.

L�hen edasi, vaatan.

Tualett.

T�pselt samasuguse n��riga piiratud ja kiri: Tualett ei t��ta.

M�tlen, kas tualett ei t��ta,

v�i on see taies nimetusega "Tualett ei t��ta"?

Ja mis selgus? - Ei tea.

M�tlesin, et sinna ei saa ju niikuinii pissile minna,

sest tualett kas ei t��ta. On suletud. Ei tohi.

V�i sa lased lihtsalt kellegi taiese t�is.

Kunstnikule otse hinge.

L�ksin otsima kunstiteost nimetusega "Tualett t��tab".

Ma muuseas kasutaksin hetkel meelsasti seda kunstiobjekti. - Mina ka.

Nii poisid. N�en, et te jagate seda asja. Valige siin ise midagi v�lja.

Mitte v�ga suurt. Et pagasnikusse mahuks. On ju, palun.

L�hme, l�hme. Ma tean kus see asub.

Sa oleks pidanud ise sinna j��ma ja tema sinu asemel pissile.

Ei, ta poleks nii h�sti osanud. - Seda k�ll.

Tulevad. - No t�nu jumalale!

L�puks ometi! Ei ole ju v�imalik nii kaua!

Aga see-eest. Palun!

Suurep�rane. V�i �udne, ma ei tea.

Aega on v�he, s�idame juba.

S�idame. - Sa ju ei vaadanudki.

Ljosh, mulle meeldib.

Ei noh, �ldiselt normaalne?!

Meie piinlesime, valisime, aga neil on �ksk�ik!

Olgu olgu, palju me teile v�lgneme?

Seitsesada viisk�mmend.

Seitsesada viisk�mmend, palju see kursi j�rgi tuleb?

Sada dollarit? Suurep�rane pilt!

Mis sada? Seitsesada viisk�mmend n�kku.

Seitsesada viisk�mmend mida? - Dollarit.

Milliseid dollareid? - Slava, no milliseid dollareid!?

Ma ei saa praegu aru, kas see pilt maksis kolm tonni?

Milline pilt maksab kolm tonni?

Mis te olete segi v�i?

Ma ei saa aru, milline pilt maksab kolm tonni?

Aga mis te siis arvestasite?

Inimesed v�tavad ju meid vastu.

Organiseerivad k�ik. Neil on ju klubi juubel.

Ljosha, ma saan k�igest aru, aga kolm tonni!

Oota, kas see pilt maksab kolm tonni?

Kamil, jah! - Mida, dollarit v�i? - Jah.

Ei noh, me saime veel tonni alla.

P�ris h�sti k�isime tualetis!

Oleksite v�inud v�hemalt n�u pidada!

Ise �tlesite, et usaldate meid. - No jah.

T�hendab, mina ei anna! K�ik!

Ma v�tsin kaasa kindla koguse raha ja ei arvestanud selle juraga.

Ma ei tea, annan Moskvas tagasi.

Ei noh, n�ha ju et on hea. On hea.

N�ed, Kamilile meeldib. - Meeldiks ehk mulle ka,

ainult miks nii kallis?

See on Tishenko. - Mis Tishenko?

Moodne kunstnik - Tishenko. - Ja siis?

Tishenko.

Tishenko, jah?

Ei noh, olen kuulnud.

Kohe n�ha et hea. Loomulikult. - Hea, hea.

Ainult niikuinii annan ma Moskvas raha. V�i on praegu vaja?

Parem praegu.

Anna viisk�mmend dollarit ja s�idame.

Aga �lej��nu? - Slava, see maksis kakssada dollarit, rahune.

Mis asi maksab kakssada dollarit? - Pilt.

Milline pilt maksab kakssada dollarit?

See pilt maksab kakssada dollarit. - Jah?

Aga miks see maksab kakssada dollarit? See on ju Tishenko!

Kes see on see Tishenko? - Ei tea.

Ma ka ei tea. Ainult Slava on temast midagi kuulnud.

Slava, kes see Tishenko on selline? - Tead, k�i sa ka...

Normaalne! Mina s��stan tal seitsesada dollarit,

aga tema saadab mind pikalt.

Ja kindlasti on vaja osta pudel. Korralik ja kallis.

Otsustasime, et kui teid haneks t�mbame, siis ta arvab et see on kallis.

See on sellep�rast, et kunstis ei ole objektiivseid kriteeriume.

N�iteks spordis on k�ik objektiivne.

Jooksid k�ige kiiremini sadat meetrit. K�ik! Tubli, v�itja, tshempion.

Ja kedagi ei huvita sinu stiil. Lase kasv�i tagurpidi.

"Ta jooksis kuidagi mittekontseptuaalselt".

Mine sa ka perse! Jookse ise nii.

"Mida ta tahtis �elda oma �heksa ja poole sekundiga".

Et t�hja sa nii jooksed! Ainult seda.

See on sellest et k�ik on tinglik.

Vot see on ilus. Sellest ma saan aru. Andy Warhol, Andy Warhol!

Andy Warhol,

mis sa heegeldad

mu pea kohal.

T�kki mult sa �ra oota.

Ei sa saa mind, Andy Warhol!

Sanja, pole vaja, ma saan ise ka hakkama. - Ei noh, �kki...

Miks se on nii, meie kiirustame aga rehv...

V�ta juba toru!

�ra muretse. Ta on kindlasti koos lastega. - Mis see siia puutub?

Tal ei ole telefon selleks, et minuga r��kida,

vaid selleks, et see heliseks kotis ja ta seda ei kuuleks.

Ta helistab sulle kohe tagasi. - Jah, kohe helistab!

Helistan talle kahe tunni p�rast ja �tlen, et helistasin sulle k�mme korda!

Aga tema teatab: Ja jah, ma n�gin. - Normaalne?

Miks on nii, et naine astub ligi, esitab k�simuse.

Ma n�en, et k�simus on talle t�htis.

Hakkan talle vastama, kui saan �kki aru, et ta on juba l�inud.

See t�hendab et tal oli vaja k�sida, aga vastus teda �ldse ei huvita.

V�id seletada mulle, mis see on?

Ja miks restoranis ei meeldi talle kunagi see, mida tema tellis,

vaid see mida mina tellisin?

Ja ta hakkab s��ma minu taldrikust. Mina �tlen: Telli endale sama.

Aga tema: Milleks? Ma ainult proovisin. Ja s��b pool taldrikut t�hjaks.

�ige! Sina tahtsid just seda kogust liha ja just seda kogust kartuleid. - Nimelt!

Mul ei ole kahju.

Lihtsalt mulle ei meeldi kui s��akse minu taldrikust.

Ja kahju on ka!

Miks on nii, kui ta teisest toast esitab mulle k�simuse

ja ma kuulen ainult kahte viimast s�na.

Umbes nii: Bum-bum-bum-bum rohelised sussid.

Mina k�sin, mida?

Tema �tleb: Rohelised sussid - Loomulikult.

Miks ta kordab t�pselt seda, mida ma kuulsin?

Just neid kahte viimast s�na. Kuidas tal see �nnestub?

V�i siis, l�ksite lahku. Ta j�ttis su maha.

Kirjutad talle: See on viimane SMS.

Enam sa minust ei kuule. Oled mulle v��ras. H�vasti!

Ta ei vasta.

Saadad teise viimse SMS-i:

V�iksid v�hemalt vastata, olime ju ikkagi seotud.

Kolmas: Kiirustan jagamaks r��mu. Ma ei m�tle enam sulle.

�ldse! Nii et �ra enam helista.

Ja tema ei helista.

Siis mingi keelatud v�te. N�iteks:

Tead, selgus et Moskvas on peale sinu veel teisigi kaunitare.

Ja ikka mitte midagi. - Jah.

Ja nii viimased sada SMS-i.

Ja l�petuseks: Kas t�esti ei v�iks olla normaalne ja �kski kord vastata?

K�ik, l�petasin saatmise. M��dub aasta, olen piinast lahti.

Temalt tuleb s�num: Sajab lund. Head talve algust!

Kas ei ole raisad?!

K�ige koledam on see, kui eile oli nagu k�ik korras,

aga t�na saabub s�num: Vabanda, me ei saa enam koos olla.

Palun �ra helista ega kirjuta Soovin sulle k�ike paremat.

Sina aga ei saa aru, misp�rast?

V�he sellest, et sind j�eti maha. Lisaks ei saa aru millep�rast. Miks?

Loomulikult hakkad helistama ja kirjutama.

Edasi l�heb t�pselt nii, nagu sa �tlesid Ljosha.

�hel hetkel ma sain teada vastuse k�simusele: Miks?

T�pne vastus on: "Sellep�rast.

Minuarust on see sajaprotsendiliselt �ige vastus.

Naiste puhul v�ib paljutki sellega seletada.

K�ike v�ib. - Vot sellep�rast Sasha ei abiellugi. L�hme.

Tuleme, tuleme.

Ja selgub n�iteks et ma petan teda.

Tasa. - Sanja, natuke vaiksemalt.

Ja enam ei seleta talle midagi, sest ta ei m�ista peamist.

Seda, et seks on minu jaoks armastatud naisega, t�hendab temaga,

printsipiaalselt midagi muud, kui seks kellegi teisega.

N�us! Mul on isegi n�ide selle kohta.

N�iteks sa armastad naist. - Miks kohe mina?

Rahu.

Ja sa armastad vorsti. L�ksid, ostsid kakssada grammi vorsti ja s�id �ra.

See ei t�henda ju, et sa petsid naist vorstiga.

Nii jah?

Svet, see ei ole see mida sa arvad.

Mis see siis on? Lase k�ia, m�tle midagi v�lja.

Ma ei tahtnudki siia, olin tualetti teel. - Tualett on meil n��d k��gis jah?

Noh, ja kui kaua see teie vahel juba on?

Mitte kaua. �ra hakka peale.

Sa armastad teda?

Ei noh, kuidas... Ei, ma...

Veel parem!

Kui armastaks, siis ma saaks veel ehk aru. - No l�peta.

Ta ei t�henda minu jaoks midagi.

Ei usu?

Miski ei paranda teid! Mine magama, et ma ei n�eks sind!

Naljakas v�rk. Oota, t�hendab, et tuleks j�lle valetada?

Slav, no jah. Mis sa arvad, et alati tuleb t�tt r��kida?

Lapsep�lves nagu �petati, et tuleb t�tt r��kida.

Aga kui sakslased k�sivad, kus asuvad teie tankid?

Tuleb vastata v�i ei?

V�i tuleks �petada lastele -

r��kige k�igile t�tt, v�lja arvatud sakslastele.

K�sib sult sakslane, noh saksa turistid, astuvad ligi t�naval ja k�sivad:

Herr m��duja, kuidas me saaksime Tverskaja strassele?

No mis te karjute? Magada tahaks.

Tverskaja strasse? Verstehen?

Sina aga saadad nad Jasenevo poole. Ja l�hevad, V formatsioonis.

Ja �ks, kaks...

Ja vajuvad Patriarhi tiigi juures l�bi j��.

Ning upuvad oma raudr�� raskuse t�ttu.

Maga, maga! - Ei maga.

V�i kohtad klassi�de, keda pole juba 20 aastat n�inud.

Tema k�sib koketeerivalt:

No kuidas ma v�lja n�en?

Sina �tled t�tt: Jubedalt!

Paks, vana, kortsud �mber silmade.

Ja loll ka, et selliseid k�simusi �ldse esitad.

Sa ennast peeglist oled �ldse vaadanud?

Ja kuidas siis lapsi �petada: R��kige t�tt k�igile,

peale sakslastele ja vananenud klassikaaslaste?

Kuidagi ei l�he enam kokku, kuidas tahaks k�ituda

ja kuidas tuleks k�ituda.

Tahaks et oleks nagu vaja. Ja tahaks et oleks nagu tahaks.

Mida teha?

Lase mind lahti pojake, ei j�ua enam. - Mis sa n��d memm?

Pole enam j�udu. - Ei saa! Ma pean su �le tee aitama!

Sakslased.

Sakslased, kuidas edasi elada?

Kuidas, kuidas? Urr p�sti!

Nii ma arvasingi. - Sakslased! Aidake! V�tke mind kaasa!

L�hme memm, l�hme!

Sakslased, oodake mind!

Sakslased, sakslased!

Memm, vaata. Ongi tee.

Memm, kus sa oled?

N��d on tee, aga memme pole.

Mis m�tet on teel, kui �le selle ei saa memme aidata?

Ettevaatust! Keera! - Pidurda, pidurda! Mine vasakult!

Tasa-tasa!

Vaadake,

filmi v�i n�idendit v�ib alati l�petada ilusa koha peal, eks?

Aga elu?

N�iteks, oleks elul alati �nnelik l�pp.

Ei surnud sellep�rast, et surid - see oleks halb l�pp.

N�iteks, jalutad rannas, ilus p�ev.

Oled koos oma t�drukuga, suudlete.

Ja �kki hakkavad horisondi tagant vaikselt kerkima tiitrid.

Ja sa k�sid: Mis see on, kas k�ik?

Oot, oodake hetk. Aga kes mind m�ngis? Kas m�ngis h�sti?

Ma loodan, et teile meeldis.

Sellep�rast, et l�ppes ju k�ik suurep�raselt.

Vot, kuidagi nii ehk.

Avage! Kes seal on! Tee lahti!

Sanja, kus sa oled?! - Roni v�lja!

K�ik autost eemale!

L�heme eemale! Autost eemale! - Juba oleme eemal!

Kam, �ige, mine eemale! - K�ik, k�ik, juba oleme.

Nii, kas k�ik on ok? K�ik on terved? - Mina olen terve nagu.

Nii, Kam, miks sa vaikid? - Kam, mis on?

Normaalne, normaalne on. Kuidas see juhtus?

Ma ei saa �ldse aru, kuskohast ta v�lja kargas!

P�hiline, et teda ju ei olnud! T�hi tee ja �kki vaatan - seisab.

�ldse ei reageeri. - Mina aga signaalitan.

�kki oli kurt?

Mis masinaga n��d saab?

Ah, kurat seda teab. See on mul ju kindlustatud.

Aga me oleks v�inud �ldse... Kr�ps.

T�itsa pael.

Kuulge, meil ju �ldse vedas.

Siin on pool meetrit puuni ja seal. Kuidas me �ldse l�bi tulime?

Seal oleks natuke varem, siit natuke hiljem. Ja puusse. Neli laipa!

Sa parem tule eemale. - Hea k�ll, hea k�ll.

P�hiline, et me ajasime k�ed laiali. Niimoodi hoidsime autost!

Aga vaja oleks kuidagi kokku hoida. V�i ei?

Ja sa veel: "Tasa-tasa-tasa", kellele seda r��kisid?

Ta ju nagu alati. R��kis temaga l�bi.

Kes �tles "tasa-tasa"? - Mis, sa ei m�leta? - Ei.

Ljosh, aga mis sul hakkas? "Tulge k�ik masinast v�lja!", mis see oli?

Ma ei tea, oli vaja kuidagi, et k�ik...

Ma ei tea. Nagu kinos. Kangelane ronib auotost v�lja.

P�rast hakkab tilk, tilk bensiini tilkuma

ning kolmek�mne sekundi p�rast pafff! Plahvatus.

Huvitav, kas kolmk�mmend sekundit on m��das v�i ei?

Sash, l�peta �ra!

Hei mehed, kas k�ik on terved? - Jah, t�nan!

Mis juhtus? - K�isime �le katuse, k�ik on korras!

On vaja v�lja t�mmata?

Ei, ei ole vaja. K�ik on korras, s�itke edasi. - Ise teate.

Miks sa ta minema lasid? - Aga mis ma siis pidin tegema?

Ta oleks v�inud ju meid v�lja t�mmata. - Jah?

Kamil. - Ma l�ksin segadusse.

Kohe peatame kellegi.

Huvitav, et mutt ei tulnud isegi vaatama.

Me oleks siin praegu lamanud - neli laipa. Aga tema tatsas koju!

Sash, no aitab - neli laipa! Mis sul on kahju, et me surma ei saanud?

Ei, lihtsalt me oleks v�inud. Lebaksime siin sellisena. - Sash, aitab!

Ei noh. - J�uad veel, j�uad.

No nii, oleme kohal. V�ljume.

Huvitav, kui see k�ik juhtus, helistasin kohe naisele.

Aga Jana ei tulnud meeldegi. - Ja siis? Mina ei helistanud kellelegi.

No aga kellele mul helistada on? Aitab k�ll, l�heme.

Oo, ongi Igor.

N�e, kenakesed! Alati te m�tlete midagi v�lja.

�nnitlen kullake!

Ljosha, Sasha, Kamil.

Minust r��gib teile Slavik, kes ma siin linnas olen.

Tishenko. - Mis te n��d poisid. See maksab hunniku raha!

Aljoshik, pane k�rvale.

V�ga hea! - T�nan kullake!

Pange asjad �ra, l��gastuge. L�hme. Ja pange maks valmis!

Puhake, l��gastuge. - T�nan.

T�nud Igorjok.

No nii, shampust jah?

Parem viskit. - Olgu, viskit

Mis on? K�ik on h�sti ju! On hea ju!

Kuulge, kas meri on kaugel?

MERI

Hea, kui on pime. - Nagu lapsep�lves.

M�letad, kui kogu majas kadus elekter �ra.

K�ik otsisid k��nlad v�lja. K�nnivad m��da koridori, hirm on.

Aga m�nus on. Isegi tualetti l�ksid k��nlaga.

Aga mina korraldasin lapsep�lves tualetis s�ljev�istlust.

S�litad kaks korda vastu ust ja j�lgid, kumb enne alla j�uab.

Ema riidles.

Aga huvitav oli ju. - Nii mugav, kuidagi turvaline oli.

Kui magama pandi, kustutati tuli �ra. �kki ehmatasin, m�tlesin.

Aga kui tulevad sakslased?

Hiljem m�istsin - ja mis siis? No las tulevad.

K�rval toas on vanaema vanaisaga.

Kui neist saavadki m��da, siis k��gis on ema ja isa.

Kuhu nad tr�givad? Ise kahetsevad.

Mida sa ajad kogu aeg oma sakslastest?

Veel tundus mulle lapsep�lves,

et k�ik on minust vanemad. Mis muidugi nii �ldiselt ka oli.

Ja kellele j�i siis viimane kompvek? Mulle.

�ldse k�ik kommid mulle. Mina muidugi harjusin sellega �ra.

Sellep�rast peab ka praegu k�ige ilusam t�druk mulle saama.

Kui ta ka ei ole sinu,

tuleb isa ning v�tab ta m�nelt pahalt poisilt �ra ja annab sulle.

V�i tead, ostab samasuguse.

Veel parem, toob Baltikumist.

Minule t�i isa lapsep�lves neli pudelit fantat.

Ma jagasin need kuu aja peale �ra.

K�ll oli maitsev!

Minuarust ei ole fanta enam see.

Leidsid ka mida v�rrelda. Tolleaegset ja praegust.

No mis te istute siin? Nad hakkasid juba laulma.

Slav, istu. Siin on ka hea olla. Mida siin head on? Mis on head?

Sash.

Kui ma olin neliteist,

m�tlesin, et nelik�mmend - see on nii kaugel,

et seda aega ei tule kunagi. V�i kui tulebki siis mitte minul.

Ja n��d, olen praktiliselt nelik�mmend

ja m�istan, et ei tulegi.

Sellep�rast, et olen ikka veel neliteist.

Minul on tunde j�rgi neli aastat rohkem.

M�letan isegi, mis riideid kandsin. Mul olid sellised kalifeed. T�rgi omad.

Sviiter ka t�rgi oma.

Diskoteegis tahan Olja Tshumantsenkot tantsima kutsuda, aga kardan.

M�ngib veel see laul, m�letad: ta-ra-ra-ra-ra, and i.

Tuleb v�lja, t�iskasvanuid pole olemas.

On vananenud lapsed.

Kiilad, haiged, hallid poisid ja t�drukud.

Tead, mulle helistati.

Kutsuti kahek�mnendale l�petamise aastap�evale.

Mina k�sin: Kuidas kahek�mnendale, ma olen ju �heksandas klassis?

J�uan kohale, aga seal istuvad keskealised onklid ja t�dikesed.

Kujutad ette? Minu klassikaaslased.

See t�hendab, et ma olen sama vana kui nemad?

Oi, katastroof! - Nii, aitab! Hea k�ll juba.

Seal on sellised t�drukud!

L�hikesed kleidikesed. Jalad p�evitunud. No l�hme.

Slava, sa hakkad ka seitsmek�mneselt t�drukutele ligi ajama, jah?

Kindlasti. - �udus. - Ma teen sulle ettepaneku.

Kirjuta endale seitsmek�mnendaks eluaastaks kiri:

Vana loll, �ra aja noortele t�drukutele ligi.

See on naeruv��rne ja j�le!

Ja kui sa arvad et see pole nii, siis tea, see on nii.

Miks ma peaksin seda kirjutama?

Sest sa hakkad �petajaks ja ligi ajama noortele tudengitele.

Loomulikult hakkan! Milleks siis �ldse minna �petama?

Terve tee r��gitud vaid sellest j�ledusest. Ligiajamine, petmine.

Ljosha, mis j�ledus? Kus on j�ledus?

Sa ise pole petnud? - Mis puutun siia mina?

Vaata, kuidas ta hoolitseb mehe eest. Vaata kui liigutav.

Nad on ju mingi kaheksak�mmend aastat vanad.

T�hendab, nad on juba kuusk�mmend aastat koos elanud.

Ja on kohe n�ha, et nad armastavad teineteist.

Armastavad, aga miks sa arvad, et nad pole teineteist petnud?

V�ib-olla elavad just sellep�rast nii kaua �nnelikult, et petsid.

Kas nii ei v�i olla?

Ei, nii ei v�i olla. - Miks?

Sellep�rast, et ma ei taha nii. - Loomulikult, see on argument!

Slav, kui sa j�rele m�tled, siis nimelt - see on argument.

Ma m�tlesin ja m�istsin, et see ei ole argument.

Sa vastad mulle kohe. Tee parem j�rgmine samm.

Ljosh, ma r��gin sulle - ei ole argument. - Tead, mulle tundub, et Ljoshal on �igus.

V�ib-olla on see just argument.

Me praegu istume siin, vaidleme, aga see k�ik oleks v�inud l�ppeda.

Sa �ra muretse. See l�peb igal juhul.

Tead, ma lisaksin veel kirja, sellesse seitsmek�mnendaks aastaks:

Mis k�ige t�htsam - �ra muretse.

Sul oli k�ik mis vaja. Sinu neljak�mnene sina.

Kuigi ma kardan, et just see viib tuju k�ige rohkem nulli.

H�kk! Pardonte!

Slav, mida sa "b�-b�-b�"?

Mis m�ttes?

Ei noh, mida sa korrutad, "viib tuju, viib tuju"?

Miks sa siia tulid? - Kes korrutab?

Sina! - Ei noh, normaalne eks ole?!

Ise istud siin: b�-b�. - Ise kutsud meid tantsima, l�hme! Mine!

Mida ma siis r��gin?! - Ise tahtsid.

Miks me siia nii kaugele s�itsime?! - Kuhu sa l�hed, ise istud ju maas!

Seda ma ju r��gin, et l�hme juba! - T�drukud, t�drukud.

Tubli! - Seda ma ju r��gin!

jutustas Karu