Original subtitles

[vaikne veesolin, tuulekohin]

TÜDRUK: (sosistab) Paljud meie hulgast põletati või praeti ära,

teised põgenesid siia,

kuna ei taha kunagi risti kolme sõrmega teha.

Hakkasid kala püüdma.

See oli nii hädade kui imede aeg.

[roostiku sahin]

[veesolin]

[paadinagin, taamal vaiksed linnuhuiked]

[mootorimüra]

[vali tuulekohin]

ÕPETAJA: Kui päike varjub,

ilmuvad taevasse viis erilist tähte,

mida nimetatakse kuudeks.

Ja neid ei ole pannud Jumal kindlale kohale, nagu tavalisi tähti,

vaid nad saavad liikuda üle kogu taeva

ja näidata oma liikumissuunaga,

kas viha või armu.

Kui see eriline täht või kuu

liigub päikese peale läänest

ja varjab päikese,

siis näitab see päikesevarjutus Jumala viha inimese vastu.

Aga kui ta tuleb idast,

siis varjab ta päikese tavalisel viisil.

Hanake...

Sa...

kirjutad hästi.

Lõpeta see klass lõpuks ära ja mine edasi õppima.

Ma ei taha.

Ma ei saa sind jälle istuma jätta.

[uksepauk]

Sa oled kohe naine.

HANAKE: (sosistab) Ma ei kavatse kunagi täiskasvanuks saada.

MEES: (sosistab) Ole mulle abimeheks igal ajal iga asja juures.

Hoia mind kurja teo ning kavaluse eest.

Aga sina heitsid armu.

Tehke mulle lahti oma halastav süda

ja võta vastu mind, kes ma sinu juurde tulen.

Aitäh.

Aga ma ei taha iga päev kala süüa.

Palun ära tule enam.

[vaikne vihmaladin]

[veesolin]

HANAKE: (sosistab) Päikesesära ja tuuleiil Amazust.

[aeglane kajav klaverimuusika]

[vaikne jutusumin]

[taamal linnulaul, ritsikate sirin]

[lisanduvad madalad süntesaatorihelid]

[mootorimüra]

[lisanduvad keelpillid]

[muusika valjeneb]

[muusika vaibub aegamisi]

[veesolin]

[aeglane ärev muusika]

[veesolin]

[muusika valjeneb]

HANAKE: (sosistab) Keset palava päeva päikesesära

ja Amazust tulevat tuuleiili, on üks hetk,

mil järv muutub roheliseks aasaks, mille kohal ripuvad kirsipuude oksad.

Inimene võib siis üle paadi serva välja astuda

ja kõndida põhja vajumata.

Aga see joovastus kestab vaid nii kaua,

kuni kestab tuulehoog.

[vali vee- ja tuulekohin] [muusika katkeb]

[veesolin, hõiked]

Sora!

[aeglane ärev muusika]

[muusika valjeneb]

Sora!

[hõiked, halamine]

HANAKE: (sosistab) Ja emad ja isad ulgusid katkematult,

nagu hülged suures soolases meres sügisel.

Meie kooli õpetaja karjus nagu kajakas.

Aga järv ei andnud isegi tema mehe, Sora, keha välja.

[nuuksub] [muusika vaibub]

Ma...

Ma kutsusin lapsi tagasi,

aga nad ei kuulanud.

Siis tuul vaibus.

Mängides on lapsed pimedad, nad ei pane midagi tähele.

VALGEPÄINE MEES: Me usaldame kõik sinu kätesse.

[inimesed kordavad mehe sõnu]

Sa oled päevast päeva meiega.

Tänud sulle selle eest.

Sa lõikad, see on valus, aga teed meid seeläbi paremaks.

Aga miks järv sind kandis?

Räägi!

HANAKE: Ma ei saa.

[vaikne muusika, aeglane monotoonne naisvokaal]

HANAKE: (sosistab) Kooliõed ja -vennad...

Udust saavad teile mantlid, et teil ei oleks külm.

küünlatuledest te saate sooja

ja viirukisuits on teerada, mis juhatab teid jumala ette.

Kas ma võin sulle nüüd kala tuua?

[muusika vaibub aegamisi]

Ma ootan Sora last.

(sosistab) See oli Sora viimane soov.

(sosistab) Võta Õnne ära, kui minuga peaks midagi juhtuma.

(sosistab) Ja hoolitse mu lapse eest.

[vaikne veesolin]

HABEMIK: (sosistab) Istusin köögis, purjus.

Vaatasin sind, üritasin vait olla.

Raske oli end tagasi hoida.

Ei tea siiani, kas tegin õigesti.

Mis sa mõtled? Küsisid.

HABEMIK: Ei midagi, valetasin.

HABEMIK: Sina?

Mina ei mõtle ka midagi.

HABEMIK: Armastad sa mind?

Armastan.

HABEMIK: (sosistab) Üle ajasilla,

taeva pühade inglite silme all,

ilma kurjuse,

armukadeduseta, kadeduseta.

ÕNNE: Läida sina mu südame sisimas, armastuse leek mu ligimese vastu.

HABEMIK: (sosistab) Anna meile oma armastus.

ÕNNE: (sosistab) Loo meie kiindumus.

[sumin]

[valjenev vee-ja tuulekohin]

[kohin lakkab]

[vaikne mootorimüra]

Keegi ei räägi minuga külas enam.

[Õnne ohkab]

ÕNNE: Tee midagi, mis on vajalik, aga mida keegi ise teha ei taha.

Hakka vabatahtlikuks tuletõrjujaks.

Või...

Või kodukaitsjaks.

Valva rannas

ja kui kalapüügi inspektor tuleb, siis anna teistele teada.

Sa tee midagi head.

[tuulekohin, taamal linnulaul]

[vaikne ärev keelpillimuusika]

Jeesus, palun ära kutsu mu kalu järve tagasi.

[sulps]

[sulpsatused]

[sulpsatused]

[inspektor ägab, hingeldab]

[aeglane kajav klaverimuusika]

[muusika vaibub]

HANAKE: (sosistab) Näha purjekaid naasmas Yabasesse.

[vaikne tuulekohin, lainete loksumine]

[ümiseb endamisi lauluviisi]

Ma tervitan sind.

Ma armastan sind.

BLOND TÜDRUK: Ma tapan su.

HANAKE: Ma tervitan sind.

BLOND TÜDRUK: Ma armastan sind.

HANAKE: Ma tapan su.

Ma tervitan sind. Ma armastan sind.

Ma tapan su.

Ma tervitan sind.

HANAKE: (sosistab) Ma armastan sind.

Ma tapan su.

[veesolin]

[Hanake köhib]

[Hanake naerab]

Purjekas uppus ära või?

[plaks]

BLOND TÜDRUK: Idikas!

HANAKE: (sosistab) Ma tervitan sind.

Ma armastan sind.

(sosistab) Ma tapan su.

HANAKE: (sosistab) Ole, nagu alati, armuline mu vastu,

kes ma tundetult maas lamasin.

Ma ärkan täna hommikul, pühade inglite juuresolekul.

Avanegu taevas laialt mu ees, mu kohal ja mu ümber.

(sosistab) Et ma võiksin näha oma armastatut.

BLOND TÜDRUK: Jaht tuli meie sadamasse.

HANAKE: (sosistab) Ma tervitan sind.

Ma armastan sind.

Ma tapan su.

[tuulekohin, vee loksumine]

Vett tema nimel ma piserdan

igale asjale, mis minu õuel.

Ma armastan esimest meest, keda siin laevas näen.

Miks? Me ei pidanud täiskasvanuteks hakkama.

Mina täna hakkan.

Ma olen suremas igatsusse naudingu järele,

mida ei ole võimalik saada.

[kolin, nagin]

[krõbin]

[ohkab]

(soome aktsendiga) Nüüd tuleb natuke oodata.

[kitarrihelid]

Käisin küla peal ja kuulsin, et teil on siin ristid jalutsis.

Et kui on ülestõusmine, saaks sellest ennast üles tõmmata.

Ei ole paha mõte.

Vanade ja väetitega arvestamine.

[vaikne kitarrimuusika]

HANAKE: (sosistab) Juhi mind.

Kinnita mu südant.

Et ma saaksin mõistusega lõpetada alustatud teod.

Pestud sõrmedega ristin ma su.

Küüned viimase võimaluseni ära lõigatud.

[muusika lõpeb]

[ümiseb endamisi lauluviit, taamal linnulaul]

Platon kutsus mind homme nendega kaasa, kui nad lahkuvad.

Ta tahab mind veel sada korda.

Reetur.

[vaikne muusika, aeglane monotoonne naisvokaal]

[muusika vaibub]

Miks nii tujutu?

Mul suri lind ära.

Minu käte vahel.

Miks ta suri?

Kurbusest.

Laula. Talle see meeldiks.

Ma kuulsin, sa laulad hästi.

See ei olnud mina, vaid Merikarp, kes laulis.

Vii mind tagasi kaldale.

[tuulekohin, veesolin]

[plartsatus]

Sa pidid hästi laulma. Ta tahab, et sina talle laulaksid.

[vaikne veesolin, taamal linnuhuiked]

[metallikrigin]

[krabin]

HANAKE: Langegu vihmapiisad õrnalt su laugudele.

Lahutagu leebed tuuled su meelt.

Rõõmustagu päikesekiired su südant.

Olgu päevakoorem sulle kerge kanda.

Ja võtku tema sind oma armastuse hõlma.

Kas sa armastasid meest, kellega esimest korda magasid?

Ei.

Teesklesid armastust.

Hmm...

Mina ei hakka teesklema.

Mu armastus tahab mind veel sada korda,

aga pigem kallistaksin ma sadat erinevat meest.

[kirikukella kumin]

HANAKE: Kallis, ära pane mind sada korda teesklema.

Pigem läheksin Tokyo armuturule,

kus viis tuhat inglit end igal ööl pakuvad.

[pragin, leegivuhin]

[lähenevad sammud]

HANAKE: Ma lähen homme linna tööle.

INSPEKTOR: Jah, ma alustasin ka omal ajal varakult.

[vaikne flöödimuusika]

HANAKE: (sosistab) Näha sügiskuud Ishiyama kohal

[muusika lõpeb]

[klõps]

[solin]

Hanake... - Ma magan.

INSPEKTOR: Ma nägin unes,

et kui ma tahan oma töökohta ja võimu siin järvel alles hoida,

siis ma pean kolm ööd armastama naist,

kes pole näinud päikest ega kuud.

Sa tahad uuesti abielluda?

Jah.

HANAKE: Saja päeva pärast tulen tagasi.

[vaikne elektrooniline muusika]

[lisandub klaver]

[muusika valjeneb]

[lisanduvad keelpillid]

HANAKE: (sosistab) Kuhu sa lähed?

HELEDAPÄINE NOORMEES: (sosistab) Kyotosse ehitama.

HELEDAPÄINE NOORMEES: (sosistab) Ja sina?

HANAKE: (sosistab) Tokyosse tantsima.

[muusika vaibub]

VIHMAMANTLIS MEES: Mu sõber on siin esimest korda.

TÄTOVEERITUD MEES: Madalama augu kasutamine maksab 50, kõrgema 30.

Kummi kasutama ei pea.

Mul on teda vaja kolmeks päevaks.

TÄTOVEERITUD MEES: See on suur raha. Kas sinu sõpra saab usaldada?

Roman on usaldusväärne vallaametnik, kalainspektor.

Tal on kogu võim taeva, maa ja veel üle meie külas.

On see kindel, et see naine pole näinud päikest ega kuud?

TÄTOVEERITUD MEES: Mina olen teda hoolikalt siin hoidnud.

Tema ei ole mitte kunagi näinud kuud ega päikest.

Ja kui te ta võtate, siis peate teie täpselt samamoodi teda pimedas hoidma

või siis ettevaatlikult, vähehaaval

natukese valgusega harjutama.

ROMAN: Mis ta nimi on?

TÄTOVEERITUD MEES: Jänesesilm.

TÄTOVEERITUD MEES: Olge temaga ettevaatlikud...

Küüned.

Ma ei ole neid ammu lõiganud.

Ta võib, nagu kass, teie näo ära kriimustada.

[löögitümpsud, Jänesesilm ägab]

[Jänesesilm hingeldab]

[kolksatused]

[Roman ägab]

[löögitümpsud, kolksatus]

[Roman karjatab]

Roman: Aiaah!

[hingeldab]

[kolks, klõbin]

[kapiukse kolks]

[ohkab]

[taamal tuulekohin]

[klirin]

[aeglane kajav klaverimuusika]

[muusika vaibub]

ROMAN: Arkadi?

ROMAN: Mul oleks mu uuest naisest pilti vaja.

Sellist päris pikkuses.

Kingituseks talle.

Ja mulle, et temaga harjuda.

[vaikne elektrooniline muusika]

[muusika lõpeb]

Vaheta riided ära.

Sul on ikka see kährikute lõhn juures.

Ma tulin su uut naist vaatama.

Jänesesilm.

Võta riidest lahti. Kunstnik tuli sind vaatama.

ARKADI: Ei ole vaja.

Keha ma oskan ise.

Pärast kodus teen.

Ikoonide järgi.

Ma vaatan, sa oled linnatüdruk.

Peene jumega.

Mida päike pole ära kõrvetanud.

Mina satun harva linna.

Aga minu vanaisa vedas lodjaga puid linna.

Oli selline peen mees.

Isegi Tartu Ülikoolile vedas puid.

[paberikrabin]

ROMAN: Ma võtan Jänesesilma veel kolmeks kuuks.

ROMAN: Siin on ühe kuu eest.

Praegu rohkem ei ole.

[voodinagin]

[aeglane kajav klaverimuusika]

HANAKE: (sosistab) Ta tantsis noortele,

kes tahtsid armastust tundma õppida.

Ja vanadele, elumuredest muserdatud üksildastele,

enne kui nad surevad.

[lisanduvad keelpillid]

Tantsis invaliididele, üliõpilastele,

käsitöölistele, aadlikele ja kulidele.

Ja kui käes oli sajas öö, mil ta sai Jumala teenimisega ühele poole,

põgenes ta keset ööd tagasi koju.

[muusika valjeneb]

[muusika vaibub aegamisi]

[kolks]

[ägavad]

JÄNESESILM: Vaheta riided ära, sul on kährikute lõhn.

Mis sa ütlesid?!

Vaheta riided ära, sul on kährikute lõhn.

[kolks]

ROMAN: Hanake...

Sa näed nii halb välja.

HANAKE: Sul on vist suguhaigus.

Võib-olla mitu. Võib-olla kõik need.

[kõlks]

HANAKE: Temal ka kindlasti.

Kõik need vanad ja väärikad.

[vaikne elektrooniline muusika]

[muusika lõpeb]

ROMAN: Ilus.

ROMAN: Palju ilusam.

Aga mitte liiga ilus.

Hanake.

Lase ka endale pilt teha.

Ma ei taha midagi.

HANAKE: (sosistab) Vaadata metshanede lendu Katatas.

ROMAN: Aga mõtle.

Äkki ikka soovid endale pilti.

Ma tahan sellist pilti, kus on kujutatud

metshanede äralendu üle järve.

Ühe kindla puu ja mäe taustal, mis asuvad Katatas.

Nii, et see kõik kokku moodustab ühe hieroglüüfi.

ARKADI: Mis hieroglüüf see on?

HANAKE: Seda ma ei mäleta.

Siis on see võimatu.

ROMAN: Soovi midagi muud.

Siis ei taha ma üldse pilti.

Ma teen selle pildi.

MERIKARP: Tere, Hanake!

Mul läheb päris hästi.

Laulan laeval ja osalen ka televisioonis lauluvõistlusel.

Platon on mind palju aidanud.

Kirjuta mulle, kuidas sul Tokyos läks?

Merikarp.

ÕNNE: Aitäh kalade eest.

ÕNNE: Aga sul oli vist veel midagi.

Ma ei saa oma tütrest aru.

Hanake tahab pilti,

mis kujutab metshanede äralendu üle järve.

Ühe kindla puu ja mäega, mis asub Katatas,

et see kokku moodustaks ühe hieroglüüfi.

Kuidas sa aru ei saa?

See on ju lihtne!

Ma armastan sind, kui ma sulle järele vaatan.

Aga sina mind ei armasta, sest sa lähed minema.

Hanake on lihtsalt armunud.

Ta on armunud mehesse, kes teda ei märka.

Ja nüüd Hanake tahab, et kui see mees talle külla tuleks

ja näeks seda pilti, et siis...

ta ei peaks seda ise talle ütlema.

Näe, siin on mitmekordselt keerdus puude harud

ja läbi harude on näha mäe kumerus.

Nüüd selle mäe kumeruse taustal,

näen pikka valgete ja hallide hanede rida.

Sakilise lennujoonega.

Hallid haned kaovad videvikku,

ja rida katkeb.

Samas kui valged paistavad õhtutaeva taustal

ja moodustavad kirjarea.

[vaikne muusika, aeglane monotoonne naisvokaal]

NAINE: Kiidetud oled.

Poeg tuli neli hommikul.

Võttis minult une ja läks magama.

Hea uni oli mul.

Hea uni on nüüd tal.

Ega palju muud pojale polegi anda.

NAINE: Nüüd ja igavesti.

[muusika vaibub]

Mida Jaapanis võimalikust sõjast arvatakse?

Kõik ootavad huviga.

[paberikrabin]

HELEDAPÄINE NOORMEES: Kas Hanake on tagasi?

Hanake on ka tagasi.

Kiri, pane munder selga, kui Hanakese juurde lähed.

Ilusatele naistele meeldib sõda.

Isa...

Õnnista mu ihu.

Isa, õnnista mu hinge.

Isa, õnnista mu elu.

[vaikne veesolin]

HANAKE: (sosistab) Kuulda öist vihmasadu Karasakis.

HANAKE: (laulvalt, vene keeles) Issand, puhasta meid meie pattudest.

Issand, anna andeks meie üleastumised.

Issand, halasta...

Anna andeks meie üleastumised ja puhasta meid pattudest.

Issand, halasta...

(laulvalt) Te olete idioodid.

Kas te siis järve peegeldust ei näinud?

Muidugi...

Mulle ei meeldi...

kui sina... mulle järele vaatad.

Mina ka ei vaata sulle järele.

Kas sa tahad õhtul järvele võrke nõudma tulla?

Olen sada korda olnud teistele imetluseks.

Ma ei taha enam tahtmatult naeratada ja kallistada.

HANAKE: (sosistab) Keegi rõhub ja vaevab mind.

Ning õpetab alati tegema mu enda vastu.

[kolks, paberikrabin]

[vaikne elektrooniline muusika]

[sulps]

[sulps]

[kauge kellakumin]

Täna ei ole pühi.

Miks kellad löövad?

Ma ei tea.

Ei ole jah pühi.

[kellahelin valjeneb]

See on sõda.

Ei ole!

See on sõda! - See ei ole sõda.

[lisandub klaver]

Ma pean tagasi kaldale minema.

HANAKE: (sosistab) Palun ära mine, jää minuga järvele.

KIRI: (sosistab) Aga äkki ma saan kangelaseks?

HANAKE: (sosistab) Kindlasti.

HANAKE: (sosistab) Kindlasti saad.

[vali vihmaladin]

[lisanduvad keelpillid]

[muusika valjeneb]

[muusika vaibub]

VALGEPÄINE MEES: Türgi sõdur võitleb harilikult Türgi eest.

Rumeenia sõdur harilikult... [vaikne elektrooniline muusika]

Belgia sõdur võitleb hariliku Türgi eest.

Kas serblased on harilikult Belgia eest Türgis?

Võitlevad Holland ja Portugal muudkui.

Kas oma rauaga võib ka tulla?

[muusika vaibub aegamisi]

Sa pead sõtta minema.

[automootori müra]

KIRI: Ma ei taha.

Mina ei ole samurai.

Mine, mu poiss, sõda teeb vapraks ja surematuks.

Mine ise, kui tahad surematuks saada.

Kiri, mine järvele tagasi, põgene!

Mulle ennustas arst juba sünnitusmajas,

et vees oled sa väljaspool ohtu.

EMA: Kiri!

SÕDURID: Seis! Seisa!

[vaikne muusika, aeglane monotoonne naisvokaal]

Järvel oled sa kaitstud.

Ta läheb sõtta.

Ja tuleb kangelasena.

[pauk]

[vihmaladin]

[muusika vaibub]

Enne lauldi kirikus inglite keeles.

Lauldi halleluuja.

Siis tuli Basileios

ja hakati laulma kaks korda inglite keeles

ja kolmas kord inimeste keeles.

Lauldi: halleluuja, halleluuja, au olgu sinule, Jumal...

Pühakutele see meeldis.

Kui lauldakse kolm korda, mitte neli korda.

Nii nagu laulavad nemad.

Seda Jumal ei salli:

halleluuja, halleluuja,

halleluuja,

au olgu sinu üle!

See on kohe vastik Jumalale.

Oota.

Vii Jänesesilmale see küünal.

Ta juba nägi natukene,

ühe silmaga.

Minu arust.

Ohkas esimest korda.

Siis ta ütles ühe lause.

HANAKE: Ma tean seda lauset.

HANAKE: Sa haised kährikute järgi.

MERIKARP: Kallis Hanake,

loodan, et oled televiisori kätte saanud.

Tee täna kell 6 teler lahti

ja vaata lauluvõistluse finaali, kuhu ma jõudnud olen.

Järgmine kuu lähen pikale tuurile.

Olen Narva-Viiburi-Sapporo kruiisilaeval.

Kirjuta mulle, ma väga ootan. Merikarp.

[vaikne aeglane klaverimuusika]

[soomekeelne poplaul]

[laul jätkub vaikselt taustal]

HANAKE: Arkadi ütles, et Jänesesilm võiks

loomade ja pimedate kaitsepühakuks saada.

Lubas avalduse teha.

Ta arvas, et võib saada küll, kuna on piisavalt kannatanud.

[laul valjeneb]

[muusika vaibub aegamisi]

[vali mootorimüra]

TÄTOVEERITUD MEES: Okuro, otsi pult ja paki ära.

[kolks]

HANAKE: (sosistab) Ma ei nuta.

Teiegi ei tohi nutta minu pärast.

[krõps]

[vaikne muusika, aeglane monotoonne naisvokaal]

HANAKE: (sosistab) Kuulda Miidera templi õhtukella.

[muusika vaibub]

[kirikukella kumin]

ISA: Hea kõigevägevam,

võta mu poeg, kes hukkus kangelaslikult sõjas,

postuumselt enda juurde.

EMA: Armas kõigevägevam, kaitse mu poega.

Kaitse järve.

ISA: Tema ordenid võiks president või olgu siis minister siia tuua.

Ja lase mu lapsel tagasi tulla, kui õige aeg käes.

ISA: Naabripoisil oli taevakiri südame peal.

ISA: Põuetaskus, kui läks.

Kolmas öö, neljas öö... Ma ootan sind.

Kirjutab, et kuulid lendavad mööda kui linnukesed.

Aga ükski ei puutu.

[vaikne elektrooniline muusika]

[taamal vaikne vihmaladin]

KIRI: (sosistab) Ärge laske end palveis segada.

HANAKE: (sosistab) Me istume ainult hetke siin.

KIRI: (sosistab) Kuulame öist vihma.

HANAKE: (sosistab) Kuulame öist vihma...

KIRI: (sosistab) Me istume ainult hetke siin...

HANAKE: (sosistab) Pange meile küünal kui sajab,

siis me tuleme teid jälle vaatama.

[muusika vaibub aegamisi]

HANAKE: (sosistab) Ärge laske end palveis segada.

Me istume ainult hetke siin.

Kuulame öist vihma.

[vihmaladin katkeb]

HANAKE: (sosistab) Näha õhtust lund Hira mäel.

[aeglane popmuusika]

[soomekeelne poplaul]

[muusika katkeb]

PLATON: (soome aktsendiga) Kui sa lauldes pidevalt

silmi kinni ei paneks, jõuaksime kaugemale.

Mul ei ole seal kellelegi laulda.

Mis siis?

Täna üks oli ka.

Kuulas ja vaatas.

Ma lähen maale järgmises sadamas.

[Platon mühatab]

Ma vajan võimalust kellegi eest hoolitseda.

Aga kardan, et koduloom orjastab mu liiast.

Ja lastest elan ma lahus.

Ei, meenub, üks neist elab minu juures.

Aga asi on selles, et ma ise ei ela seal kodus.

Kui vahepeal elasin üksi,

püüdsin hoolitseda iseenda eest.

Aga see polnud päris see.

Sinu eest on lihtsam hoolitseda.

Sa teed kõik ise ära.

Sa teed mulle süüa ja pesed pesu.

Kaptenil on suur au

paluda artisti kaptenisillale kaunist maastikku vaatama.

Peagi läheneme maailma kõige suuremale tuulikute pargile.

Poole tunni pärast oled tagasi.

Inimesed siin tahavad sind veel kuulata.

Või vaadata.

[aeglane klaverimuusika]

[soomekeelne poplaul]

[laul valjeneb]

Paus on kohe läbi.

Ma pean lavale tagasi minema.

[laul jätkub vaikselt taustal]

OKURO: (sosistab) Olgu sul rannale rulluva laine sügav rahu.

(sosistab) Olgu sul voogava õhu sügav rahu.

[laul valjeneb]

[laul lõpeb, jätkub klaverimuusika]

[muusika lõpeb]

HANAKE: (sosistab) Seta ehapuna.

[taamal summutatud jutusumin]

ÕNNE: (sosistab) Tänu teile, tuhat vaimu.

Teie tempel on ainuke koht, kus ma kohtan oma surnud kallimat.

Saan korraks hingerahu.

[klirin]

[kajavad sammud]

See ei olnud mina.

Ise kukkus või?

TURVAMEES: Ikka juhtub.

TURVAMEES: See oligi vana juba.

Ma käin siin templis tihti, kuna mu sõber jäi järvel

teadmata kadunuks täna kümme aastat tagasi.

Siin on üks kivist pea, mis mulle teda meenutab.

ÕNNE: (sosistab) Kõige püham valitsejanna,

aja minu viletsast südamest ja pimedast mõistusest

oma pühade ja vägevate palvetega ära

nukker meel, unustus, rumalus

ning kõik pahelised ja teotavad mõtted,

kustuta mu himude lehk.

(sosistab) Te olete väga mu surnud kallima nägu.

Ma ei taha teada, mis su nimi on ja kus sa elad.

Ja sa ei tohi minu kohta sama küsida.

Ja me ei lepi kokku, millal me kohtume.

Me jätame selle Jumala hooleks.

Kui ta tahab, et me teed ristuksid.

[uksepaugatus]

[vaikne elektrooniline muusika]

TURVAMEES: Õnnista seda, millele on pandud minu lootus.

Õnnista minu mõistust ja elusihti.

Õnnista minu armastatud voodikaaslast.

[muusika valjeneb]

ÕNNE: Rohi, ma imetlen sind.

Sa oled väga ilus.

Nii äiutav hell.

Elad nii tasaselt mu maja taga võsas.

[muusika vaibub]

[vaikne tuulekohin, taamal linnulaul]

[ahhetab]

Kala ujus vastu jalga.

[vaikne muusika, aeglane monotoonne naisvokaal]

[tuulekohin]

ÕNNE: (sosistab) Heida armu meie peale, kui hea ja inimesearmastaja.

Mõtle nende peale, kes Sind tundmata on uinunud ja päästa nad.

Missuguse viisiga Sa ise tead.

Palun kinnita, et see ei olnud sama mees templist.

[muusika vaibub aegamisi]

[veesorin]

ÕNNE: Armas Jumal! [kolks]

Lase oma templikassil silmad lahti teha ja mulle otsa vaadata

juhul, kui mu armastaja ja mees, keda ma oma perega nägin,

on kaks erinevat meest.

Tee oma silmad lahti!

Lähen lõunale.

[ägavad, Õnne nuuksub]

[kõlks]

ÕNNE: (sosistab) Hea küll.

Aga lase mul temaga veel üks kord kohtuda, et ma selles veenduksin.

Ja kui ma ei kahtle selles, et see on minu Sora...

siis kägistagu mind järvevaim surnuks.

[mootorimüra]

[vee solksumine, roostiku sahin]

[tuulekohin]

Stefanus!

Stefanus?

Stefanus?

Järvevaim,

palun anna mulle aega poiss üles leida ja temaga jumalaga jätta.

HABEMIK: Ma olen kümme aastat järvel elanud.

Ennast peitnud.

Pidevalt sind akna taga vaatamas käinud.

Poisi õngele suuri kalu vee all otsa pannud.

Miks, Andrei?

Tahtsin teha heateo.

Nagu sa tahtsid.

Tappa inspektor, kes kalureid kiusab.

See oleks mu puhtaks pesnud.

Aga ei läinud korda.

Ma olen kalamees,

ei oska noaga lüüa.

Peale selle ma olen ikka koolilaste mõrvar.

Sa ei ole mõrvar.

See oli päikesesära

ja tuuleiil Amazust.

Õnnetus.

See ei olnud õnnetus.

Me läksime Soraga paadis tülli.

Sinu pärast.

Paat läks kakluse käigus ümber.

Vesi oli kevadiselt külm.

Ainult Hanake ujus kaldale.

Valetad!

Hanake vaikis,

kuna kartis.

Kas...

Kas Sora uppus?

Ei.

Me ujusime koos,

kuni jalad ulatusid põhja.

Ja siis?

Siis ma uputasin ta.

Ma lähen Stefanust otsima.

Poiss on voodis.

[Õnne karjatab]

ANDREI: Tulin parajasti roostikust.

Poiss märkas mind.

Ehmus, kukkus paadist vette.

Tahtsin teda päästa.

Aga ta oli juba uppunud.

Võrku kinni jäänud.

Tule.

Põgene koos minuga Venemaale.

Sind ei hoia siin enam miski.

Paki asjad.

Kuhu iganes sa paned oma pealae.

Kuhu iganes sa vajutad oma otsaesise.

Ülihelde olgu taevas sinu vastu.

Järvel oled sa Soraga tehtud.

Järv su ka endale võttis.

[kolin, krabin]

Poisi võtame kaasa, matame järvele.

Ei puutu teda!

Mitte keegi ei puuduta teda enne, kui ta on jahtunud!

Ma ootasin...

et poiss suureks kasvaks.

Et ta ei vajaks sind enam,

ma rääkisin sellepärast, et sa ütlesid, et sa armastad mind.

Kui ma ütlesin sulle, et armastan sind,

siis ainult sellepärast, et sa ei vihkaks Sora last.

Rohi...

ANDREI: (sosistab) Rohi, ma imetlen sind.

Sa oled väga ilus.

Nii äiutav hell.

Elad nii tasa mu maja taga võsas. [tümpsud]

[vaikne elektrooniline muusika]

ANDREI: (sosistab) Aga üheks silmapilguks

ma tõesti nägin kirsipuid,

tantsivaid lapsi

ja sina tulid mulle üle vee vastu.

[muusika valjeneb]

[muusika vaibub aegamisi]

[soomekeelne popmuusika]

[muusika vaibub]