All language subtitles for midsomer.murders.s03e02.720p.web.h264-dirt.est

MIDSOMERI MÕRVAD

Pimesikumäng.

Vanurite erahooldekodu.

Kas kõik on hästi?
- Jah. Aitäh küsimast.

Mis sõna see on?
- Lootusrikkas.

Misasi? - Sina kirjutasid "lootus",
mina lisasin "rikkas".

Lootusrikkas.
- Seda ei kirjutata nii.

Miks mitte? - Lihtsalt ei kirjutata,
sa taipamatu naine.

Ma ei luba ennast niimoodi solvata.
- Daamid.

Tegele oma asjadega, ninatark vanatoi.
- Rahu.

Mulle aitab sellest paigast.
Ja eriti sinust.

Teist nii vastikut inimest
pole minu silmad veel näinud.

Nii on palju parem.

Ainult personalile.

Lähme nüüd tubadesse tagasi.

Vaene George.

Järjekordne võitleja langes.
Kas sa tundsid Murieli?

Olin temaga kohtunud.
- Ta ei meeldinud mulle eriti.

Mida sa tegid, George?
Kuhu sa minna tahtsid?

Ma ei tahtnud kirikusse hilineda.
- George oli see, kes ta leidis. Kohutav

George? - Ta õige nimi on Marjorie.
Kõik kutsuvad teda George'iks.

Läheb iga päevaga aina opakamaks.

Hommikul siis näeme.
Kui me öö üle elame.

Kas sa arvad, et ei ela?
- Selles eas ei saa enam kindel olla.

Ta ei olnud ju kuigi vana.
Ainult 81.

Öeldi, et ta sai infarkti.
- Jabur jutt. Kes seda ütles?

Üks õdedest.
- Muidugi.

Nad tahavad, et me nii arvaks.

Gavin tuli.
- Astu edasi.

Vaata.

Kas pole kena?

Väga kena.
- See on soolaleivakingitus.

Väga kena. Aitäh.
Mis sa siis arvad?

Siin on veel palju teha.
- Tal süda valutab.

Sa ei ole just maailma kõige
osavam meistrimees. - Väga kaunis.

Sain nädala vabaks.
Tervelt seitse päeva. Kiika kööki.

Mul ei lähegi seitset päeva.
- Mis sa külalistetoaga ette võtad?

Tõmban seinad üle
ja tuba saab hoobilt uue näo.

Tere, Gavin. Kuidas elad?
- Hästi. Aitäh küsimast.

Ta kinkis meile selle armsa kaktuse.

See on nii kaunis. Aitäh.
- Millal sa siia tulid?

Eile õhtul.
- Ta aitab meil sisustada.

Püüan. Kas sa kohvi tahad?
- Jah.

Isa?
- Aitäh, ei. Lähen värvi ostma.

Koduteel astun tädi Alice'i juurest läbi.

Ta elab Aspern Tallow
lähedal hooldekodus.

Vaeseke oli haiglas.
Tuleb teda vaatamas käia.

Tere hommikust.
- Tere hommikust.

Dr Warnford. Oled sa
temaga kohtunud? - Põgusalt.

Kuidas ta saab
endale sellist autot lubada?

See maksab 60-70 000 naela.
Või isegi üle selle.

Ta on maakoha arst.
Siin on midagi mäda.

Ma ei ole teda kunagi usaldanud.
Vastik inimene.

Minu nimi on William Smithers.
- Väga meeldiv. Alice Bly.

Kas sa oled uus?
- Jah.

See on üks igavesti kurb tehing.
- Mis asi?

Kodu müümine.
Kas see ei kurvastanud sind?

Kui pidid lahkuma kõigest,
mis oli kunagi sinu jaoks oluline.

Ma ei tulnud siia igaveseks.
Olin üsna raskelt haige.

Arstid arvasid, et peaksin
end siin paar nädalat koguma.

Ja miks sa just selle koha valisid?

Mulle meeldib see kant.
Ja mu õepoeg elab siin.

Ta on mu lemmikõepoeg.

Tere hommikust.
- Tere hommikust.

Kuidas saan aidata?
- Mul oleks ühele vanaprouale lilli vaja.

Kas soovite potitaime või kimpu?
- Mida teie soovitate?

See on mu tädi Alice'ile. Ta on
hooldekodus. - Kas Lawnside'is?

Jah. Kas te teate seda kohta?
- Jah. Palju matuseid.

Taevake. Andke andeks,
ma poleks tohtinud nii öelda.

Ma teen talle ühe kena kimbu.
- Aitäh.

Kas kõik on hästi?
- Õde!

Tere hommikust, pr Bly.
- Tere hommikust.

Ma soovin keedisega röstsaia
ja võib-olla ka keedumuna.

On see võimalik?
- Sa ju tead reegleid.

Hommikusöök lõppeb kell 9.30.
- Mind ei huvita.

Maksin siin põrgu eeskojas passimise
eest hunniku raha.

Võiksite mulle vähemalt süüa anda.
- Bill, ära torise.

Ära kutsu mind Billiks.
Mitte keegi ei kutsu mind Billiks.

Sõprade jaoks olen ma William.
Lähedaste jaoks Willie.

Kõik ülejäänud
kutsuvad mind hr Smithersiks.

Kas teil on kõik hästi, pr Bly?
- Jah. Aitäh küsimast.

Vastik naine.
Saan tema pärast veel infarkti.

Kamandav ja riiakas. Üht neist
iseloomujoontest võiks veel kannatada,

aga kaht koos küll mitte.
Võtan parem rohu sisse.

Vaadake ette. Ärge tilgutage teed
oma ilusa puhta kleidi peale.

Ei tea, miks ma peaksin tilgutama?

Kas kõik on hästi?
- Jah. Aitäh küsimast.

Kuidas sul endal läheb?
- Pole viga.

Nägin sind Williamiga vestlemas.
- Ta on päris tore.

Vaata ette. Ta ajas eelmisel nädalal
käe mulle seeliku alla.

Mida sa selle
vanaproua kohta ütlesidki? - Millise?

Selle kohta, kes öösel suri. - Ah jah.
Muriel. Kamandamishimuline mutt.

Mis siis? - Sa ütlesid,
et see polnud infarkt.

Mis asi?
- Mulle öeldi, et ta suri infarkti. Sina vaidlesid vastu.

Sa väitsid, et "nemad"
tahavad meile sellist muljet jätta.

Kes "nemad"?
- Kas sa arvad, et ma luuletan?

Ma ei luuleta.

Kõik arvavad,
et ma olen peast soojaks läinud.

Las mõtlevad, mis tahavad.
Ma ei hakka vastu vaidlema.

Nii on palju lihtsam.

Ja sellist asja on ennegi juhtunud.
- Mis mõttes?

Neil lastakse testamendid ära muuta.
Ma ei tea, mis nipiga.

Kellest sa räägid?
- Prl Richardist ja dr Warnfordist.

Nad on kõigele mõelnud.
Keegi ei kahtlusta midagi.

Nad teevad näo, nagu poleks
üldse sõbradki, ainult kolleegid.

Äkki nad ongi ainult kolleegid?
- Ära seda küll usu.

Ma olen neid koos näinud.

Kuidas sobib?
- Las ma proovin.

Mul oli uusi kingi vaja
ja õde Bartlett viis mu linna.

Kuidas tunne on?
- Ma usun, et need sobivad.

Kas varbast ei pigista?
- Ei. Need on väga mugavad.

Proovige kõndida.

Kuidas tunne on?

Väga hea.

Mis on, George?

Ta ei suuda keskenduda.
- Väga mugavad. Istuvad kenasti.

Ja las ma räägin sulle veel midagi.
- Mida?

Murieli süda oli täiesti terve.
Ta käis paar nädalat tagasi arsti juures.

Arst ütles, et Muriel
on terve nagu purikas.

Doktor, andke andeks,
et teid tülitan.

Mis siis nüüd on?
- Andke andeks, et teid tülitan.

Seda te juba ütlesite.

Vabandust.
- Mis siis on?

Mul on õlas valu.
Üsna tugev, eriti öösiti.

Hr Prewitt,
te olete lootusetu hüpohondrik.

Ja üks igavene tüütus.
Raiskate minu ja õdede aega.

Võtke üks aspiriin. Või kaks.
Lõpetage see muretsemine.

Tere hommikust.

Ma otsin pr Alice Blyd.
Kas te teate, kus ta on?

Ma usun, et puhketoas.
Sellest uksest sisse ja vasakule.

Aitäh. Kas ta on kenasti sisse elanud?
- Ma ei tööta tegelikult siin.

Palun vabandust.
- Pole midagi.

Oleks sada korda hullem,
kui mind siinseks elanikuks peetaks.

Pr Bennett.
Me oleme valmis haiglasse sõitma.

Aitäh, prl Richards.

Kuidas sa end täna tunned?
- Päris hästi.

Kas me ikka peame
sinna haiglasse minema?

Kui arst soovis sind näha,
siis tuleb minna.

Meil ei lähe kaua.
Oleme õhtusöögiks tagasi.

Pole vaja kiirustada.
Paneme talle toidu kõrvale.

Aitäh. Lähme siis. Võta mu käest.

Head aega.
- Head aega.

Mina olen prl Richards.
Kas saan aidata?

Mina olen Tom Barnaby.
Pr Bly õepoeg. Kas te teate...

Ah see uurija.
Ta on teie üle tohutult uhke.

Minge sellest uksest sisse ja vasakule.
- Aitäh.

Kas kõik on hästi?
- Jah. Aitäh küsimast.

Tere hommikust.
- Hommikust.

Tädi Alice!
- Tom! Taevake! Milline üllatus.

Kuidas siin siis on? - Toit on maitsev,
tuba mugav, personal sõbralik.

Kas sa oled rahul?
- Peaaegu.

Tunnen end jälle nagu koolis.

Siinsed elanikud on küll vanad,
aga käituvad nagu lapsed.

Õdedel ei ole kerge.
Minul poleks sellist kannatust.

Eile suri siin üks inimene.
Murieli-nimeline naine.

Minu meelest
on tema surm kahtlane.

Kahtlane?
- Öeldi, et ta suri infarkti.

Aga ta süda oli täiesti terve.
- Kust sa tead?

Üks inimene rääkis mulle.
- Kas mõni õde?

Ei. Üks vanaproua.
Teda kutsutakse George'iks.

Ja mida ta ütles? - Tema arvates
üritavad prl Richards

ja dr Warnford inimesi petta.
- Mis inimesi?

Siinseid inimesi.
- Hooldekodu elanikke?

Mis mõttes petta?

Neil lastakse testament ära muuta.

Ja seda rääkis sulle
sinu sõber George? - Jah.

Kui usaldusväärne ta on?
- Ma ei tunne teda kuigi hästi.

Aga temast peetakse lugu.
- Ma ei pidanud seda silmas.

Sa ju tead väga hästi, et vanainimesed
ajavad vahel asju sassi.

Vaata kas või minu ema. Ta arvas,
et kõik varastavad tema tagant.

Piimamees, ajalehepoiss, isegi mina.
- Ja mina ka.

Näed siis. Olen kindel, et su sõber
George on väga armas vanadaam,

kuid ei tasu uskuda kõike,
mida ta räägib.

Vabandust, kas prl Richards on siin?
- Kahjuks mitte.

Ta tuleb tagasi alles kolme paiku.
- Äkki saate teie mind aidata?

Kas teil on dr Warnfordi aadress?

Jah? - Dr Warnford?
Mina olen peainspektor Barnaby.

Mida te soovite?
- Mul on teile paar küsimust.

Mul on lõuna pooleli.

See ei võta kaua.
- Hea küll siis.

Kui asi puudutab
Fern Bassettiga juhtunud õnnetust,

siis kõik on aruandes kirjas.

Mees oli täis nagu tarakan.
Ta oli juhtunus ise süüdi.

Tulge siiapoole.

Tegu ei ole ametliku visiidiga.
- Milles siis asi?

Lawnside'i vanadekodu elanikud
on teie hoole all. - Jah.

Minu tädi pr Bly kolis ka äsja sinna.

See eilne surmajuhtum
kohutas ta üsna ära.

Pr Harrapi surm?
- Kas te võiksite...

Surmapõhjuse ümber
valitseb mingi segadus.

Ei mingit segadust.
Äge müokardiinfarkt.

Südamerabandus.

Üks inimene ütles mu tädile,
et ta süda oli täiesti terve

Muriel Harrap oli pea 80-aastane.

Ta südamel polnud tõesti midagi viga,

kuid sellises vanuses võib juhtuda
igasuguseid ootamatuid asju.

Teie tädi on vestelnud
ilmselt pr Watsoniga.

Teda kutsutakse George'iks.
Ta elab omaette maailmas.

Kui ma teda viimati nägin,

siis ootas ta kuninganna ema
teed jooma.

Kas on vaja veel midagi öelda?

Vabandust, et teie aega raiskasin.
- Ma ei tule teid saatma.

Ma ei taha järgmist jooksu
maha magada.

Taevake, hr Cranham.
- Ma lähen ise.

Kui ta jälle voodis suitsetab, siis
ähvarda pr Richardsile rääkimisega.

Kas kohvi tahad?
- Teed. Kohv ei lase magada.

Mida sa tahad?
- Kus on õde Lovelace?

Teda pole siin.
- Kuhu ta läks?

Tal on vaba õhtu.
- Mul on vaja teda näha.

Jäta järele. Lase lahti.
- Ütle, kus ta on.

Lase lahti.

Ma peatun Stonor Armsi hotellis.

Sa tead, kes ma olen.

Ütle talle edasi.

Mida sa täna teed, Cully?
- Mida sa käsid?

34. Meil on veel kardinakonkse vaja.

Mine minu asemel tädi Alice'it vaatama.

Hüva. - Kas sa täna hommikul
saad minna? Joo koos temaga kohvi.

Sisse.

Pr Armstrong.
- Pr Bly.

Kas ma segan sind?
- Mitte sugugi.

Palun tule edasi.

Kuidas sa end täna tunned?
- Päris hästi.

Olen natuke väsinud.
- Ootasin sind hommikusöögilauda.

Õde Bartlett oli väga armas
ja lubas mul voodis süüa.

Milline luksus.

Kuidas haiglas läks?

Mitte päris nii, nagu ma lootsin.
- Heldeke.

Nad ei saa enam midagi teha.
- Kurb kuulda.

Ma olen Pru pärast mures.
Ta oli väga endast väljas.

Arusaadav. - Probleem on selles,
et tal pole oma elu.

Muretse ikka rohkem enda pärast.

Mina olen vana naine,
kel on ilus elu seljataga. Aga nüüd...

Tundub, et tuleb siit ilmast lahkuda.

Ja sinna pole midagi parata.

Räägime millestki muust.
Kas sa kuulsid eile seda hirmsat tüli?

Mis tüli? - Õde Bartlettil
oli sõnavahetus mingi mehega.

Mõne siinse asukaga?
- Ei. Aga ma tundsin seda häält.

Kes see siis oli? - Minu teada
on selle mehe nimi Mungo Mortimer.

Ma elasin kunagi
tema ema korteri kõrval.

Mis mõttes ei kirjuta alla?
Pead kirjutama.

See on minu raha ja mul on seda vaja.
Ma ei ole veel surnud.

Kui ma kuu lõpuks raha ei saa,
siis on minuga lõpp.

Mungo, see on sinu,
mitte minu probleem.

Mida kiiremini sa jalust kaod,
seda parem on.

Kas ta ütles tõesti nii?
- Minu meelest küll.

Vähemalt nii see kõlas.
- Ja see mees oli eile siin?

Jah. Ma nägin teda.

Sa pead suu lahti tegema.
Ära luba tal siin käia.

See ei ole minu asi.
- Ta tuli ju sinu juurde.

Ja siis?
- Ma kartsin teda.

Sinna ei saa ma midagi parata.
- Igatahes pead sa midagi tegema.

Mida?
- Keela tal siia tulla.

Kuula nüüd mind.
Mungo Mortimer on ohtlik mees.

Mina olen oma käed
sellest jamast puhtaks pesnud.

Kas te olete näitleja, prl Barnaby?
- Püüdlen sinnapoole.

Kui põnev.
- See on raske elu.

Vägagi. - Ta oleks peaaegu "Uhkuses
ja eelarvamuses" osa saanud.

Kas see räägib sellest Vene spioonist?

"Uhkuses ja eelarvamuses"
ei ole mingeid spioone, George.

Ma ei saa aru.
- Kas tõesti? Vaat kus lops.

Kui kaua te siin elanud olete,
hr Smithers?

Viis aastat. Peagi saab kuus.
Kutsu mind Williamiks.

Siin on väga ilus. Nii vaikne.
- Minu jaoks liiga vaikne.

Mina eelistan linnasaginat ja kära.
- Kas sa töötasid linnas?

Mitte päris.
- Ta oli sõjaväes.

Noorena.
Pärast 15 aastat läksin erru.

Kolisin Londonisse
ja hakkasin autojuhiks.

Sa ei ole mulle sellest rääkinud.
- Sa ei ole ju küsinud.

Price ja Potter. Suurepärane ettevõte.
Seal töötasid vaid parimad.

Sõidutasin palju teatriinimesi.
Jack Buchanan,

Laurence Olivier, Vivien Leigh...
- Kas tõesti?

Meil olid viimase peal autod.
Parimad.

Hr Buchanan tellis alati Rolls-Royce'i.
Ta oli väga stiilne härrasmees.

Viisin ta vahel Brightonisse.
Siis eelistas ta Bentley Continentali.

Kas sa seepärast huvitudki autodest?
- Just.

Kas sa oled doktori
Aston Martinit näinud? - Ei.

Klassika. Annaksin 5000 naela,

kui saaksin ühe pärastlõuna
selles autos veeta.

Kui mul oleks 5000 naela.

Troy. Tule aga sisse.
- Aitäh.

Kas õlut tahad?
- Aitäh, ei.

Kuidas läheb? - Mitte kõige hullemini.
Kuramuse palju on veel teha.

Vabandust, et segan. - Pole midagi.
Segamised on vägagi teretulnud.

Mis mure sul on?
- See polegi tegelikult mure.

Prl Richards helistas.
See naine sealt vanadekodust.

Ta tahtis sinuga vestelda.
Ja kui ma ütlesin, et sa puhkad,

siis palus ta su kodunumbrit.
Ma ei andnud.

Kas ta ütles, milles asi?
- Ei.

Halloo? Lawnside.
- Prl Richards?

Hr Barnaby, kui kena teist,
et te helistasite. Aitäh.

Tahtsite minuga rääkida.
- Jah. Mul oleks nõu vaja.

Ma tulen teid vaatama.
Kas nii oleks parem?

Ei. Palun ärge tulge siia.
Ma selgitan, kui kokku saame.

Caustoni turuplatsi juures
on üks teemaja.

Kas sa oled siin õnnelik?
- Õnnetu ma just ei ole.

Vanadus ei ole tore.
Õnne mõiste devalveerub.

Ma olen õnnelik, kui ma ei saa
pärast sööki seedehäiret.

Kas sul on perekond?
- Mu naine suri 15 aastat tagasi.

Aga mul on tütar. Ta on abielus
ühe Shrewsbury raamatupidajaga.

See on nagu konn mätta otsas.
Kumbki ei meeldi mulle.

Kas on kole niiviisi öelda?
- Mitte siis, kui see tõele vastab.

Ka mina ei meeldi neile.

Teesklesime aastate viisi
õnnelikke koos veedetud jõulupühi.

Lõpuks kirjutasin neile ja ütlesin
viisakalt, et ma ei näe sel mõtet.

Pigem istun siin.
Rohkem pole ma nendega rääkinud.

Kas see kurvastab sind?
- Ma soovin, et asjad oleks teisiti.

Aga ei ole. Selline see elu on.

Kas tead, mis on vananemise
juures kõige veidram asi?

Mis siis?
- Sa muutud nähtamatuks.

Noorena võid sa olla ilus, kole,
tugev, ähvardav, seksikas...

Vananedes läheb kõik see kaduma.
Keegi ei heida sulle teist pilkugi.

Sa sulad teiste
odava pintsakuga vanataatide hulka.

Sa muutud nähtamatuks.

Ma märkasin sind kohe,
kui ma sinna tuppa astusin.

Küll sa oled kena.

Sõida ettevaatlikult.
- Sõidan.

Paar päeva tagasi
suri üks meie elanikest, pr Harrap

Muriel Harrap.
- Jah.

Ma usun, et tädi viis teid
ta surma asjaoludega kurssi.

Kes teile seda rääkis?
- Dr Warnford.

Ta oli hirmul ja endast väljas.
- Taevake.

Vanainimesed hakkavad
vähimagi asja pärast pabistama.

Kuigi pr Harrap polnud rikas,
oli tal väga kallis Cartier' käekell.

See maksis palju. Aitasin tal
kindlustuse jaoks pabereid täita.

Ja nüüd on see kadunud.
- Mis ajast?

Kui ta oma surma eelõhtul minu
juures käis, oli tal see käe peal.

Miks ta teie juures käis?
Kas mingi asja pärast?

Aitasin tal pangaga asju ajada.
- Kuidas?

Kontrollisin konto väljavõtteid.

Vaatasin, et kõik arved oleksid tasutud.

Talle käisid need asjad üle jõu.
Nagu ka teistele meie hoolealustele.

Või nii. Millal te avastasite,
et see kell kadunud on?

Palun minge oma tubadesse tagasi.

Käekella polnud.
See jäi mulle kohe silma.

See oli talle väga kallis.
Kui see tal parasjagu käe peal polnud,

siis hoidis ta seda
voodi kõrval kapikesel. Alati.

Kas midagi juhtus?

Mulle oleks meeldinud,
kui meid poleks koos nähtud.

Miks?
- Ma ei taha kuulujutte.

Neist võib tüli tulla.
- Mis tüli?

Vargusejutud võivad meile kahju teha.
Inimesed võivad lahkuda.

Me ei saa endale
sellist skandaali lubada.

Lasen seersandil vaikselt maad kuulata.

Tere päevast.

Küll sa näed esinduslik välja.

Lähen linna asju ajama.
On sul sealt midagi vaja?

Ma ei usu. - See Cully meeldib
mulle väga. Igavesti vahva tüdruk.

Ka sina avaldasid talle muljet.
Ja minule ka.

Ma ei teadnudki,
et oled elanud nii põnevat elu.

Meil kõigil on oma pisikesed saladused.

Tere päevast. Kuidas teil läheb?
- Päris kenasti, aitäh küsimast.

Teid kindlasti rõõmustab,
et leidsime teie portsigarile hea kodu.

Üks teatrisõber oli Jack Buchananile
kuulunud esemest vaimustuses.

Nagu ma ütlesin,
oli ta kunagi mu klient.

Kurb, et pidin sellest loobuma.

See kuulus mu kadunud abikaasale.

Kahjuks kaalub mu rahahäda
sentimentaalsuse üles.

Cartier. Väga kena.

Saate selle eest hea hinna.

Kas saan teid aidata?
- Tulin prl Richardi juurde.

Kas tohib küsida, mis asjus?
- Seersant Troy Caustoni politseist.

Prl Richards vestles minu
ülemuse peainspektor Barnabyga.

Ta palus mul siia tulla.
- Taevake. Kas midagi on juhtunud?

Palun öelge talle, et ma olen siin.
- Kahjuks on ta väljas.

Hr Cranhamiga juhtus õnnetus.
Prl Richards läks ta tütre juurde.

Äkki saan mina teid aidata?
- Hetkel küll mitte.

Öelge talle, et astusin läbi.
Las helistab mulle.

Kas ma saaksin teiega
veel paar sõna rääkida?

Muidugi.
- Läheme personali ruumidesse.

Ma ei tea, kas tohin sellest
üldse teile rääkida. - Millest?

See ei ole tegelikult minu asi.

Aga samas ikkagi on.
Ta karjus minu peale.

Kellest te räägite?
- Ta nimi on Mungo Mortimer.

Ta ema elas siin.
Suri kolm nädalat tagasi.

Miks ta teie peale karjus?
- Ta otsis õde Lovelace'i.

Õel oli vaba õhtu.
Hr Mortimer läks seepeale endast välja.

Ta karjus minu peale,
haaras mul käsivarrest.

Millal see juhtus?
- Eile õhtul.

Ja see teine õde...
- Lovelace.

Kas olete talle sellest rääkinud?
- Ta ei taha sel teemal rääkida.

Mis mõttes?
- Ta lihtsalt keeldub rääkimast.

On ta praegu siin?
Kas ma vestlen temaga?

Ta läks koos hr Cranhamiga haiglasse.
- Ja te ei tea, milles asi?

Üks asi veel.

Paar päeva tagasi suri üks vanadaam,
pr Harrap.

Hr Mortimer oli parasjagu siin.

Ta ei tahtnud kellelegi silma jääda.
See oli väga imelik.

Prl Bartlett, tulge ruttu!
Pr Harrapiga on halvasti.

Kas teil on hr Mortimeri aadress?
- Ta elab Londonis.

Siin peatub ta Stonor Armsi hotellis.

Õhtust, Mungo. Uudiseid on?
- Ma käisin pangas.

Kõik saab korda.
- Loodame.

Nii on meile mõlemale parem.
Hüppa peale.

Kas polnud vahva?
Ma armastan tantsida.

Ja George oskab seda väga hästi.
- Mida?

Ma ütlesin, et sa oled väga hea tantsija.

Eks mul oli neist Savoys veedetud
õhtutest midagi kasu ka.

Sa külmetad end surnuks.
Pane see ümber.

Nii kena sinust.
- Kas kõik on hästi?

Küll oli tore õhtu.

Mina poen nüüd küll kohe voodisse.
- Küll sa oled vahva.

Head ööd, pr Fielding. Maga hästi.
- Sina ka.

Kus mu sall on?

Oh heldus.

Madge, kas sa oled seal?

Alice siin.
Ma tahaksin oma salli tagasi.

Õde!

See oli kohutav vapustus.
- Kujutan ette.

Veel paari minuti eest
kõndisime koos mööda koridori.

Ta oli täiesti terve.
Ta nautis seda õhtut täiel rinnal.

Ma ei saa lihtsalt aru.
- Miks sa mulle eile ei helistanud?

Ma ei tahtnud sind tüüdata.
- Rumal jutt suhu tagasi.

Ma pean nüüd minema.
Aga ma helistan sulle pärastpoole.

Tom, üks asi teeb mulle hirmu.
- Mis asi?

Ma laenasin Madge'ile oma salli.
Tal oli see surres õlgadel.

Oletame, et ta tapeti.

Äkki pidas tapja teda minuks?

See on ebatõenäoline.
Ta suri ju enda toas.

Miks oleks pidanud
keegi sind seal ootama?

Sul on vist õigus.

Ajuverejooks.

Ei midagi üllatavat. Tal oli eelmisel
aastal paar väiksemat insulti.

Ja seda poleks olnud võimalik...
- Mida?

Lawnside'is on surnud
tavatult palju inimesi.

Nagu ma juba ütlesin, inspektor,

pole 80. eluaastates inimeste
äkilises surmas midagi ootamatut.

Palun andke mulle andeks.

Kui te ootate lahendamata mõrva,
siis pean teile pettumuse valmistama.

See ei olnud mõrv.

Midagi on mäda,
aga ma ei saa aru, mis täpselt.

Tädi Alice
on väga tasakaalukas inimene.

Ja kui tema ütleb, et midagi on valesti,
siis ei tohiks me seda eirata.

Kas saan kuidagi aidata?
- Jah.

Tee nimekiri inimestest, kes on viimase
paari aasta sees Lawnside'is surnud.

Vaata, kas sa näed mingit kordumist.

Ära prl Richardsit ega teisi
töötajaid sellesse asja pühenda.

Joo vanaprouadega teed.

Nad on nii kenad, küll näed.
Kuula, mis neil öelda on.

Uurija elu on vist ääretult põnev.
- Võib olla küll.

Minu isa kohtus kord Conan Doyle'iga.

Mehega, kes kirjutas...
Teate küll, mis raamatuid.

Mis raamatuid?
- Mõrvalugusid.

Sa pead silmas Sherlock Holmesi.
- Ei. Conan Doyle'i.

Kas te olete märganud midagi tavatut?

Mida te selle tavatu all silmas peate?
- Vana pr Tucker ütles,

et ta nägi Walesi printsi muru niitmas.
- Ta on peast soe.

Ma usun, et see pakub teile huvi.
- Aitäh.

Ta suri ju mitme nädala eest.
- Kes?

Mis selle naise nimi oligi?
Kes prints Charlesi nägi?

Mitte prints Charlesi.
Ta nägi päris Walesi printsi.

Seda, kes abiellus pr Simpsoniga.

Kas ma segan teid?
- Üldse mitte. Tule meie seltsi.

Kas kõik on hästi?

Tere.

Küll on tore meiesuguste vanakõbide
hulgas noort ja tugevat inimest näha.

Mina olen Arthur.
- Gavin.

Ja perenimi?
- Troy

Troy. Milline huvitav nimi.

See tuleb prantsuse keelest.

Vanadelt gallialastelt.

Või oli see hoopis Iirimaa?

See selleks. Mida sa siin teed, Gavin?
- Ta on politseinik.

Politseinik?
- Uurija.

Kas sa uurid midagi?
- Lihtsalt esitan küsimusi.

Väga hea. Soovin siis edu.

Vabandage mind,
aga mul on nüüd tegemist.

Mu tuba on nagu seapesa.
Koristamisega ei kannata enam hetkegi.

Kas midagi on halvasti, hr Prewitt?
- Ei midagi.

Ma ei taha vanaks saada.
- Sinna pole midagi parata.

Mis mõtet on tervislikult toituda,
et kauem elada?

Kes tahaks elada 89-aastaseks?
- 88-aastane inimene.

Kas keegi ei öelnud midagi huvitavat?
- See oli kohutav.

Ma ei saanud ühtegi selget vastust.

Aga üks asi jäi mulle silma.
- Mis asi?

Üks vanapoiss käitus väga imelikult,
kui kuulis, et olen uurija.

Imelikult? Mis mõttes?
- Läks pabinasse. Nagu kardaks midagi.

Mis ta nimi oli?
- Arthur Prewitt.

Pensionil kooliõpetaja. Lilla.

Seda ta ju on. Läbinisti lilla.

Homoseksuaalsus
oli kuritegu tema nooruses.

Äkki meenutas sinusuguse politseiniku
nägemine talle seda koledat aega.

Kas sa tahad veel kohvi?
- Jah. Aitäh.

Šokolaadiküpsist?
- Kust sa neid said?

Kui sa ei küsi,
siis ei pea ma sulle valetama.

Küll sa oled ulakas.
- Nad jõuaksid küpsiseid osta küll.

Nad koorivad meilt ju kümme nahka.
See ajab mul südame pahaks.

Palusin ükspäev õde Pekinäolt küpsist.

Ta vastas: "See siin ei ole mõni Ritz."
On alles ninakas.

Ja oma tööd ei saa nad ka tehtud.

Kõrvaltoa aken on juba
iidamast-aadamast katki.

Keegi pole lillegi liigutanud. Häbilugu

George arvab, et prl Richards
on dr Warnfordiga mestis.

Ta rääkis mulle ka.
- Nad pidavat rahaga sahkerdama.

Ja testamente muutma.
- Jah. On see sinu meelest võimalik?

George elab oma maailmas.

Ta pole kuigi usaldusväärne inimene.

Ei ole tõesti. - Aga tal võib ikkagi
õigus olla. Kõik on võimalik.

Vabandust,
et teie hommikusööki segan.

Mul on veel halbu uudiseid.

Pr Armstrong... Celia suri öösel.

Kas kõik on hästi?

58 632. Halloo?

Tädi Alice. Kuidas elad?

Pr Armstrong on surnud.
Olen kindel, et ta tapeti.

Ja ma tean, kes seda tegi.

Kes see surnud naine oli?
- Pr Armstrong. Celia.

Ta ütles, et olete kohtunud.
- Millal?

Kui ta haiglasse läks.
- Ah jah. Ta oli koos tütrega.

See on ta õetütar. Pr Bennett.
Tore naine. Ta nimi on Pru.

Miks te arvate, et ta tapeti?

Ma ei väida seda täie kindlusega.
Ma ütlen, et see on võimalik.

Kuidas nii? - Rääkisin temaga
paar päeva tagasi, ta oli nii reibas.

Polnud seda nägugi, et hakkab
surema. - Ma rääkisin dr Warnfordiga.

Ta ütles, et pr Armstrong
oli väga haige. - Ma ei usu teda.

Ta on halb inimene. - Kuid
pr Armstrong oli vana ja haige.

Ta ei olnud veel ühe jalaga hauas,
see on selge.

Te ütlesite, et ta kartis kedagi.
- Jah.

Mingi mees käis siin
ja karjus ühe õe peale

Celia nägi teda aias ringi hiilimas.

Mees oli olnud väga kuri.
Celia kartis teda.

Kas ta kirjeldas seda meest?
- Celia tundis teda.

Tal oli naljakas nimi.
Kahe M-tähega.

Mungo Mortimer.
- Ma olen temast kuulnud.

Üks õde kaebas tema peale.
Mortimer olevat teda ähvardanud.

Millal see oli? - Üleeile,
kui ma prl Richardsi juures käisin.

Kas sa aadressi tead? - Jah.
Ta peatub Stonor Armsi hotellis.

Oodake.

Kurat.

Vabandust.

Kas hr Mortimer?
- Jah.

Kas me saaksime paar sõna rääkida?
- Mis sorti sõna?

Mina olen peainspektor Barnaby,
see on seersant Troy.

Mis mureks? - Kuulsin, et te olete
seotud Lawnside'i hooldekoduga.

Või nii.

Kas õde Bartlett tegi avalduse?

Olge hea ja vastake küsimusele.

Jah, ma olen Lawnside'iga seotud.

Mu ema elas seal 18 kuud.
Ta suri kolm nädalat tagasi.

Ei, neli nädalat tagasi.

Teid nähti seal nelja päeva eest,
pr Muriel Harrapi surmaõhtul.

Te käisite seal ka paar päeva tagasi.
- Ja siis?

Viimase käigu ajal
nägi teid pr Celia Armstrong.

Ta suri täna varahommikul.

Milles asi? - Tahame teada,
kus te viibisite täna kella 3 ja 6 vahel.

Ega te arva ometi, et mina nad tapsin?

Täielik ajuvabadus.

Tegu oli vanade naistega.

Lawnside'is sureb inimesi nagu
kärbseid. See on ju vanadekodu.

Üks töötaja kaebas,
et te tungisite õdede puhketuppa,

kasutasite vandesõnu ja ähvardasite.

Ma olin vihane. Läksin endast välja.
- Miks?

Tahtsin rääkida õde Lovelace'iga.

Õde Bartlett suhtus minusse tõrjuvalt.
Kahjuks läksin endast välja.

Vabandan tema ees,
kui ma teda näen.

Miks te õde Lovelace'i näha tahtsite?

Läksime pärast minu ema surma riidu.
See oli täielikult minu süü.

See aeg oli mulle
emotsionaalselt väga raske.

Poleks osanud arvata, et tema surm
mulle säärast hingepiina valmistab.

See tuli mulle üllatusena.

Kuulsin, et elate enamasti Londonis.
Millal te tagasi lähete?

Järgmise nädala alguses.
Ema rahaasju korraldama.

Andke teada, kui te minema hakkate.

Ja me soovime
teie aadressi ja telefoninumbrit.

Ärge kartke. Ma ei põgene.
- Ma ei soovitaks seda teha.

Kas lähed koju?
- Ei. Vanadekodusse tagasi.

Tahan teada, mida õde Lovelace
hr Mortimeri kohta räägib.

Uskumatu, et inimese nimi on Mungo.
Mis nimi see selline on?

Tere hommikust, pr Bennett.
- Mida te tahate?

Mina olen Tom Barnaby,
Alice Bly õepoeg.

Ma tean, kes te olete. Milles asi?
- Kurb kuulda, et...

Jajah. Aitäh.

Kindlasti oli see suur vapustus.
- Jah.

Tegelikult ei. Ta oli raskelt haige.

Aga see on ikkagi šokk,
kui see viimaks juhtub.

Teil on õigus. On küll. Aitäh.

Kas oli midagi veel?
- Ei. Ma tulin oma tädi vaatama.

Muidugi.
- Vabandage mind.

Õde Lovelace.
- Jah.

Mina olen peainspektor Barnaby,
see on seersant Troy.

Kas teil on hetk aega?
- Ikka leiab.

Kas me saaksime kusagil rääkida?
- Lähme sinna.

Joan, jäta meid natukeseks omavahele.

Kas midagi on juhtunud?

Rääkisime hr Mungo Mortimeriga.

Ma sain aru,
et teie vahel on mingi hõõrumine.

Ta ei meeldi mulle.
- Miks mitte?

Ma ei tea, kas peaksin ütlema.
- Miks mitte?

Ma olen õde.
Hr Mortimeri ema oli minu patsient.

Kas te kardate olla ebaeetiline?

Minu olukorras
see klausel vist ei kehti.

Ja mis olukord see siis on... või oli?

Hr Mortimer on rahalistes raskustes.

Ta küsis ema käest raha.
Nad jagelesid sel teemal.

Kas teie juuresolekul?
- Jah, olen pealt kuulnud.

Palun rääkige lähemalt.
- Nagu ma juba ütlesin,

küsis hr Mortimer emalt raha,
kuid ema keeldus.

Kas jutt käib suurtest summadest?
- Jah.

Ta oli armas naine,
aga väga kangekaelne.

Nad ei saanud omavahel läbi.
Kohe üldse mitte.

Ta oli väga haige
ning võttis tugevaid ravimeid.

Suurema osa ajast ta lihtsalt magas.

Kui kaua ta veel elada võib?
- Äkki ühe päeva, äkki aastaid.

Õde Lovelace.

Ma ei taha, et ta kannataks.

Tal pole valusid.

Õde Lovelace,
te ei saanud minu mõttest aru.

Ma ei taha, et ta kannataks.
Tarbetult.

Kui teie emaga midagi juhtub,
siis tean, keda süüdistada.

Ja ma ei kavatse suud kinni hoida.

Ma sain aru, mida ta tahtis. Enam
selgemalt poleks olnud võimalik paluda.

Ta suri nelja päeva pärast.

Kas te rääkisite sellest dr Warnfordile?

Ei. Dr Warnford ja hr Mortimer
on sõbrad. Ma ei teadnud, mida teha.

Seega ei teinud ma midagi.
Kas ma käitusin valesti?

Teie käitumine on mõistetav.
Aitäh, õde.

Mis sa sellest loost arvad?

Lähen ja ütlen tädi Alice'ile
paar julgustavat sõna.

Inspektor, mul on vaja teiega rääkida.
Nelja silma all

Troy, lase siis jalga.

Mis mureks?
- Tegin midagi hirmsat.

Midagi väga-väga hirmsat.

Tere hommikust, daamid.
- Tere hommikust.

Kaunis päev.
- Imekaunis.

Badger's Driftis on üks tore pubi,
kus pakutakse maitsvat ninaesist.

Lähen lõunatama.
Äkki soovid minuga ühineda?

Aitäh kutsumast, William,
kuid mul ei ole tuju.

Mul on Celia Armstrongist nii kahju.
- Hea küll. Teine kord siis.

Mina võin küll tulla.

Aitäh, aga ei, George.

Hakkaksid rääkima oma sõbrannast
kuninganna emast ja teeksid mulle häbi.

Miks? Ta on ju väga kena proua.

Nägemist.
- Kuidas sa sinna saad?

Kuhu? - Pubisse.
Badger's Drift on ju kaugel.

Taksoga. Sain veidi ootamatut tulu.

Mõtlesin, et luban endale seda rõõmu.

Ma loodan,
et ei pahandanud seersant Troyd.

Ta on liiga noor, ta ei mõistaks.
- Mida?

Kas te tundsite Madge Fieldingit?

Seda vanaprouat, kes suri?
- Jah.

Ta oli nii lohakas,
et te ei suudaks seda lihtsalt uskuda.

Teist nii lohakat naist
pole minu silmad veel näinud.

Ja lisaks kohutavalt räpakas.

Ma ei suutnud vaadata,
kuidas ta sööb.

Olen vaadanud siinseid inimesi
ja mõelnud,

et mina lähen ka aina vanemaks,

kuid nende inimeste moodi ma küll pole.

Nad kõik oleks nagu
eneseaustuse kaotanud.

Vähemalt mõned neist.

Ja Madge Fielding?

Madge Fielding...

Ta tuba oli siinsamas koridoris.

Käisin sellest päeva jooksul
mitu korda mööda.

Milline uskumatu seapesa.
Mitte mingisugust korda.

Mitte mingisugust eneseaustust.

See häiris mind kõvasti.

Midagi tuli ette võtta.

Mõtlesin, et koristan ta toa ise ära.

See oli ainus lahendus.

Kuid see polnudki nii lihtne.

Ma ei teadnud,
mis ajal tema tuppa minna.

Ta oli ettearvamatu naine.

Aga siis kuulsin ma sellest tantsuõhtust.

Nad korraldasid all
puhketoas tantsuõhtu.

Ma ootasin, kuni õhk oli puhas.

Aga tuli välja, et ootasin liiga kaua.

Mina poen nüüd küll kohe voodisse.
- Küll sa oled vahva.

Head ööd, pr Fielding. Maga hästi.
- Sina ka.

Ma olin nii süvenenud, et ei kuulnud,
kui ta tuppa astus.

Üritasin parasjagu
korrastada peeglilauda,

kus vedelesid juukseharjad,
jumestustarbed ja käkras salvrätid.

Siis tehti uks lahti.

Ma tapsin ta ära.
Täpselt nii see oligi.

Mis nüüd saab?
- Ma räägin prl Richardsiga.

Prl Richardsiga?
- Ta saadab kellegi teile appi.

Ta teab, mida teha.

Tere hommikust. Mis ma annan?
- Suur džinn toonikuga.

Sidruni ja jääga?
- Jah.

Ja ma sööks ka lõunat.

Kas maitses?
- Kõik oli imehea. Aitäh.

Ma pole teid varem siin näinud.
Te pole vist kohalik?

Elan mõne miili kaugusel.
Kahjuks puudub mul transpordivahend.

Ma ei saa endale autot lubada.
Ma ei saa endale midagi lubada.

Tuttav tunne. Oleme samas paadis.

Arvasin kunagi,
et elan päris lahedalt ära.

Ma eksisin.

Nüüd elan vanadekodus.

Mu naine on surnud.
See tundus kõige parema lahendusena.

Kuramuse kallis koht.
- Kas te räägite Lawnside'ist?

Jah. Kas te teate seda kohta?
- Olen kuulnud.

Clive Warnford elab siin külas.

Kas see dr Warnford?
- Just.

Minu meelest töötab ta kallim
samuti Lawnside'is.

Ma ei teadnudki, et tal keegi on.
- Ei tea, miks ta sellise naise valis?

Ta käib üsna ilmetult riides
ja pole enam esimeses nooruses.

Kas tal on sirged pruunid juuksed?
- Just.

Nägin teda tund aega tagasi.
Ta sõidab pisikese Fiatiga.

Kes ta selline on?
- Tundub, et tegu on prl Richardsiga.

Meie vangla ülemaga.

Kus see Warnford elab?
- Otse kiriku vastas.

Sa arvad, et tead kõike. Ei tea.
- Palun lõpeta.

Sa ei tea mitte midagi. Lollpea.
Sa oled selle ära teeninud.

Sa pead end nii targaks.
- Ma ei ole tark.

Ma olen väga rumal mees.
- Sa pead end nii targaks.

Aga sa ei tea midagi.
- Aitab küll, palun.

Milline naljanumber.

Ta äritseb kasutatud luksusautodega.

Nii see Mortimer dr Warnfordiga
tutvuski. Müüs talle Aston Martini.

Muide, ta nimi on Maurice,
mitte Mungo. Maurice Winston.

Me vestlesime õde Lovelace'iga.

Küllap ta süüdistas mind
omaenda ema tapmises.

Umbes midagi sellist.

Oleks hea, kui te nüüd
meile oma versiooni räägiksite.

Kõik sai alguse rahast.

Ma võtsin Clive Warnfordilt laenu.
- Kas ta on rikas?

Nagu kröösus. Vähemalt ta naine on.
- Ma ei teadnudki, et ta abielus on.

Seepärast ta peabki ette vaatama.
- Mis mõttes?

Prl Richardsiga.

Nad tonksutavad.

Kui naine teada saab,
tuleb lahutus ja mees jääb kõigest ilma.

Rääkige oma emast ka.

Mu ema oli Lawnside'i patsient.

See on kuramuse kallis koht.

Ta oli vana, haige ja seniilne.

Mul polnud aimugi,
kui kauaks teda veel on.

Kas te arvate, et palusin
õde Lovelace'il talle lõpu peale teha?

See käis mul tõesti peast läbi.

Aga ma ei suutnud seda teha.

Mis juhtus?
- Ta suri ise ära.

Täiesti ootamatult. Neli päeva hiljem.

Siis hakkasin õde Lovelace'i
pärast muretsema.

Kartsin, et ta peab seda minu kätetööks.

Et ta pöördub politseisse.

Tuleb lahkamine ja mis kõik veel.

Pärimisprotsess lükkuks edasi.
Mul oli kiiresti raha vaja.

Ma pidin midagi tegema.

Otsustasin õde Lovelace'ile
tõtt rääkida.

Sattusin sinna väga valel õhtul.

Õde Bartlett!

Ja järgmine kord, kui ma teda
otsimas käisin, oli tal vaba õhtu.

Pole ka ime,
et endast välja läksin.

Peatun Stonor Armsi hotellis.

Te teate, kes ma olen.
Öelge talle edasi.

Ma ei ole midagi halba teinud.
Te peate seda uskuma.

Võisin küll lollusega hakkama saada,
aga see ei ole ju kuritegu.

Või on?
- Veel mitte.

Inspektor Barnaby, teile on telefon.

Hr Smithers, mina olen Tom Barnaby,
pr Bly õepoeg.

Ma tean, kes te olete.
Ja ma tunnen seersant Troyd.

Mida te tahate?
- Miks te ometi seda tegite?

Vana mees, vähe aru.
- Rääkige, mis juhtus.

Ma märkasin, et see turakas
oli võtmed ette jätnud.

Ma ei suutnud kiusatusele vastu panna.
- Mida te seal tegite?

Miks te hooldekodus polnud?
- Me ei ole ju vangid.

Kuigi vahel tundub nii.
Tahtsin vabadust maitsta.

Pubis kõhu täis puukida.

Kas te tulite ametlikult?
Nagu politseinikud?

Mu tädi oli teie pärast mures.

Ta kuulis teie seikluse
kohta kõlakaid ja palus,

et uuriksin välja,
mis tegelikult juhtus.

Kulla Alice. Milline tore naine.

Teil olevat ka mingi teooria selle kohta,

kuidas dr Warnford ja prl Richards
hooldekodu elanikke petavad.

See oli eksitus.
Nende suhe on intiimsemat laadi.

Kui te mõistate,
mida ma öelda tahan.

Sellest tuleb väga suur pahandus.
- Ma tean isegi.

Pean midagi veel üles tunnistama.
- Mida?

Võtke mu pintsaku sisetaskust rahakott.

Vaadake sisse.

Ma panin vana
Muriel Harrapi kella pihta.

Prl Bartlett!

Tema tuba oli minu vastas.
Õde jättis ukse praokile.

Mis oleks juhtunud siis,
kui ma poleks seda kella võtnud?

See oleks läinud mõnele
tema õe või venna lastest,

kes oleks selle kusagile sahtlisse
susanud. Keegi poleks seda tahtnud.

Aga mina tahtsin.
Et saaksin korra nädalas pubis käia.

Et saaksin võtta paar džinni.
Süüa ehtsat toitu hea Cheddariga.

Meestele on sellised asjad olulised.
Vähemalt mulle on.

Las ma ütlen teile midagi.

Saagu, mis saab.

Asi oli seda väärt.

Pr Bly. - Andestust,
ma ei teadnud, et te siin olete.

Läksin vanni võtma ja nägin,
et see uks on lahti.

Ma kaotasin ühe asja ära.
- Kas aitan otsida?

Pole vaja. Minge aga vanni.

Küllap mõtlete,
et miks ma nii hilja vanni lähen.

Kuid hommikuti on nii pikk järjekord.

Ega te juhuslikult kõrvarõngast otsi?
- Mida?

Kust te seda võtate?
- Leidsin selle vaiba pealt.

Millal?
- Ma ei mäleta.

Milline see oli?
- Täitsa tavaline.

Kas te korjasite selle üles?
- Ma ei mäleta.

Meelde tuli. Andsin selle ühe õe kätte.
- Millise?

Ma ei mäleta. Andke andeks,
aga mu mälu pole enam see.

Vabandust.

Aitäh sulle.
- Mille eest?

Et sa mu sööma tõid.
- See on vähim, mis ma teha saan.

Kodus on ju kõik segamini.
Anna andeks.

Milles asi? Sul on midagi hinge peal.

Ei ole midagi.
- Räägi mulle.

Ma olen segaduses. Ja mures.

Kas Alice'i pärast?
- On üks Pru Bennetti nimeline naine.

Ta tädi on Lawnside'is.
Õigemini oli seal.

Ta oli raskelt haige
ja ta suri eile õhtul.

Kui ma kaastunnet avaldasin,
reageeris pr Bennett väga imelikult.

Alul ei saanud ma asjast aru,
aga nüüd jõudis kohale.

Ta ei olnud kurb, ta oli hirmul.

Mida ta kartis?
- Mulle tundus, et mind.

Oh issand

58 632.
- Siin tädi Alice.

Ma tahan su isaga rääkida.
- Teda pole kodus.

Kus ta siis on?
- Nad läksid Caustonisse restorani.

Cully, helista talle.
Ma olen suures hädas.

Mis juhtus?

Ütle talle, et ma tean,
kes tappis Celia Armstrongi.

Teile on telefon.
- Mulle või?

Teie tütar helistab.

Ta oli tõsiselt hirmul.

Ta kardab, et keegi tapab ta ära.

Aitäh. Oodake.
Kutsusin Troy sinna. Ma helistan sulle.

Mis lahti on?
- Ma ei tea.

Halloo?
- Prl Richards.

Kes räägib?
- Inspektor Tom Barnaby.

Hooldekodusse on sisse murtud.

Kas olete kedagi näinud?
- Teie tädi pole oma toas.

Kas vaatan teistesse tubadesse?
- Ei.

Seersant Troy
saabub kohe abivägedega.

Küll nemad vaatavad.
Teie oodake siin. Ja püsige koos.

Kas saan kuidagi aidata?
- Hetkel mitte.

Mis alumisel korrusel on?
- Söögituba, köök,

telekatuba, personaliruum.
- Vaatame üle.

Siit ta sisse pääseski. Vaadake.

Kuhu see uks viib?
- Telekatuppa.

Sa pead temaga rääkima.

Prl Richards.
- Ta on väga endast väljas.

Ära ole tema vastu liiga karm.

Ma ei soovinud teie tädile halba.

Tahtsin talle vaid tõtt rääkida.

Teda paluda, et ta midagi ei ütleks

Olin kindel, et ta mõistab.
- Ja kas ta mõistis?

Ma usun küll.

Te ju teate, mis juhtus.

Te teate, mis ma tegin.

Äkki räägite oma sõnadega?

Celia oli minu jaoks
maailma kõige kallim inimene.

Mu vanemad surid,
kui ma olin alles laps

Celia oli mu ema õde.

Ta kasvatas mind kui oma tütart.

Hoidsime teineteist väga.

Kui Celia abikaasa suri,

siis hakkasime koos elama.

Me olime väga õnnelikud.

Vähk avastati viis aastat tagasi.

Arvasime, et ta sai sellest võitu,

kuid vähk tuli tagasi.

Käisime teisipäeval haiglas.

Kuulsime kõige halvemat uudist.

Mu mõistus tõrkus seda uskumast.

Istusin vapustusest keeletuna
kes teab kui kaua.

Mõtlesin arsti sõnadele.

Ta lubas, et teeb kõik
mis tema võimuses.

Aga mul tuleb leppida faktiga,
et ta kuhtub kiiresti.

Mida see tähendas?
Oleksin pidanud temalt küsima.

Valu ja alandust.

Ta oli alati kõigi vastu
nii lahke ja südamlik.

Ma teadsin, et vähk hävitab kõik.

Ma ei saanud käed rüpes
pealt vaadata, kuidas ta kannatab.

Kell võis olla kaks või kolm öösel.

Ma teadsin, et söögitoa klaasukse
üks ruut on katki

Celia oli selle üle kurtnud.

Ta näis nii rahulik. Rahulolev.

Ma teadsin, mis teha tuleb.

Hiljem avastasin,
et olen kaotanud ühe kõrvarõnga.

Selle järele minemine oli viga.

Kas mu tegu oli väär?

Kas see oli mõrv?

See ei ole minu otsustada, pr Bennett.

Kas teie ei oleks samamoodi käitunud?

Arst lubas talle vaid kaks kuud.

Ma ei saanud lasta tal piinelda.

Kas te ei nõustu minuga?

Palun öelge, mida te arvate.

Mu ema suri mõne aasta eest.

Sarnaselt teie tädile oli ka tema
enne surma väga haige ja nõrk.

Tundus, et ta magab
suurema osa ajast.

Ma käisin ta voodi kõrval istumas.

Vaikus muutus nii rõhuvaks,

et hakkasin temaga rääkima,
nagu oleks ta jälle endine.

Rääkisin talle lugusid lapsepõlvest.

Meenutasin meie puhkusi,
reise mere äärde, erilisi hetki.

Ei mingit reaktsiooni.

Ühel päeval, kui ma minema hakkasin,

kummardusin tema kohale,
suudlesin ta otsaesist

ja ütlesin, et armastan teda.

Tema tegi silmad lahti,
vaatas mulle otsa

ja ütles: "Mina armastan sind ka".

Oli ta kuulnud kõike,
mida ma talle rääkisin?

Äkki ta ei maganudki?
Ma ei tea seda.

Ja seepärast ei oska ma
teie küsimusele vastata.

Mis minuga nüüd saab?

Usun, et sellesse suhtutakse mõistvalt.

Kas ta läheb vangi?
- Võimalik.

Aga ma kahtlen selles.
Ma usun, et ta saab tingimisi karistuse.

Vaene naine.

Kohutav lugu.
- Jah.

Kas teised surid loomulikku surma?
- Arsti väitel küll.

Nii kurb.

Kas tahad veel röstsaia?
- Jah.

Mis sa mõtled?
- Mida?

Sa oled kusagil kaugel.
- Mõtlesin Alice'ile.

Lawnside oli viga.
Tal pole vaja vanadekodus elada.

Tal on vaja armastust ja hoolt.
- Kas tahad ta siia kutsuda?

Kas tohib?
- Paariks nädalaks ju võib.

Kas tead, et sa oled väga eriline
tüdruk? - Et teile meele järgi olla.

Kas tahad endale?
Ma lugesin need läbi.

Mõrvalood? Neid ma küll ei taha.

See pimedate sikkude mäng
pole minu jaoks. - Pimesikumäng?

Misasi?
- Öeldakse "pimesikumäng".

Vahet pole.
Sellised raamatud pole minu maitse.

Hr Smithers.

Oletegi tagasi.
- Tulin vaid asjade järele.

Kolin Shrewsburysse,
tütrele lähemale.

Ta leidis, et see on hea mõte.
Mina pole selles nii kindel.

Kuulake.
- Mida?

Pr Richardsi sügavat kergendusohet.

Mu andmed saadeti
Shrewsbury politseisse.

Ärge muretsege, ma ei kavatse
seaduse pika käe eest pageda.

Ole tubli, Alice.

Kas kõik on korras?
- Jah, aitäh küsimast.

Kõik on kõige paremas korras