Original subtitles

Järgnev lugu põhineb tõestisündinud sündmustel ja tegelastel.

17. sajandi lõpus

oli Osmanite impeerium tunginud sügavale Euroopa südamesse ja liikus Viini poole.

Osmanid piirasid keiserlikku linna.

Nende võit oleks muutnud ajaloo kulgu.

Kuid viimasel hetkel ühinesid Euroopa jõud ja tõrjusid osmanid tagasi,

lõpetades nende edasitungi.

Selle ajaloolise kaotuse ajal toimus vähem teadaolev sündmus.

Raskelt haavatud janitðar leidis tee Moena nimelisse linna,

mis asub Itaalia Alpide põhjaosas. Siin leidis ta nõid.

Nii algab "Türklase" tõeline lugu.

TÜRKLANE I Osa

Eile õhtul surid kõik sõdurid, kelle ma sinu hoolde usaldasin.

Nad meelitasid mind lõksu. - Kes sulle lõksu seadis?

Mete. - Mete on juba aastaid surnud.

Ma ei ole reetur!

Nüüdsest sa ei ole enam janitðar.

Sa ei ole enam ka minu poeg.

Vali!

Kas sa sured siin auga või elad pagenduses häbis.

Isa! Ma puhastan oma nime!

Ma leian reeturi Mete!

KUU AEGA HILJEM

Esmalt leiame selle naise. - Jah, nõid...

Mis koht see oli? - Moena.

Moena... See asub selle mäe taga, eks?

Umbes kaks tundi ratsutamist. - Olen kuulnud, et see on ilus koht.

Nad elavad kõik üksmeeles ja see on ilus ja rahulik koht.

Nagu muinasjutus.

Igas muinasjutus on koletis.

Ja nõid. - Mitte kauaks.

Mis on?

Mis see oli?

Hobused! Püüdke nad kinni!

Kus on Mete? - Tema nimi ei ole Mete, vaid Marco.

Amburid!

Hoia, Topo!

Kas ta sureb? - Ma ütlesin, hoia!

Kas sa päästad ta? Kas teda saab usaldada?

Ta on türklane. Türklast ei saa kunagi usaldada.

Ära arva, et sa pääsed!

Kuidas ma välja näen? Kas sulle meeldib?

Külas tuleb pidu. Mina olen türgi sõdur.

Rüütlid ajavad mind taga, siis püüavad nad mu kinni

ja põletavad külaväljakul.

Kas sa oled tõesti türklane?

El Turco?

Jah, kullake. Ta on barbar.

Mida ma sulle türklaste kohta rääkisin, Topo?

Et nad on barbarid ja koletised.

Ja veel? - Nad on meie suurimad vaenlased.

Mis iganes ka ei juhtuks, ära kunagi usalda türklast!

Sa ei saa aru, millest me räägime, ega?

Kuna sa ei saa mulle öelda, las ma siis arvan.

Sul oli see vöökotis.

Kõik riided oli räbaldunud, aga sellel polnud tolmukübetki.

Mind huvitab, kas Kõigekõrgem ütles sulle midagi, mida ta meile ei öelnud?

Sa oled omadest lahutatud. Nad hülgasid su, eks ole?

Ja see... Sa ei lasknud sellest hetkekski lahti.

Sa klammerdusid palavikus sellesse viimase jõuga, nagu laps.

Ma ei saa jätta küsimata,

kui palju süütuid hingi sa selle pistodaga oled tapnud?

Mina pole üks neist abitutest.

Mina olen Gloria.

Ma päästsin su elu, aga ma pole veel otsustanud, mida ma sellega peale hakkan.

Gloria, sinu asemel ma ei läheks sinna.

Sa räägid meie keelt? - Nad ei otsi ainult mind.

Ma kuulsin neid. Nad rääkisid kellestki nõiast.

Sina oled see nõid, eks ole? Nad otsivad ka sind.

Rutger Vorchik, Poola husaariarmee rüütel.

ja meie kuninga Jan III Sobieski teenija.

Gloria, tema ema tütar.

Me otsime hobust. Ja selle jäljed tõid meid siia.

Kas terve rüütlite rügement ei suutnud hobusel silma peal hoida?

Ma võiksin sult sama küsida, Gloria.

Ema peaks oma lapsel silma peal hoidma.

Topo!

Topo!

See ei ole minu laps. - Ei ole?

Kelle laps sa siis oled?

Mitte kellegi oma.

See hiireke sündis külas siit mitte kaugel.

Ta sündis märgiga näol ja see tähendab siinkandis ainult üht asja.

Saatana märk. - Nii arvasid ka ta vanemad.

Nad jätsid ta jõe kaldale. - Ja sina võtsid ta enda juurde.

Mul on nõrkus vigastatud ja hüljatud hingede vastu.

Kes sa oled? Rämpsukoguja? Parandad asju?

Või oled sa hoopis nõid, kes varastab poisse ja sööb neid.

Enne kui me su majja siseneme, ütle meile, mida me sealt leiame?

Midagi.

Aga kui me sealt kellegi leiame,

võtame su kaasa ja põletame selle koha maha.

Mis sul seljas on? - Türgi rõivad. Ülemvalitseja tuleb siia.

Meil on külas tema auks festival.

Ma riietusin nagu türklane ja nad panevad mu põlema.

Kui me uuesti kohtume, näitan ma sulle midagi, mis aitab sul rolli sisse elada.

Mida?

Ma näitan sulle, kuidas türklasi põletatakse.

Ema, kus ta on?

Topo! Mine välja!

Kuule, nõid! - Kuidas sa...

Sa küsisid, mitu süütut elu ma olen võtnud. Mitte ühtegi.

Kui sa ei taha, et sinu oma oleks esimene, siis kuula mind hoolega!

Praegu ei saa ma minna, ma jään siia, kuni paranen.

Kolme päeva pärast on külas suur pidu.

Seal süüdatakse lõke ja põletatakse õlgmeest, mis on riietatud nagu sina.

Kui sa selleks ajaks ei lahku, seon ma sind selle posti külge ja põletan ise!

MOENA, ITAALIA 1683.

Kohtunik! kuidas läheb? - See on meie küla jaoks suur päev, isa.

Pealinn on meid lõpuks märganud. Nad õnnistavad meid ülemvalitsejaga.

Ja millal see ülemvalitseja saabub, hr kohtunik? - Iga hetk.

Ma tahaksin oma panuse anda.

Jumal õnnistagu sind! - Veski tuleb ära parandada.

Selle raha eest saame selle ära parandada.

Gunther, kuidas läheb?

Mitte nii hästi kui teil. Aga mu mälu on teist parem.

Sellest on möödas 15 aastat, kui nad viimati kedagi pealinnast saatsid.

Kas keegi mäletab, mis siis juhtus? - See pole õige aeg ega koht...

Nad küsisid raha ja me andsime. Nad küsisid varusid, samuti andsime.

Mida rohkem me neile andsime, seda rohkem nad meilt küsisid.

Nad tahtsid meie poegi oma armeesse. Me usaldasime nad neile.

Nad tahtsid meie tütreid oma voodisse.

Me andsime nad neile. - Gunther! - Lase tal lõpetada!

Me rassisime nende heaks ja kui neil polnud enam midagi võtta,

siis nad lihtsalt lahkusid. Kas olete unustanud?

See on tõsi, mida sa räägid, aga nad kaitsesid meid, Gunther.

Vennad! Nad kaitsesid meid iseenda eest!

Gunther võitles meie eest palju aastaid, püha isa.

Seepärast annetan ka tema eest.

Paar prossi, sõrmus, mõned ehted...

Kui neile piisab, siis väga hea!

Aga kui nad seekord küsivad rohkem, kui me suudame anda,

siis te kõik koputate jälle mu uksele.

Kurat võtaks! Kas sa oled hulluks läinud? See on ju õlu!

Aga mida sa jood, kui sul on janu? - Mida sina jood, kui sul on janu? Vett.

Vesi võib sind haigeks teha. - Te olete ikka imelikud.

Teie, türklased, olete imelikud.

Te polegi nii hirmutavad, kui välja paistate.

Kahju, et sa ei saa minuga festivalile tulla.

Miks? Et mind elusalt põletada? - Seal on ka muud.

Me laulame, Gloria tantsib lõkke ääres. Kõik tahavad temaga tantsida.

Täiskasvanud on terve aasta mornid,

aga festivalil nad naeratavad ja isegi naeravad.

See tundub nagu meie bairam. - Mida seal tehakse?

Me ärkame varahommikul, paneme selga oma parimad rõivad. Mina ja mu õde...

Inimesed tulevad külla, me pakume neile halvaad ja maiustusi.

Maiustusi? - Jah. - Siis me koguneme väljakule.

Tulevad akrobaadid, noaviskajad, mustkunstnikud korraldavad etendusi.

Mängime mänge. - Kellega te mängite?

Kõigiga. Jagame vaestele riideid.

Me mängime orbudele ema ja isa. Sel päeval ei jäeta kedagi üksi.

Kõlab väga toredalt.

Mu isa viib mind palee hoovi, et ma suudleksin sultani kätt.

Ta on meie kuningas. - Sa oled kuningaga kohtunud?

Noormehed võitlevad õues, mina koos nendega.

Ja mu isa istub ja vaatab.

Kas sa võidad? - Ma võidan alati.

Ja mu isa on...

Ta on minu üle nii uhke.

Kui koju tagasi lähed, siis pead bairami ja su isa on su üle uhke, eks?

Hakka minema, hiireke. On aeg festivalile minna.

Kas sa ei tule? - Ma tulen hiljem.

Minu isal oli minu pärast häbi. Aga kui ta mind praegu näeks,

siis tal oleks kahju ja ta kallistaks mind kõvasti oma käte vahel. Eks ole, Gloria?

Muidugi, kullake.

Kas sa lähed jahile?

Ma tulin siia, et üht meest jahtida.

On aeg jahile tagasi minna.

See mees, kellel on hundipea kujuline kiiver, kes siia tuli?

Mul on veel asju ajada. Tee, mis pead.

Mida? Kas tahad enne lahkumist veel süüa?

Teda kutsutakse Hundiluuks. Ta on kohutav mees.

Mida ta sulle tegi?

Neid on kaks. Ta töötab kellegi heaks, keda ma ammu tundsin.

Keda ma pidasin surnuks. Temalt tuleb tõeline kurjus.

Kas sellepärast sa ei saagi koju tagasi minna?

Kuulsin neid rääkimas, et nad lähevad Moenasse.

Kas tahad öelda, et lähed külasse samal õhtul,

kui nad riietavad õlgmehe türklaseks ja põletavad tuleriidal?

Ma tulen sinuga.

See pole võimalik. - Võib-olla sa ei pannud tähele,

aga ma olen naine, kes teeb, mida tahab. - Gloria!

Sa ei saa tulla, sest ma ei luba. - Ma ei küsinud sinult luba.

Kas sa usud, et inimesed on kohtunud eelmistes eludes?

Jah.

Me oleme kaks võõrast, aga võib-olla eelmises elus...

Me polnud üldse võõrad.

Ma ei näe sind enam kunagi.

Võib-olla teises elus...

Sa ei lähe sellest uksest välja.

Võib-olla teises elus lubatakse mul tunda armastust.

Ja selle elu nimel pead sa ennast hoidma.

Ära mine!

Ära mine.

Inðallah. Teises elus.

Tavaliselt tantsib Gloria lõkke ääres.

Hea, et teda siin pole.

See ülemvalitseja asi ei lase sul pidu nautida.

Moena rahvas!

Lõpuks ometi on meil uus ülemvalitseja.

Uus kaitsja.

Ma tulin siia teie uue ülemvalitseja, Marco Beledetti di Vicenze nimel.

Mete... - Ta võitis türklasi Viini lahingus.

Tunnustuseks tema kuulsusrikkale võidule,

kinkis prints talle selle küla.

Mina olen Hundiluu.

Tulin siia tema nimel, et see koht üle vaadata.

Me tahtsime oma isandale austust avaldada. Miks ta ise ei tulnud?

See on liiga tülikas. Selleks saatiski ta hundi.

Sul on terav keel. Sa ei tunne mind. Veel mitte.

Rutger! Kas sa tutvustaksid mind?

Meeleldi.

Elas kord rüütel, kes naasis ristiretkelt.

Ta peatus Gevelsbergi metsa lähedal asuvas külas.

Seal kohtas ta kaunist tütarlast, kes töötas veskis.

Ta oli temast lummatud ja koos said nad lapse.

Kui rüütel oma vastsündinud poja sülle võttis, mida ta nägi?

Imikut, kes oli nii valge, nagu poleks Jumal talle veel eluvaimu sisse puhunud.

Tundus, nagu oleks Saatan ise ta tules sigitanud.

Nad ei tahtnud mind puudutada,

isegi mitte selleks, et mind tappa.

Mind jäeti metsa.

Ja selles metsas sai minust koletis, keda nad kartsid.

Keegi ei tulnud sellest metsast elusalt tagasi.

Seal ootas näljane hunt!

Ühel päeval sain teada, et türklased on sama hirmuäratavad kui mina.

Seepärast tulin ma metsast välja, et neid tappa.

Kui ma metsast välja tulin, polnud ma enam üksi.

Moena head inimesed, see mets kuulub nüüd teile.

Meie ülemvalitseja nimel olen ma tulnud Moenasse ja metsa korda looma.

Ma kuulsin, et siin pidavat koletised ringi liikuma.

Muidugi, esimene asi, mida ma tegin, oli ühe kinni püüdmine.

Gloria.

Gloria!

Kas sa oled terve?

Gunther!

Ava see neetud puur! Ma rebin sul silmad peast, värdjas!

Te olete siin harjunud kaitsma nõidu! See aeg on möödas.

Te elasite oma seaduste järgi, teil oli oma väike maailm.

Me oleme head kristlased, härra. Me oleme teie käsutuses.

Te ei saa oma lojaalsust kullaga tõestada.

See küla on Saatanaga ühinenud.

Kõik, kes seda nõida toidab või temaga räägib, austab Saatanat.

Kes julgeb meid peatada, see põleb. - Mina julgen!

Topo!

Sina! Sa tapsid mu sõduri!

Karistage teda!

Topo! Jookse!

Jookse, Topo! Mine ära siit!

Mine!

Rutger! Vii nõid siit minema!

Gloria!

Jookse!

Kirikusse! - Minge kirikusse!

Säilitage rahu!

Kõik sisse! - Sisse!

Olge rahulikud, kõik saab korda.

Tulge sisse!

Too nad sisse! Sulgege uksed!

Ärge kartke! - Isa...

Siin on teil turvaline. - Palun! Säilitage rahu!

Sa kuradima argpüks! Nad viisid Gloria ära.

Oli ka aeg! - Kes seda ütles?

Gunther, me kõik armastame Gloriat, aga kui nad meid rahule jätavad...

Mida kuradit sa räägid? - Tal on õigus.

Kui nad märgistavad meid nõidade külana...

Nad tapavad ta. Nad põletavad ta elusalt!

Meie Gloria, naine, kes tõi su poja ilmale.

Mis teiega toimub inimesed? Tema õmbles su haavad kinni.

Kas olete kõik oma aru kaotanud?

Jutt on Gloriast! Ta on üks meist.

Ei ole. Olgem ausad. Ta ei ole üks meist.

Siis pole ka mina, hr kohtunik.

Kas annad ka mind neile üle?

Aga mina? Kas võtad mind järgmisena ette?

Ma tahaksin teada?

Mine külasse!

Mine külasse!

Miks sa mind ei kuula? Ütlesin et sa päästaksid nemad, mitte mind!

Nad ütlesid, et sa oled nõid ja ajasid su minema!

See ei ole sinu küla, ega su kodu. - Lapsed, Topo! Nemad on minu küla.

Siin liigub põgenik ringi.

See väike poiss, kes meie vastu mässu tõstis.

Ei! Lase mind lahti!

Topo!

Topo, ma tulen!

Topo!

Ei!

Topo!

Topo!

Isa, kas see oled sina?

Ta on sinu üle uhke. Sinu isa on sinu üle uhke.

Ei!

Topo!

Mul on külast uudiseid. - Tule minuga.

Läksime külasse, nagu sa käskisid. Me leidsime nõia ja panime ta puuri.

Ja pöörasin külaelanikud üksteise vastu, nagu sa soovisid.

Mida sa mulle ei räägi? - See mees tuli. Türklane Viinist.

Balaban.

Ta otsib sind, Marco. Ta on sul jälil.

Hästi. Aga ära räägi sellest enne kellelegi. - Enne mida?

Enne mu rüütlikslöömist.

Tõlkis: Männik