Original subtitles

Toona kogusid osmanid vallutatud maadelt lapsi ja kasvatasid neid omana.

Neid treeniti hirmu�ratavaks s�dalasteks, keda kutsuti janit�arideks.

neid saadeti oma kunagise rahva vastu. Marco Benedetti di Vicenza

oli kunagi selline janit�ar. Kuni ta vabanes.

See on minu must surmar��.

Ma v�tan selle �ra, suren

ja s�nnin uuesti.

Marco Benedetti di Vicenza,

sa oled l�binud siia j�udmiseks pika tee.

Mis patte sa teel olles oled toime pannud?

Tunnista meile oma patte

ja palu lunastust.

K�ikv�imas Allah!

Paljude aastate jooksul, iga jumala p�ev

alustasin oma palvet Allahi nimega.

Pikkade aastate jooksul elasin ma �hes kauges riigis.

Seal elasin ma koos isa ja vennaga.

Ma nimetasin neid oma pereks ja seda maad koduks.

Mu pere andis mulle relva ja �petas mind tapma.

Paljude aastate jooksul tapsin ma teie isasid ja poegi nende k�tega!

Vaikust!

Kui ma olin �heksa-aastane,

olid mul jumalakartlikud vanemad, kes mind armastasid.

Ja siis �hel p�eval rebisid nad mind mu kodust.

Nad viisid mu teisse riiki.

Andsid mu teisele perele. Andsid mulle teise Jumala.

Nad andsid mulle uue nime. Ja iga p�ev k�sisid nad minult, kes ma olen.

Ja iga p�ev kordasin ma samu s�nu:

Ma olen Mete.

Ja ma kuuletun Harputi Berzan-beile.

Hasan Balaban on mu vend. Ja ma j��n janit�ariks oma elu l�puni.

Need on s�nad, mida ma neile kordasin. T�rklased tapsid mu Jumala.

Ma ei unusta seda kunagi ega suuda kunagi andestada.

Pikkade aastate jooksul igal ��l vaikuses

palvetasin ma oma Jumala poole, kelle nimi on K�ttemaks!

Ma ei ole moslem, mu lord.

Ja ma ei ole �ige kristlane. Ma pole isegi mees ega naine.

Ma olen draakon, kes kasvatatud raevu ja vihaga!

Ja teie k�sul, p�letan kogu selle maailma maatasa!

Andke mulle r��tliseisus, mu isand.

ja ma vannun teile, et h�vitan k�ik, mida ma kunagi armastasin.

Marco Benedetti di Vicenza.

T�rklaste tapja.

Viini draakon.

Trento v�rstpiiskop Francesco di Paolo

p�hitseb sind r��tliks.

Olgu su vaprus ja truudus alati vankumatud.

Sa oled n��d r��tel, h�rra. �nnitlen.

Usu mind, ma olen palju enamat. Pane oma s�durid valmis.

Koidikul suundume k�lasse.

T�RKLANE II Osa.

Mida sa vahid? Eelmisel omanikul pole seda enam vaja.

Ma arvan, et see juveel kuulub mulle. Kuna ma tapsin selle omaniku.

Ja mul on vaja hobust.

Sa oled see... - T�rklane, jah.

Ma ei teeks sulle haiget.

Ait�h.

Topo oli mu s�ber.

Ta ei teinud k�rbselegi liiga.

V�ta, mida tahad. See on sinu.

Aga mitte k�ik pole sellised nagu mina, seega parem lahku.

Sa oled... - Jah. Ma ei j�� siia kauaks.

Kaotasin niigi terve ��. - Nii et sa j�rgned sellele lurjusele?

Sa l�hed Trentosse? See v�rdjas l�ks tagasi linna.

Oma �lemvalitseja juured. Marco, v�i kuidas teda kutsutakse.

Trento?

Marco? - Jah.

Sa aitasid mind rohkem, kui oskad arvata.

See on sinu.

Sa ei saa teda siia matta! - Siin puhkavad ta pereliikmed.

Mata ta mujale! - Hoia eemale!

Kao must eemale! - Gloria!

Ma m�istan su leina. - Sa ei m�ista midagi, isa.

Sa ei saa Topot siia matta. Jumal andestagu talle ta patud.

Seda poissi polnud isegi ristitud. - Ja kelle s�� see on?

Te saatsite ta k�last v�lja kohe p�rast ta s�ndi.

�ra r��gi nii!

Me k�ik armastasime Topot. - Hiir! Te kutsusite teda hiireks!

Ja keegi ei vaevunud talle nime andma!

Ja n��d tahate, et ma j�taksin tema keha kraavi, nagu roti?

Jumala teed on salap�rased. Me ei saa Jumalat kahtluse alla seada

lihtsalt sellep�rast, et taevav�ravad on sellele poisile suletud.

Tal oli n�ol m�rk. Mis siis?

Ta oli lahke ja hooliv laps. - Gloria, aga teda pole enam.

Kas sa teadsid, et ta palvetas? Vaikselt, et ma ei kuuleks.

Kas tead, mille eest ta palvetas?

Et olla p�rast surma koos oma vanematega.

Palun, l�peta. Me peame minema. - Palun, laske mul hauda kaevata.

Las ta olla koos oma perega. Palun.

See on kohtunik. Ta otsib sind.

Ma kuulsin, kuidas nad sind vanden�us s��distavad.

Nad tahavad su �le anda, et see asi l�petada.

Kas sa ei n�e, mis toimub? K�laelanikud on jagunenud kahte leeri.

Ma palun sind, mine siit �ra. - See on barbar!

T�rklane! Mida tal siit vaja on?

Ma ei j�ta teda siia.

Me ei j�ta.

Tema kodu pole siin. Tema kodu on seal, kus oled sina.

Mu poeg!

Ta oli neist k�igist julgem.

Ta oli julge, nagu ta ema.

Kui s�durid tulid,

ma �tlesin neile, et ta pole mu poeg ja ta kuulis seda!

Ma �tlesin seda ta kaitseks. Sa oleksid pidanud ta n�gu n�gema.

Ma oleksin pidanud neile v�rtjatele �tlema, et ta on mu poeg.

Ma oleksin pidanud olema ta ema.

Ta oleks pidanud teadma, et ta pole �ksi.

Ta teadis. Ja teab ka praegu.

Surm ei lahuta teid.

Sa j��d alati ta emaks.

Allah, �ra koorma meid rohkem, kui me suudame kanda.

Samuti �ra karista meid, kui me eksime.

�ra koorma meid nende pattudega, kes olid enne meid.

�ra pane meid proovile �le meie j�u. Palun anna meile andeks, Allah. Aamen.

Oota. Las ma r��gin nendega.

Aitab vere valamisest. Topo m�lestuseks.

Mida nad tahtsid?

Mul polnud aimugi, et mul on nii palju austajaid.

See on parim, mida ma teha sain.

R��tel on saabunud.

Su k�ne oli imeline.

V�ga v�ljendusrikas. K�siksin, mida saan sinu heaks teha,

aga ma olen juba piisavalt teinud.

Niisiis, mida sa siis sellel ilusal p�eval saad minu heaks teha, Veneetsia draakon?

Viini. - Jah, Viini.

Ma tahan teilt k�sida luba.

K�lad, mida sa nii armulikult minu hooleks oled usaldanud.

Ma tahaksin seal isiklikult korda luua.

Millistest k�ladest me r��gime? - Someda,

Forno, Sorte.

Ja Moena. Armsalt maaliline.

Moena.

Ja see sinu mees,

koera h��dnimega Ungari r��tel... - Hundiluu.

Kas ta pole juba Moenat k�lastanud?

Kas tekkis mingi probleem? - Ei. Vastupidi.

Ma ei j�ua lihtsalt �ra oodata, millal saan teenistust alustada. - V�i nii.

Sa oled midagi erilist, kas pole? Hea k�ll.

Sa v�id lahkuda, r��tel.

Kas ma tohiksin l�heneda, mu isand?

Me oleme seda juba arutanud. Sa �tlesid...

Sa lubasid, et Diana ja mina...

Et p�rast r��tliks l��mist v�in ma tema k�tt paluda.

Ja ma sooviksin... - Diana!

Tule siia, kallis.

Diana on oma isa lemmikt�tar.

Eks ole, Diana?

Diana on lapsep�lvest saati k�inud piimavannides k�mblemas.

Ma k�skisin seda. Eks ole?

Jah, isand.

Diana voodipesu on parimast India siidist.

R�ivad on Pariisist.

Ma riietan teda ise.

Iga p�ev.

Kas pole nii, kallis? - Jah, isand.

Kuhu ma ka ei l�heks, ta j�rgneb mulle.

Diana on minu puhas, s��tu laps.

Eks ole?

Eks ole? - Jah. Muidugi.

Muidugi, �hel p�eval ta lahkub minu juurest.

V�ib-olla r��tli k�evangus. Aga see ei ole lihtsalt r��tel.

Mitte mingi p�ritoluta, vaene r��tel, mitte kodutu orb.

Vaid r��tel, kes valitseb oma maad, keda tema rahvas armastab ja austab.

Aga k�ige t�htsam on...

Mis on k�ige t�htsam, Marco? - Et ta sind teeniks

piiritu p�hendumusega.

Kas sina oled see r��tel?

Ma saan selleks.

Jumal olgu sinuga.

Oota!

Diana sai teada, et sa lahkud ja kirjutas sulle kirja.

Ta palus mul selle sulle edasi anda.

Kes olen mina, et tulla kahe noore armunu vahele?

�ra unusta:

absoluutselt k�ik, mis sul on, on minu.

K�ik, mis minul on, on samuti minu.

V�lja arvatud juhul, kui ma otsustan teisiti.

Lord Berisson saabus.

Janit�aride Teise �ksuse liikmed. Praegusest hetkest v�ite lahkuda.

Te ei ole enam armeega seotud. - Me tegime k�ik, mida isand k�skis.

Kas see on t�si?

Kas me tegime k�ik, mida k�sti?

Mul on teile viimane �lesanne.

Kui ma seda ise teen, siis rikun oma vannet.

Nii et ma palun teil kuulata oma s�dant.

Kas te teete seda?

Kas Berisson kutsus meid v�lja, et meid vallandada?

Ta ei vallandanud meid. Ta andis meile �lesande.

Mu s�dame isand, mu keha t�eline peremees, mu tuleviku arhitekt.

Ma ootan sind p�hendunult ja mu s�da v�riseb.

Kui sa seda ootad, siis sa ei tunne mind, mu kallis.

Mu s�da ei kuulu ei mu isale ega sulle.

Ja ma kuulan ainult oma s�dame h��lt.

Kas sul on v�ti mu voorusv�� juurde?

Sa ei ole mu kallike.

Kui sa peaksid lahingus surema, mu kallis, siis tantsin su haual.

Meil on unistus, mu armastatu.

Mine ja vii see t�ide. Poo talupoegi, p�leta n�idu ja hukka t�rklasi.

Tehke, mida iganes pead, et v�itu haarata.

Las su k�ed m��rduvad s��tute verega. Siis tule minu juurde tagasi

ja puuduta mind veriste k�tega.

Luba mulle, et meie armastus k�ib l�bi patu, reetmise ja tule.

Ma olen f��niks, kes loovutab oma s�dame vaid draakonile.

Koos ehitame oma tulest kodu.

Me s��tame need lahkunute jaoks, et nende vaim vabastada.

Sa oled t�esti n�id.

Tundub, et su suguv�sas oli ka n�idu. Mida sa selles potis keedad?

Seda nimetatakse halvaaks.

See on surnute m�lestuseks. Me jagame seda vaestele ja n�ljastele.

Nii me kergendame surnute piinu.

N�ed neid lillakaid kannikesi? Viime need homme Topo hauale.

Kas see on mingi tseremoonia? - Perekonna traditsioon.

Lillad kannikesed on k�igi m�rvatud naiste m�lestuseks.

Siin v�ljal?

Jah, siin puhkavad k�ik mu suguv�sa naised.

Kakssada aastat tagasi

sadas �hel p�eval lillasid kannikesi taevast nagu vihma.

K�ik arvasid, et see on Saatana v�i n�idade t��.

Aga need polnud n�iad,

vaid minu vanavanaema. Ta istutas siia kannikesed ja ootas,

millal tuul puhub nende kroonlehed otse Moenasse.

Sel p�eval sai suurinkvisiitor sellest teada.

Ja tuli siia, et taas panna naised kannatama.

Aga oli midagi, mida ta ei teadnud. - See oli l�ks.

Inkvisiitor ei olnud nii tark kui sina.

Ta k�sis temalt: "Miks sa meid petad, hull naine?"

Ta sai l�puks aru, et ta ei p��se siit k�last enam minema.

Sest, �tles ta, ma teadsin, et sa tuled.

Nii et siin ma olen.

Pole vaja formaalsusi, ma teen k�ik ise. Ja v�tan su endaga kaasa.

Sel p�eval hoidis Moena kannikese n�id

oma timukast k�vasti kinni ja s��tas end p�lema.

Nad p�lesid �hes leegis. Peaaegu 200 aastat tagasi

ohverdas ta end, et meie saaksime rahus elada.

Keegi ei tulnud enam siia.

Aga n��d on minu kord.

Meie sinuga

oleme sarnasemad, kui sa arvad.

Miks sa seda arvad? Kas su ema oli ka n�id?

Minu isa

Berzan-bei,

Roheliste V��de r�hmast, Harputi lossi kaitsja.

Nagu oli tema isa ja tema isa enne teda.

Sajandeid on nad kaitsnud oma maid vaenlaste eest.

Ma saan aru. Sa tunned vastutust.

Ja see vastutus r�hub mind.

Nagu saatus oleks mu tee minu eest valinud.

Aga sa saad alati koju tagasi minna ja kirjuta oma saatus �mber.

V�ib-olla.

Aga kes teab,

v�ib-olla ma muudan seda praegu.

Siin. Sinuga.

V�i oleme me lihtsalt liiga kinni asjades nagu saatus ja ettem��ratus.

V�ib-olla, mis meil on, on ainult siin ja praegu.

�tle mulle,

kas teie traditsioonid lubavad teil puudutada naist, keda te kaitsete?

Ilmselt mitte.

Isegi kui keegi ei saa teada?

See on keelatud. - Isegi jumalast h�ljatud kohas?

Isegi majas m�e tipus?

Pole t�htis, kus.

Isegi kui kaks �ksildast s�dant on teineteist leidnud?

Ei. Isegi mitte siis.

Isegi kui neil pole selles maailmas kedagi teist j��nud?

Pole kodumaad, pole s�pru ega perekonda.

Mis halba selles on, kui me v�ime leida �ksteisest lohutust?

Mis siis, kui see on patt? Sest k�ik, mis meil sinuga on, oleme meie.

Anna mulle andeks, Hassan.

Kas sa oled valmis? - Jah.

Me oleme valmis. Linna ��res, nagu sa k�skisid.

V�ga hea. Me juhime r��tlite kolonni lahingusse,

ilma, et meie kallis prints sellest teaks. - Kas see on probleem?

Muidugi on see probleem. - Aga see, mu vana s�ber,

on hind, mida tuleb maksta selle eest, et ehitada endale tulest maja.

Gloria!

Kus Gloria on? - Mida sa temaga tegid?

Ma ei teeks kunagi Gloriale haiget. Tunnen teda juba s�nnist saati.

Kus ta on? - Nad viisid ta �ra.

Otsus oli juba tehtud, kui ta Topot matma tuli.

Rudolf ja tema mehed viisid ta �ra.

Gloria ta...

Ta...

Gloria �tles, et ta annab ennast ise �les.

Ta annab end �lemvalitseja meelevalda. Ma poleks sel tohtinud lasta juhtuda.

Ma lahkun. L�hen Gloriale j�rele ja viin ta sellest k�last �ra.

Kelleks sa ennast pead? Ja miks sa ikka veel siin oled?

Glorial pole sind vaja. Ta suudab meist k�igist paremini hakkama saada.

�ra �rita teda leida. Kas tahad mind peatada?

Mitte mina. Gloria. Ma ei hooli sinust, t�rklane.

Kui sa siin sellel jumalavallatud m�el sureksid,

ma lihtsalt vaataksin, kuidas varesed su maksa s��vad.

Aga kui nad teid koos n�evad, p�letatakse ta koheselt tuleriidal.

Ma m�tlen v�lja, kuidas teda p��sta. Aga sina pead kaduma.

Mine sellest k�last minema. Pole vahet, kas sa tahad seda v�i mitte,

aga Gloria tahab seda, et sa koju l�heksid.

Mine koju, oma pere juurde.

Sa ei n�e mind enam kunagi, aga �hel tingimusel. - Millisel?

Sa oled ju sepp? Too k�ik relvad, mis sul on.

Sa tahad mind paljaks r��vida, sa �lbe v�rdjas?

Too k�ik, mis sul on, sepp.

Mida sa plaanid, t�rklane?

Kas see v�rdjas r��kis t�tt? - Pole vaja niimoodi r��kida.

See olukord sinu ja tema vahel... - Need ei olnud nooled ega odad.

Ta tapeti pistodaga. Seda tegi Balaban.

Nad saadeti siia laipasi matma. See on selge.

Aga mis neil meestel Metega pistmist on? Miks Balaban neid jahtis?

Kuhu sa l�hed?

Pane see mees r��kima. Vahepeal l�heme oma venda otsima.

Nad tulevad!

Nad tulevad!

Nad tulevad! - L�� kella!

L�� kella!

Pool k�la on meie vastu �les t�usnud. Aga kui neil on �igus?

Mis siis, kui me teeme rasket pattu? - Mind ei huvita patt, isa.

See naine p��stis kunagi mu t�tre. Aga kui vaja, viskan ta leekidesse.

Erinevalt sinust ei karda ma pattu teha. - Mida siis?

Ma kardan meie k�la p�rast. Minuga ei juhtu midagi.

Aga kui me seda n�ida ei p�leta, siis p�levad meie inimesed.

Seda ma kardan.

Ma ei unusta kunagi, mida sa meie k�la heaks teinud oled, Gloria.

K�ll sa unustad. - Kohus toimub linnas.

Me tuleme sinna. Me tunnistame sinu kasuks.

K�ll n�ed, n�dala p�rast me naerame selle �le.

Kohtunik, sa oskad h�sti arvutada.

Mitu naist on inkvisitsioonikohtus �igeks m�istetud?

M�lu j�rgi on raske �elda. - Arvan, et su m�lu on t�iesti korras.

See arv on null, mitte �htegi.

Isa, kas te olete m�elnud, miks ainult naisi n�iduses s��distatakse?

Mida sa �elda tahad, mu laps? - Sest teie Jumal on mees.

Ja mehed, isegi jumalad, kardavad naisi rohkem kui surma.

Me ei karda naisi...

Aitab. L�hme.

V�ttis kaua aega, mu truu hunt.

Ja n��d oleme l�puks kodus.

Mu isand, tere tulemast meie k�lla!

See k�la ei ole teie, vaid minu. - Muidugi, h�rra, seda ma m�tlesingi.

Teie k�lla.

Mitte v�ga ammu juhtus siin ebameeldiv s�ndmus.

T�rklasest barbar r�ndas mu inimesi.

Jah. Nii see oli, h�rra.

See t�rklasest barbar sidus poisi kinni ja tappis ta.

Jah, nii see oli.

Kuid �ksik t�rklane ei suudaks kunagi mu mehi v�ita.

Ta peaaegu tabati, aga k�la n�id n�idus meie s�dalased �ra.

Kui te nii �tlete. - Jah, nii ma �tlen.

Mida sina �tled?

K�ik, mida te �tlete, on t�si, mu isand.

Sa oled nii igav.

�tle mulle, kas see on k�la preester su k�rval?

Jah, h�rra, ma olen isa Angelo Pinci.

Isa Angelo Pinci.

Niisiis,

kes mina olen?

Te olete Marco Benedetti di Vicenza.

�ige.

Aga kes ma olen?

Te olete siin... Selle k�la...

Mina olen selle k�la p��stja.

�elge mulle, kus on t�rklane, et saaksin teid p��sta.

Me ajasime ta minema, h�rra. Viskasime ta k�last v�lja.

Suurep�rane! Aga n�id? Kus n�id on?

Siin ta on. Me anname ta teie �igusem�istmise k�tte.

S�dalased, v�tke see naine!

Kaitske komand�ri! S�dalased, edasi!

Te ei puutu seda naist! - Laske teda!

Tagasi! K�ik tagasi!

Gloria! - Aitab!

As-salamu alaykum. Mate.

Aleikum a salam, mu vend. - Tule ja n�ita end.

Aga sa oled n��d minu maal. Sa pead minuga r��kima

minu keeles.

Komand�r, mida te teete? - Ma p��stan su meeste elu.

�ra muretse, mu vend Hasan ei r�nda kunagi relvitut.

Sel p�eval seal Krimmis,

me tapsime koos

50 s�durit?

Rohkem.

V�ib-olla.

Odad, nooled, pingul n��rid hobuste kukutamiseks.

Ma olen kindel, et ka metsas on l�kse.

Palju.

Miks, Mate?

Ma armastasin sind rohkem kui iseennast.

Keel.

Nende jaoks olen ma reetur. Mind pagendati.

Sa rebisid mu eemale k�igest ja k�igist, keda ma armastan.

Miks, Mete?

See on lihtne.

K�ik, millest sa praegu ilma oled,

olen mina ilma olnud aastaid.

Ja ma tahtsin, et sa m�istaksid, mis tunne on olla mina.

Sa maksad selle eest, Mete. - L�peta, Hasan.

Ma tunnen sind nagu oma viit s�rme.

Aga �tle mulle,

ma olen uudishimulik.

Kas see on tema p�rast,

selle t�druku?

Sul veab, Gloria. Kui Balaban armastab, siis ta armastab surmani.

R��gi minuga, mitte temaga.

Kas ta lubas sulle ka?

Kas ta �tles, et sinuga ei juhtu kunagi midagi?

Ta oskab tekitada sellise tunde, nagu sinuga ei juhtuks midagi,

kui ta on su k�rval. - R��gi minuga, Mete.

Kindlasti ta �tles sulle, et ta on su k�rval ja ta ei lase sinust kunagi lahti.

�ra usu teda.

Sa tead, mida �eldakse, Hasan?

Et k�ige suuremat valu saavad tekitada ainult l�hedased.

Ja seda sa tegidki.

Kas ma saan teda kallistada? Viimast korda. Ja...

�ra muretse, p�rast seda on ta sinu.

Mete!

Mete! L�peta need m�ngud, aitab!

Meil on m��gad k�es. L�petame selle.

Oh, Hasan... Aastate jooksul

suutsin ma l�puks leida sinu n�rga koha.

L�petame?

Ei, mu vend, see m�ng alles algab.

T�lkis: M�nnik